vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid. Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendriitideks ja pikki jätkeid neuriitideks. Närvirakkude kehad asuvad keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuriidid viivad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning elunditesse. Inimese elundkonnad ja nende ehitus. Närvid ja refleksid Piirdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude, ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi saadetakse impulssidena, elektriliste signaalidena. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele
piirini, kus ületatakse egotsentriline piiratus ja saavutatakse uus ühinemine maailmaga. Eraldatuse tunne loob kannatatuse, ahistatuse ja häbi. Fromm eristab kahte sorti vabadust- Vabadus millestki ja vabadus millekski. Ta rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Inimene peab oskama iseennast armastada. Paraku on tänapäeva inimene orienteeritud välismaailma ja käitub nende ootustele vastavalt. BIHEIVIORISM Tingitud ja tingimata refleksid. Pavlov ehk klassikalise tingimise isa- seose tekkimine stiimulite vahel- tingimatu stiimul saab võrdväärseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumise vormimine- käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; Watson
mis mõjub parietaalrakule, aga gastriin mõjub ka otse parietaalraku CCK-B retseptorile. (vt skeem konspekti lõpus) Sekretsioonifaasid: Maol esineb ka basaalsekretsioon 2...3 mmol H+ 1 tunni joolsul. Maksimaalse stimulatsiooni korral võidakse väljutada aga 10...35 mmol H+/h. Ajufaas: ärritajad on toidu lõhn, maitse, nägemine, mõtlemine toidust. Mao sekretsiooni stimuleeritakse uitnärvi kaudu. Maofaas: ärritajaks on venitus, mida vahendavad pikk leviku tee aju kaudu ja ka lokaalsed refleksid enteraalse närvisüsteemi kaudu, mis soodustavad mao sekretsiooni. Happe sekretsiooni pidurdab antrumi piirkonna pH<3. Kui hapet on rohkesti produtseeritud ja pH < 3, hakkab pidurduma gastriini produktsioon, pH<1 => gastriini produktsioon lakkab täiesti. Soolefaas: happesekretsiooni pidurdus. Hormoonidest on oluline sekretiin, mille vallandab S-rakkudest pH langus. Sekretiin mõjub D-rakule ja stimuleerib somatostatiini teket, mis pärsib juba otse parietaalrakku, aga pärsib ka gastriini
kus ületatakse egotsentriline piiratus ja saavutatakse uus ühinemine maailmaga. Eraldatuse tunne loob kannatatuse, ahistatuse ja häbi. Fromm eristab kahte sorti vabadust: vabadus millestki ja vabadus millekski. Ta rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Inimene peab oskama iseennast armastada. Paraku on tänapäeva inimene orienteeritud välismaailma ja käitub nende ootustele vastavalt. Biheiviorism - tingitud ja tingimata refleksid Pavlov ehk klassikalise tingimise isa- seose tekkimine stiimulite vahel- tingimatu stiimul saab võrdväärseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik. Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Käitumise vormimine- käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus; John B. Watson (1878-1958):
viisil. Vaatluse tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. 22. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Vähe erialazargooni. Inimeste kohta käivate sõnade kasutamine loomade kohta omistab neile teistsuguse tähenduse. Oht kalduda antropomorfismi. KÄITUMISE MOTOORIKA. 1. Erinev liikumine käitumiste peamise erinevusena. Erinev käitumine erineb põhiliselt liigutuste poolt, mida neisse kaasatakse. 2. Refleksid. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Refleksid vajavad ärritajad välismaailmast, aga toimivad peale seda automaatselt. Kasutatakse kohati vaid väheseid lihaseid. Kui põlve pihta lüüa, siis refleksi toimel jalg võpatab korra. 3. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Põhiomadused: latentsus (ärritusest liigutuseni kulub teatud aeg), järelrefleks põhjustatud sellest, et närvirefleksi meeleelundisse jõudmiseks kulub aega, käivitumine põhjustatud
väliskeskonnast või organismist tulevale ärritusele. Refleksi kulgemise tee on refliksikaar. Refleksikaar koosneb: 1. Erutust vastu võttev retseptor 2. Närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadud erutus analüüsitakse 4. Närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse 5. Reageeriv organ mingi lihas või nääre Refleksid jaotuvad: 1. Tingitud refleksid esile kutsutud ärritaja poolt, järglastele ei pärandu 2. Tingimatud refleksid pärilikud e kaasasündinud, imemisrefleks, neelamisrefleks Mälu Närvisüsteemi üldiseks omaduseks on info vastuvõtt, salvestamine ja väljastamine. Tänu sellele on inimene võimeline kohanema ümbritsevaga õppimise teel. Kui inimesel ei oleks võimet õppida, ei oleks mälu ja ei oleks meenutamise võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda.
Avastab iseennast. Reguleerib oma tegevust. 3. lähenemine (16-19 elukuud) hakkab tekkima selge arusaam oma iseseisvusest. Tugev eraldatuse ärevus. Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke. BIHEIVIORISM Pavlov; Locke - Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks - 1909 teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud
Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd. Neelamisel eritatakse kolme faasi: a) suufaas b) neelufaas c) söögitorufaas Suuõõnefaas on tahteline, inimene lükkab toidukämbu suuõõne kõige tagumisse ossa, keel
vastsündinute järglaste liikumise, valmisoleku emale ja ema äratundmise.Inimlaps omandab samad oskused alles umbes esimeseks eluaasta lõpuks. Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemi osad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud- need mdia läheb vaja vahetult sündimise järel. Käivituma peab hingamine, muutuma peab südame vereringe, valmis peavad olema imetamise õnnestumiseks vajalikud refleksid. Raamatus oli ka välja toodud kuidas aastakümneid lastega tehti. Näiteks kui laps sündis näidati last emale vaid vilksamisi, siis võeti laps kaasa pesti, kuivatati, mähiti üheks tugevaks kompsuks ning pandi magama teiste samasuguste kompsude kõrvale, nagu saiapäts pagari lauale. Teiseks näiteks oleks see, et lapse nutule ei ole vaja pöörata liigset tähelepanu. Mõni ema lani lapse isegi tuppa suletud ukse taha. Õnneks aga kõik emad ei täitnud neid õudsaid juhtnööre. Kasvatus
nädalal enneaegne enne 36. nädalat 5.Kui kaua on seemnerakud ja munarakud viljastumisvõimeliselt. Munarakk kuni 36 h ja seemnerakk naisekehas u 48 h 6.Miks on loode kahel esimesel rasedus kuul eriti tundlik kahjustavate tegurite suhtes? Kuna siis arenevad kõik organid 7.Mis võib loodet kahjustada? Ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmekemikaalid, viirushaigused(punetised) 8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C Komplementaarsus
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
Paiknemine kehas Kinnituvad luudele Õõnesorganite seinter, Südames nahas, silmas Tuumad Palju perifeerselt üks tsentraalne tuum üks tsentraalne tuum paiknevaid tuumi Tahtele alluvus Alluvad tahtele, Tahtele allumatud Tahtele allumatu samuti mittetahtlikud refleksid. Vöödilisus Ristvöödilisus Mittevöödilised Ristvöödilisus FUNKTSIOON: Kõik tahtlikud Siseorganite Südame liigutused motoorika kontraktsioonid Kõikidele elusatele rakkudele on iseloomulik membraani potentsiaali olemasolu, kuid ainult erutuvate kudede rakud (närvi- ja lihasrakud) on võimelised suuresti muutma ioonide juhtivust läbi membraani
süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju vahendusel ja reaktsioon on tahtmatu ja automaatne · tingitud refleksid (õpitud) Iseseisev töö II rühm Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 närviprotsessi : erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kuigi ajupoolkera vasak ja parem pool näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt ehk kummalgi on oma ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanneteks on : · sõnalise info töötlemine · lugemine · arvutamine Parema ajupoolkera ülesanneteks on : · kujunditega opereerimine
· Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas. REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid. refleksid Näiteks: Neelamis-, haaramis-, Näiteks: Kaitse- ja käitumisrefleksid, imemisrefleks, põie ja pärasoole kirjutamine, kõndimine, auto juhtimine, tühejndamis refleks, oksendamine, aevastamine, põlverefleks Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus. Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju. REFLEKSIKAAR Impulsi teekond organismis. Retseptor ehk närvirakk
seedenõredega. Parasümpaatiline innervatsioon tõstab enteraalse närvisüsteemi aktiivsust ja seeläbi intensiivistab seedetrakti funktsioone (uitnärvi kaudu). Süljenäärmed-amülaas lõhustab tärklist Mao pearakudpepsiin valke Kõhunääreendopeptidaas trüpsiin valke, amülaas süsivesikuid, lipaas lipiide Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin.
mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle. 3. Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt? *sünnist 2 a ni. ; sensomotoorne aste.olemas kaasasündinud refleksid. * 3-7 a.; operatsioonide eelne aste. Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust. *12a. kuni ...; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist tuletatakse loogilisi järeldusi, loogiline-teaduslik mõtlemine. 4. Millised tegurid soodustavad, millised pärsivad mälu ja tähelepanuga seotud protsesse?
Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L
saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega. · Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. · Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll
kasutamine. ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju II 4. Sünkreetsed keelemärgid (Keelepõhine): erilise, ja liikumise eristamine nägemises jm. sotsiaalse funktsiooniga asjad; osutavad assotsiatiivselt * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne suvalisele meelemärgile (0-I.3.). Märke kasutatakse käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 vaid ükshaaval! Tegevuses märgiga osutatav eristub rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks, (Nt tööriista kumuleeruv töötlus) labürindi ja kaela toonilised refleksid, sammumine, II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja- haaramine, näoliigutuste imiteerimine jne.
levib erutus mööda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad ärritatud, nende keskus on piklikus ajus, sealt edasi lähevad närviimpulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad keha tasakaalu taastada. Asendi muutudes muutub ka lihaste ja kõõluste pinge.
KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeii...
A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes. - Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada - Positiivne tagasiside kõrvalekalde süvendamine, 3tk: o Vere hüübimine (tekitab kooriku peale) o Oksendamine (väljastab mürki vms maost) o Sünnitus Energiabilanss - Saadava ja kasutatava energia suhe
- 9 kuud: seismine mööbli najal - 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine - 11 kuud: seismine - 12 kuud: kõndimine - 1,5 aastat: trepist üles-alla - 2. aastane: kõnnib tagurpidi, jookseb, võtab asju, kritseldab - 2.5 aastane: hüppab ühel jalal, seisab varvastel - 3 aastane: seisab ühel jalal, ei värvi hästi raamatuid, pole hea koordinatsioon - 4 aastane: trepist alla üks aste ühe jalaga - 5 aastane: sõidab rattaga, silm-käsi koostöö hea *lapse arengut toetavad refleksid - haaramisreflekt - otsimisrefleks - imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG
· Aktiivne hull · Teevad kõike mitte mõeldes kas see on endale või teistele kasulik · Pommiähvardused, tulistamisähvardused Madal loovus ja madal intelligents · Ideid ei ole, teostust ka ei ole · Rumal inimene Õppimine · Elementaarne õppimine o Loomad ja inimesed o Tingitud refleksid o Vermimine (loomadel) Loomad õpetavad poegi o Harjumine o Katseehitus meetod o Semantiline- seoste abil o Ahhaa elamus! · Probleemõpe (probleem-lahendus) o Probleemi püstitamine o Lahenduse leidmine o Logaritm- asi mille järgi teed (toidu retsept) · Mudelõppimine o Suhtlemismall o Võtab kellegi eeskujuks Nt ema või isa o Õpitud abitus Oled õppinud olema hädavares
kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune.
käitumine IX Lapsest täiskasvanuks 0. Meelelised tunnused * Meeled on kaasasündinud, ka osa nende alusel tehtavaid eristusi, nt. kõnehäälikutele PKE (parema kõrva efekt- korraga lastakse mõlema kõrva juures sõnu ja parema kõrva ääres lastu jab paremini meelde), kuju ja liikumise eristamine nägemises jm. * Kaasa on sündinud ka meelepõhine reflektoorne käitumine. Esimesed refleksid kujunevad ~10 rasedusnädalal, sünnimomendil on käitumismustrite hulk päris suur: refleksid imemiseks, neelamiseks, labürindi ja kaela toonilised refleksid, sammumine, haaramine, näoliigutuste imiteerimine jne. I. 1. Assotsieerunud tunnused (alates sünnist) * Üks imelik asi: laps õpib juba üsasiseselt ema häält ülejäänutest eristama- omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt lausutut vaid emaliku intonatsiooni kaudu). See ei pruugi olla psüühiline
· Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud,
uurima rohkem inimest inimestki võrreldi mehhanismiga. Arvati, et kui on võimalik kõiki liikuvaid asju teha, siis on ka võimalik elu luua. * Rene Descartes 1596 - 1650 a. Suured võimed matemaatikas, suurepärane mälu ja teda peeti ka filosoofiks. Ta armastas üksindust ja sooja kliimat. Sündis Prantsusmaal, kolis Hollandisse ning hiljem kutsus teda Rootsi kuninganna enda juurde koduõpetajaks, kuhu ta ka läks ning kus ta ka suri (sai kopsupõletiku). Arvas, et keha paneb liikuma refleksid. Cogito ergo sum = Mõtlen, seega olen olemas. Tema printsiip oli, et kahtle kõiges ta leidis, et ainus, milles ei pea kahtlema, on iseenda olemus. Kui tekib juba küsimus, siis järelikult on olemas. Ta väidab, et inimesel on osa ideid kaasa sündinud neid pole küll palju, kuid ta väidab, et osade ideede seletamine on raske või võimatu. Inimese ja looma erinevus on tema puhul hing looma peab ta mehhanismiks, kuid ka inimest vaatleb ta mehhaaniliselt
Ümbrusest tingitud kehakeelt õpime arenedes keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnast. Kultuuriline kehakool on keskkonnaga tihedalt seotud. Mõned meie tegudest tulenevad kuulumisest selgelt piiritletud kogukonda, sekti, rühma või isegi spordimeeskonda, mis on kujundadnud teatavad ainuomased kehakeele harjumused. Psühholoogiline kehakeel, selle alla kuuluvad puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Ilmed mängivad samuti suhtlemisest väga suurt rolli. Inimesel on kõige suurem arv näolihaseid. Inimese suu ja silmad on kõige kõnekamad näojooned. Silmi peetakse kui hinge peegliks. Ka sugu mängib suhtlemises suurt rolli. On tunnustatud, et sugude vahel on erinevused, olgu need geneetilised või kultuurilised. Zestid mängivad samuti suurt rolli, mida kasutavad inimesed igapäevaselt, kas teadlikult või alateadlikult
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
piimatoodang hakkab vähenema. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID. 3) Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral. 4) Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused. 5) Poegimisvahemik. PIIMAJÕUDLUSE ANDMED ON VAJALIKUD: 1) Tõuaretuseks 2) Looma tervise hindamiseks 3) Piimatoodangu tasuvuse hindamiseks 4) Teaduslikuks uurimistööks PIIMAJÕUDLUSE HINDAMISEL VÕETAKSE ALUSEKS JÄRGMISED PERIOODID: 1) 1
sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole. Lisaks on mustanahalistel veres rohkem testosterooni, kehas vähem rasva ning ka normaalsest kõrgem hemoglobiinitase, seda just eriti aafrikaste puhul. (4) 2.2 Elukeskkond kui sportlase vormija
Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L
Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. ...
• meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus. Kanepitoodete lühiajaline toime Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Kanepisuitsetaja (siin ja edaspidi tähendab see nii marihuaana- kui hašiši suitsetajat) on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood. Vanematel ja/või südametervisega hädas olevatel inimestel võib kanepitoodete tarvitamine põhjustada infarkti või südame isheemiatõbe. Mõju rasedatele: THC läbib platsentabarjääri ning jõuab ema vereringe kaudu ka lapseni.
Witmer - uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud. Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Charot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus, hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid. Tingimatu refleks – kaasasündinud, mille kutsub esile tingimatu stiimul (nt toit > süljevedelik); Tingitud refleks (kogemus), mille kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul
harjumused. Näiteks tantsib Uus-Meremaa All Blacks ragbimeeskond enne iga mängu rituaalselt maoori sõjatantsu haka’t. Tantsuliigutused on tuletatud muistsest maoori väljakutse ja võitluse kehakeelest. Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas,
Kõrgema närvitegevuse algmehhanismiks on ajutiste seoste moodustamine. Ajutiseks seoseks nimetatakse närvikeskuste ühendamist uutes funktsionaalsetes kombinatsioonides. Soodustades valikuliselt erutuse levikut teatud suundades, luuakse eeldused uute, antud tingimustele adekvaatsemate kohanemisreaktsioonide väljatöötamiseks. Neid indiviidi eluea jooksul 8 kujunenud reflekse nim. TINGIMATUD REFLEKSID, kuhu kuuluvad (kaitse-, toitumis-,orienteerumis jt. Refleksid) Kõik see mida me nimetame kogemuste ja vilumuste omandamiseks, õppimiseks, harjutamiseks ja treenimiseks, põhineb yhel fysioloogilisel mehhanismil tingitud reflekside kujundamisel. 3.2. Psüühilised protsessid ja seisundid Inimese psüühika on komplitseeritud nähtus, milles on intrigeeritud ühelt pool kestva komplekssed seisundid ja teiselt poolt lühiaegsed protsessid. Psüühilised
Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks...............................) Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. NÄRVISÜSTEEM
Treening peab olema pidev. 3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. • Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele • Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega • Organismi potentsiaalsete võimete piiri määramine 17. Stardieelsed reaktsioonid Stardieelsete reaktsioonide aluseks on tingitud refleksid: - spetsiifilised: sõltuvad eelseisva töö iseloomust (ülekaalus) - mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid. Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb
O2 veres) ja hüperkapnia (palju CO2 veres). SpO2 alla 94% -hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25x min. - hingeldus Teadvusetus on orienteerumisvõime kadumine koos samaaegse ärkamisreaktsiooni puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt. Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired. Defibrillatsioon on ainus efektiivne ravivõte 7 1
(Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus
peale signaali edastamist efektoreisse saab aju retseptorite kaudu tagasiside sellest, kas eesmärk saavutati või mitte ning signaali mittesaavutamise määrast. Tagasimõju kindlustab reaktsiooni jätkumise ja korrigeerimise, kuni eesmärk on saavutatud. Kui eesmärk saavutatakse, siis talletatakse vastav info mälus tuleviku tarbeks. KNS- is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult. Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi. Tr komplektsidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleksid kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele. Pärilikest refleksidest ja instinktidest erinevalt on tingitud refleksid vähempüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Nad on muutlikud käitumisvormid, püsides seni, kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju.
Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab. Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus
"tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, selle järgselt ka mujal maailmas. LSD populaarsuse tippaeg oli hipiajastul. Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood (trip) kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Uimasti tarvitajat võib iseloomustada ka hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine. LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega, samuti on LSD tarvitamisest raske saada üledoosi, sest surmav annus on tuhandeid kordi suurem tavalisest annusest. LSD tarvitamisel tekkiv reaalsustaju kadu ja hallutsinatsioonid võivad põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb, samuti võib
Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest ennem on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3. Vananemine haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad
mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2.Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos, tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov. Pavlov uuris koera, kellel kujunes süljerefleks. Loomal hakkas sülg jooksma vastavalt siis, kui koera toitja ruumi sisenes. Et sellist refleksi koerale selgeks õpetada, alustas ta neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus. Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli
motoneuronite kehad on seljaaju hallaine eessambas. · Kortikospinaalkulgla kontrollib liigutustegevust allpool pead, kortikobulbaarkulgla aga pea ja kaela osas. · Ekstrapüramidaalsüsteemi moodustavad alanevad juhteteed, mis ei läbi püramiide ega kuulu ka kortikobulbaarkulglasse. 10. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Reflektoorne seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu. Juhtefunktsioon seljuhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele keskustele. NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e
a seljaajule. Võib välja saata alanevaid aktiveerivaid ja pidurdavaid impulsse seljaajule; samuti ülenevatega. Une tekkes omistatakse suurt tähtsust just ülenevatele pidurdavatele närviimpulssidele. Ärkvelolles peaksid domineerima ülenevad aktiveerivad närviimpulsid. Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda seostatakse alanevate aktiveerivate (?) impulsside mõju ärajäämisega. (Hüperrefleks – liiga tugevalt väljenduv refleks. Spinaalšokk ?? ) SUURAJU KOOR JA SELLE KESKUSED Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
