Ohvrid Vilniuses, mõned päevad hiljem ka Riias. Meie pääseme sellest. Boriss Jeltsini visiit Tallinnasse, kust sünnib ühine deklaratsioon Moskvale, et paluda ratsionaalset poliitikat. Mõistis, et NL laguneb nagunii. Tallinnas valmistuti ka võimalikule rünnakule. Moskva referendumid ettepanek korraldada kõigis liiduvabariikides rahvahääletus, kas sooviti NLi lagunemist. Osades riikides keelduti sellest, sest kardeti tundmatust. 6s riigis oma referendum 'Kas teie pooldate Eesti Iseseisvumist?' Eestis poolt 78%. Augustiputs 19.-21. august. Kompartei vanameelsed süüdistasid Gorbatsovi ideaalide reetmises ja ta võeti koduaresti. Valmistati riigipööret - Erakorralise Seisukorra Komitee. Saadeti teated liiduvabariikidesse, et tuleb kuuletuda kohalikele sõjaväeüksustele. Kohe saadetakse ka täiendavad üksused. Vastapooleks Jeltsin, kokkupõrked Moskvas.
laulda Eesti rahvuslikke laule ja enda rahvusest ühtust tunda. Toimus ka Interliikumine, mis oli impeeriumimeelne. Varsti aga võetigi vastu suveräänsusdeklaratsioon ja ka teistel NSVL liikmesriikides tehti sarnaseid toiminguid. 1989 toimus kodanike komiteede liikumine, mis seadise Eesti riigi ajaloolise ja juriidilise taastamise esikohale. Viidi läbi Eesti Kongerssi valimised. 30. Märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood iseseivusmise suunas, siis esitati referendum iseseisvuse küsimuses. Prooviti teha riigipööret, ehk seda tuntakse ka augustiputsi nime all, kuid see ebaõnnestus. NSVL hakkas lagunema. 20. Augustil 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik ning loodi Põhiseaduse Assablee.
Skandinaavias 2-3% elanikest. Kõikjal Euroopas leiavad aset sotsiaalpoliitikareformid, mis suurendavad inimese enda panust ja vastutust, st kohustuslik kogumispension, lühendatud abiraha maksmise kestvus jne. KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA (Õ. LK 61-94) 1. Demokraatia. Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud ehk liberaalne demokraatia- avaliku elu küsimuste üle otsustavad rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Rahva osavõtt valitsemisest piirdub teatud aja järel toimuvatel valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. (Demokraatia võimalused õ. lk 62)
DEMOKRAATIA-RAHVA VÕIM Kujunes välja Kreekas Ateenas. Koosneb kahest sõnast Demosrahvas ja Kratos-võim *Püüdmine kõikide huvidega arvestadada *Kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises *Ühiskondlikult korraldatud vabadus *Teatud valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia-rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru Osalusdemokraatia-rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum, aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist. Demokraatia leviku etapid: Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3
Exports Imports 1975 .930 1.685 1980 2.108 4.124 1985 1.637 3.967 1990 4.212 2.400 1995 3.563 4.709 1998 2.890 3.895 7. Form of government, democracy and realization of human rights in your country Government The Syrian constitution vests the Arab Socialist Ba'ath Party with leadership functions in the state and society and provides broad powers to the president. The president, approved by referendum for a 7-year term, is also Secretary General of the Ba'ath Party and leader of the National Progressive Front, which is a coalition of 10 political parties authorized by the regime. The president has the right to appoint ministers, to declare war and states of emergency, to issue laws (which, except in the case of emergency, require ratification by the People's Council), to declare amnesty, to amend the constitution, and to appoint civil servants and military personnel
Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17
25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a
25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu · 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a
konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969). 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus, et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). · 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. · EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. · 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a.
töökohtade loomiseks ELi tasandil. Euroopa Liidu laienemisprotsess · 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. · 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. · 1981. aastal liitus Kreeka. · 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. · 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. · 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria.
RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraa...
sotsiaalsed konfliktid tugevad ametiühingud, pankade laenu poliitika oli enamustele vastuvõetav ja ka immigratsiooni poliitika oli enamustele vastu võetav Iirimaa oli üks esimesi, kes avas end Balti riikidele. Siis lõpuks Eestis õnnestus Rüütlil see idee kuidagi realiseerida, nii kui ta lahkus, siis pöörati see protsess jällegi tagasi. Et meil on vabariigi põhiseadus ja see ongi ühiskondlik kokkulepe. 2003 korraldati referendum EL liitumise üle, kus siis paljud ütlesid, et nad on selle vastu või siis jäid neutraalseks. Leedus aga sarnane küsimuse esitamine oli välistatud, sest nad kõik kirjutasid alla paberile, et nad toetavad valitsuse põhiseisukohti. Konkreetne näide 1994, kui Bulgaarias rahvusliku kokkuleppe alusel lükati edasi suur majandite likvideerimine, põllumajandus. Eesti puhul veel haldusreform tema mitte tegemine. Kiidetakse ära, viiakse läbi algne kava,
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
25 29 märts 1949 19. detsember 1978 EKP venestusprogramm ,,40 kiri" 6. Põhiseaduse eellugu 23. august 1987 Hirvepargi koosolek 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine 22. juuni 1988 rahvussümboolika 11. september 1988 Eestimaa laul Veebruar 1989 kodanikekomitee 18. mai IME 23. august Balti kett Veebruar märts Eesti kongress 8. mai 1990 1 - 6 § Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt 19. august 1991 augustiputs Moskvas 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1. mõisted a
· Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil.
Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas ...
Federation ( " H i s t o r y o f r u s s i a , " ) ! The Russian Government Today The Russian Federation is a democracy, although it is massively influenced by one man power- the Prime Minister. The Prime Minister today is Vladimir Putin. Basically the country is described as a federal presidential republic ( " R u s s i a n p o l i t i c a l s ys t e m , " ) . In 1993 Russia adopted a new constitution in a national referendum. The constitution set a new government structure and contained of a list of individual rights. It provided strong powers for the President. The President has a power to issue decrees and directives that have the force of law without legislative review, although the constitution notes that they must not go against the constitution or other laws) ( M c C l e n a g h a n , 2 0 0 3 ) . The Law on Presidential Elections requires that the winner has to receive more than 50% of the votes
(illegaalsed migrandid). Uus: konfliktid Lähis-Idas on tekitanud uue migrandivoolu (pagulased). Lõunapiir ega idapiir ei pea). Mida edasi? Kuhu paigutada põgenikud? Kuidas üldse tegeleda immigratsiooniga kolmandatest ja EL riikidest? Kuidas see mõjutab turvalisust? Kas kõik EL riigid astuvad ühte jalga? Kes saab mõjutada rändepoliitikat? BREXIT: Suurbritannia viis läbi liikmelisuse referendumi. Kõigi üllatuseks referendum ütles Euroopa Liidule ,,Ei". Põhjused: rahulolematus valitsusega, Briti pressi pikaajaline kampaania. Mis nüüd edasi? Britid peaksid esitama ametliku lahkumisavalduse. Seejärel algavad 2 aastat kestvad läbirääkimised. Põhja- Iirimaa, Gibraltar ja Sotimaa ei ole rahul. Mis siis saab? Ei tea. EL täna ja tulevikus: Integratsiooniküsimus (Rahandus-majandus. Välisküsimused. Inimeste vaba liikumine). Laienemine (Balkan kes tuleb millal, Türgi, Kes veel?). Euroopa positsioon maailmas
Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 7 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. 2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia.
teostamise kavatsustes süüdistas ta vapse. DEMOKRAATIA EESTIS OLI LIKVIDEERITUD! Vaikiv ajastu · 1935. a. kevadel - keelatakse poliitiliste erakondade tegevus. · Luuakse Isamaaliit. · Luuakse kutsekojad, tsensuur ja alustatakse erinevaid kampaaniaid. · 1935. a. suvi vabanevad arreteeritud vabadussõjalased. Vaikiv ajastu · 1935. a. 8. detsember vabadussõjalaste arreteerimine. · 1936. a. veebruar referendum Rahvuskogu valimiseks. · 1937. a. veebruar Rahvuskogu tuleb kokku. Vaikiv ajastu · 1938. a. 1. jaanuar jõustub uus Põhiseadus. · 1938. a. aprill K. Päts valitakse presidendiks.
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Administration and Society, 6 (18), 14-31. (Märkus: "6" siin volume nr.; "18" sulgudes issue nr.; "14-31" tähistavad lk.) · Artikkel kogumikus. Sabatier, P. (1993). Advocacy coalition framework. In H. Jenkins (toim.), Theories in policy analysis (lk. 233-245). Oxford: University Press. · Ajaleheartikkel. Rumessen, V . (1993, 21. juuni). Edasi laarilikul teel! Postimees, lk. 15. · Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas. The Economist (2003, June 15 June 22). Poland's EU referendum. The Economist, 58-59. · Raportid: Freedom House (2007). Nations in transit. Washington: Freedom House Press. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 42 14 16.10.2016 Kasutatud kirjanduse loetelu vormistus 2 · Konverentsiettekanne: Mõis, V. (1999)
19. detsember 1978 EKP venestusprogramm „40 kiri” 6. Põhiseaduse eellugu ■ 23. august 1987 Hirvepargi koosolek ■ 1988 NSVL Rahvasaadikute kongressi valimine ■ 22. juuni 1988 rahvussümboolika ■ 11. september 1988 Eestimaa laul ■ Veebruar 1989 kodanikekomitee ■ 18. mai IME ■ 23. august Balti kett ■ Veebruar – märts Eesti kongress ■ 8. mai 1990 1 - 6 § ■ Märts 1991 referendum 77, 83 % poolt ■ 19. august 1991 augustiputš Moskvas ■ 20. august ülemnõukogu, riiklik iseseisvus ■ Põhiseaduslik assamblee 7. Põhiseaduse sünnilugu ● 28. jaanuar 1992 referendum RT 1992, 26, 349 6 VI Eesti Vabariigi õigusjärglus ja õiguslik järjepidevus 1
Gümnaasium Prague referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 CONTENTS 1. Contents 2. Introduction 3. Compendium about Prague 4. Important about Czech Republic and Prague 5.-7. History 8. Independence 9. Main sights 10. the Czech Republic 11. List of famous people from Prague 12. Geography 13. Weather and climate 14. Population 15. Culture 2 INTRODUCTION The Czech Republic lies at the heart of Central Europe and at its center is the beautiful and historic city of Prague. With a population of some 1.3 million residents, the city lies on either side of the Vltava River in the middle of Bohemia that is one of the three historic Czech territories; the others being Moravia and Silesia. The city has sev...
Nii jätkub äge arutelu Euroopa tuleviku üle. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia,Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigidSuurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜgaGröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soomeja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari,Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia jaBulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi,Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro jaSerbia. Euroopa
Viimane hoiatas detsembris 1990 Rahvasaadikute Kongressi diktatuuriohu eest. Nii nagu järjekindlast avalikustamisest pidi tulenema demokratiseerumine, nii pidi järjekindel demokratiseerumine viima rahvuste enesemääramiseni. Päevakorda kerkis küsimus, mis saab senisest, Stalini poolt loodud NSV Liidust. 1990. aastal toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed. Nii valitud ülemnõukogud võtsid ridamisi vastu suveräänsusdeklaratsioone. Märtsis 1991 korraldati referendum, kus NSVL elanikkonnalt küsiti, kas ta soovib NSVL säilitamist. Referendumist võttis osa 80% hääleõiguslikest kodanikest, neist ¾ pooldas liidu säilitamist ja üle viiendiku oli selle vastu. Leedu, Läti, Eesti, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid üleliidulist rahvahääletust. Nüüd hakati ette valmistama uut liidulepingut. Ammendanud demokraatlikud vahendid, asusid vanameelsed pealetungile. 19.augustil 1991, päev
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
rahuolematused vägivalla suhtes ka Vm-l, Gorbatšovi vastu astus ka Vene Föderatsiooni esimees Jeltisn, kes kirjutas Tln-s alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Baltiriikide vahel, Gorbatšov kinnitas, et tema ei teadnud rünnakutest midagi 1991. jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks: Gorbatšov võttis kasutusele pol surve, korraldati üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses, ¾ vastas jaatavalt → puudus moraalne jõud, kuna kõik iseseisvumismeelsed alad boikoteerisid referendumit Gorbatšov üritas tagandada Jeltsinit, kuid ebaõnnestus, Jeltsini populaarsus tõusis 1991 juuni – Jeltsin valiti Vm presidendiks, andis korralduse kompartei lõpetamiseks Gorbatšov üritas NSVL koos hoida uue liidulepinguga → NSVL president ja 9
vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva püsiva vastuseisu tõttu käesoleval mandaatperioodil ilmselt tõstatada ei kavatse. 3.9.Väliskaubandus Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. 2006. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 12% ning Rootsi eksport ületas esmakordselt triljon krooni. Eksport kasvas 2006. aastal rohkem kui eksport, seega Rootsi kaubandusbilanssi ülejääk suurenes veelgi.
Seadlused, määrused, korraldused, otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president, valitsus, volikogu. Valla/linnavalitsus Põhiseadus EV kodanikud Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus. rahvusvahelised organisatsioonid Kuidas rahvas osaleb valitsemises ? Esindusdemokraatia rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Demokraatliku valimise nõuded: · Kanditaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda salajas · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel. Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikogu või
Presidendi pädevus oli suur, valitsuse määramine, vetoõigus Riigikogus vastuvõetud seaduste suhtes Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukkilill ja suitsupääsuke rahvussümboliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV süveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ulemnõukogu otsus "Eesti riiklikust staatusest" 3.märts 1991.a referendum 20.august 1991. a Eesti iseseisvue väljakuulutamine Põhiseaduslik Assablee Põhiseaduse mõiste Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Uhelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on põhiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu
haruspetsiifilised regulatsioonid, finantssoodustused või –koormised ning muud riiklikud erimeetmed). 6. Otsedemokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, mis tähistab sellist riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi ilma vahepealsete esindajateta. Levinuim otsedemokraatia rakendamise vorme on referendum ehk rahvahääletus. Klassikaline näide otsedemokraatlikust riigis on Šveits, kus viimase 120 aasta jooksul on 240 korral korraldatud rahvahääletusi seadusandlikes küsimustes. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suured kulutused iga küsimuse osutamisel. Max Weber on väitnud, et otsedemokraatia on rakendatav ainult väikestes organisatsioonides ja väikesel territooriumil,
· NSV Liidul polnud jõudu võidelda kõigi rahulolematute vastu, · lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
· 01.2009 Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro · 07.06.2009 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL--27) · 16.07.2009 Island esitab ametliku avalduse Island esitab ametliku avalduse EL--ga liitumise liitumiseks 4 · 02.10.2009 Lissaboni lepingu II referendum Iirimaal Lissaboni lepingu II referendum Iirimaal (67% poolt (67% poolt) · 19.11.2009 EL presidendiks nimetatakse Herman van Ro EL presidendiks nimetatakse Herman van Rompuy ja välispoliitika kõrgeks esindajaks Catherine Ashton · 01.12.2009 Lissaboni lepingu jõustumine Lissaboni lepingu jõustumine · 09.02.2010 Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso) · 17.06
Vilniuse veresaun 13. jaanuaril 1991- Varahommikul ründasid nõukogude dessantvägede tankiüksused ja eriüksused (KGB "Alfa") Leedu TV teletorni, tappes 14 leedu tsiviilisikut ja haavates sadu. LKP üritas sõjaväe toel võimu üle võtta. Vene NSFV koos president Boriss Jeltsiniga mõistsid hukka toimuvat - Sõlmis Balti riikidega koostöölepingu ja lubas, et lõpetab sõjategevuse. Lääs protestis Nõukogude Liidu võimu vastu. 9. veebruaril 1991. aasta referendum - 90,2% hääletas iseseisvumise poolt ja 5,5% vastu. Vene vägede väljaviimine- Lõplikult kindlustas Leedu iseseisvuse kommunistlik riigipöördekatse läbikukkumine 18.-22. augustil 1991. aastal. OMON-i üksused tõmmati Baltikumist tagasi ja Leedu politsei võttis üle KGB peakorteri Vilniuses. Üksteise järel Läänemaailm hakkas tunnustama Leedu, Eesti ja Läti valitsust. 10. Leedu Vabariik: Riigi ülesehitamine ja poliitiline areng viimase 20 aasta jooksul-
§ 29 RAHVAHÄÄLETUS I Sätestus Rahvahääletus PS § 56 p 2, § 57, § 58, § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1 p 1, § 164, § 168 Rahvahääletamise seadus (RaHS) Riigikogu kodu- ja töökorraseadus (RKKTS) II Mõisted rahvahääletus – hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu, PS muutmise eelnõu või muu küsimuse üle referendum – teisesõnaga rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab parlament plebistsiit – sama mis rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab riigipea (parlament võtab midagi vastu, president saab panna rahvahääletusele, et kas rahvas on parlamendiga nõus) __________________________________________________________________________________ rahvaalgatus – I seaduseelnõu või PS seaduseelnõu muutmise algatamiseks parlamendis
häält) Demokraatia e rahvavõim 1) kehtib võimude lahususe põhimõte 2) meedia on vaba, tsensuur puudub 3) vähemuste huvid on tagatud 4) mitmeparteilisus 5) kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna olemasolu 6) kodanikualgatuslike organisatsioonide olemasolu Demokraatia mõisted 1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad 3) osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid) 4) elitaardemokraatia esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid
mjajndusblokaadiga ning kohalik Interliikumise organiseeris miitinguig ja streike. 1991.aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge, kuid Eesti suutis hoiduda verevalamisest. Impeeriumi kooshoidmiseks korraldas Moskva referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemusena selgus, et enamik elanikkonnast pooldab iseseisvuse taastamist. Eestit toetas ka Eestis elavatest teiste rahvuste esindajad. Referendum välistas liidulepingu ning keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla iseseisvuse taastamine. Gorbatsovi võimule tulekuga kaasnesid muudatused senises majanduspoliitikas, kuid olulist murrangut tsentraalses plaanimajanduses ei toimunud. Eestis hakati ametlikust majanduspoliitikast sõltumult välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME alguseks oli 1987.aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe ettepanek Eesti viimisest täielikule isemajandamisele
rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria Saksamaa osaks ja sellest saab Sm osa Ostmark. Anslus- peetakse silmas seda, et 38 aasta märtsis Austria ühendati Saksamaaga. Pärast seda, kui see kõik oli toimunud, siis toimus referendum ühendamise küsimusel ja siis "austerlased olid toetanud peaaegu 100%". Demokraatlikud lääneriigid ei teinud midagi nagu varemgi Hitleri sammude puhul. Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat lootuses sõda ära hoida. Järgmisena pöördusid nõudmised Tsehhoslovakkia poole, seal oli umbes 14,5 milj elanikku, aga see oli paljurahvuseline riik. Tsehhe u 6,5 milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid
Parempoolsed -Rahvuslus -Vaba konkurents majanduses, riigi väike roll -Võrdeline maksusüsteem -Indiviidi vabadus end sotsiaalselt kindlustada -Konservatiivne ja traditsioone säilitav valitsemine 4.4 Riigikorrad ja valitsemise vormid Monarhia -Üks osa võimust on päritav 1. Absoluutne(piiramatu) - kogu võim on päritav 2. Konstitutsiooniline - põhiseadusega piiratud monarhia Vabariik -Valitav võim 1. Demokraatia - võimude lahusus -Otsene demokraatia - rahvahääletus e referendum -Esindusdemokraatia - rahvas valib oma esindajad, kes teostavad võimu --Parlamentaarne - valitsus sõltub parlamendist --Presidentaarne - president on valituse juht(USA) 2. Diktatuur -Autoritaarne - poliitiliste õiguste rikkumine(Eesti 1932) -Totalitaarne - poliitiliste õiguste rikkumine, rikutakse ka inimõigusi. (NL, Natsi Saksamaa) 4.5 Valimised Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on vabad - Valimistel osalejate vahel eksisteerib vaba konkurents. Ühiskonnas
Kuna ühendused osutusid edukaks õitsengu loomisel ja edendasid rahumeelset koostööd oma liikmete vahel, soovisid õige pea ka teised riigid liituda. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. Kreeka, kes liitus 1981. aastal, ning ka Hispaania ja Portugali jaoks, kes liitusid 1986. aastal, tähendas see samm nende riikide jaoks naasmist demokraatlike Euroopa riikide hulka. Kui 1990. aastal langes Berliini müür ja Saksamaa taasühendati, liitus ühendustega ka Ida-Saksamaa. Austria, Soome ja Rootsi liitusid ühendusega 1995. aastal, mis selleks ajaks oli muutunud Euroopa Liiduks (EL). 2004.
varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles Ühendkuningriiki Trooja hobusega, mis hävitaks Prantsusmaa poliitilise hegemoonia ja tooks Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi. 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani, mis suurendas EMÜ tähtsust märgatavalt. Nii Iirimaa kui ka Taani olid Suurbritanniaga majanduslikult seotud, Iirimaa ekspordist kuni 70% läks 1970. aastate alguses Suurbritanniasse. Taani vedas oma toiduainetest suurema osa samuti Suurbritanniasse, nende suurim kaubanduspartner Saksamaa oli juba Ühenduste liige.
USA välisminister Warren Christopher teatas, et kui serblased otsustavad rahuplaani tagasi lükata, tuleb endisele Jugoslaaviale kehtestatud relvaembargo Bosnia moslemite suhtes tühistada, samuti tugevdatakse siis Serbia-vastaseid majandussanktsioone. 18. juulil nõustuvad rahuplaaniga moslemid ja horvaadid. 3. augustil lükkab Bosnia serblaste "parlament" rahuplaani tagasi ja kuulutab selle kohta välja referendumi. Augustis korraldati referendum ja teatati seejärel, et nende rahvas pole säärase plaaniga nõus. Serbia president Slobodan Milosevic, kes algselt toetas Bosnia serblasi, nimetas rahvusvahelist rahuplaani õiglaseks ning kehtestas sellega mitte nõustunud Bosnia serblaste vastu sõjalise ja majandusliku blokaadi. 4. augustil teatab "Jugoslaavia liitvabariik" (Serbia ja Tsernogooria) Bosnia serblaste aladega külgnevate piiride sulgemisest. Suhted katkevad.
a. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel lülitas Kreeka järk-järgult riigi koosseisu ümberkaudsed saared, millel elasid valdavalt kreekakeelsed rahvad. II maailmasõjas tungis riiki esmalt Itaalia (1940) ja seejärel Natsi-Saksamaa (1941-44). Aastal 1967 haaras kolonelide grupp riigis võimu, kinnitati sõjaväeline diktatuur ja sunniti kuningas põgenema. Aastal 1974 toimusid üle kümne aasta demokraatlikud valimised ja referendum. Otsustati loobuda monarhiast. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. 7 2. RIIGI ARENGUTASE 2.1. Majanduslik olukord
fundamental rights põhiõigused 198. obligatory proposal kohustuslik ettepanek *U8 199. tenant üürnik 200. landlord omanik 201. a MP member of a parliament 202. matrimonial property abieluline vara 203. the public opinion polls avaliku arvamuse küsitlus 204. court system reform kohtusüsteemi reform 205. the Courts Act kohtuteseadus 206. the Status of Judges Act kohtunike seadus ??? 207. constitutional basis for põhiseaduslik alus 208. adopted by a referendum vastuvõetud referendumil 209. county and city courts maa- ja linnakohtud 5 210. administrative courts halduskohtud 211. circuit court ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) riigikohus 213. court of first instance esimese astme kohus 214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel
ja inimesed pole olnud rahul sellega. Need riigid, kes alustasid kohe uue reziimiga ja ei läinud üle järk-järgult olid uuendamisel edukamad. Pt 47 1. Gorbatsov oli kaotanud toetuse ja ka Lääs ei olnud enam kindel, kas teda toetada või mitte. Gorbatsov ei tunnistnud, et teab, mis riigis toimub. 2. Korraldati referendumeid., nt üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses 1991.märtsis. 3. Tõene, baltiriigid olid eeskujuks, nt iseseisvumislikumis eeskuju, teised riigid hakkasid peale seda ka end suveräänseks kuulutama. Liiduleping sõlmiti ka Eestis, hiljem võeti eeskuju ka mujal ning tehti sama. 4. Puts oli halvasti ette valmistatud, ei kasutatud tänavale toodud tanke. Arvati,
teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Levik- Peale 1ms, 70ndad, 90ndad Kas sobib igale poole? Pigem tuevdada seal, kus on. c) Demokraatiaga seotud probleemid, demokraatia levik väljaspool Euroopat. Demokraatia põhiprobleemid on lühiajalisus, populism ja korruptsioon. Korruptsioon ehk võimu ära kasutamine. Maailmas umbes 89 riiki on täiesti deokraatlikud ja umbes 55 osaliselt vaba demokraatiaga, umbes 51 riigis demokraatia puudub. 54,4 %maailma riikidest on puuduliku demokraatiaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
