on the east coast of Australia, in New South Wales. As more Europeans moved to Australia, the Aborigines were driven from their land. Australia is still part of the British commonwealth. History Of Australia Gold rushes and agricultural industries brought prosperity and autonomous Parliamentary democracies began to be established throughout the six British colonies from the mid19th century. The colonies voted by referendum to unite in a Federation in 1901, and modern Australia came into being. History Of Australia Dutch, Portuguese, and Spanish ships sighted Australia in the 17th century. In 1616 the territory became known as New Holland. The British arrived in 1688, but it was not until Captain James Cook's voyage in 1770 that Great Britain claimed possession of the vast island, calling it New South Wales. History Of Australia
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
liikumised, mis omakorda aitas Eestil iseseisvuda 8. Miks oli Balti kett Eesti iseseisvuse taastamisel oluline? valmistasid oma nõudmiste õiguslikusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 9. Mis olid taasiseseisvumise ajal Eesti poliitikas kujunenud erinevad suundad, mis organisatsioonid neid esindasid ja mis olid nende eesmärgid? VT tabel töölehelt. (TL 44 ül 4 ) 10. Mis on referendum? on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. 11. Mille poolest erinesid ja sarnanesid Baltimaade taasiseseisvumisprotsessid? Erinesid- Eestis ei olnud verevalamist, Leedu kuulutas varem välja iseseisvuse. Sarnasused- igal pool tegutsesid rahvarinded. Toimusid keskkonna protestid. Balti kett 12. Eesti iseseisvust taastades ehitati üles põhiseaduslik kord. Mis muutusi see kaasa
taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Taaniga koos liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982.aastal. 1981 Kreeka liitumine Euroopa Liiduga. 1986 Hispaania ja Portugali liitumine. 1990 - EMÜ laienemine Saksa DV aladele. 1995 Austria, Soome ja Rootsi liitumine Euroopa Liiduga. 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küprose liitumine Euroopa Liiduga. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria liitumine Euroopa Liiduga. Euro tuli kasutusele kontorahana 1.01
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
G ei teadnud) sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets 1991. Minskis omavahelise liidu. Jaanuarikriis 1991 - Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud võimorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 3. märtsi 1991 - toimus Eesti iseseisvusreferendum. 17. märts 1991 - üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses. 19. august 1991 - püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee. Gennadi Janajev - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. 1991. august - Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene kuulutasid välja iseseisvuse (keeldusid Gorbatšovi liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Augustiputš - 1991
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on meile andnud nii palju eeliseid kui ka toonud terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti Arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismissioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004ndal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalusi rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte...
Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt,
käitumist teatud olukorras; moraalinorm kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - *rahvastik *territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas osaleb otseselt otsustamises; esindusdemokraatia riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud saadikud; võimude lahusus Evs - *seadusandlik *täidesaatev *kohtuvõim; referendum rahvahääletus; propotsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti propotsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida
DIKTATUURIGA Opositsioon: - Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu - 1937.a. veebruar- Rahvuskogu alustab tööd - 01. jaan.1338.a. jõustub uus põhiseadus: ¤ riigipea president, valitakse rahva poolt otsestel valimistel 6 aastaks ¤ Riigikogu kahekojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
• NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused: – Rahvuspiirkondade püüdlused ennast impeeriumist lahti rebida; – USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve avaldamises; – USA nn tähesõdade programm, millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused; – naftahinna muutumine maailmaturul. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks • 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. – Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. – Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
1990.- 1991 a. • 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. • 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest – kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. • 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. • 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ • Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine • 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš. Gorbatšov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. • 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu
Euroopa manifest – veenev või ebaveenev? Kaisa Kamenik Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata.2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised. Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, esimeheks sai Tunne Kelam. Sama aasta Märtsis toimusid enam-vähem demokraatlikult valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar. Märtsi jooksul lõhenes ka EKP. 1991. aasta märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses . 77,8% toetas Eesti iseseisvumist .Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle. 20. Augustil 1 päev peale Venemaa riigipöörekatset, kuulutas Eesti Vabariik ennast iseseisvaks . Esimene riik mis tunnustas Eestit kui iseseisvat riiki oli Island . 6. Septembril tegi seda ka B. Jeltsin ( Venemaa) . Mida siis võib järeldada sellest kronoloogia ülevaatest
demokraatlikega 2) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimsed(enamasti ühest perekonnast) 3) sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna toimimist ja käitumist 4) ühishüvis kaup/teenus, mida õhiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta, tasuta tarbimine 5) otsene demokraatia dem. Vanim vorm. kodanikud võtavad ise poliitilisi otsuseid vastu. Referendum tänapäeval 6) tööstuslik pööre üleminek, põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, vabrikute levik, linnade kiire areng jne 7) tedmusühiskond kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, majanduses, ühiskonnajutimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. 8) korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolt ametiseisundi kuritarvitamine, altkäemaks 9) autoritaarne diktatuur, ühe inimese võim, leeben kui totalitaarne
4* NSV Liidul polnud jõudu võidelda kõigi rahulolematute vastu, 5* lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret
11.09 1988- Toimub lauluväljakul Rahvarinde Suurüritus ,,Eestimaa laul" 01-02 .10 1988- Eestimaa kongressi valimised 16.11 1988- 23.08 1989-Balti kett 24.02 1990- Eesti kongressi valimised 30.03 1990- Eesti NSV ülemnõukogu langetab otsuse ,,Eesti riiklikust staatusest" millega kuulutatakse välja üleminekuperiood. 08.05 1990- Eesti NSV nimetuse asemel Eesti Vabariigi nimetus Jaanuar 1991- NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides 03.03 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 19-21 .08 1991 Riigipöördekatse Moskvas 20.08 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus 31.08 1994- võõrvägede lahkumistähtaeg 02.04 2004- 01.05 2004- Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks
*mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. OSALUSDEMOKRAATIA demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitka vastu ning aktiivne osalus selles. ELITAARDEMOKRAATIA demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Millised on valimiste funktsioonid/ülesanded
Minevikus oli kolooniaid haaratud näiteks maadeavastuste käigus (Hispaania, Portugal, Holland jmt). 20. saj alguseks olid toimunud olulised muutused. 1. USA aktiviseerumine pärast kodusõja lõppu. 1898. aastal toimus Ameerika-Hispaania sõda, mille võitis USA ja sai endale Hispaania käest Kuuba, Puerto Rico, Guami saare ja Filipiinid. (Kuuba sai nimeliselt sõltumatuks 1902. aastal, 1952. aastal viidi Puerto Ricos läbi referendum, rahvas valis USA-ga vabalt liitunud territooriumi staatuse, Guami saar on ka tänapäeval USA valdus, saarel on aga omavalitsus, Filipiinid said iseseisvaks 1946. aastal) Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904. aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele). 2
2. valida parlament 3. kohalik võim parteiorganitelt vastavatele kohalikele nõukogudele. 1989 esimesed vabad valimised. valiti Rahvasaadikute kongress ja president, kelleks sai M. Gorbatov. 1990 kaotati NLiidus üheparteisüsteem. Ülejäänud kuulutati võrdseteks. 1990 suveräänsusdeklaratsioonid. Demokraatlikult valitud ülemnõukogud võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone see tähendas, et liiduvabariikide seadused olid kõrgemal kui Nliidu seadused. 1991. märts referendum NSVL säilitamise kohta ¾ vastasid JAH. eesti, Läti, leedu, Gruusia ja Armeenia boikoteerisid. 1991 valiti Jeltsin demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks. 19.08.1991 augustiput. Vanameelsed jõud soovisid taastada endist poliitilist situatsiooni. 20.08. 1991 kuulutati välja Eesti Vabariik. esimesena tunnustas Island, teisena Venemaa. 21. detsember 1991 NL lõplik lagunemine, õigusjärglaseks sai Venemaa. dets. 1922 loodi. IdaEuroopa Sotsialismileer KeskEuroopa sovjetiseerimine
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
* vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud. Laenates ja segades oma põhimõtteid ja seiskukohti *mõlemad on hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekdis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. - Erinevus *vasakpoolsed väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat *parempoolsed väidavad, et elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus DEMOKRAATIA KUI RAHVA VÕIM *rahvahääletus ehk referendum *esindus ehk vahendatud demokraatia *kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade regulaarsete valimiste *mandaat-saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve *osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse VABAD VALIMISED *valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *parlament ja kohalik volikogu valitakse ida 4 a tagant *president iga 4-6 aasta tagant *Vanusepiirand
soodsam, võrreldes teiste energialiikidega. Ratsionaalselt läbimõeldud plaani korral hoiatakse veelgi rohkem kokku. Näiteks tuleb arvestada jaama paigutamisega Põhja-Eestisse, et vältida kulutusi infrastruktuuri ümberkorraldamiseks. Käesoleva poliitilise kultuuri juures on läbinähtavus oluline. Lihtsat ja arusaadavat plaani on rahvale parem selgeks teha. Kindlasti tuleks antud küsimuse lahendamiseks läbi viia ka referendum, et süsteemi läbikukkumisel ei oleks eestlastel kedagi teist peale enda süüdistada. Lisaks lihtsusele on taoline elektrijaam väga stabiilne. Energia tootmine on ühetaoliselt reguleeritav ja järjepidev ega erinevalt rohelisest energiast sõltu ilmast. Skeptilised arvamused tooraine peatsest lõppemisest osutuvad vääraks. Üksnes Toolse fosforiidimaardla piires on uraani üle 27 000 tonni. Paralleelse näite toon eelmise sajandi algusest. 1920. aastatel arvati, et rauamaaki
Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad. Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte. Siirdeühiskond – diktaduuririik muutub demokraatlikuks või vastupidi. Demokraatia tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu nimel, seaduste ülimuslikkus, poliitiku sõltuvus valijate eelistustest.
negative side effect on those who are already working there or were planning on starting. Brexit is considered somewhat of a wake-up call for everybody. It is not a time to lose hope and declare the end of the union. On the contrary, it is time to regroup and rethink the current situation. It has also started some new political movements. For example, Italy’s population was one of the least supportive of the European Union before the 2016 British referendum. Since then the percentage of non-supportive citizens has dropped about 22%. It is now a home for a new pan-European (involves most of the nations of Europe) political party called Volt Europa. It has parties all across Europe and is gaining more support each day. It was founded by Andre Venson, because of Brexit and he felt the fear that the European values are in danger. Their main idea is to reshape the EU as we know it and steer it in the right direction and create
rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tsetseenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu tagamiselanalüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 1991. aasta: 3.märts toimus referendum eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses; Augustis nõukogude liidu riigipöörde katse; 20.august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust; selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; Eesti sai aru, et vabanemine kommunismist tähendab integreerumist Euroopasse. Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti
liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale
Kardeti samasuguseid sündmusi ka Eestis ja hakati kaitsema lossi, tele-ja raadiomaja. Sinna veeti kohale hiiglaslikke kivirahne ja paneele. Jaanuari kriisi lahendamisel suur roll Jelsinil. Tallinnas korraldati Eesti-Läti-Leedu ja Vene föderatsiooni juhtide kokkusaamine ja kirjutati alla leping, milles tunnustati üksteise suveräänsust ja võimuorganeid ning tauniti jõukasutamist nagu NSVL on teinud. Eestis taasiseseisvumine veriseid sündmuseid kaasa ei toonud. NSVL-s taheti läbi viia referendum NSVL tuleviku suhtes, taheti näidata, et inimesed tahavad seda liitu koos hoida. Kui Eesti osa ei võtnud. Eestis viidi läbi hoopis märtsis ennetav referendum. Küsimus oli üks, kas Teie tahate riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist. Referendumist võttis osa üle 900 000 inimese. Ja 77,8 % referendumil osalejatest vastas jaatavalt. Areng oli sinna suunda, et iseseisvus taastatakse. Konkreetselt sellele aitas väga tugevalt kaasa Augusti putš, mille
publicly in Pärnu. On the next day, 24 February, the manifesto was printed and distributed in the capital, Tallinn. MORE · 1991 Collapse of the Soviet Union: Estonia declares its independence from the Soviet Union. · 1991 The United States recognizes the independence of Estonia, Latvia and Lithuania. · 1991 The Soviet Union recognizes the independence of the Baltic States. · 1992 In Estonia, the kroon replaces the Soviet ruble. · 1992 Estonia holds a referendum on its constitution. · 1992 Heinrich Mark and the government in exile appointed by him cede their credentials to the newly elected Riigikogu. · 1992 Lennart Meri becomes the first president of reindependent Estonia. · 1994 The Russian army leaves Estonia.
jällegi omakorda kindlustas Hitlerit oma tegelikke plaane ellu viima ning teostada vallutuspoliitikat. Hitleri esimene pilk pärast Saarimaa liitmist Saksamaaga oli suunatud Austria suunas. Seal elasid saksalased. Austria oli siis autoritaarne riik. Nii viis Saksamaa 14.märtsil 1938 Austriasse väed sisse-ansluss. Austria kantsler oli selle vastu ning ütles, et tuleb läbi viia rahvahääletus. Saksamaa viis aga ennem oma näed sisse, kui toimus referendum. Nii et sisuliselt Saksamaa okupeeris Austria. Saksamaa oli asunud laiendama oma territoorimi, kuid teades, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, siis see talle muret ei valmistanud. Ka selle sammu puhul ei tehtnud midagi, vaid lihtsalt anti järgi. Sellinne suhtumine näitas ainult lääneriikide võimetust midagi Hitleri vastu ettevõtta, ning sisuliselt lasid nad lihtsalt kõigel liikuda uue maailmasõja suunas, kuigi oli juba ilmselgelt näha, et mida rohkem järele anda,
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt
25. aprill 1993 Kongress otsustas viia läbi üldrahvaliku referendumi, mille teemad olid: usaldus Venemaa Föderatsiooni presidendi vastu, presidendi ja valitsuse sotsiaal ja majanduspoliitika heakskiitmine, ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamine, ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine. Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt kõigis neljas küsimuses. ...... 25. aprillil 1993 toimuski referendum. 58,5% hääletajaid avaldas usaldust presidendile ja 52,8% toetas Jeltsini sotsiaal ja majanduspoliitikale. Tagandamine 21. septembril 1993 andis Jeltsin välja seadluse nr 1400. Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks.
iseseisev EKP esindajatega. Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. 1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist
• 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt. • 1991 august-peale Eesti ja Läti iseseisvuse väljakuulutamist keeldusid Ukraina ja Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8
a) Nõukogude Liit eksisteeriks praegugi ja Eesti oleks üks liiduvabariikidest. b) Meid endid ei pruugiks praegu siin olla. c) Vägivald oleks tagasi tulnud ja see oleks võinud III ms või tuumasõja algatada. 7. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine tähtsamad sündmused, nende tagajärjed, erinevad poliitilised suunad. 1) Tähtsamad sündmused. a) NL näitab jõudu Vilniuses ja Riias 20 inimest hukkub. b) NL-i referendum liidulepingu sõlmimiseks Baltikum ei osale. c) 19.august-21.august augustiputs Moskvas. d) 20.august ENSV ÜN võttis koos Eesti Kongressiga vastu otsuse taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. e) 22.august Island tunnustas EV-i. f) 6.september tunnustas NSVL EV-i. g) 17.september võeti Balti riigid ÜRO-sse. h) 1992 uus põhiseadus. i) 1992 rahareform. j) 20
minna ka sootuks teisiti. 1990 aastal ei olnud NSV liidu lagunemine järgmisel aastal veel kaugeltki selge. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) Kokkuvõte - Iseseisvuse taastamine 1991. aasta jaanuaris, mil maailma tähelepanu oli pööratud Lahesõjale, proovis Nõukogude Liit toore jõuga kukutada Balti riikide seaduslikud valitsused. Sõjavägi ründas tsiviilobjekte, Vilniuses ja Riias oli inimohvreid. Eestis kuulutati välja referendum iseseisvuse küsimustes ja 1991. aasta 3 märtsi referendumil osales 948 000 inimest, kellest 77,8% hääletasid iseseisvuse poolt. Arvudest oli selge, et Eesti Vabariigi poolt andsid oma hääle ka paljud muulased. Hääletustulemustest sai mõjus vahend Läänes tehtavas selgitustöös Balti riikide iseseisvuse kaitseks. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) 19 augustil korraldati sõjaväeline riigipöördekatse niinimetatud augustiputs.
· Fast development of coal mining, steel production and shipbuilding · Bridges, railways, canals · In 1950 the Nationalists stole the Stone of Scone from Westminster Abbey and took it back to Scotland · Important part of British Coronation since 13th c. · In 1979 the British Government decided to allow Scotland to establish a separate assembly · Surprisingly they didn't got the support of 40% of people in a referendum that was needed · In 1999 Scotland voted for its own separate parliament · The first Parliament in almost 300 years · It is unicameral and has 129 members- largest parties are the Labour Party, the Scottish National Party and the Conservative Party · The Secretary of State for Scotland represents Scottish interests in London ( Desmond Henry Brown Labour Party) The Scots · they are said to " dance only to their own music"
VÕIM JA ÕIGUS VÕIM Kõikides suhetes on mingil moel olemas võimusuhe. Võim on domineerimine. Võim on alati ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks d...
euro kasutamisest pärast seda, kui ta seal riigis juba kasutusel on olnud. Kuna Maastrichti leppes, mis on Euroopa Liidu üheks aluseks, ei ole sätestatud ühtegi punkti, mis käsitleks liiduriigi euroalast väljaviskamist, siis väljaviskamise jaoks tuleks seda lepingut muuta. Teine ning tõenäolisem variant oleks see, et Kreeka loobub ise euro kasutamisest, kuid senimaani nad seda teinud ei ole. Iseseisvalt eurost loobumine tähendaks tõenäoliselt ka seda, et tuleks korraldada referendum, kuid on väga kaheldav, kas kreeklased hääletaksid eurost loobumise poolt, kuna uuringud on näidanud, et lausa 70-80% kreeklastest soovib kasutusele jätta euro ning loobuda oma valuuta taaskasutusele võtmisest. Kogu jõust üritatakse täita Euroopa Liidu poolt kehtestatud kriteeriumeid saamaks abirahasid, millega riik uuesti rööbastele juhtida. Seda, mis toimuks Kreekas peale eurost loobumist, on väga raske hinnata ja ennustada.
välja ühiskonnaelu teiste valdkondade ümberkorraldamise, laveerimine reformimeelsete ja vanameelsete vahel tekitas umbusalduse oma riigi inimeste hulgas,Nõukogude ühtset rahvast ei suudetud reaalselt tekitada, pigem teravnesid rahvustevahelised suhted, rõhutades vajadust säilitada sotsialism ja NSVL terviklikkus lükkas ta endast eemale kõige uuendusmeelsemad poliitikud.NSVL lagunemise sündmused:märts 1991-korraldati referendum. 3/4 hääletanutest pooldas NSVL säilimist. Est,Läti,Leedu,Armeenia,Gruusia ja Moldova ei võtnud osa hääletusest.19aug 1991-püüdis Moskva võimule pääseda Riiklik Erakorralise Seisu Komitee(augustiputs) B.Jeltsin ja tema poolt juhitud demokraatlikud jõud sutusid riigipöörde katse maha.8dets 1991-sõlmisid venemaa,valgevene ja ukraina sõltumatute riikide ühenduse, millega hiljem liitus 8 liiduvabariiki..25dets 1991-loobus gorbatsov NSVL
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
10. Liberalismile ja konservatismile mis on iseloomulik? (Vaatan eelmise küsimuse pealt) 11. Demokraatia vormid tänapäeval Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäeva demokraatia kõige levinum vorm, kus Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud küsimuse üle. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru. juhul ka protestiaktsioone. II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus
võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud. (6) Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades. Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra. Rahvahääletused 1991-1992 1991: Referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses (03.03) enne EV iseseisvumist! 1992: Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu, põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu ja nendega kaasneva lisaküsimuse rahvahääletus (28.06) 2003: liitumine Euroopa Liiduga (14.09) Elektroonilise hääletamise statistika 2005-2011 KOV 2005 RK 2007 EP 2009 KOV 2009 RK 2011 5
Ka 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Liit oli Tõnissoniga üksmeelel. Nende surve tõttu asuti kavandama põhiseaduse muutmist. Sisepoliitika Eesti muutus aina keerulisemaks. Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
