suvi Ülemnõukogu otsus sätestati, et Eesti ja Venemaa suhted saavad tugineda ainutl Tartu rahulepingule 6. 1991 12. jaanuar Eesti ja Vene NFSV riikidevaheliste suhete aluste leping mõlemad pooled tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele tunnustati teineteist suveräänsete riikidena 3. märts ennetav referendum ,,Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?’’ 77,8% eestlastest pooldas iseseisvust 13. juuni ,,Omandireformi aluste seadus’’ õigusvastaselt võõrandatud omand tuleb tagastada 19. august augustiputš Gorbatšov koduarestis riigipöördekatse, et Gorbatšov võimult eemaldada 20. august taastati iseseisvus
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on modernses maailmas levinuim riigikord. Nagu igal teiselgi riigikorralduse süsteemil, on ka sellel omad tugevad ja nõrgad küljed. Miks võib siis demokraatiat, kui sellist, Eestis nimetada tugevaks? Üks peamine tugevus demokraatial on kindlasti, see, et riik peab realiseerima rahva enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest
2017. aasta septembris korraldasid Iraagi Kurdid iseseisvusreferendumi, kuid Türgi mõistis selle hukka. Kurdide iseseisvusreferendum Iraagis asuva Kurdistani omavalitsuse rahvasaadikud otsustasid 25.septembril 2017 toetada regiooni iseseisvusreferendumit, hoolimata laialdasest vastuseisust üle maailma. Bagdadi keskvalitsus nimetas seda põhiseadusvastaseks. Hääletuse vastu oli veel Iraan, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, kelle kartuste järgi suurendab referendum ebastabiilsust regioonis. Washington tegi peagi pärast hääletustulemusi avalduse, milles ärgitas Kurdistani regionaalvalitsust referendumit ära jätma. Ameeriklased hoiatasid, et hääletuskava võib segada võitlust terrorirühmititse ISIS vastu. Toetajate seas tekitas uudis seevastu võidurõõmu. Kurdid on arvukuselt neljas suurim etniline grupp Lähis-Idas, kuid oma riiki pole neil kunagi olnud. Iraagis moodustavad nad hinnanguliselt 15-20% riigi rahvaarvust
Kuidas rahvas osaleb valitsemises Nüüdisaegsetes demokraatlikes riikides kasutatakse esindusdemokraatiat, mis tähendab, et rahvas osaleb valimistes enda valitud saadikute kaudu. Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste. Eestis valib rahvas oma saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogudesse. Demokraatlikud valimised on alati vabad, mis tähendab, et: · Kandidaate ühele saadikukohale on rohkem kui üks · Kõigil on ühesugune võimalus oma vaateid avaldada
meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 5- 15. aastaks. · Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla. Seejärel referendum ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks, pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Maksude suurus jäi sätestamata. (Võitjariikidest ei ühinenud Versailles'i rahulepinguga USA - pidas seda huvidele mittevastavaks. 25. augustil 1921. a. sõlmis Saksamaaga separaatrahulepingu. Separaatlepingud ka Saksamaa liitlastega.Protestiks
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
Eesti ühiskonna teravad probleemid ning kuidas neid lahendada EKRE jõudmine valitsusse on tõstatanud täiesti uued ühiskonda lõhestavad küsimused – abortide riikliku rahastamise lõpetamine ja abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna. Tihti on eriarvamuste põhjuseks inimeste erinevad maailmavaated. Enim tekib lahkhelisid konservatiivsete ja liberaalsete vaadetega inimeste vahel. Eesti ühiskonna teravamate probleemide lahendamiseks pole olemas ühtset ja õiget lahendust, kuna inimeste arvamused on niivõrd erinevad. Pigem tuleks jõuda rahumeelselt kompromissini, mis rahuldaks iga osapoole vajadused. Hetkel on ühiskonnas enam konflikte tekitav teema abielureferendum. Riigikogu koalitsioon otsustas panna tuleval kevadel rahvahääletusele küsimuse: ‘’Kas abielu peaks Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?’’ 14. detsembril toimunud riigikogu istung käsitles referendumi teemat, kuigi opositsioon tõi korduva...
15 mai 1990 toimus Toompeal streik, kus osales umbes 3-4 tuhat inimest, sealhulgas ka see löögirühm. Nõuti, et Arnol Rüütel tuleks välja, ja üksi. Suurelt tänu Jeltsinile lagunes ka NSVL. 19.august oli Moskvas riigipööre. Ülemnõukogu tahtsi Eestit muuta taas iseseisvaks. Eesti on okupeeritud, mitte kadunud. Teiselt poolt suruti peale uut Liidu lepingut. 1991 aasta märtsis hakati korraldama referendumit. 2 nädalat enne Liidu lepingut oli Eestil referendum. Iseseisvuse taastamist pooldab üle 77% elanikest. Tulemused kuulutas välja Ülemnõukogu. Kogu selle iseseisvuse taastamise aja jooksul, puudusid Eestil inimohvrid. Kõik asjaajamine käis tasa ja targu. Nõukogus oli üheks nipiks see, et Rüütli rääkimisega kurnati 23 venelast suhteliselt ära ning nii oli nende osalus väiksem. 21 august 1991 võeti vastu dokument, mis kinnitab Eesti taasiseseisvumist. Esimesena tunnustas Eesti riiki Island, mitte küll paberil kuid siiski
iseseisvusest". Paragrahv 29A OMARIIKLUSE TAASTAMINE: 1990-1991 aastavah. Muutus olukod Baltikumis pinevaks. Moskva surve tugevnes ja Balti riikides tegutsesid streigikomiteed. 13. Jaanuaril, pühp. Vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ja raadio-televisoonihoone. 18. Jaanuar üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril saabus lennukiga Tallinna Boriss Jeltsin. 1991 veebr- märts toimus referendum, kus batli riigid toetasid iseseisvust (Eestis 77,8 %). Eitavalt vastas( 21,4%). 19 aug. 1991 püüdis Nõukogude Liidus võimule tulla RESK ja Gorbatsov suleti koduaresti.
· Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. · Määrus on õigusakt, mille valitsus vi volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude regulleerimiseks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustloovaks aktiks, üldaktiks. Kuidas rahvas osaleb valitsemises · Esindusdemokraatiad rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu. · Otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus, ehk referendum. · Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18-aastaseks.
1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud...
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otsese...
Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üleJuunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud Gennadi Burbulis. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu ...
* kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis * sihiks Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist * üleminek turumajandusele * oma eelarve ja rahasüsteem * Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma
Arnold Rüütel- valiti tagasi Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 30. märts 1990- üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Interliikujate korraldatud streigid, poolsõjaväeliste salkade moodustamine. Venemaa tõstis Kremli diktaadi vastu mässu. Iseseisvuse taastamine 1991- proovis NSV Liit kukutada Balti riikide seaduslikke valitsusi. Boriss Jeltsin ruttas tunnustama Baltimaade iseseisvust. Impeeriumi jõuga kooshoidmise ennetamiseks kuuulutati välja referendum iseseisvuse küsimuses. 1991- uus liiduleping, ei rahuldanud Kremli juhtkonda. Korraldati sõjaväeline riigipöördekatse- augustiputs. Osalesid tähtsamad NSV Liidu ametimehed. Eestisse sisenes õhudessantvägede soomuskolonn. Ülemnõukogu ja Eesti Komitee said omavahelistest vastuoludest üle. 20. august 1991 kuulutati Eesti vabariik iseseisvaks ja otsustati selle uue põhiseaduse koostamiseks luua pariteetsetel alustel Põhiseaduse Assamblee. Aitäh!
Euroopa Liit Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada ühtemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Esimene laienemine toimus1973. Aastal, kui Euroopa Liiduga liitusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid. Eesti koos üheksa Kesk- ja Ida- Euroopa riigiga sai Euroopa Liidu liikmeks 2004.aasta kevadel. Praegu on Euroopa Liidul 28 liikmesriiki. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" · Euroopa Komi...
ja karismaatiline juht, kes püüdis luua Araabia sotsialismi. Gamal Abdel Nasser Egiptuse Vabariik · Pärast Nasseri surma 1971 aaastal, sai võimule Anwar el-Sadat, kes püüdis luua sõprussuhteid nii ida- kui ka läänebloki riikidega. Anwar el-Sadat Egiptuse Vabariik · 6. oktoobril 1981 mõrvati president Sadat islami äärmuslaste poolt. Hosni Mubarak, kes oli asepresident, valiti presidendiks samal kuul. Referendum kinnitas presidendi 6-aastase valitsemisperioodi ning Mubarak oli valitud presidendiks viis korda. Hosni Mubarak Tänapäev · Suurim Araabia riik. · 96% alast moodustavad kõrbed. · Turistide enam külastatud paigad on Giza püramiidid ja nende läheduses asuv Sfinks, samuti ka leidub egiptuses palju ajaloolisi templeid. · Tuntuimad turismikeskused on Hurghada ja Sharm El Sheik. 2011 aasta revolutioon · 25. jaanuaril 2011 algasid Egiptuse pealinnas
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija
Äriõigus Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Ka tavad ja moraal (objektiivne õigus). Õigus (õigustus) on õigus teatud viisil käituda ja nõuda teatud käitumist ka teistelt (subjektiivne õigus). Riik tagab sunniaparaadiga, et õigusaktist kinni peetakse. Tava ja moraali riik ei kehtesta, sanktsioone nende rikkumise puhul ei järgne, kui just sellega ei ole kaasnenud ka mõne õigusakti rikkumist. 1. ius non scriptum kirjutamata seaduste periood 2. ius scriptum periood, mil hakati õigust kirja panema. Õiguse idee: 1. õiglus filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad. 3. eesmärgipärasus riik peab tagama, et seadustest kinni peetakse. Õigusnorm käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile. Ka üks seadus on õigusnorm. Kehtib ajas ja ruumis. Tagasiulatuvalt kehtestada ei tohi, vaid üksikud eran...
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga
1957 koos teiste ESTÜ asutajate kirjutas alla Rooma Lepingule, asutades sellega Euroopa Majandusühenduse (EEC/EMÜ) 1958 sai Hollandi põllumajandusministrist esimene Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Juhtis ühise põllumajanduspoliitika välja töötamist Euroopa põllumajandsureformid on Hollandile olnud väga kasulikud Holland on suuruselt teine põllumajandussaaduste eksportija maailmas 2005 kukkus Hollandis läbi ELi konstitutsiooni referendum Euroga liitumine Eurotsooni liige alates 1999 aastast Ühines koos 11 teise riigiga, kes koheselt kvalifitseerusid 2002 aastal, kui tulid välja füüsilised euro rahatähed, lõppes Hollandis kahe valuuta ringlus ning eurost sai ainuke kasutusel olev valuuta Majanduse eripärad Avatud majandus, toetub suuresti ekspordile 1960 avastati Hollandis suured maagaasivarud Umbes 25% ELi maagaasi varudest asuvad Hollandi territooriumil
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha ...
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant
konservatiivid, siis hääletasid leiboristid vastu (1961, 1970); kui võimul leiboristid, siis hääletasid konservatiivid vastu (alates 1964-1969). • 1963.a. takistas liitumast Prantsusmaa president de Gaulle (põhjuseks kartus, et koos Suurbritannia liitumisega kasvab Euroopa Ühenduses ka USA mõju). • 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. • EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õigus...
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õigus...
Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. 4. 1991 jaanuari kriis Leedus Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise pöördumisega saated, hukkus 14 inimest. 5. Iseseisvus referendum 1992 aastal toimus ja selle käigus kiideti heaks põhiseadus. 6. Omariikluse taastamine Tehti rahareform=kroon. Vabakaubandusleping Euroopa Liiduga, välisinvesteeringud ja raha Eestisse.
maidanniks või siis euromaidanniks. Lühikese aja jooksul hakkasid Krimmile ilmuma rohelised mehikesed, ilma igasugusteta eraldusjoontega, polnud vappe ega lippu nende vormil. Venemaa föderaalsed meediakanalid nimetasid neid “viisakad mehikesed” kuid tegelikkus oli tervele maailmale selge, kes nad on, kuigi venemaa president ja ametnikud rääkisid seda, et need on krimmi vabatahtlikud ja nad pole krimmil oma oleva väeüksuste arvu suurendanud. Peale seda kõike toimus Krimmis referendum, mille tulemusel oli otsustatud Krimmi liitmine Vene Föderatsiooniga. Nagu praegu mäletan kõike neid uudised vene kanalites, kus nad rääkisid sellest, kui demokraatlikuks nähtuseks, mitte annekteerimisest. Sellel puhul võib rääkida juba propagandast, mis on neljanda generatsiooni sõjas sama oluline kui relvastatud jõud. Lisaks kõigele sellele venemaa oli toetanud Ida- Ukraina separatiste, mille tulemusel tekkisid Ukrainas suured ebastabiilsused, sest selles
Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. · 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. · Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil.
Läbirääkimised algasid 30. märtsil 1998. Eelläbirääkimistele kutsuti ka ülejäänud viis kandidaatriiki (Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leedu). 1. jaanuaril 1999 võeti käibele digitaalne raha euro (varem kandis see nime eküü) 1. mai 1999 toimus Amsderdami lepingu poliitiline jõustumine. Kõik EL inimesed on sotsiaalselt võrdsed. 28. sept 2000 kukkus Taanis läbi euro referendum. 7.-9. dets 2000 Nice`i tippkohtumine. Selle lepingu järgi jagati riikide vahel ametikohtade arv. 2. jaanuaril 2001 võeti Kreeka eurotsooni. 28. veebrauril 2002 sai eurost 12 liikmesriigi ühine raha. Seega on olukord hetkel selline: Euro on kasutusel: 1) Belgias; 2) Saksamaal; 3) Luksemburgis; 4) Prantsusmaal; 5) Itaalias; 6) Hollandis/Madalmaades; 7) Iirimaal; 8) Kreekas; 9) Hispaanias; 10) Portugalis; 11) Soomes; 12) Austrias;
Ministrite Nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks parlamendi osalus otsustamisprotsessis suurenes, pandi täpselt paika Majandus- ja Rahaliidu ajakava ning plaanid. 1995. aastal liitusid Rootsi, Soome ja Austria. 1999. aastal võeti euro arveldusühikuna kasutusele, Rahandusliit hakkas toimima. 2002. aastal asendab euro 12 liikmesriigis rahvusvaluuta (va Suurbritannia, Taani, Rootsi). 2003. aastal toimus kandidaatriikides referendum EL-i astumise kohta. 2004. aastal 1. mail toimus laienemine, 10 uut liikmesmaad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Küpros, Malta. EL-i juhtinstitutsioonid Euroopa Komisjon tööd juhib president, iga liige juhib mingit (töögruppi) valdkonda. Seaduste algataja, läbirääkija, eelarvekoostaja, lepingute hoidja, täidesaatev organ (nagu valitsus riigis), teeb tööd Brüsselis.
Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel.
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid...
Venemaal korraldati Leedu kaitseks meeleavaldusi. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Gorbatsovi vastu astuski välja Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel. Nähes, et sõjalise jõu kasutamine pole edukas, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991 märtsis korraldati üleliiduline referendum, kus räägiti NSV Liidu säilitamise küsimusest. ¾ vastas jaatavalt, kuid kõik iseseisvumismeelsed piirkonnad ( Baltimaad, Armeenia, Gruusia, Moldaavia ) boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid suurem osa elanikkonnast iseseisvumist. Gorbatsov üritas sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Jeltsinit esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 to...
Liberaalne heaolumudel (Eesti) - valitsus toetab turumajandust - ise peab toime tulema - inimene peab olema vaba - riigi ül tagada kõrge tööhõive, konkurents - teenuste saamine sõltub rahakoti paksusest Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga)
- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president?- Boriss Jeltsin Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984?- Juri Andropov Aastaarvud: Millal võeti Eestis vastu suveräänsusdeklaratsioon?- 16.11.1988 Millal toimus Eestis referendum riikliku iseseisvuse taastamise kohta?- 03.03.1991 Millal toimus Eestis rahareform?- 06.1992 Millal algas Moskvas vanameelsete riigipöördekatse?- 19.08.1991 Mis aastal toimus õnnetus Tšernobõli tuumaelektrijaamas?- 1986 Nimeta kuu ja aasta, mil lõplikult iseseisvusid Läti ja Leedu.- 08.1991 Millal lahkusid viimased Nõukogude Liidu sõjaväelased Eestist?- 31.08.1994 Millal võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks?- 17.09.1991 Mis aastal Saksamaad taasühinesid üheks riigiks?- 1990
kehtivad võrdselt kõigile. Demokraatia Tuleneb vanakreeka keelest: - rahvas + - võim = rahvavõim Otsene demokraatia rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse kaudu, nt. Vana-Kreeka polistes. Kaudne demokraatia e. esindus demokraatia rahvas teostab võimu valitud esindajate vahendusel, nt tänapäeva demokraatlikud riigid. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus e. referendum. Esindusdemokraatia valimised Osalusdemokraatia rahvas osaleb valitsemises kodaniku ühenduste kaudu ja oma esindajaga suheldes. Demokraatia tunnused · vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimude lahususe ja tasakaalustatus
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon;
1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia. Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on
Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal toimunud Saksamaade ühinemise käigus laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
juurde. Vapside liikumise likvideerimise lavastas poliitline politsei riigipöördekatse. Ööl vastu 8. dets. 1935.a. arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani. Kohtuprotsessil mõisteti 133 isikut kokku 1163.a.-ks vangi. ,,Tartu vaim" kujunes diktatuurivastase võitluse sünonüümiks. 4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
