Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasak...
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu Titaani avastas inglise amatöörist geoloog ja pastor William Gregor 1791. aastal Cornwallis. Ta märkas uue elemendi olemasolu ilme...
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikj...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmel...
Tori Põhikool 9.klass Kadi Köster Antisemitism Referaat Tori 2009 Sisukord 1.Antisemitismi tekkimine.Põhjused..............................................................1 2.Holokaust............................................................................................2 3.Teise maailmasõja sündmused...................................................................3 4.Antisemitism Eestis...............................................................................5 5.Lõppsõna.............
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6
Narva Eesti Gümnaasium Mooses Jaanika Liiv 10.klass Narva 2009 Enne Moosese sündi andis vaarao käsu hukata kõik poeglapsed. Ühel päeval sünnitas Leevi soost naine poja. Kuna vaarao oli andnud käsu ukata kõik poeglapsed, peitis ta oma lapsukest kolm kuud. Laps kasvas aina suuremaks ning lõpuks oli teda võimatu peita. Niisiis võttis ta pilliroost laeka, määris kokku pigi ning vaiguga, pani sinna sisse lapse ning seejärel läks jõe juurde. Seal jättis ta oma pojaga igaveseks hüvasti ning pani hälli jõkke. Peagi tuli vaarao tütar samasse kohta suplema. Ta leidis kõrkjaist hälli ja tal hakkas lapsest kahju. Vaarao tütrele hakkas see laps niivõrd meeldima, et ta otsustas ta omale jätta. Ja nii saigi juudi poisist Egiptuse vaarao pereliige. Kasuema pani lapsele nimeks Mooses. Temast sirgus nägus ja teotahteline noormees. Kuigi polnud tal kodus millestki puudu, ei jäänud talle märkamatuks suguvendade raske orjap...
Xb Veebruar 2008 KLASSITSISM MUUSIKA, SKULPTUUR, ARHIDEKTUUR JA KUNST Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti ...
Carl Gustaf Emil Mannerheim, kes tavaliselt kasutas eesnime Gustaf, sündis 4. juunil 1867 Turu läänis Lohisaare rüütlimõisas Hollandi päritolu rootsistunud krahvi perekonnas. Isa oli ülimalt ettevõtlik mees, kes aga nõrga iseloomu tõttu uppus võlgadesse ja pages lõpuks ühe kaunitariga Pariisi. Ema suri 1881 ja seitse last jäid sugulaste kasvatada. Koolipoisina Helsingis ja Hamina sõjakoolis paistis Gustaf silma pöörase aktiivsuse ja ettevõtlikkusega. Niisiis oli kahjuks heideti ta ka paar korda koolistki välja. Eriti valus oli väljaheitmine Hamina kadetikoolist just enne lõpetamist. Kuid edasi läks olukord paremaks. Nimelt pääses Gustaf 1887. aastal Peterburi kuulsasse ratsaväekooli. Pärast selle lõpetamist 1889. aastal sai ta korneti auastme ning saadeti teenima Poola. Seal teenis ta lühikest aega ning seejärel tegi karjääri Peterburis ratsakaardiväes. Too teenistuskoht võimaldas Mannerheimil pääsu kõrgseltskonda kuni tsaariõukonnani ...
SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.......
A P M ? : : 2009 ? . , . , - . , 10 , , . . , , . , 1,5-2 . , , . , , . ? -, , . ! , , , . . , , . : , . , 100 $. , . , , ( ), , , . , - . , , 10, 20 . , , , (!), , . . . Nokia , . Samsung . M: 1) http://mirsovetov.ru/a/hi-tech/cellular-phone/cellular-phone.html 2) http://prosovet4ik.ru/news/detail.php?ID=1108
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus.............................................................................................................................8 Metsandus...........................................................................................
SISSEJUHATUS Pakistan asub aasias, tema naaberriigid on India, Hiina, Afganistan ja Iraan. Pakistan on väga noor islamiriik, mis loodi alles aastal 1947. Riigi pindala on 803 940 ruutkilomeetrit ning hinnanguline rahvaarv aastal 2008 on 180 800 000 inimest, kellest 34% elab linnades. Rahvaarvu täpsed andmed puuduvad, kuna riigis elab ka hulgaliselt Afganistani pagulasi ja nende järeltulijaid, kes on küll juba sündinud Pakistanis, kuid keda rahvaloendusse ei kaastata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke 1,7 miljonit. SKT elaniku kohta 2008 aasta seisuga oli 1044 dollarit. Põllumajanduse osakaal SKT-st on ligikaudu 20%. Kuna rahvastiku tihedus on 202 inimest ruutkilomeetril, on ka Pakistanis keskkonnakaitsel väga suur roll. Käesolevas referaadis käsitlengi kahe projekti elluviimist. 1. KLIIMAMUUTUSTE OHT JA KESKKOND 1.1 Kliimamuutustest tulenevad probleemid Samamoodi nagu paljud teised riigid, seisab ka Pakistan silmitsi kliimamuutuse...
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
Erituselundkond Referaat Tallinn 2007 Sisukord Erituselundkond .......................................................................................................................................3 Neerud...........................................................................................................................3 Uriin .......................................................................................................................................4 Teised erituselundkonna osad...................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Eritu...
Jamaika Referaat Aasta 2008 Sissejuhatus Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja läänest Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik. Ajalugu Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'. Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena. Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast. Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu. Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast i...
Referaat Naivism Hanna Reinol 12.b Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal. Väga paljud riigid üle maailma olid saanud tugevaid kahjustusi, kuid rahu saabudes hakati ka riikide taasülesehitusele mõtlema. Inimesed hakkasid uuesti elama ja ümbritsevat väärtustama. Sõda oli kõigile ja kõigele laastavalt mõjunud. Enne Esimest maailmasõda alguse saanud kunstivoolud leidsid uusi poolehoidjaid, avangardismi levik jätkus. Kunstis toimus tormiline areng. Tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. 19. sajandil tekkis uus kunstivool, mida nimetatakse naivismiks, vahel ka primitivismiks. Tegelikult on see ainus kunstivool, mis on maailmas koguaeg eksisteerinud. Naivismi tähtsamateks esindajateks on prantsuse maalikunstnik Henri Rousseau, horvaadi kunstnik Ivan Genralic ja paljud teised. Naivism Naivism ehk primitivism on kunstivool, mida kõikidel aegadel on harr...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4
RÕNGU KESKKOOL BRASIILIA Referaat Koostaja:Kerttu Lepik 10. klass Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2009 Üldiseloomustus Brasiiliast Riigi üldandmed: Pindala: 8 511 965 km ². Rahvaarv: 198,739,269 mln inimest. Pealinn: Brasilia Keel: portugali-, hispaania-, inglise- ja prantsuse keel. Rahaühik: riaal. Geograafiline asend Lihtsamailt öeldes asub Brasiilia Lõuna-Ameerika ida osas. Tema naaberriikideks on Suriname, Guajaana, Venezuela, Kolumbia, Ekuador, Peruu, Boliivia, Paraguay, Urugay ja Argentiina. -1- Riigi arengutase Brasiilia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on 6500, kui näiteks Eestis on see 10 000. Sündimus 1000-de elaniku kouta on 18,45 promilli ja suremus 9,34 promilli.Imik...
Ülenurme Gümnaasium Rastafari Referaat subkultuuridest Koostas: Krister Tapper Juhendas: õp. Pille Kuusik Tartu 2009 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus..........
Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb Rudolf Steineri pedagoogikal põhinevat Waldorf-meetodit, mille baasil on rajatud spetsiaalsed Waldorf-koolid. Rudolf Steiner (1861-1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus seisneb selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika (antroposoofia), mis hõlmab nii tunnetusjõudude, kunstivõimete, tunnete, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiend...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD.......................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU ...........................
SISUKORD Positsioneerimise alused MIS ON ´´POSITSIONEERIMINE´´? Positsioneerimisest1 on saanud moesõna reklaami-, müügi- ja turundusinimeste seas. Mitte ainult Ameerikas, vaid kogu maailmas. Enamik inimesi arvab, et positsioneerimine sai alguse aastal 1972, kui erialaväljaandes Advertising Age ilmus meie sulest artikliteseeria ,,The Positioning Era." Positsioneerimine muutis reklaamimängu reegleid. Mis on saanud vanadest headest reklaamisõnadest nagu ,,esimene" ja ,,parim" ja ,,maitsvaim"? Tänapäeval kuuleb võrdlusi, mitte ülivõrdeid. Positsioneerimine algab tootest. Kaubaartiklist, teenusest, firmast, asutusest või isegi inimesest. Kuid positsioneerimine pole midagi sellist, mida saab teha tootega. Positsioneerimine on see, mida sa teed potentsiaalse kliendi mõtete ja suhtumisega. See tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas...
Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti ...
Ülenurme Gümnaasium LYSSAVIIRUS Referaat Koostaja: Tanel Altement Klass: 11.b Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud...................................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kui...
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.................................................................
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz ja võimaldab ki...
Vaaraosipelgas. Kirjeldus. Selts: Hymenopteria (kiletiivalised). Iseloomustus:põlvjad tundlad;haukamisvõimelised suised;võib olla kaks paari kilejaid tiibu;ees-ja tagatiivad konksukeste abil haakunud;tagakeha ülaosa kokku nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud möö...
kool nimi klass linn, aasta 1 ................................................................................................ .........................................3 2 .................................................................... ..................................3 3 ...................................................................................................... ...........................4 4 ...................................................................................................... .........................5 5 ....
Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüst...
Jugapuu Egert Pommer 7A Jüri Gümnaasium Sisukord: Lehekülg 2..........................Sisukord Lehekülg 3..........................Sissejuhatus Lehekülg 4..........................Liigikirjeldus Lehekülg 5..........................Jugapuu teised liigid Lehekülg 6..........................Pildid jugapuust Lehekülg 7..........................Kasutatud kirjandus -2- Sissejuhatus Harilik jugapuu ehk "Taxus baccata" on higihaljas okaspuu. Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: ...
Referaat Resonants TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? ..............................................3 Millised on selle rakendused? ..................................................... 3 Milles seisneb selle ohtlikkus? ......................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................4 2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? Et lapsele, kellel kiigel jalad maha ei ulata hoogu teha on mitu võimalust. Muidugi võib tõsta kiige hästi kõrgele ja ...
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie...
Referaat Jean Sibelius Sixten Ainumäe 11E TVTG 23.05.2013 Sissejuhatus Johan Julius Christian Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja kes sündis 1865. aastal. Hämeenlinnas. Teda kutsuti sõprus- ja perekonnaringis Janneks, kuid koolis hakkas ta ennast kutsuma oma prantsuspärase nime järgi, Jean. See oli inspireeritud postkaardist, mille kinkis talle tema meremehest onu. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. 889 Haridus 15. aastane Johan otsustas, et ta tahab saada maailmakuulsaks viiuli mängijaks, ning aja möödudes saigi temast päris osav artist. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876-1885 ning pärast keskooli läks ta seadust õppima Keiserlikku Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks...
Kirvevars Õpilane: Juhendaja: Lihula 2012 Kirvevars Ajalugu Varrega kirved võeti kasutusele umbes 6000 aastat eKr enne seda olid pihukirved. Siis olid kirved silmata ning selle asemel oli kirvelaba varre külge kiilutud või seotud naharibadega. Silmaga kirved tulid umbes 2 aastat eKr. Materjal Kirvevarsi tehakse saarepuust. Tänapäeval ka hikkoripuust, plastikust ja metallist. Mõõdud ja kujud Üldotstarbeliste kirvestevarred on 350mm pikad puusepa kirvevars on 500mm pikk ja raiumis kirvevars aha kuni 800mm pikk. Kirve silma ava tavaline mõõt on 50x20mm. Kirvevarsi tehakse sirge (pilt 1.) ja kõvera (pilt 2.) löikega. Varre efekt Varre efekt seisneb selles et, mida pikem vars seda tugevam on jõud, mis tekib pihta lüües. Pilt 1. Pilt 2.
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad o...
Viljandi hendatud Kutsekeskool Referaat Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur
BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Surina...
Draiverid Referaat Tallinn 2013 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua...
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:...............................................................
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
Olustvere Teenindusja Maamajandus kool Põllumajandus Karl Mark Venemaa Referaat Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Venemaa............................................................................................3 Majandus........................................................................................4 Venemaa Föderatsioon....................................
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
