Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose. Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30. loonud 4sümfooniat, 2avamängu, vokaalsümf ,,saksa reetja", reekviem elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud"; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa, väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus. Raamatukirjastaja ja kaupmehe perekonnas. Kui suri isa, pidi Robert oma silmapaistvamatest muusikalistest eeldustest hoolimata valima juura õpingud
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi"...
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks ...
ebakorrapärased vormid rahutud rütmifiguurid harjumatu meloodia 13.väga originaalne muusikaline käekiri. 14."lahkumissümfoonia", "üllatussümfoonia" W.A.Mozart 1. Noor helilooja 2. Geniaalne improviseerija 3. Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse 4. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem 5. Kaasaegsed arvasid tema loomingust: liiga julge ja järskude kontrastidega, palju kaunistusi 6. üle 20 ooperi 7. reekviem 8. missad itaalia ooperi mõjutusega 9. 'Haaremirööv', 'Figaro Pulm' ,'Don Juan' ,'Võluflööt' 10.Instrumentaalmuusika: 27 klaverikontserti ,41 sümfooniat L. van Beethoven 1. Borni linnas sündis 2. Vanaisa ja isa olid muusikud 3. Tõeline õpetaja C.G.Neefe 4. Viini 1. Periood : õpetajaks Haydn, kuulmisvaegus 5. Viini 2. Periood : „Kristus Õlimäel“, „Fidelio“ 6. Viini 3. Periood: loominguline kriis, „Kaugele armsamale“, 1818. Kurt
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli päris Alam-Austriast. Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu. Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures. Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellme...
Euroopas. 11nene Mozart koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus" ja laulumängu "Bastien ja Bastienne" autor. 1173-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas. 1781-1791 vabakutselise elu Viinis. Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli. Ooperid: väljendusvahendiks jäi muusika. Tegelased on mitmetahulised ja sageli vastuolulised. Tuntumad tema 20 ooperist: "Haaremirööv", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt". Vokaalmuusika: Lisaks ooperitele valmis 1791 Reekviem ehk leinamissa, millest sai järelhüüe Mozartile. Ligi 50 sümfooniat, millest viimaseid iseloomustab jõuline väljendus, kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Tuntuim sümfoonia nr 40 g-moll. Instrumentaalmuusika kontserdid olid enamus klaverile. Tuntuim kammermuusikateos "Väike öömuusika", keelpilliorkestrile. Ludwig van Beethoven(1770-1827): Sündis Bonnis, Saksamaal õukonnakappeli laulja pojana. Belglasest vanaisa oli osav muusikameister
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartetis ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta elas Beethoveni...
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamise...
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostaja:Annika Lettens 17.10.09 Sisukord 1.Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linna...
4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 12. Wagneri ooperite ainestik Sisaldab palju mütoloogiat (muinasjutud, müüdid jne). 13. Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Lõpeb tavaliselt surmaga. 14. Nimeta vähemalt 5 Wagneri ooperit! ,,Lendav Hollandlane", ,,Haldjad", ,,Lohengrin", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Tannhäuser" 15. Verdi looming Libretod, 26 ooperit, reekviem 16. Nimeta vähemalt 6 Verdi ooperit! ,,Rigoletto", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Aida", ,,Othello", ,,Macbeth"
Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Sirly Salandi PTKK 10a Klass Märts 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Õpingud 4. Looming 5. Pildid 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus ja viited SISSEJUHATUS Järgnev kirjand kajastab endas ühe kolmest Viini klassiku elulugu, õpinguid ja loomingut. Nagu mainitud oli Viini klassikuid kokku kolm: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydni ja Ludwig van Beethoven. Kõik kolm on muusikaajaloos väga tähtsal kohal. Nende loomingut kasutatakse tänapäeval väga paljudes ja erinevates kohtades ning tänu sellele ei saa ükski tsiviliseeritud maailmas elav haritud inimene väita, et pole kuulnud ühtegi katkendit nende loomingust. Oma valiku tegin ilma...
Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia Tuntumad teosed: "Vaimulikud rahvaviisid" "Taaveti laulud" Eesti esimene reekviem (1927) Veljo Tormis 1930- Artikkel "Rahvalaul ja meie" 1972 · Regivärsilise rahvalualu propageerimine · Regilaul kui muusikaline emakeel Loomingu võib jaotada kaheks: · Rahvlauludel põhinev · Modernne helikeel Rahvalaulul põhinev looming: · "Mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind." · Iseloomulik tüsklilisus: "Kinhu pulmalaulud", "Seitseteist eest pulmalaulu",
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D. Friedrich ‘’Kahekesi kuuvalgel’’ või Eugene Delacroix ‘’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi,...
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi r...
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli...
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
EDUARD TUBIN 1905 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 1944 töötas "Vanemuises" dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Roo...
laulu baasil välja Polonees kolme osalises taktimõõdus, rahuliku tempoga pidulik ballitants. Poola päritolu. kujunenud mitmehäälne Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdõiguslikud. kirikuteos. Prelüüd eelnes fuugale. Vaba ülesehitusega improvisatsiooniline pala. Muusikal muusikaline Programmiline muusika helilooja poolt antud sõnaline sisuseletus. Tavaliselt teosel ka pealkiri. lavateos, mis sisaldab Reekviem missa eriliik, katoliku kiriku leinajumalateenistuse muusika. opereti, paroodia ja Sonaat teos soolopillile klaveri saatel. revüü sugemeid. Soololaul soolohäälele kirjutatud instrumentaalsaatega laul. Muusikaline Spirituaal USA neegrite vaimulik laul. Hingestatud esitusmaneeriga. draama ooperi liik, Sümfoonia klassikaliselt 4-osaline suurvorm, mille 1. osa on sonaadi vormis. Mitmeosaline teos sümfoonia orkestrile.
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
Romantism Koostaja: Kaisa Nurk Juhendaja: Külli Kreegi · Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Te...
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt) Deklamatsiooni stiil- tihe side tekstiga KUNSTIVOOLUD: *impressionism *romantism : hilisrom...
Louis Hector Berloiz Louis Hector Berloiz sündis 11. detsembril 1803. aastal ühes väikeses provintsilinnas Gote Saint- Andre's. Beloizi isa töötas arstina ning oli ka suur kirjanduse austaja. Hectori isa oli pojaga karm ning sundis teda iga päev Aniitk-Rooma poeetide Horatiuse ja Vergiliuse salme. Isa andis endast kõik, et Hectorist ei saaks muusikut. Ta keelas isegi pojal klaverimängu. Poisist pidi isa arvates saama arst. Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et ...
"Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". · Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. · Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. · "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. · Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu"
aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA" 2) 1873-1882 kammermuusikal väiksem osa (6), kirjutas peamiselt sümfooniaid. 3) 1885 lõpetas 4. sümf.-i. Saabus "loomingu sügis" ning kasvas jälle kammermuusika osatähtsus. VOKAAL- ORKESTRILISED TEOSED • Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost. • Oluliseim on „Saksa Reekviem,“ mis on loodud sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. • Analüüsis loo olemust 10 aastat, algselt kujutles seda 3- osalise kantaadina. • Ema surm tekitas loo loomisesse pika pausi. • Aastal 1865 jätkas Reekviemi kirjutamist. • Sügiseks lõpetas esimese redaktsiooni, esietendus toimus Bremenis. Redaktsioon võib tekkida teksti käsikirjas või suuliselt levitamise, viimistlemise, üllitamise, töötlemise või eriotstarbel rakendamise tagajärjel
EDUARD TUBIN 1905 – 1982 Sündis 1905. aastal Peipsi järve äärses külas kaluri pojana. Juba lapseeas mängis ta kohalikus puhpilliorkestris flööti. Tema isa oli suur muusikaarmastaja, kes mängis ise orkestris trompetit ja trombooni. Õppis alguses Tartu Õpetajate Seminaris kooliõpetaja ametit. Hiljem ta töötaski mõnda aega Nõos õpetajana. Kuid tema muusikahuvi aina süvenes. Nõnda asuski ta õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajaks oli Heino Eller. 1931 – 1944 töötas “Vanemuises” dirigendina. Sageli juhatas ta sümfoonia- kontserte. Samal ajal tegeles helilooja ka väga intensiivselt loominguga. Juba 1930- ndatel äratas tema looming suurt tähelepanu, kuulsus kasvas iga aastaga. 1944 emigreerus Rootsi ja elas elu lõpuni Stockholmis. Töötas seal Drottning- holmi teatris vanade partituuride restauraatorina. Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori. Ka Roo...
Burgundia meelitas kokku kunstnikke ning muusikuid ja teisi kultuuritegelasi üle terve Euroopa ning sedasi tekkis seal ka 15.saj esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. 6. Missa ordinaariumiosade tsükkel tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Missa on läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Leina missa e. reekviem Oli missa erivorm. Motett mitmehäälne (polüfooniline) ladinakeelne vaimulik laul. Enamasti loodud jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Ilmalik polüfooniline laul(mitmehäälne) Ilmalik mitmehäälne laul 15.sajandil enamasti prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandusid ka itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. 7. Polüfoonia (kreeka keelest ,,palju helisid" ) mitmehäälsus 8
Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Suurem rühm (u 1000 laulu) koosneb lühikestest koraali- ja rahvaviiside seadetest. Väiksema rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võiks isegi koorisümfooniateks nimetada. "Requiem c-moll" Kreegi loomingu tippteos, esimene reekviem kodumaises muusikas, oli algselt eestikeelse tekstiga. Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Üle 600 vaimuliku laulu Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
ta viimaseid teosid surivoodil. Ja romantiseeritult võib öelda, et ta suri vaese geeniusena. · Vokaalmuusika: Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika: Haydn kirjutas muusikat klassikalisele kontserdisümfooniale ja keelpillikvartetile. (,,keisrikvartett," mis oli vahepeal Austria hümn) Mozarti istrumentaalmuusika kõlastub sümfooniades ja klaverikontserdites. · Uuendused muusikas: Haydn: maneerlikud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid, harjumatud harmooniad. Tema muusikaline käekiri oli väga originaalne
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
mida tema isa kandis maskiballil. Mozart ehmus, kui Salieri tema ukse taha ilmus. Mozarti isa suri äsja, ning Mozart arvas, et tema isa tuli teda nn ,,kummitama". Ta võttis vastu, et teeb selle reekviemi, sest ta vajas hädasti raha. Salieri plaan oli siiski väga edukas. Mozart oli ooperi kirjutamisest nii üle kurnatud ja väsinud, et oma enda ooperi esitamisel ta peaaegu kokku kukkus , peale seda viis just Salieri ta koju puhkama. Minu arvates ei oli see vaid üks osa Salieri plaanist, et reekviem kohe valmis saada. Ta peaaegu nagu sundis, et Mozart reekviemi lõpuni kirjutaks ning aitas teda sellega. Mozart oli nii üle kurnatud, et salapärastel põhjustel ta ka suri. Siiani pole teada õigeid põhjuseid, millesse Mozart suri. Teatakse, et ta suri 5.detsembril 1791.aastal. Ta oli siis 35. Mozarti looming on tänapäevani väga hästi meelde jäänud. Ta oli, on ja jääb väga mitmekülgseks heliloojaks. Tema looming haarab kõiki klassitsismi ajastu olulisemaid muusikazanre
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot ...
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa k...
C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F
Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga. Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, kuna Mozarti muusikas leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liiga keeruline. Mozart suri 1791. aastal salapärasesse haigusesse ja ta maeti ühishauda. Tal jäi lõpetamata Reekviem, mille tellis keegi tundmatu. Mozarti loomindus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Enamike vaimulike teoseid kirjutas ta olles peapiiskopi õukonnas. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale,
· Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma) LOOMING · Vaimulikud rahvalauluseaded (üle 640) kogus peamiselt Lääne-Eestist ja saartelt. Palju ka ühe ja sama rahvaviisi erinevaid seadeid · Vaimulikud laulud Piiblist pärit salmitekstidele loodud · Reekviem segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1927) TEOSED · ,,Maga, maga, matsikene" · ,,Sirisege, sirisege, sirbikesed" · ,,Ma tulen taevast ülevalt" · ,,Mu süda ärka üles" 8. Heino Eller (1887-1970) · Sündis Tartus · Peterburi Konservatoorium (viiul, kompositsioon) · 1920 tagasi Tartus. Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud · 1940 suundus Tallinnasse
Giuseppe Verdi Anastassia Prokopenko 11a Õpetaja: Eteri Parts Kokkuvõte Täielik nimi Giuseppe Verdi Francesco Fortunino Sünnikuupäev 10. oktoober 1813 Sünnikoht Roncola, Prantsusmaa Surmaaeg 27. jaanuar 1901 (87 aastat) Surma koht Milan, Italy Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo-Veneetsia kuningriik, Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik Kutsealad helilooja, dirigent Töövahendid klaver Elulugu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal o...
Franz Joseph Haydn (1732 – 1809 )Klassikalise stiili esimene meister, klassikalise sümfoonia rajaja. Sündis Alam- Austrias Rohrau külas, kus puutus lapsepõlves kokku paljude erinevate rahvaste rahvamuusikaga. Õppis Viini Stephani kiriku kooripoisina laulmist, klavessiini, viiulit, kompositsiooni. Pärast häälemurret hakkas elitist teenima klavessinisaatjana ja orkestrites pillimängijana. 1762. a. asus tööle vürst Esterhazi õukonda kapellmeistrina. Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne. Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga. Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu. 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis, kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Vi...
Leili Muuga C.KARUS Elulugu · sündinud 14. novembril 1922, Oiroti oblastis Maima külas · 1925. Pjatigorskis ja 1938. Naltsikis · 1940. aastal lõpetas ta seal keskkooli · 19401941. õppis Moskva Tehnoloogia Instituudis keemiat · 1942-1943. töötas kunstiateljee meistri ja juhendajana ning medõena · 19431945. õppis Ordzonikidze Mäe- ja Metallurigiainstituudis ning jätkas õpinguid Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel · 1946. kolis perekond Eestisse Elulugu · 19471951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all · 1953. aastal lõpetas õpingud Tallinnas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis · Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 19621977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikk...
· Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill) · Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale pillile, ei laulda; 1. ja 2. viiul, altviiul, tsello · Kontsert 3-osaline muusikateos ühele soolopillile orkestri saatel · Missa muusika zanr; katoliku kiriku jumalateenistus · Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa · Oratoorium ulatuslik vokaalsümfooniline teos · Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatus · Variatsioonid vormid, kus algul esitatakse teema ja järgnevad erinevad variandid samast teemast · Rondo vorm, kus refrään vaheldub erinevate muusikaliste lõikudega · Sonaat allegro vorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga teemat VORMID
magnifikaadid Maalikunstnik, kellega Tintoretto Raffael heliloojat on võrreldud 5. Tabel Heliloojad Zanrid D. desprez Uusi ei olnud.. missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul, kaanono, motett Orlandus lassus, P.de monte Reekviem, magnifikaadid, passioonid,ilmalikud laulud 6. Ilmalik muusika Iseloomusta itaalia ilmalikke lauluvorme 16.saj . Frottola- rahvalik laualutüüp, õukondlik, stroofiline tekst+ refrään, ülemine hääl domineeriv + pillid Villanella- rahvamuusikat matkiv, 16saj II poole suur mood, 3häälne algselt Balletto- tantsulaul, rütmikad ja tekstita ref Madrigal- 14saj Itaalias tekkinud plüfooniline ilmalik laul
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 1791 M peetakse üheks aegade geniaalsemaks heliloojaks. Isegi geeniuste seas oli ta erakordne. Sündis Austrias, Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeselis...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Lossimuusika Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Pi...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis täh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
