Vanad kultuurrahvas Monday, September 15, 2008 1:12 PM Egiptus Mesopotaamia India Hiina Araabia Mehhiko Vana-Kreeka ja Rooma kultuur 1. Arhailine Vanal ajal omastati muusikale imep2rast v6luj6udu. Muusika n2gi kui jumalate keelana sest ka jumalaid peeti muusikuiks. Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja, pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu, mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika ...
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või...
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. ...
võimalus, amane on jõuline väljendus Instrumentaalkontserdid: kõige rohkem Viini perioodil 4) Kammermuusika Palju teoseid erinevatele koosseisudele: sonaadid klaverile ja viiulile Serenaad „Väike öömuusika“ 5) Ooperid 1786. aasta suurooper „Figaro pulm“ 1787. aasta „Don Giovanni“ 1791. aasta „Võluflööt“ 6) Reekviemid 1791. valmimata jäänud Reekviem, lõpetas tema õpilane Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist „Requiem aeternam dona eis Domine“, mis eestikeelses tõlkes tähendab Igavene rahu anna neile, Issand. Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa – Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791. aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose tema õpilane
Nad olid harjunud teistsuguse muusikaga. Usun, et kuulajatele võis see isegi meeldida. 9. Millisele muusikale pööras Cyrillus Kreek erilist tähelepanu? Erilist tähelepanu pööras vaimulikele rahvaviisidele. 10. Helilooja suurejoonelisem teos on: (pealkiri, aasta, tähtsus Eesti muusikaajaloos). 1927. a valmis helilooja suurejoonelisem teos ,,Reekviem“. Esimene Eesti helilooja loodud reekviem. 11. Kirjuta lahti selgitus: Rahvaviisis kasutab sageli laulus lühikest fragmenti ... Too näide. Laul on üles ehitatud nelja takti pikkusele lõikuslaulu motiivile. „Maga, Maga, Matsikene“ PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 4
Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos. Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid, seepärast nimetatakse seda tehnikat imitatsiooniliseks polüfooniaks. Imitatsioonilise polüfoonia kõige järjekindlam ja
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suurs...
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
kool nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamin...
Peagi lõi Salieri ooperi, mille keiser luges parimaks, mis üldse loodud on. Kindlasti Tema Majesteedi poolt öeldu oli talle vajalik, sest vaid siis võis Salieri olla kindel, et ta on siiski keisri silmis paremal kohal kui Mozart. Kui Mozarti isa suri, sündis helilooja kõige süngeim ooper, milles ta kujutas surnud Leopoldi ülestõusu. Seda võib võtta kui Mozarti allakäigu alguspunkti. Suurmeister hakkas üha enam tarbima alkoholi, kuid kõige suuremat mõju avaldas reekviem, mille tellis musta riietatud maskiga mees, mille taga peitus Antonio Salieri. ,, See reekviem on mõeldud inimesele, kes on surnud juba veidi aega, selle vääriline, kuid ei ole siiamaani seda veel saanud," lausus mees Mozartile. Minu meelest on selles ütluses vihje Mozarti isale, kuid Salieri plaan oli reekviem tellida kui Mozarti enda matusemissaks, mille ta oleks pärast Wolfgangi surma ta matustel enda nime all esitanud
Glinka + 2 + Tšaikovsk 6 10 3 2 1 Balletid, klaveripaladetsüklid i Verdi 26 1 Reekviem Wagner 11 Liszt 2 1 2
sündinud 8.mail 1938 Paides) on eesti filminäitleja. Lõpetas aastal 1959 Tallinna Draamateatri õppestuudio. Ta on mänginud umbes 50 filmis. Eve Kivi töötab Kanal2 reklaamitoimetuses. Osales tõsielusarjas ,,Dzunglistaar". Filmirolle: · 1956 ,,Tagahoovis" · 1958 ,,Esimese järgu kapten" · 1959 ,,Vallatud kurvid" · 1961 ,,Ohtlikud kurvid" · 1969 ,,Viimne reliikvia" · 1971 ,,Don Juan Tallinnas" · 1972 ,,Väike reekviem suupillile" · 1994 ,,Tulivesi" Videoklippe: http:// www.youtube.com/watch?v=AUE5X_bljsU&feature= http://www.youtube.com/watch?v=DDQXANhEQ38 Koostas: Carolyn Grents, 10A
orelile kirjutatud dramaatiline heliteos. Süit on mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku, kuid samas tonaalsuses tantsupala hõlmav instrumentaalteos. Kontsert on ühele või harvemini mitmele solistile ja orkestrile kirjutatud suur heliteos, harilikult kolmeosaline. Idee fix on juhtmotiiv, lühike ja lihtne viisilõik, mis iseloomustab ooperi üksikuid tegelasi. Partituur on heliteose koondnoodistik. Dies irae on viha päev; viis sai romantikute loomingus surma sümboliks. Reekviem on mitmehäälne tsükliline kooriteos, katoliiklik surnumissa. Leitmotiiv on tegelaste varustamine mingi muusikalise motiiviga. Tsükli puhul on teose osad omavahel sisuliselt seotud.
"NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad. Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem fragment - Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Looming Erkki-Sven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka
Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises". 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett ,,Kratt"-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester. Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem ,,Reekviem langenud sõduritele". Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:"Esimene kiri Ingile","Igatsus". Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia. Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit. Lõpetati org-de ja seltside tegevus. Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse
15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt Kogu tema vaimulik muusika on vaid vokaalne Legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores" Guillaume Dufay Johannes Ockeghem ~1410 1497 oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja Lisaks oli ta laulja, koormeister ja õpetaja Tema "Missa pro Defunctis" on varaseim säilinud polüfooniline reekviem Ockeghemil oli suur mõju Josquin des Prezi ja Madalmaade järgmise põlvkonna heliloojate muusikale `'Missa prolationum'' Johannes Ockeghem Josquin des Prez ~1440-1510 Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid Kasutas lühikesi äratuntavaid motiive ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises
Johannes Brahms Märt Aulik KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud...
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu: Sündinud Kallaste lähedal. Koolitee algas Naelavere külast. Tartusse tuli õppima Õpetajate Seminari ja Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Töötas ühe aasta Nõos matemaatika- ja muusikaõpetajana. 1930. Alustas tööd Vanemuise juures. 1939 tehakse ettepanek pühenduda ainult muusikale. 1944 lõpetas töö Vanemuise juures. Lahkus perega Rootsi küüditamise hirmus. Surmani elas Stockholmis. Töötas seal ooperiteatri juures arhiivis. Juhatas eestlastest meeskoori. Looming: 10 sümfooniat. Neli esimest Eestis. Eesti esimese balleti ,,Kratt" autor. Esietendus 1943. Balletisündmustik toimub 18. Saj. Eesti külas. Balleti muusika põhineb Eesti rahvamuusikal. Kasutatakse torupilli-, kandle- ja viiulilugusid. 2 ooperit. 1969 ,,Barbara von Tisenhusen" ja 1971 ,,Reigi õpetaja". On kirjutanud koori- ja klaverimuusikat. 1979 ,,Reekviem langenud sõdurile".
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj
ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Figaro pulm", ,,Zaide") *41 sümfooniat (,,40.sümf", ,,41.sümf", ,,Jupiter") *kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte *palju vaimulikku muusikat ka (,,Reekviem" jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat) *ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda 2.Ludwig van Beethoven(1770-1827) *Sündis Bonnis. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja
· ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks instrumendiks orkestris. Ta võttis kasutusele juhtmotiivid (meloodialõigud iseloomustamaks tegelast,
,,Sümfoonilised etüüdid" jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. ,,Saksa reetja", reekviem elusatele. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud" Oli väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Brahms on 19.saj üks silmapaistvamaid sümfoonilise muusika loojaid. Talle olid eeskujuks Viini klassikud, Mozart ja Beethowen. Brahms jätkas klassikalisi traditsioone muusikas. Tema looming us on klassikalised zanri, summoned, kontserdid, sonaadid ja kirjutas neid klassikaliste reeglite järgi
1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel: programmiline sümfoonia "Harold Itaalias"1834, mille vioola soolopartii oli mõeldud Paganini jaoks, dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia",1839, oratooriumid "Fausti needmine"1846 ja "Kristuse lapsepõli"1854 Reekviem 1837, Te Deum 1855. ooperid "Benvenuto Cellini" 1838, "Troojalased" (kahes osas 1899 ja 1863) Helilooming Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique (1830, Schuberti 8. sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii
Tema loomingut on kirjeldatud peaaegu neoklassitsistlikuna. Tema laulud on klassikalised, range vormiga, näitavad tema intellektuaalsust. Aukohal on kontrapunktilised võtted, kaanonlik imitatsioon. Tema rangus ei riku rahvuslikkust, enamasti säilitab ta rahvaviisi algkuju. Tema harmooniad on põhjamaiselt karged (,,Nõmmelill", 1912), ta vastandab koori häälerühmade tämbreid ja otsib orkestraalset kõlavust. Erilisel kohal Kreegi loomingus on 1927. aastal valminud esimene reekviem eesti muusikas "Requiem c-moll" segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mis arvatakse olevat tema sõbra ja mõttekaaslase Peeter Süda mälestuseks. Selles ilmneb selgelt Kreegi meisterlik polüfooniakäsitlus. Ta on ühendanud vaimuliku rahvaviisi intonatsioonid ja kirikumuusika etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult tekst
Loodel oli oma kindel stiil ja looming aga kahjuks sai kuulsaks pärast surma Figaro pulm opera buffa Don Giovanni opera seria Võluflööt singspiel. Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist ,,Requiem aeternam dona eis Domine", mis eestikeelses tõlkes tähendab ,,Igavene rahu anna neile, Issand". Mozart alustas Reekviemi kirjutamist 1782 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose Süssmayri. Reekviem on Motzarti kõige kuulsam vaimulikteos. Lakrimoosa pisarad L. v. Beethoven sündis 1770 Bonnis. Saksa helilooja ning esimene esitlus 7 a. klaveril. 11a. mängis orelit. 19a. oli perepea ja hoolitses 2 noorema venna eest. Tööaasta. Varane periood oli Haydni õpilane. Ta elas vaba kutselisena kunstniku elu. Teda toetasid rahaliselt suured mõisnikud. Kirjutas klaveri sonaate ning 1795 hakkas ta kõrvakuulmine nõrgenema. Teisel
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk päri...
III Credo in unum Deum usun (mina usun ühte Jumalat) IV Santacus/Benedictus püha/kiidetud olgu V Agnus dei Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem · Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala-teenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. · Reekviemi laulud: · 1) Requiem aeternam reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse. · 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal.
● Suri Viinis 1791.aastal ● Oma viimastel eluaastetel komponeeris osa oma tuntuimatest teostest Looming ❖ Kokku on loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose ● “Allegro” ● “Figaro pulm” ● “Võluflööt” ● Sümfoonia Nr. 40 ● Sümfoonia Nr. 41 ● “Türgi marss” Huvitavat Ta on üks universaalsemeid muusikuid, suutes teha originaalseid teoseid väga erinevates žanrites. Vaimulikest teostest on kõige kuulsam Reekviem. Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. https://www.youtube.com/watch?v=kCLHJIV8V-Y Kasutatud allikad ● http://www.britannica.com/EBchecked/topic/395455/Wolfgang-Amadeus-Mozart#toc15610 ● http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart ● http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_areng.htm
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontser...
Wolfgang Amadeus Mozart Ander Lõns 2014 Üldandmed 27. jaanuar 1759 5. detsember 1791 Viini klassikalise koolkonna esindaja ehk üks Viini klassikutest Helilooja ja pianist Suri 35aastaselt Elulugu Sündis Salzburgis 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu Omalkäel õppis ka viiluit ja orelit 5aastaselt komponeeris esimesed muusikapalad 6aastaselt kontsertreisid Euroopas 9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikonsterti Palju lühipalasid klaverile...
juuli 1778 ema surm hingeliselt Mozartile väga raske. 1787 suri isa Leopold, kellega Mozart pidasid eelnevalt tihedat kirjavahetust. Pettumused armastuses. Kõik need läbielatud sündmused kajastuvad ka Mozarti loomingus. W. A. Mozarti elulugu Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab Reekviemi endale. Reekviem jäi lõpetamata. 5. detsembril 1791. aastal Mozart suri, olles alles 35 aastane ja ta maeti Viini. Reekviemi lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia
liik), motett (13. saj, mitmehäälne ja villanella (lihtne rahvamuusika stiil); balletto (tantsulaul); aariad, virtuoossed kaunistused; ajalooline või mütoloogiline sisu; keelne); antifoon (refrääniliselt korduv tsükliline kontsertmissa; reekviem requiem aeternam, dies irae, palju tegelasi, orkester; dramaatiline väljenduslaad; suurejoonelised vastulaul); sekvents (värsiline tekst, üks lux aeternam, sanctus/benedictus, agnus Dei; Luteri koraal (16. saj dekoratsioonid) oratoorium (ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile
ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5. Josquinn Desprez, Philippe de Vitry, Johannes de Muris, Guillaume de Machaut,
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana Algharidus Naelaverest Isa kõrval õppis pikoloflööti 10-aastaselt mängis kohalikus orkestris Elulugu 1920 Tartu Õpetajate Seminar, mängis orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1924 Tartu Kõrgem Muusikakool- kompositsioon Heino Elleri käe all Töötas kooliõpetajana Nõos 1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal ...
Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema • 1787 suri Mozarti isa Vokaalmuusika • Ooperid “Haaremirööv” (1782) “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) • Reekviem Instrumentaalmuusika • 27 klaverikontserti • 41 sümfooniat Loomingu üldiseloomustus • Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse • Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem • Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: “Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud” Huvitavaid fakte • Oli haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 - 1791 MUUSIKAÕPETUS Töö autor: Helle Reiljan Võru Järve Kool Töö pealkiri: W. A. Mozart Koolitaja: Evi Tarro Koht Koolielus: muusikaõpetus Kooliaste: III kooliaste Annotatsioon: Mozarti elukäigu lühitutvustus LAPSEPÕLV Sündis 27. Jaanuaril 1756. aastal Salzburgis 4-aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal as...
tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst,
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Ko...
Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" •...
* Prantsuse sansoon * Luteri koraal Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola * Madrigaal 3-6 häälne * Missa jumalateenistus * Klavessiini erinevad * Põlvedel ja põlvede armastuslaul, ooperi ja aaria * Reekviem leinamissa tüübid (nt. spinet ja vahel mängitav viola da eelkäija * Passioon Kristuse elust tsembalo) gamba * Balletto populaarne * Hümn vaimulik laul * Õlavarrele toetuv tantsulaul * Motett lad. keelne viola da braccio
Liszt Chopin 1811-1886 1810-1849 kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke Poola päritolu sündis ungaris kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva muusika: rahulik, helgelt mõtisklev muusika rahvuslike omapäradega- kasutas Ungari muusikas kirglikke protestipuhanguid, ülestõusu mustlaste muusikale omapäraseid rütme ja sütitavate meeleolude kajastusi, süngelt ärevaid viisikäände leinamõtteid lõi uue klaverimängustiili: oskas ühendada romantilise tundeküllase mängis jõuliselt viisirikkuse ennastvalitseva väljenduslaadiga klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja pidurdamatu pihtimishoog ei ole talle omane värvikaks ...
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku ki...
Kuressare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteenindus Nimi Giuseppe Verdi Referaat Õpeataja: Nimi Kuressaare 2006 2 Sisukord ELULUGU..........................................................................................3 STIIL................................................................................................6 OOPERID..........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 3 Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (9/10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901) sündis Le Roncole külas praeguse Parma provintsis. Kuna ta sünd registreeriti 11. ok...
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga päl...
Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid,orkester ja orel.Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest.Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Motett- mitmehäälne vokaalteos kirikumuusikas.Aluseks samuti laenatud põhimeloodia alumises
jne). Trecento- Mitmehäälne muusikakultuur alates 1330. Aastast. Oli elegantne õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. On 2 zanri madrigal ning caccia. Suurkuju Francesco Landimo- ballaadid laulvad, 3-häälsed , heakõlalised. Võttis kasutusele Inglismaalt üle kandunud intervallid. Tsükliline kontsertmissa: koosneb liturgilise missa ordinaariumitest. I missa NOTRE_DAME missa , pühendatud Charles V kroonimise auks... . Erivormina tekib reekviem (leinamissa): I osa Requiem aeternam- igavene rahu (rahulik, masendav) II osa Dies irae- Viimne kohtupäev/Viha päev (vihane, tampiv) III osa Lux Aeterna- Igavene valgus (kurblik, lootustandev?! ) IV osa Sanctus/benedictus V osa Agnus Dei Ars nova- uus kunst. Muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mõistet kasutati ,,vana kunsti ,, vastandamiseks. Sellel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanris. I 12.-13. Sajandil käibel olnud zanrid organum ning conductus asendusid misadega
muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, zanrid) ja heliloojad Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin
Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks kindlapeale arst, nagu ta isegi. Isa keelas Hectoril Joonis 1. Louis Hector Berlioz mängida isegi klaverit kui hädavajalikku ja kunstnikukutsele meelitavat pilli. Aastal 1821 sõitis Hector Pariisi, et õppida seal isa ...
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. E...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
