võimalik jaotada üksikuteks tegevusteks, aga ka eraldi faktioriteks, mille taset on võimalik jälgida. Jälgimiseks ja teeninduse taseme hindamiseks on vaja teenindusfaktorid määratleda kvantitatiivsete eesmärkide kaudu, mõõtes teostatud teenindust. Klienditeeninduse tase seostub üksikute mõõdetavate teenindusfaktorite tasemega ja sellist seotust tuleks kasutada tervikliku klienditeeninduse planeerimisel. 17. Klienditeenindust määratakse sageli ka 7Õ reegliga (7R rule): õige toode, õiges koguses, õiges seisukorras, õige kohas, õigel ajal, õigele kliendile, õige hinnaga. Iga Õ rikkumine katkestab tootevoo ja viib kehvale klienditeenidusele. 18. Üha enam kasutatakse klienditeeninduse kvaliteedi mõõtmisel mõõdikuid, mis kombineerivad omavahel mitme teeninduselemendi kvaliteeditaset, olles seetõttu objektiivsemad. Sellist möödikut nimetatakse perfektseks tellimuseks.
kaubavahetuses ollakse. 2p. Mida rõhutab verepilastuse tabu selgitades Claude Lévi-Strauss? A.) Verepilastuse tabu on bioloogiline instinkt, millel puudub igasugune sotsiaalne funktsioon. B.) Verepilastuse tabu on vajalik geneetilise väärarengu vältimiseks. C.) Verepilastuse tabu on loomulik nähtus, koos üleskasvanud noortel puudub üksteise vastu seksuaalne huvi. D.) Verepilastuse tabu koos eksogaamia reegliga soodustab naiste vahetust erinevate gruppide vahel. E.) Verepilastuse tabu tugevdab meeste positsiooni ühiskonnas. 1p. Kultuuriantropoloogia käsitleb kultuuri valdavalt kui: A.) Bioloogiliselt päritavat kogemust, mille kaudu esivanemate tarkus põlvkonniti geenidega edasi kandub B.) Sotsiaalse grupi liikmena õpitud traditsioone ja tavasid, mis inimeste sotsiaalset käitumist suunavad C
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
juhtmes esineva voolu tugevusega I; juhtmeloigu pikkusega l; voolu suuna ja magnetvalja suuna vahelise nurga siinusega: Magnetinduktsioon naitab joudu, mis mojub uhikulise vooluga ja uhikulise pikkusega juhtmeloigule selle juhtmega ristuvas magnetvaljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus. Uhikuks on tesla(T) Vooluga juhtmele mojuv magnetjoud on alati risti nii voolu suunaga kui ka magnetvalja suunaga. Jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: kui panna vasak kasi nii, etmagnetvalja joujooned on suunatud peopessa ning sormed naitavad voolu suunda, siis naitab valja sirutatud poial juhtmele mojuva jou suunda. Magnetvali tood ei tee. Magnetvalja abil ei saa muuta laetud osakese energiat, saab muuta vaid osakese liikumissuunda. Elektromagnetiline induktsioon ? Muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja. ? Muutuv magnetvali tekitab muutuva elektrivalja.
(T) [Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võrdeline voolutugevuse ja raami pindalaga. M 0 = B I S (B on magnetiline induktsioon)!] 217. Mis tingimustel on magnetilise induktsiooni vektor samasuunaline teda tekitava vooluga? Siis kui nurk on magnetilise induktsiooni ja vooluga juhi vahel 0 kraadi. 218. Millise praktilise reegli järgi määratakse sirgvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund? Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda 219. Millise praktilise reegli järgi määratakse ringvoolu poolt tekitatud magnetvälja suund? Vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 220
formaalkeel- kunstlikult loodud märgisüsteemid, nt. matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide kohta formatiiv e. häälikukuju e. väljenduskülg fraas- lause funktsionaalne struktuuriosa fraasistruktuurigrammatika- keskne lähtepunkt, et lauseid ei saa kokku panna suvalistest fraasidest, vaid on olemas piiravaid reegleid: kaks noomenifraasi lauset ei moodusta, küll aga noomenifraas ja verb või verbifraas. Lause põhistruktuuri saadi niisiis kirjeldada reegliga S NP + VP. Kumbagi peamoodustajat saadi siis edasi jagada struktuuriosadeks koos nende jaoks tarvilike reeglite esitamisega, mis määrasid, mis osadest miski moodustaja võib koosneda. frikatiiv e hõõrdhäälik- konsonant, mille hääldamisel õhuvool läbib küllaltki kitsast kohta ja tekitab müra funktor- eriline grammatiline sõna, mille abil saab lause teemat tähistada funktsionaalne koormatus- sellest räägitakse eelkõige siis, kui statistilistel loendamistel
Kombineeritud lülitus, nagu nimigi ütleb, sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendusi. Pingete-voolude arvutamisel jagatakse ahel osadeks, mida arvutatakse eespool toodud valemite abil. MAGNETVÄLI Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud- jõu suund on alati risti nii voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga. Kui juht on risti magnetvälja jõõujoontega, saab jõusuuna määrata nn. vasaku käe reegliga. Reegel: kui magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad elektrisuunda väljasirutatud pöial näitab juhile mõjuvat jõu suunda. Kui juht paikneb risti jõujoontega, on jõud maksimaalne, kui juht paikneb paralleelsete jõujoontega, siis temale jõud ei mõju. F = B * I * l * sin Jõu arvväärtus on võrdeline voolutugevuse ja juhi pikkusiega. Võrdetegur iseloomustab magnetvälja ja teda nimetatakse magnetindukstiooniks ehk magnetnivootiheduseks.
Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F. Homogeenses valjas, kus magnetvoo tihedus on pinna S koikides punktides uhesugune ja kui magnetvoog on risti selle pinnaga F = BS. 8. Magnetvälja omadused. I omadus: Kui magnetvaljas on vooluga juhe, siis talle mojub mehaaniline joud. Juhtmele mojuva jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: Kui magnetvali on suunatud vasaku kae peopessa ja voolu suund juhtmes uhtib valjasirutatud sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas. II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil: Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede suunaga
Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. ( v1 v2 ) = v1· v2 = v1 v2 cos , kusjuures v1· v2 = v2· v1 4. Vektorite vektoriaalne korrutamine. Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sin , kusjuures [v1v2= [v2v1] 2.Ühtlane sirgjooneline liikumine Liikumine on keha asukoha (koordinaatide) muutumine ajas. Lihtsaim on ühtlane sirgjooneline liikumine: konstantsed on kiiruse absoluutväärtus ja suund. v = S /t = const 3. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuv kulgliikumine. ( a=const) v = v0 ± at ; s = v0t ± at²/2 ; v = 2as Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine. ( v const ; a const ) v = ds/dt ; a = dv/dt 4
Sõltumatu ergutusega (toidetakse eraldi allikast) Jadaergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses) Rööpergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega rööpühenduses) Segaergutusega (osad ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses, osad rööpühenduses) Tööpõhimõte: Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Ehitus:
sest 4 molekuli tsinknitraadi tekitamiseks kulub 8 ja 1 molekuli ammooniumnitraadi tekitamiseks 2 lämmastikhappe molekuli, mis reaktsioonivõrrandi vasakul poolel lämmastikhappe molekulivalemi jaoks leitud koefitsiendis ei kajastu. Leitud koefitsient tuleks kirjutada ammooniumnitraadi molekulivalemi ette, sest ammooniumis oleva lämmastiku oksüdatsiooniaste muutus, kuid sel juhul ei pea me kinni eespool kirjeldatud metoodikast. 2. Kui redoksreaktsiooni võrrandis reegliga 1 kirjeldatud olukorda ei esine, siis tuleb koefitsiente hakata leidma sealtpoolt, kus oksüdatsiooniastet muutva aatomi sümbolil on paarisarvuline indeks. Ülesanne. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrand II V III II FeSO4 + HNO3 + H2SO4 = Fe2(SO4)3 + NO + H2O. 2III (-) 2II Fe2 + 2e = 2Fe 3 1II (-) 1V 6 N - 3e = N 2
väärtusega; märgi muutudes muutub ka voolu suund). i= -/t= -' (Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse matemaatiline formuleering) Magnetvoogu =BScos saab muutuda kolmel viisil: · Muutes magnetvälja ennast · Muutes pinna pindala · Muutes asendit Lenzi reegel induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. Selle reegliga saab kindlaks määrata induktsioonivoolu suuna. 16. Eneseinduktsioon. Eneseinduktsioon mistahes kontuuris kulgev elektrivool tekitab seda kontuuri läbiva magnetvoo ; i muutumisel muutub ka ja järelikult indutseeritakse kontuuris emj (elektromotoorjõud). Vastavalt Biot'-Savart'i seadusele on magnetiline induktsioon võrdeline välja esilekutsuva voolu tugevusega. => vool i kontuuris ja tema poolt tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri on omavahel võrdeliselt seotud:
Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liigumine on ühtlane, kui kiirusvektor ei muutu (v=s/t=const) . Sirgjooneline on siis, kui kehaga jäigalt ühendatud sirge jääb paralleelseks endaga. Liikumise lõpuks on keha sooritanud nihke (algus ja lõpp-punkti ühendav vektor).
rööpühendusi. Pingete-voolude arvutamisel jagatakse ahel osadeks, mida arvutatakse eespool toodud valemite abil. MAGNETVÄLI Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud- jõu suund on alati risti nii voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga. Kui juht on risti magnetvälja jõõujoontega, saab jõusuuna määrata nn. vasaku käe reegliga. Reegel: kui magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad elektrisuunda väljasirutatud pöial näitab juhile mõjuvat jõu suunda. Kui juht paikneb risti jõujoontega, on jõud maksimaalne, kui juht paikneb paralleelsete jõujoontega, siis temale jõud ei mõju. Jõu arvväärtus on võrdeline voolutugevuse ja juhi pikkusiega
voolutugevuse ja raami pindalaga. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor selle joone puutuja sihiline. Kokkuleppeliselt kulgevad jõujooned väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ( N S ) ning olles kinnised jooned, jätkuvad magneti sees vastupidi ( S N ) . Ampere'i seadus magnetväljas mõjub voolgua juhile jõud. Kui juht on jõujoontega risti, siis on jõu arvväärtus ja suund määratav vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutaud pöial juhile mõjuva jõu suunda. F = B I l sin Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi seadus magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. FL = B q v sin .
Elekter ja magnetism Õppimapp Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus Elektrilaeng ehk laeng e...
kokkuleppeline." 2. reegel: Definitsioon ei tohi sisaldada ringi (Idem per idem - seesama sellesama kaudu). Reegli mõte on selles, et defineerivas ei või esineda defineeritavat. Seetõttu on ebakorrektne põhikooli füüsika õpikus esitatud definitsioon: "Füüsika on teadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi." Veel näide, milles on eksitud idem per idem reegli nõude vastu: "Suitsetaja on isik, kes suitsetab regulaarselt." Antud reegliga ei ole vastuolus definitsioon: "Suitsetaja on isik, kellel on sõltuvus tubaka põlemisel eralduvatest ainetest". 3. reegel: Definitsioon ei tohi olla eitav. Mõistagi, mingi tunnuse puudumisest ei saa teada, millised tunnused iseloomustavad käsitletavat mõistet. Näit., "Suitsetaja on nikotiinisõltlane, kellel puudub tugev iseloom." Esitatud 4 Ilmar Lilleorg
Kohtumise võidab see meeskond, kellel on kõige enam jookse. (1) Kõige enam mängitakse kriketit Inglismaal, seal on see kultusmäng, ausa mängu etalon. ''See pole miski kriket'' on inglaste väljend ebaausa käitumise puhul. (1) Kohtumine ehk üks mäng võib kesta kuus või rohkemgi tundi päevas kuni viie päeva nädalas. Tee- ja lõunapausid ning rikas terminoloogia võivad segadusse ajada igaühe.(1) Kriketi reeglid Kriketi mäng on kooskõlastatud 42 reegliga, mis on välja arendatud Marylebone'i Kriketi klubi ja peamiste kriketit mängivate rahvaste poolt. Mõningates mängudes võib kokkuleppeliselt teatud reegleid muuta. Lisareeglid on kooskõlas peamiste mängureeglitega, kuid neid võib muuta vastavalt olukorrale. (1) Mängijad ja ametiisikud Iga meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks ( lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Balansseeritud
alamat reeglit saab ja/või peab muutma. · Võrdlev analüüs: · Arukas tegevus institutsioonide kujundamisel eeldab võimet hinnata asjakohaseid alternatiive. Siin on mängus mitmeid kriteeriume nii see, kuidas mingid institutsioonid oma ülesandeid täidavad, kui ka see, mis kuludega see saavutatakse. · Kulud ei seostu üksnes info levitamisega uue reegli kohta ning järelevalvega selle täitmise üle sh hälvete sanktsioneerimisega. Oma osa etendavad ka (vana) reegliga seoses tehtud investeeringud (enesepiiranguid), mis uutes tingimustes võivad osutuda mahavisatuks. Sisuliselt on need institutsionaalse muutuse piduriks. · Lõpuks tuleb nagu ökonoomilistes uuringutes ikka, need erinevad aspektid integreerida, et asjakohaseid (relevantseid) alternatiive kokkuvõtlikult hinnata · Nirvaanalähenemine: · Sageli kohtame diskussioonides mängu teoreetiliste soovunelmatega, millel on vähe ühist tegeliku majanduse ja reaalpoliitikaga
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele mõjuva jõu suunda. 15. Elektromagnetiline induktsioon. Parema käe reegel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega. Parema käe (e
21. AMPERE VALEM, LORENTZI VALEM Amper’i seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=kiBdlsin , kus võrdetegur k=1 : Suurust B, mis iseloomustab magnetjõude antud punktis, nim magnetiliseks induktsiooniks ehk magnetvoo tiheduseks. I – voolutugevus l – juhtme pikkus - voolu suuna ja induktsioonijoonte suuna vaheline nurk. Amper’i jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Amperei seadus määrab jõu, mis mõjub mangetväljas asuvale sirgele voolulõigule. See koosneb jõududest, millega magnetväli mõjutab juhis liikuvaid laetud osakesi. Väli nihutab neid liikumisteelt kõrvale, kuid juht ei lase osakestel endast väljuda, seega kandub osakestele mõjuv jõud üle juhile. Jõudu kahe lõpmatu paralleelse sirgjuhtme vahel saab leida valemiga: F=i2l(μ0i1/2πa). Lorentzi valem. dF=idl x B=ids(dl x B)=qnv*ds(dl x B) dF/dN=FL=q(v x B) mv/r=eB
§„Negatiivne“=lõunapoolus 19 3. Ampere’ jõud, selle suund (+ valem ja joonis) Ampère'i seaduse järgi on magnetväljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: kui kujutada ette, et magnetinduktsiooni vektorsuundub vasaku käe peopessa ja voolu suund ühtib väljasirutatud sõrmede suunaga, siis näitab väljasirutatud pöial jõu suunda. ,kus k on võrdetegur. 4. Magnetiline induktsioon, juhile avalduva jõu suund (+ valem ja mõõtühik) Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus
Q · C = MC MC = C´ · FC fikseeritud kulu ehk püsikulu. Ei sõltu tootmise mahust (nt maamaks) · VC muutuv kulu. See paneb piirkulu muutuma. MC = VC + FC · Kasum = tulu kulu · Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR · R = MR · MR = R´ · MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise. Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte karistuste kohaldamisel või hüvede jaotamisel. Normatiivne reguleerimine: Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavate liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsete individuaalsetest eristustese (näiteks töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele jne). Normatiivne reguleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdiaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja
Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon). Sotsiaalsete normide liigid:
.. + anbn . i =1 Selliselt defineeritud korrutise jaoks on täidetud definitsioonis 1 esitatud nõuded 1° - 5° . Näide 2. Igas lõplikumõõtmelises vektorruumis on võimalik defineerida skalaarkorrutis. Selleks tuleb fikseerida ruumis mingi baas B = ( 1 , 2 , ... , n ) ja defineerida vektorite = ( a1; a2 ; ... ; an ) B ja = ( b1; b2 ; ... ; bn ) B skalaarkorrutis analoogselt reegliga (1): n = aibi = a1b1 + a2b2 + ... + anbn . i =1 Kui V ei ole nullruum, siis on vektorruumis V lõpmata palju baase ja seega ka erinevaid skalaarkorrutisi. Def. 2. Vektorruumi V koos temas fikseeritud skalaarkorrutisega nimetatakse eukleidiliseks vektorruumiks.
B vootihedus ehk induktsioon teslades (T), I voolutugevus amprites (A) l juhtme pikkus magnetväljas meetrites (m) Kontrollime, kas ühik on õige! Kuivõrd 1 tesla on 1 veeber ruutmeetrile ehk 1 2 2 voltsekund ruutmeetrile (T = Wb/m = Vs/m ), siis 2 Vs/m ·A ·m = VAs/m = Ws/m = Nm/m = N 43 Selle jõu suund määratakse vasaku käe reegliga (mootori käsi!): kui magnetjõujooned on suunatud peopessa ja neli sõrme ühtivad voolu suunaga, siis väljasirutatud pöial näitab juhile mõjuva jõu suunda [Nero järgi]. See valem on õige siis, kui juhe on magnetvälja suunaga risti. Kui juhe on magnetvälja jõujoonte suhtes nurga (kreeka väiketäht alfa) all, on jõud F = B I l sin , Siit nähtub, et kui vooluga juhe on magnetväljaga rööpne, siis sin = 0 ja F = 0, see tähendab, et mingit jõudu ei teki. 3
pöördenurga teadmisest, tuleb teada ka pöörlemistelje asendit. Seega defineeritakse analoogiliselt nihkevektorile kulgliikumise korral pöördenurga vektor pöördliikumise korral. r Pöördenurga vektoriks ϕ nimetatakse pöördliikumise korral niisugust vektorit, mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge. Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga – kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. r v r ϕ r r ϕ r r r
m). Jõumoment kui vektor on esitatav jõu rakenduspunkti kohavektori r ja jõuvektori F vektorkorrutisena M = r X F ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. Pikemalt: M = r X F, kus r on jõuõlg Njuutonmeeter ( ) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. Jõumoment on vektor, mille: 1) siht on paralleelne pöörlemisteljega, 2) suund määratakse parema käe reegliga (kõverdatud sõrmed näitavad jõu mõjul toimuva pöörlemise suunda, väljasirutatud pöial näitab vektori suunda), 3) pikkus võrdub korrutisega rf (kui vektorid r_ ja F_on risti): M = rF . Märkus: Üldisem valem jõumomendi arvutamiseks antakse vektorkorrutise kujul, mis võimaldab arvutada jõumomenti ka juhul kui vektorid r_ ja F_ ei ole risti M _= r_´ F_ c) Lühidalt: Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa)
3. Kuidas saab reguleerida elektromagneti tõmbejõudu? 4. Millisest materjalist elektrimagneti südamik tavaliselt valmistatakse? 5. Mida nimetatakse releeks? Relee tähis. 6. Elektromagnetrelee ehitus ja tööpõhimõte. 30.Elektromagnetiline induktsioon. 1. Elektrimootori töötamise põhimõte? 2. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? 3. Millal indutseerub (tekib) juhtmes elektromotoorjõud emj.? Nimeta kõik võimalused. 4. Millal tekib juhtmes vool? 5. Millise reegliga määratakse juhtmes indutseeritava emj. suund? Sõnasta reegel. 6. Millest oleneb indutseeritava emj. suurus? 7. Mida saab määrata Lenzi reegli järgi? Mida Lenzi reegel endast kujutab? 8. Sõnasta Lenzi reegel. Milline on alati indutseeritud voolu suund? 31.Elektromotoorse jõu indutseerimine. 1. Mida nimetatakse indutseeritud emj. ehk induktsiooni elektro- motoorseksjõuks? 2. Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad? 3. Mida nimetatakse indutseeritud vooluks? 4
Peirce'i kategooriad: esimene, teine ja kolmas. First (Esimene) (19. Saj. saksa filosoofid tegelesid nende kategooriatega) seotud omadusega asi on mingisugune Second (Teine) Seotud suhtega kahe objekti vahel. Üks objekt viitab teisele: nii ongi tegemist märgiga. Third (Kolmas) On tegemist mingi reegliga: Ühelt poolt mingi omadus, teisalt midagi üldist Peirce tuletab neist kategooriad: Esimene vs Esmasus suhe või moodus, kus asi on ise? Teine vs Teisesus Ühe objekti suhe (teise) objektiga Kolmas vs Kolmasus viitab teisele, suhestudes kolmandaga Istute pimedas ruumis, kus teie meeled on lahti, aga ei taju midagi.
Aineid, mis koosnevad domeenidest kutsutakse ferromagneetikuteks. Niisugused ained on näiteks raud, nikkel, mitmesugused sulamid. Tavaliselt on domeenide magnetväljad orienteeritud üksteise suhtes juhuslikult. Välisesse magnetvälja paigutatud ferromagneetikus orienteeruvad domeenide magnetväljad välise välja suunas ja hakkavad üksteist tugevdama: tekib püsimagnet. Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on määratav vasakukäe reegliga: kui magnetväli on suunatud peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis väljasirutatud pöial näitab mõjuva jõu suunda. NB! Üks väli ei mõjuta teist! Juhtmele mõjuv jõud on põhjustatud mv-s liikuvatele laengutele mõjuvast Lorentzi jõust. Kui elektrivool tekitab magnetvälja, siis võiks arvata, et esineb ka vastupidine nähtus: magnetväli tekitab elektrivoolu (elektrivälja). Nii ongi, sellist nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks
Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi seadus: magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. FL = B q v sin . Lorentzi jõud väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega. Nii Ampere'i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee, osakesed liiguvad lihtsalt Lorentzi seaduse kohaselt.
Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi seadus: magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. FL = B q v sin . Lorentzi jõud väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega. Nii Ampere'i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee, osakesed liiguvad lihtsalt Lorentzi seaduse kohaselt.
Eelnev puudutas põhiseaduslikkuse aktiivse kohtuliku kontrolli tagajärgi, kui seda teostaksid kõik liikmesriigid. Liigume edasi ja küsime, kuidas võiks toimida Euroopa Inimõiguste Kohtu väljapakutud kontrollimudel. Viimane tõstab veidi latti, lubades tunnistada mitterakendatavaks meetme, mille puhul õiguskaitse ei olnud „ilmselt“ samaväärne. See kriteerium sarnaneb Virginia resolutsioonis sõnasta- tud reegliga, mis nõudis sekkumiseks „tahtlikku, käegakatsutavat ja ohtlikku“ pädevuste ületamist. Esmapilgul on raske näha, miks niisugune reegel ei võiks kujuneda Euroopa Liidu liikmesriikide seas üldiseks maksiimiks. Pole mingit põhjust arvata, et liit ei elaks üle mõnda korralekutsuvat kohtuotsust. Virginia resolutsioonis väljendatud seisukohtadega on tagantjärele seda lihtsam nõus olla, et toona
asutuse- ja organisatsiooninimede keelsust. Vastav lõige aga tühistati (RT I 1996, 40, 773). Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetuste Nõukogude-aegseid algustähereegleid (1976) ei olnud enam võimalik rakendada ja seepärast võttis Emakeele Seltsi keeletoimkond 1994. a vastu uue algustäheortograafia ja jutumärkide kasutamise soovituse (Erelt 1994, Päll 1994). Põhireegel muutus lihtsaks ja üsna analoogiliseks 1935. aasta reegliga, üksnes normaal- ehk algseisuks võeti väiketähega kirjutamine. Läbivat suurtähte kasutatakse nimedes (jutumärke pole enam vaja lisada) ning ametlikkuse ja täielikkuse näitamiseks ka muudes nimetustes. 5.3.1 Äriseadustik Käesoleval ajal on ainsad ärinimesid reguleerivad õigusaktid TsSÜS ja äriseadustik, mille 2. peatükk käsitleb ärinime ehk firmat (§-d 715). Äriseadustikus on sätestatud a) füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi (§ 8),
Eespool nägime, et nööri korral on jõud alati suunatud piki nööri, kusjuures nöör alati tõmbab. Seetõttu saamegi pildi, mis on kujutatud joonisel 4.45b. Meil on 3 nööriotsa, igale joonistame nöörisihilise tõmbava reaktsioonjõu. Mis nendele nimeks panna? Selle nöörijupi, mis ripub otse alla, otsas ripub raskus P1 . Selle kirjutamegi vertikaalselt allasuunatud jõu juurde. Jääb üle tähistada veel nööri 3 tõmbed. Näites 2 juba tutvusime ühe väga tähtsa reegliga: tasakaalu korral on ühe ja sama nööri kõikides harudes ühe ja samasuguse suurusega jõud. Selgituseks: nööri 3 vasak- ja parempoolses harus on mingid tõmbejõud. Arvestades, et jõud on vektoriaalne suurus, on need jõud kui vektorid täiesti erinevad (sest nende suunad on ju erinevad) .
nimetab ise (kas on õige, kuna toimkond teostab järelevalvet? Ega väga ei ole). § 78 lg 3. Reeglipäraselt vu-d valivad üldkoosolekul, 3-7 isikut, ja küsitavusi on tekitanud reegel § 74 lg 2- Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Üldkoosolekul hääletatakse vastavalt nõude suurusele. Kuni 1. jaanu 2004 sellist reeglit ei olnud, problee,m oli selles, et suurvu-d ise tegid, mida tahtsid, selle reegliga tahetakse kaitsta väiksemaid vu-id. Kust läheb piir? Nt 5 milj ja 500 krooni. Mis on väiksemad ja suuremad? Vaidluse korral lähtuda mõistlikkuse pm-lt, võtta keskmine, vaadata, kes on suuremad ja väiksemad. Väiksemate gruppis peab olema väh 1, muid proportsioone ette kirjutatud ei ole. Esitatakse kandidaadid, siis hääletatakse kõik koos. P toimkonna liikmed pole vu-te esindajad! Ikkagi suuremad vu-d on huvitatud, et nimetataks isikud, kellega nad
Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära jne. Puudus: võttaiga kord vastu uus otsus ja rohkem tööd, üheste lahendite puudumine. Normatiivne reguleerimine- in käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel. Seda peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiku. Norm. Regul., on nüüdisaegse sots regulatsiooni aluseks. Eelis: ühtne kord ja stabiilsus ühiskonnas Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooniga. Sotsiaalne norm- üldise sisuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM: Moraalinormid- mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
a) Laeng on pos, siis v pööratakse B-le ja parema käe pöial näitab F suunda. Magnetjõudude korral on erandlikult võimalik kasutada vasaku käe reeglit. Sõrmed näitavad v suunda ja B tuleb peopessa. b) Laeng on neg: määrame sama reegli järgi nagu pos. laengu korral. Ainult pärast pöörame jõu vastassuunas. 26. Lorentzi jõud. Lorentzi jõud on elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Valem: F (vektor) = q*v (vektor) x B (vektor) F= |q|* v* B* sin a alfa on nurk B ja kiiruse v vahel. 14 27. Punktlaengu liikumine magnetväljas. Laetud osakesed Maa magnetväljas.
loogilise paratamatusega järeldada. 5. Kui üks eeldustest on eitav, siis peab ka lõppjäreldus eitav olema (eitava lõppjärelduse reegel). Selle reegli rikkumist nimetatakse inglise keeles fallacy of drawing an affirmative conclusion from negative premise. 3 Süllogismide reegleid saab põhjendada nt ka predikaatarvutuse abil. 4 (*) Süllogismis ei tohi olla kaht osalist eeldust. Selle reegli tundmine on praktiliselt kasulik, kuid tegemist ei ole omaette reegliga, sest reegel järeldub eelnevatest reeglitest. Kui süllogism rahuldab viie eelneva reegliga antud kehtivuse kriteeriume, siis ta rahuldab ka selle reegliga antud kehtivuse kriteeriumi. Kuna tegemist ei ole iseseisva reegliga, siis ei omistanud me sellele reeglile järjenumbrit. (*) Kui üks eeldustest on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. Ka selle reegli tundmine on praktiliselt kasulik, kuid seegi reegel järeldub viiest
Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale; 8 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul; 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid:
(põhjapoolkeral paremale) nn Coriolise joud, mis tekitab ka liikumisele ristisuunalise kiirenduse põhjapoolkeral paremale liikumissuunast. Vektorkorrutis c = a x b (vektorimärk kõigil peal) 1) Pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpkülikupindalaga . Tähistades moodulid a ja b ja c-ga , siis avaldub resultantvektori pikkus valemiga c=ab sin 2) Suund on määratud parema käe reegliga , vektorid abc peavad moodustama nn parema käe kolmiku. Corolise kiirendus ja jõud kallutab põhjapoolekral liikumist paremale. Tegijapoiss 2010 Tegijapoiss 2010 Coriolise kiirenduse arvutusvalem c=vf Coriolise jõu poolt põhjustatud kõrvalekalle x=ct2/2 Parameeter aka sagedus f=2 sin viimane valem eelmisel lehel. Coriolise parameter f kirjeldab kõrvalekallet , selle jaoks on oma tabel. Korrektne
ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. 2.1 Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi. Õiguslike vaidluste puhul ei oodata mitte ainult lahendust vaid õiglast lahendust. Siit tuleneb ka põhimõtteline erinevus positiivse õiguse ja õige õiguse vahel. Positiivne õigus võib olla
ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad
lõppjärelduse reegel). Selle reegli rikkumist nimetatakse inglise keeles fallacy of drawing an affirmative conclusion from negative premise. 3 Süllogismide reegleid saab põhjendada nt ka predikaatarvutuse abil. 4 (*) Süllogismis ei tohi olla kaht osalist eeldust. Selle reegli tundmine on praktiliselt kasulik, kuid tegemist ei ole omaette reegliga, sest reegel järeldub eelnevatest reeglitest. Kui süllogism rahuldab viie eelneva reegliga antud kehtivuse kriteeriume, siis ta rahuldab ka selle reegliga antud kehtivuse kriteeriumi. Kuna tegemist ei ole iseseisva reegliga, siis ei omistanud me sellele reeglile järjenumbrit. (*) Kui üks eeldustest on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. Ka selle reegli tundmine on praktiliselt kasulik, kuid seegi reegel järeldub viiest
puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat isa etendab lahendaja suva. 2) Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgmine kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest erisustest. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvest konkreetse situatsiooni kordumatust. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
