KONFLIKTI OLEMUS EMT ning Elisa esitasid tehnilise järelevalve ametile (TJA) avalduse Tele2 suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna Tele2 peatas alates veebruari algusest numbriliikuvuse. Elisa esitas ametile avalduse seoses Tele2-poolse elektroonilise side seaduse rikkumisega ning ühtlasi nõuab Elisa ametilt Tele2-le ettekirjutuse tegemist. Elisa teate kohaselt on Tele2 alates teisipäevast peatanud numbriliikuvuse, keelates ära klientide õiguse vahetada operaatorit. Alates 1. veebruarist on Tele2 kõik Elisa poolt esitatud numbri teisaldamise taotlused tagasi lükanud või tühistanud põhjendades seda eurole ülemineku või muu põhjusega. Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul pole ükski teisipäevane Tele2 poolt numbri teisaldamise taotluse tagasilükkamise põhjendus olnud õigusaktide kohaselt lubatud. Seppänen ei näe Tele2 käitumisele muud põhjendust kui, et üritatakse peatada kiiresti kasvanud klientide äravoolu. «Tehnilise ...
Kuigi on täpselt välja selgitamata, kuidas toimunu aset leidis, ei mõelnud ilmselt soomlanna õnnetust siiski välja. Igal juhul on majanomanik vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus neile, kes ei täida maja korrashoidu (ka katuse lumest puhastamist) õigeaegselt. See tähendab, et majaomanik oli hooletu ega pööranud võimalikule õnnetusele ennetavat tähelepanu ning sellega rikkus eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga kui majaomanik oleks kujutlenud, et keegi tema lähedastest oleks võinud seeläbi viga saada, oleks ta ehk lumekoristusega katuselt juba ammu tegelenud. Mitteformaalsed testid: * Ema-test ilmselt arvaksid lähedased, et enne munitsipaalpolitsei tulekut koristati majaräästad ning võimalik veri ära ning jääti mulje, nagu polekski midagi seal juhtunud. Eriti kuna on teada, et koristamata katuste ja räästate puhul, võib õnnetuse korral majaomanikku oodata karistus selle
Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sinα. Lorentzi jõud on jõud millega magnet väli mõjutab liikuvat laetud osakest.Lorentzi jõu valem tulet. Ampere seadusel valemist. Kasut. voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sinα.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline
Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sin. Lorentzi jõud on jõud millega magnet väli mõjutab liikuvat laetud osakest.Lorentzi jõu valem tulet. Ampere seadusel valemist. Kasut. voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sin.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda. Lorentzi jõu mõjul muutub ainult osakese kiirus ja suund. Magnetvälja osakese kiirus ja suund. Magnetvälja mõju liikuvatele laengutele kasut. Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline
Kuigi on täpselt välja selgitamata, miks Mart ei läinud Juhani käest rahliselt abi küsima, et endale maja ehitada. Juhan oleks aidanud kindlasti, kui sõpra ja head töötajat. Igal juhul on Mart vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus neile, kes kasutavad firma raha enda heaoluks. See tähendab, et Mart kuritarvitas Juhani usaldust ning seega rikkus sellega eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga kui Mart oleks läinud Juhanilt rahalist abi küsima, oleks ta kas saanud abi Juhanilt või mitte. Juhan ei julgenud riskida ja talitas teisiti. Mitteformaalsed testid: * Ema-test ilmselt arvas Mart, et ta ei saa seda raha ning otsustas firmalt raha salaja võtta ning hiljem tagasi maksta. Teisalt võis Mart lihtsalt raha võtta ja mitte midagi hiljem tagasi maksta, arvates, et seda ei märgata.
§15. Ampirei seadus Magnetväli mõjub vooluga juhi kõikidele osadele , mis määrab üksikule juhi lõigule(vooluelemendile) mõjuva jõu. Seaduse avastas 1820. aastal Ampere. Ta paigutas hoburaud magneti pooluste vahele sirge juhi, millele mõjuvat jõudu sai mõõta. Katsetes nähtub, et voolutugevuse suurenemisel 2 korda, suurened ka juhile mõjuv jõud 2 korda. Lisades ühele hoburaud magnetile veel teise, suureneb magnetväljas paikneva juhi lõigu pikkus 2 kordseks. Kasutades erinevaid magneteid, saab kindlaks teha, et juhi lõigule magnetväljas mõjuv jõud(Ampirei jõud) on võrdeline induktsiooni vektori mooduliga B. Ampirei jõud- sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolu suuna. Olgu vektori B ja vooluelemendi vaheline nurk .(joonis 1) Katsed näitavad, et magnetväli mille induktsiooni vektroi suund ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju. Seega sõltub ka jõu m...
isikustatud ühiskaart jääb, sest tunnistati, et süsteem on piisavalt turvaline. Võimalikud abijuhised Formaalsed juhised - eetikakoodeksi järgi peavad isikuandmet olema kaitstud. Kuigi nüüdseks on seda suudetud teha, siis ikkagi ei usalda inimesed süsteemi ja muretsevad oma andmete pärast ning selle pärast, et nende liikumisi jälgitakse. Linn peaks seletama korduvalt kodanikele, et asi tegelikult nii pole ja tõestama seda samuti. Arvan, et juhtum ei ole vastuolus kuldse reegliga. Ema-test avaldaksin kindlasti oma otsuse lähedasele inimesele. Tema otsus on seotud sellega, kas ta kasutab ühistransporti ja talle ei meeldi ka see süsteem või on ta linna poolel. See test ei annaks ühtset lahendit. TV-test arvatavasti ei leiaks ka see test ühtset lahendust. Ilmselt oleks poolehoidjaid rohkem sellel poolel, kes ühiskaarti ei usalda. Lõhna-test lahend ei lõhna hästi, kui linn ei suuda kodanikele selgitada ühiskaardi
Õiguse üldaktid on siduvad kõigi isikute jaoks riigis, need reguleerivad kodanike ja muude isikute (nagu juriidilised isikud, ettevõtjad, ühendused, organisatsioonid jne) õiguslikku seisundit ning määravad kindlaks nende õigused ja kohustused. Põhiseadus sätestab riigi õigusliku põhikorra. Uusi seadusi vastu Riigikogu või toimub rahvahääletus. Uue seaduse vastuvõtmisel ei tohi olla see seadus vastuolus juba eesoleva Põhiseaduse reegliga. Igapäeva elus peavad tavainimesed riigis järgima neid reegleid mis on sätestatud. Teadlik tuleb olla nii olemasolevatest seadustest kui ka uuematest. 4. Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe
analüüsitud ka kasumisi, mida võib tuua aktsiisi tõus ja kas üldse toob. Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Fakt on see, et kütuse aktsiisiga tõsevad hinnad ka teistes valdkondades. Formaalne analüüs „Käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituvad sinuga“ Juhtum on vastuolus Kuldse Reegliga. Kuna lubati toetuste suurenemist, siis selle jaoks tuli tõsta aktsiisi, et täita tühjad augud riigi rahakotis. Kuigi lubadus sai täidetud, ei räägitud sellest mis kahju tuleb aktsiisi tõusust. Sellise otsusega ei saa kasu kumbki pool, kuna hinnad tõusevad, ei ole kasu toetustest ning samas kütuseaktsiisi tõus sunnib ettevõtteid kolima naaberiikidesse ning suureneb salakütuse nõudlus. Riik saab ise vastu näppe selliste otsustega kaotades tulu, kui otsitakse odavamaid viise mujalt.
reeglid enne sõitu üle kordama. Kuna aga õpetaja ei esitanud oma kahjunõuet kohe, vaid alles hiljem, siis on ka võimalus, et ta mõtles ise oma haiguse hullemaks. Kui õpetaja esitab oma ravimite ja ravikulude tsekid, siis võiks kaaluda kompensatsiooni väljamaksmist. Võimalikud abijuhised Formaalsed juhised: Formaalsed juhised tunduvad siin puuduvat, kuna ettevõttel puudub eetikakoodeks. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga, sest kui bussijuht või vedaja oleks teadnud, et kinnitamata videomakk võib pähe kukkuda mõnele nende enda lähedastest, oleks nad kindlasti paremini taganud reisijate ohutuse. Mitteformaalsed abijuhised: Ema-test tundub, et ema-test soovitaks ettevõttele kompensatsiooni maksmist, õpetaja küll rikkus sõidueeskirju ning jalutas sõitvas bussis, kuid lahtine videomakk oleks võinud järsu pidurduse korral ka mõnele istuvale lapsele pähe kukkuda. Kompensatsiooni maksmine
Nende jõudude tööd positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses nimetatakse elektromotoorjõuks. Kontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumisel tekivad kõrvaljõud, mille mõju iseloomustab induktsiooni elektromotoorjõud (i). Faraday induktsiooniseadus: Induktsiooni elektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub magnetvoo muutumise kiirusega i= - /t. (Joonis 3). Valime kontuuris positiivse suuna. Kontuuri normaali n(vektor) suund on määratud kruvi reegliga. Kasvagu magnetinduktsiooni vektor B ajas ja olgu ta suund kontuuri normaali suund ajas. Sel juhul 0 ja /t0. Vastavalt Lenzi reeglile tekitab induktsioonivool magnetvoo '0. See nduktsioonivool on negatiivse suunaga ning induktsiooni elektromotoorjõud on negatiivne. Seetõttu peab induktsiooniseaduse valemis esinema miinusmärk. (joon. 4). Olgu meil transformaator, see on 2 spdamikule asetatud pooli, kui ühendame transformaatori primaar mähise, vaheldubvoolu elektrivõrku tekib suletud
sisse, siis ei tekitanud see mingeid kahtlusi. Kuigi on täpselt välja selgitamata, miks Mart ei läinud Juhani käest rahaliselt abi küsima, et endale maja ehitada. Ma arvan et Juhan oleks teda, kui sõpra ja head töötajat aidanud. Mart vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus neile, kes kasutavad firma raha enda heaoluks. See tähendab, et Mart kuritarvitas Juhani usaldust ning seega rikkus sellega eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga – kui Mart oleks läinud Juhanilt rahalist abi küsima, oleks ta kas saanud abi Juhanilt või mitte. Juhan ei julgenud riskida ja talitas teisiti. Testid Ema-test Mart käitus nii kuna oli kindel, et ta ülemuselt seda raha ei saa, siis võtab salaja ja maksab hiljem tagasi. Teisalt võis Mart arvata et raha vaikselt kõrvalte pannes seda ei märgata ja ei peagi tagasi maksma. TV-test
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment...
Benseen ei anna elektrofiilseid liitumisreaktsioone ja alkeenidele iseloomulikke oksüdeerimisreaktsioone. Benseeni sp2-hübridisatsioonis süsinikkude p-orbitaalid kattuvad ja mittepolaarse konjugatsiooni tõttu moodustuvad ühtse -elektronsüsteemi. Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II medita...
sihiline. Amper'i seadus järgi on magnetväljas vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud võrdeline voolutugevusega juhtmes, juhtmelõigu pikkusega ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. , või F=BILsin Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Ampere'i jõud Ampère'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. Lorentzi seadus magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel.
mingis punktis tekitatudmagnetväljade B-vektorid tuleb reultantvälja B-vektori leidmiseks liita. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor selle joone puutuja sihiline. Väljaspool püsimagnetit kulgevad jõujooned põhjapooluselt lõunapoolusele. Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned. Magnetväli on pöörisväli. Magnetvälja jõujooned on määratav kas kruvireegliga või parema käe reegliga: Kruvireegel: vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeerdmega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Parema käe reegel: kui rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli kõverdatud sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Ampere'i seadus: magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline
Samamoodi ei piisa ka pöörde täpsemaks kirjeldamiseks ainuüksi pöördenurga teadmisest, tuleb teada ka pöörlemistelje asendit. Seega defineeritakse analoogiliselt nihkevektorile kulgliikumise korral pöördenurga vektor pöördliikumise korral. Pöördenurga vektoriks nimetatakse pöördliikumise korral niisugust vektorit, mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge. Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. v r r
jõu moodul vektori B juhiga ristuva kompnendi moodulist B(rist) = B* sin alfa. Magnetväljas paiknevale vooluelemendile mõjub jõud F väljendub valemiga F = B*I'l * sin , kus B on magnetinduktsiooni vektori moodul, I voolutugevus juhis, l magnetväljas paikneva vooluelemendi pikkus ja inuktsioonivektori ja vooluelemendi vaheline nurk. Seda valemit nimetatakse Ampèire'I seaduseks. Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B. Tema suunua võib määrata vasaku käe reegliga: kui vasak käsi asetada nii, magnetinduktsiooni vektori juhiga ristuv component B(rist) suundub peopessa ja neli väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustava pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Magnetvälja mõju vooluga juhtmele kasutatakse elektrimootoris. Alalisvoolumootori pöörlev osa ehk rootor sisaldab juhtmekeerde (1), mis on sümmentrilised rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtmekeerud lülitavad kordamööda
Keha pöörlemist ümber telje iseloomustavad nurkkiirus ja nurkkiirendus . d Nurkkiirus iseloomustab pöördenurga muutumist ajaühikus = ja ühtlasel dt G pöörlemisel ka = t , ühik 1rad s . suund on pöörlemistelje sihiline ja määratakse parema käe reegliga.. Keskmine nurkkiirus ajavahemikus t on leitav valemiga k = t .Seosed joonkiirusega v = r ja pöörlemissagedusega = 2 n . G G d Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus = , ühik on dt 1rad s 2
esimese eksperimendi käigus osalejate taasesitatud(joonistatud) pildipaaride hindamise objektiivsus ja seeläbi ka kallutatus eksperimentaatori poolt eeldatud tulemuste analüüs 13. Katseplaani valik? 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? T-testi kasutati statistilise tähtsuse määramiseks Esimeses katses kasutati statistilise tähtsuse määramiseks T testi, millega leiti, et statistilised keskmised erinesid usaldusväärselt ( 0,01) tõenäolisuse nivool, mis omakorda andis põhjuse järeldamaks, et seletuse andmine piltidele kergendab ka esitatu meenutamist. Ühtlasi andis see
Elektriväljatugevus elektiväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe. E= F/q E - väljatugevus antud punktis ( N/C või V/m ); F laengule mõjuv jõud (N); q laengu suurus (C) E=kQ/r² 12. Mis on Lorenz'i jõud ja kuidas määratakse selle suunda? Reegel? Lorenz'i jõud - magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasakukäereegel- Kui asetwda vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis põial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 13. Ampére'i seadus, Lorenz'i jõud, valemid ja ühik? Ampére'i seadus magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub alati jõud. Selle jõu (F) suhe juhtmelõigu pikkuse (l) ja voolutugevuse (I) korrutisse on igas magnetvälja osas sama.
Ampere'i seadus Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. B magnetiline induktsioon, I voolutugevus juhis, l juhi pikkus F = BIl sin nurk juhi ja magnetvälja jõujoonte vahel Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Vooluraam M 0 = BIS M0 vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment magnetväljas B magnetiline induktsioon, I voolutugevus raamis, S raami pindala
Ampere'i seadus Magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. B magnetiline induktsioon, I voolutugevus juhis, l juhi pikkus F = BIl sin nurk juhi ja magnetvälja jõujoonte vahel Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Vooluraam M 0 = BIS M0 vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment magnetväljas B magnetiline induktsioon, I voolutugevus raamis, S raami pindala
Iga üksik hägus reegel (18) on sedastus, mille eeldus ja järeldus koosnevad määratlustest a la "x on suur", mis seovad muutuja sellele muutujale defineeritud lingvistilise märgenditega. KUI U1 on A1r JA U2 on A2r ... JA Ui on Air ... JA UN on ANr (18) SIIS V1 on B1r JA V2 on B2r ... JA Vj on Bjr ... JA VM on BMr VÕI... Air ja Bjr tähistavad siin vastavalt inda sisendmuutuja xi ja j-nda väljundmuutuja yj (i = 1 ... N, j = 1 ... M) lingvistilisi märgendeid, mis on seotud r-nda reegliga (r = 1 ... R). Selline tähistusviis ei tähenda, et üht lingvistilist märgendit tohib kasutada vaid ühe korra ühesainsas reeglis. Üldjuhul on olukord hoopis vastupidine vabade kohtade arv reeglites ületab tunduvalt lingvistiliste märgendite koguarvu ning konkreetne lingvistiline märgend esineb tavaliselt mitmetes reeglites. Eeldades et iga sisendmuutuja Ui on tükeldus koosneb Si hägusast alamhulgast, iga väljundmuutuja Vj tükeldus koosneb Tj hägusast
voolusuunda, sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda) F = B I l sin F- jõud [N] I- voolutugevus juhtmes [A] l- juhtme pikkus[m] sin- siinus nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Nii Ampere'i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee, osakesed liiguvad lihtsalt Lorentzi seaduse kohaselt. 5
korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad nihutatud,siis toimub liikumine mööda ellipsit. sõltub aine omadustest,mida võtab arvesse korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe -kui võnkumiste sagedused on erinevad,siis difusioonitegur(D).Difusoooni tegur on võrdeline kruvi reegliga: täisarvkordsete sageduste suhte puhul,kirjeldavad temperatuuriga asmes 3/2 ja pöördvõrdeline rõhuga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliikumine: (a=const) liitvõnkumisi nn.Lissajous´i kujundid. Soojusjuhtivus(mol kin energia kandumine) v=v+at ;s=vt+at/2;v=2as. 19
lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12= 1-2+E12 Kõrvaljõudude puudumisel pinge U vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on langeb kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-2 määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Tõõ võimsus .energia. -Töö(A) on võrdne kehale mõjuva jõu ja keha nihkevektori 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta skalaarkorrutisega. A=Fs·cos -vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 0 0- väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -
vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga määratud parema käe kruvi reegliga. on . 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 3variant 3
Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- =M/I -pöördliikumine a=F/m -kulgliikumine. Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega Pöörleva keha energia Wk=I2/2. 3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed
Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. ( v1 v2 ) = v1· v2 = v1 v2 cos , kusjuures v1· v2 = v2· v1 4. Vektorite vektoriaalne korrutamine. Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2] = v1 × v2 = v1 v2 sin , kusjuures [v1 v2 ] = [v2 v1 ] 4 SI süsteem. (Systeme Internationale) * Pikkus (m) * Mass ( kg ) * Aeg (s) * El.voolu tugevus (A) * Termodün
vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga määratud parema käe kruvi reegliga. on . 2.Põõrdliikumise dünaamika põhivõrrand- on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 3variant 3
2.5 Olgu p algarv ja Qp k˜oigi selliste ratsionaalarvude m n hulk, mille nimetaja n ei jagu arvuga p (m, n ∈ Z, n > 0). Iga k ∈ N ja x ∈ Qp jaoks saab defineerida hulga Qp alamhulga Uk (x) = { x + pk z | z ∈ Qp }. N¨aidata, et hulgad B(x) = { Uk (x) | k ∈ N } on hulga Qp punktide u ¨mbruste baasideks mingi topoloogia suhtes. 2.6 Olgu hulgal X antud meetrika d : X × X −→ R. Defi- neerime kujutuse d1 : X × X −→ R reegliga d(x, y) d1 (x, y) = . 1 + d(x, y) N¨aidata, et a) d1 on meetrika hulgal X; b) meetrikad d ja d1 tekitavad u¨he ja sama topoloogia hulgal X. 2.7 Olgu (X, d) meetriline ruum. Defineerime d∗ : X × X −→ R reegliga d∗ (x, y) = min {1; d(x, y)}. N¨aidata, et d∗ on meetrika hulgal X ning meetrikad d ja d∗ tekitavad u ¨he
suuteline vähemalt 75%-l (75% sellepärast, et välistada juhuslik äraarvamine, mis on 50%) katsekordadest avastama. Volkmanni katsetest selgub, et algpikkuse kasvades suureneb ka eristuslävi. Weberi seadus: eristusläve jagatis algpikkusega on ligikaudu püsiv ehk konstantne. S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks)
· Ettevõtte poliitika Swedbanki grupis määratletakse ettevõtte sotsiaalset vastutust kui Swedbanki vastutust oma otsuste ja tegevuse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtte käitumisviis on eetiline ja läbipaistev, olles kooskõlas säästva arengu ja ühiskonna heaoluga ning arvestades huvigruppide ootustega. Samuti tegutseb ettevõte kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning rahvusvaheliste normide ja tavadega. · Kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga (ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse) Mõnes mõttes nagu oleks. Kui Swedbank soovib, et tema teenuseid tarbitaks, peaks ta oma klientidele vastu tulema nende soovides ning kulukärpeid teistes valdkondades tegema. Kuid kuna Swedbank on siiski väga suur ettevõtte, siis ei pruugi Swedbankil paari tuhandest kliendist ilma jäämine mingeid muudatusi tuua. Tõesti, sellisel juhul hoiaksid nad rohkem raha kokku
Klienditeenindus on logistilise süsteemi tegevuse väljund. Klienditeenindus mõõdab logistilise süsteemi efektiivsust toote ruumilise ja ajalise kasulikkuse loomisel. Klienditeeninduse tase mõjutab logistilisi kogukulusid, ettevõtte turuosa ja kasumit. Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. 17. Milline on 7Õ reegel ? Klienditeenindust määratletakse sageli ka ehk 7Õ reegliga: õige toode, õiges koguses, õiges seisukorras, õiges kohas, õigel ajal, õigele kliendile, õige hinnaga. Iga Õ rikkumine katkestab tootevoo ja viib kehvale klienditeenindusele. 18. Mida tähendab perfektne tellimus klienditeeninduses ? Koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste %, õigeaegselt tarnitud tellimuste %, korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetise %, kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste %
voolutugevuste algebralise summaga. Teine Kirchhoffi seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Seadused võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste jaotust ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid. Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Jõu väärtus on võrdeline voolutugevuse, juhipikkus ja nurga siinusega. F=B*I*l*sina Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori sihiga. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon
Ise arvan, et huvitavama tulemuse oleks saanud tasakaalustatud gruppidega katseplaani puhul, kus oleks vastavavanuseliste eripärade korrelatsiooniline uurimine andnud omamoodi huvitavaid tulemusi 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga , sest ilmselt polnud tegemist ka sundkorras alkoholi manustamisega, mis ehk oleks olnud ainukeseks küsitatavust tekitavaks probleemiks. Pealegi usun, et selle tarbimisest ka teavitati osalejaid, mida küll otseselt välja ei loe 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? Esimese uuringu puhul oli tegemist korrelatiivse analüüsiga ning meeste puhul leidis
Elektromagnetilise môôteriista töö pôhineb voolu magnetilisel toimel, mille tulemusena voolutraam homogeenses magnetväljas pöördub mingi nurga vôrra. Ampere`i seadus : Vooluga juhtmele magnetväljas môjuv jôud on arvutatav järgmise valemiga : F = B . I . l . sin , kus B on välja magnetiline induktsioon (T) , I on voolutugevus juhis (A) , l on juhtmelôigu pikkus, mis jääb magnetvälja (m) ning on nurk B-vektori ja voolu suuna vahel. Selle jôu suunda määratakse vasaku käe reegliga : Väljasirutatud sôrmedega käsi tuleb asetada magnetvälja nii, et sôrmed näitaksid voolu suunda, B-vektori ristisuunaline komponent suunduks peopessa, siis sôrmedega täisnurga alla sirutatud pöial näitab Ampere`i jôu suunda. Lorentsi jôuks nim. magnetväljas liikuvale laengule môjuvat jôudu, mida arvutatakse järgmiselt : F = Bvqsin , kus v on laetud osakese liikumise kiirus (m/s) , q on laengu suurus (C) , on nurk B-vektori ja positiivse laengu liikumise sihi vahel.
Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel. V=const, w=const 6. Ühtlaselt muutuv ringliikumine-
ühe ja sama koolituse,see võib suuresti mõjutada nende arvamust ka teiste suhtes. See ei ole sugugi meeltmööda neile, kes polnud üldsegi asjaga seotud ning ei ole midagi valesti teinud, vaid neid hinnatakse nende kaastöötajate põhjal, mis ei ole muidugi juhtkonnast jällegi aus. Kõiki ei saa hinnata ühe ja sama mõõdupuu järgi. Kui üks eksis ei tähenda see seda, et ka teised samu vigu teeks. Vastavus kuldse reegliga: Kuldset reeglit saab tõlgendada nii, et käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid. Selle väita põhjal saab öelda, et ei käitutud nii, nagu me soovime, et meiega käitutaks. Vaevalt, et müüja sooviks ise saada samasuguse teeninduse osaliseks kuskil mujal poes. Ostes midagi kalli raha eest, usaldades müüjat ning hiljem selgub, et kõik on vale, ei ole just meeldiv.
vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d) 2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed. ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. §5
õnneks ka paljudel Eesti lastel insuliinipumbad). Neil puudub isiklik võrdlus, missugune näeb välja elu ilma diabeedita. Oluline on selles vanuses, et vanem ei tunneks hirmu ja vastumeelsust, kui peab last süstima või vereproove tegema, sest beebi tunnetab samuti siis seda hirmu ja õpib kartma neid igapäevaseid protseduure. Küll kasvades ja arenedes tekivad neil küsimused, miks ma olen teistest erinev. Lapsevanemate sõnul harjuvad lapsed üsna kiiresti reegliga ,,kui söön siis süstin" ehk nad teavad juba varakult, et laualt küpsiseid võib võtta küll, aga siis tuleb minna ema käest küsima kui palju selles on süsivesikuid, millal ja kui palju peab insuliini manustama jne. Sensomotoorsel staadiumil ja operatsioonide-eelse staadiumi algul haigestunud laps harjub hästi ära oma eripäraga. Siiski on ka selles vanuses lastel olnud tagasilööke puberteedieas ehk formaalsete operatsioonide staadiumil. 2.2
= | || | 18. Vektorite skalaarkorrutis projektsioonides. = + + 19. Vektorite vektorkorrutise definitsioon, valem ja joonis. Kruvi reegel. Kahe vektori ja vektorkorrutis × 1) mille moodul võrdub nende vektorite nurga siinuse korrutisega: | × | = ||| | sin , 2) mis on mõlema teguriga risti ja 3) mille suund määratakse kruvi reegliga. Kruvi reegel: Kui esimese teguri pööramine teise teguri peale mööda lühimat teed annab kruvi pöördliikumise suuna, siis kruvi kulgliikumise suund annab vektorkorrutise suuna. Kruvi reeglist järeldub vektorkorrutise antikommutatiivsus - tegurite järjekorra vahetamisel muutub vektorkorrutise märk vastupidiseks: × = - × 20. Keha kiirusvektori definitsioonvalem ja selle esitus projektsioonides. Keha kiirusvektor tema kohavektori tuletis aja järgi. = 21
Leiame c operaatori " " abil, nii et Lagrange'i teoreemi illustreerib järgnev joonis, kus Lagrange'i teoreem (keskväärtusteoreem) Kui funktsioon f(x) on lõigul [a;b] pidev ja selle lõigu igas seesmises punktis diferentseeruv, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks niisugune punkt c , kus . 14. Formuleerige L'Hospitali reegel ja esitage 2 näidet! Näited: a) b) L´Hospitali reegliga L´Hospitali reegliga Mathcadi abil Mathcadi abil 15. Leida käsitsi piirväärtus ! Käsitsi: Kontroll mathcadiga: 16. Leida käsitsi piirväärtus ! Käsitsi: Kontroll mathcadiga: 17. Leida käsitsi piirväärtus ! Käsitsi: Kontroll mathcadiga: OSA 8 1. Defineerige Taylori rida! Esitada 2 näidet! Taylori reaks nimetatakse lõpmatut atmerida. Näited: 2. Defineerige Maclaurini rida rida! Esitada 2 näidet
U = A / q. Hõõlamp 5% valguseks, säästulamp 20% valguseks, LED lamp 75% valguseks. Elektronvolt töö või energia ühik. ELEKTOMAGNETISM - MAGNETVÄLI Ampri definitsioon Amper on SI põhiühik ja on defineeritud voolude magneetilisevastastikmõju kaudu. Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud Vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suund on risti voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga. Kui juht paikneb jõujoontega risti on jõu suund määratav näiteks nn vasaku käe reegliga. F = B * I * l * sin . Jõu väärtuse suurus on võrdeline voolutugevuse, juhi pikkuse ja nurga siinusega. Võrdetegurit B nimetatakse magnetinduktsiooniks ehk magnetvoo tiheduseks. Vasaku käe reegel Välja sirutatud pöial mõjuva jõud suund, jõujooned lähevad peopessa ja voolusuund läheb väljasirutatud sõrmede poole. Võrdetegur B Iseloomustab magnetvälja ja teda nimetatakse magnetvälja magnetinduktsiooniks. B = F/ (I*l*sin)
o Kui keha ei veere, vaid libiseb/kukub, siis valem: v = . · Steineri lause. o Kui pöörlemistelg nihutatakse rööplükkega kaugusele b esialgsest teljest, siis uue telje suhtes avaldub inertsmoment järgmise valemiga: I = I0 + mb², I0 keha inertsmoment, kui pöörlemistelg läbib keha masskeset, m mass. · Jõumoment. o Jõumoment on vektor, mille siht on paralleelne pöörlemisteljega, suund määratakse parema käe reegliga, pikkus võrdub korrutisega M = rf , (kui vektorid r ja f on risti). o Üldisem valem on vektorkorrutise kujul, mis võimaldab arvutada jõumomenti ka siis, kui vektorid ei ole risti. = = rf sin. · Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. o M = I = I , I-inertsmoment, = nurkkiiruse tuletis aja järgi e nurkkiirendus. · Analoogia kulg- ja pöördliikumise vahel. o Konspekt III, lk 23 tabel. · Inimkeha pöörlemine.
Väljatransistoreid juhime paisupingega. Bipolaarsel transistoril on kolme kihiline struktuur. Emitter saadab voolukandjad teele, kollektor kogub Emitterist teele asunud voolukandjad kõik kokku ning Baas on imeõhuke ja ta reguleerib voolukandjate voogu Est Ksse. Bipolaarsel transistroil on arvestatav isis! Bipolaari üldskeem Ehitus silikooni põhjal npn transistor Kirchoffi reegliga ie = ik + ib s.o. sisendkarakteristik, kus ik~ie ehk see on läbivvool Nool ringis näitab voolusuunda. Maa on neil ühine elektrod => juhitakse baasi poolt Transistori väljundkarakteristikud: 5 Ühtlaste vahedega baasivoolude korral ik ik Transistori parameetrid: h21e =
kangi pöörlemist ümber punkti O läbiva telje, mis on risti nii jõuga F kui ka kangi endaga. Järelikult peab pöörlemistelg olema suunatud lehe tasandiga risti. Seda arvestades defineeritakse jõumomendi vektor M O , mille moodul arvutatakse valemist (6.3) ja mis on suunatud piki pöörlemistelge. Tema täpsem suund määratakse kruvi reegliga kui jõud F mõjutab pöörlemist ümber punkti O kruvi pöördliikumise sihis, siis tema moment punkti O suhtes on suunatud kruvi kulgliikumise sihis. MO r O F
jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Punktmassiks loetakse keha, mille mõõtmed on palju väiksemad tema poolt läbitud tee teepikkusest. Massikese on punkt, mida läbivat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
