STATISTIKA Statistika rakendusalad: 1) Statistikaamet 2) Laohoidjad 3) Sadamajuht 4) Majandusteadlased 5) Bioloogid 6) Kalandusteadlased 7) Sotsioloogid 8) Astroloogid 9) Kosmoloogid 10) Õppekeskuse spetsialist 11) Kokk 12) Üliõpilane ise Statistika piirangud: 1) Statistilised meetotid võivad vaid osaliselt mõjutada ja suunata spetsiaalsete seisukohtade kujunemist ja otsuste langetamist. (EMOR; Saar-Poll) 2) Statistika aitab kiita või laita hüpoteese teatud usaldavuse piires. 3) Statistika sobib massnähtuste hindamisel ainult küllaldase infoandmete olemasolul. (Representatiivne valik) 4) Tegelikkuses on olukordi, mida statistiliste näitajatega ei saagi väljendada. (nt tunded) Statistika meetodid transpordis: Statistiline ühik transpordis on ettevõtte kui juriidiline isik vastavalt tema põhitegevusalale Eesti ettevõtteregistris. Ettevõtte põhitegevusala määratakse tegevusalade klassifikaatori järgi. Trans...
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust, nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line-omadussõnada kirjutamine f) pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirju...
Degrees of Comparison Table of Contents Degrees of Comparison ......................................................... 2 Formation of comparatives and superlatives from adjectives and adverbs:......................................................................... 2 Adjectives ................................................................. 2 Adverbs .................................................................... 4 Types of comparisons ........................................................... 4 Degrees of Comparison Degrees of Comparison are used to compare things (living beings, actions, phenomena, etc). We use the comparative degree to compare two things: She’s shorter than me. John works harder than Jim. After a comparative we use than. We use the superlative degree to compare more than two things: Mary is shorter than J...
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob ää -> kaob ää -> kaob ää -> kaob rr -> rs nn -> ns d -> s rt - > rs ...
Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3. Eemaldatud osa mõju allesjäänud osale asendatakse sisejõududega (N, Q, M); 4. Kasutades sisejõudude määramise tööreegleid ja märgireegleid koostatakse avaldised tundmatute sisejõudude arvutamiseks. Praktikas arvutatakse paindemomenti, piki- ja põikjõudu välisjõudude kaudu. Selleks kehtestame sisejõudude määramise tööreeglid ja märkide reeglid. SISEJÕDUDE MÄÄRAMISE TÖÖREEGLID JA MÄRGIREEGLID Pikijõu arvutamise tööreegel: Pikijõud on arvuliselt võrdne ühel pool lõiget konstruktsiooni osale mõjuvate jõudude projektsioonide summaga varda teljele. Märgireegel: Pikijõud on positiivne, kui välisjõud on suunatud lõikest eemale, seega on tõmbejõud. Põikjõu arvutamise tööreegel: Põikjõud on arvuliselt võrdne ühel pool vaadeldavat
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse ...
www.andmill2.planet.ee/gmat.html Aritmeetiline ja geomeetriline jada · Aritmeetiline jada an = an 1 + d an = a1 + (n 1)d a + a k +1 a k = k -1 2 a + an 2a + ( n - 1) d Sn = 1 n = 1 n n 2 · Geomeetriline jada an = q . an 1 an = a1 . qn 1 a i = a i -1 a i +1 www.andmill2.planet.ee/gmat.html
Genitiv kne Der/das- asemele tuleb DES ja sonale loppu ES, kui on lhem sona voi kui lihtsalt ES ei sobi loppu, NT sonal HIMMEL, siis on S. NT- ein Geschenk des Himmels Die- asemele tuleb DER ja loppu ei tule midagi. NT- die Katze meiner Tante-.
Past Simple and Continuous Table of Contents Past Simple .......................................................................... 2 The spelling of endings in the Past Simple ............................ 3 When to use the Past Simple ................................................ 3 Past Continuous .................................................................. 4 When to use the Past Continuous......................................... 4 Used to & would................................................................... 5 Unfulfilled past events.......................................................... 5 Past Simple Regular Past Simple forms end in -ed. I worked he danced we apologized Some verbs have an irregular past form. I left he wrote The Past Simple is the same in all persons except in the past tense...
Adverbs and Adverbial Phrases Table of Contents Adverbs and Adverbial Phrases ........................................................... 2 Types of Adverbs ..................................................................................... 2 Position of Adverbs.................................................................................. 4 Yet, still, already ....................................................................................... 6 Adverbs and Adverbial Phrases An adverb describes a verb, an adjective, another adverb or a whole sentence. Adverbs can be divided according to the information that they give. Types of Adverbs 1. Some adverbs tell us how somebody does something or how something happens. These are called Adverbs of Manner. Please speak quietly. Tom drove carefully along the narrow road. 2. Some adverbs tell us where. Thes...
vähemalt 1 m võrra (julgestusala). Rada on keskmiselt 1500 m pikk ja 1,40 m lai, raja langus on 8-15% (lähte ja finisi kõrguste vahe keskmiselt 150 m). Rada peab sisaldama vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraazi (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi). Maksimumkiirus ulatub rajal 130 km/h. Eestile kõige lähem bobirada asub Lätis Siguldas. Bobisõidu reeglid Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde käsu saamiseks lisatakse tegusõna algvormi tüvele liide -kaa/-kää. 2 Mitmuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde keeld moodustatakse sõna Älkää ja tegusõna algvormi tüve ning liite -ko/-kö abil. HARJUTUSED: 1. Kirjuta verb...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
1.Nimisõnal on 4 käänet: der Nominativ wer? was? kes? mis? der Genitiv wessen? kelle? mille? der Dativ wem? kellele? millele? der Akkusativ wen? was? keda? mida? 2. Deklination der Adjektive mit bestimmen. Kasus Maskulinum Femininum Neutrum Plural Nominativ der alte Mann die junge Frau das kleine Kind die schönen (kes? mis?) Tiere Genitiv (kelle? des alten der jungen des kleinen der schönen mille?) Mannes Frau Kind Tiere Dativ (kellele? Dem alten der jungen dem kleinen den schönen millele? kus?) Mann Frau Kind(e) Tieren Akkusativ den alten die junge Frau das kleine Kind die schön...
Writing Letter/Email [ greeting- PH1 Opening remarks, reason for writing-PH2,3 developments(arengud)-PH4 closing remarks- sign off] Informal- are sent to people you know well. Semi-formal- to your friend parents Formal-are normally sent to people an (friends, relatives) ect.. official position or to people u dont know well An informal greeting (Dear Formal greetings (Dear Mr and Formal greetings: Dear Sir/Madam-when u dont know the Lucy, Uncle Bill,Mum) Mrs Jones, ) nam...
1)Võrdsete alustega astmete korrutamine: Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liidetakse. 2)Võrdsete alustega astmete jagamine: Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse. 3)Astme astendamine: Astme astendamisel astendajad korrutatakse. 4)Korrutise astendamine: Korrutise astendamisel võib astendada eraldi iga tegur ja tulemused korrutada. 5)Jagatise astendamine: Jagatise astendamisel võib enne astendada jagatav ja jagaja ning seejärel jagada esimene tulemus teisega. 6)Hulkliikme korrutamine üksliikmega: Hulkliikme korrutamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige korrutada selle üksliikmega (võimalisel koondame) a(b+c)=ab+ac 7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega. (a+b)...
Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus Ühiskonnas on kirjutatud ja kirjutamata reeglid ning need omavad suurt mõju. Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus, kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus. Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin
docstxt/133586267199401.txt
sõnumit loeb, ning seega ei saa te tema reaktsioonist sellist pilti nagu telefonis vesteldes või isiklikult suheldes. Pärast saatmisnupu klõpsamist ei saa te enam oma kommentaare kohendada. Seega peate andma endast parima juba esimesel katsel. Vastasel juhul riskite oma klientide võõrandumise ja ärisuhete katkemisega. Tuleb meeles pidada, et arvutitehnoloogiaga kaasnevad samuti kindlad käitumisreeglid ja kultuur. E-suhtluse etiketi reeglid, millest tuleks kinni pidada. · Ära unusta, et suhtled teise inimese, mitte arvutiga. · Kirjuta lühidalt ja selgelt. Kasutage selgesõnalist teemarida, mis annab võimalikult täpselt edasi teie e-kirja mõtte. Kasutage alati õigekirjakontrolli ja lugege oma sõnum grammatikavigade või muude probleemide vältimiseks enne saatmist alati läbi. Kasutage hõlpsalt loetavat fonti ja fondisuurust · Kasuta pöördumist
Restorani ruumid Jaotavad kaheks : 1.teenindajate ruumid- personal, erand kontrollid 2.teenindusruumid kus on ka klientidel lubatud olla, söögisaalid, WC, fuajee, istumiskohad, peeglid, märgid kus asub tualettruum peaks olema. Kahe kohaline 60X80 laud, nelja kohaline laud 120X80, kuuekohaline laud 180X80, kaheksakohaline 240X80. Ümmargused lauad: kahekohaline 75- 85 läbimõõt, neljakohaline 95-105, kuuekohaline 110-120. Lauad on maast umbes 80 cm kõrgusel, toolid pehme otega, mugavad,seljatoega,käsitugi. Kasuta ka diivanit 40-42cm 46 max ruumi eraldajad. Serveerkapid ja abilauad teenindajale vajalikud, restorani peale mitu mida suurem restoran seda rohkem, sinna pannakse nõud kus vajalikud asjad olemas, sinna siise võib olla ehitatud külkapp, samasse võib olla ehitatud kassassüsteem, kõik vajalikud asjad on seal olemas. Serveerkärud toit mille lõppvalmimine toimub kliendi juuresolekul. ...
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
Affirmative tense Use Signal Words /Negative/Question · always · action in the present taking place Simple Present A: He speaks. · every ... once, never or several times N: He does not speak. tegevus, mis toimub ühe korra, mitte · never Lihtolevik Q: Does he speak? · normally kunagi või mitu korda · ...
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= ...........................................
Extended Rules for Using Commas Comma Use 1. Use commas to separate independent clauses when they are joined by any of these seven coordinating conjunctions: and, but, for, or, nor, so, yet. The game was over, but the crowd refused to leave. The student explained her question, yet the instructor still didn't seem to understand. Yesterday was her brother's birthday, so she took him out to dinner. 2. Use commas after introductory a) clauses, b) phrases, or c) words that come before the main clause. a. Common starter words for introductory clauses that should be followed by a comma include after, although, as, because, if, since, when, while. While I was eating, the cat scratched at the door. Because her alarm clock was broken, she was late for class. If you are ill, you ought to see a doctor. When the snow stops falling, we'll shovel the driveway. However, don't put a comma after the main clause when a dependent (subordinate) claus...
TIITELEHT Sisukord Miks prügi sorteerida?................................................................................................................3 Prügiveo reeglid..........................................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:..................................................................
Conditionals: 0 and I What is a conditional sentence? • Conditional sentences have at least two clauses: IF clauses and THEN clauses • Examples: If I go into town tomorrow, then I will see a movie. If he spoke Chinese, then he would work as a guide in China. If they had been faster, then they would have won the race. IF Clauses (the condition) • IF clauses present the condition. • Examples: If I go into town tomorrow… If he spoke Chinese… If they had been faster… THEN Clauses (the results) • THEN clauses present the results. • Examples: … then I will see a movie. …. then he would work as a guide in China. … then they would have won the race. IF and THEN Clauses • The word “then” is optional, but the clause is still the result of the condition. So it is a “THEN” clause, without the word “then.” 0 CONDITIONAL • Situations that are always true if something happens. • Instructions, rules • If I am late, my father t...
Conditionals: II and III II CONDITIONAL • to imagine a different reality • An unreal situation • If I were a parent, I would give candy to my kids every day. • If he won the lottery, he would quit his job. • If I had wings, I would fly to Africa. How to use it? • IF + PAST SIMPLE, + WOULD + VERB • If I were a parent, I would give candy to my kids every day. • If he won the lottery, he would quit his job. • If I had wings, I would fly to Africa. • NB! The verb „be“ is always „were“ with this conditional. • If I were you,... • If he were here,... Wou can also turn it around: The result first and then the condition. • WOULD + VERB+ IF +PAST SIMPLE • Note: There is no comma when the „IF“ is between the two clauses. • I would give candy to my kids every day if I were a parent. • He would quit his job if I won the lottery. • I would fly to Africa if I had wings. III CONDITIONAL • a past regret • different outcome...
Present Perfect Simple and Present Perfect Continuous Table of Contents Present Perfect Simple.............................................................................2 When to use the Present Perfect Simple ...........................................2 Present Perfect Continuous ...................................................................3 When to use the Present Perfect Continuous..................................4 Time expressions with Present Perfect...............................................5 Present Perfect Simple The Present Perfect is the present tense of have + a past participle I have washed / I’ve washed you have written /you’ve written he/she/it has worked /he’s/she’s/it’s worked we have forgotten /we’ve forgotten they have gone /they’ve gone Negative I/y...
A few and few, a little and little A few (for countable nouns) and a little (for uncountable nouns) describe the quantity in a positive way: · "I've got a few friends" (= maybe not many, but enough) · "I've got a little money" (= I've got enough to live on) Few and little describe the quantity in a negative way: · Few people visited him in hospital (= he had almost no visitors) · He had little money (= almost no money) Some adjectives and adjectival phrases can only go with uncountable nouns (salt, rice, money, advice), and some can only go with countable nouns (friends, bags, people). With Uncountable Nouns With Both With Countable Nouns How much? How much? or How many? How many? a little no/none a few a bit (of) not any a number (of) some (any) ...
1. Millest on valmistatud sulgpallid? a) Üleni plastikust b) Korgist pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled c) Plastikust pallist, mis on kaetud sünteetilise riide või nahaga ning mille ümber on lendu stabiliseerivad suled 2. Mitme punktini käib üks geim? a) 24 punktini b) 22 punktini c) 21 punktini 3. Sulgpalli mängitakse... a) üks ühe vastu b) kaks kahe vastu c) kuni kolm kolme vastu 4. Vali õige väide a) Platsi piirile kukkunud pall loetakse väljas olevaks b) Platsi piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks 5. Kui pikka vahemaa läbib mängija tüüpilises kahegeimilises mängus? a) 1,6-2 km b) 1,8-2 km c) 1,4-2 km 6. Kui kõrge on sulgpalli mängus võrk? a) 135 cm b) 145 cm c) 155 cm 7. Milliste mängudega sarnaneb sulgpall kõige enam? a) Indiaca b) Tennis c) Võrkpall 8. Täida lüngad Män...
Past Perfect Simple and Continuous Table of Contents Past Perfect Simple ............................................................... 2 When to use the Past Perfect Simple ..................................... 2 Past Perfect Continuous (Progressive) ................................... 3 When to use the Past Perfect Continuous.............................. 3 Comparison of the use of different past tenses ...................... 4 Past Perfect Simple The Past Perfect is had + a past participle. It is the same in all persons. I had worked he had gone Negative I had not slept/hadn’t slept Question Had he studied? When to use the Past Perfect Simple Past Perfect tenses in general refer to: An event in the past which happened before another event in the past, where there is no time expression to make this clear. By the t...
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid
Omadussõnalised1 järeltäiendid2, kui järeltäiendeid on rohkem kui üks eraldatakse komadega (1 omadussõna (näitab omadusi, millised need asjad, olendid, nähtused on. Vastates algvormis küsimusele missugune? Nt särav, ilus, kole. Õpi omadussõnu https://learningapps.org/2860503 (Nimisõna ja omadussõna) OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA OMADUSSÕNA Nägin metsas üht kummalist lindu. Vali siit ilusamad pildid ise välja. See koer on kuri. ) 1. Omadussõnalised1 järeltäiendid 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega; (järellisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (2 Järeltäiendi omadused Järeltäiend võib olla täpsustavat lauseosa esile tõstev ja pikem: Nt Talveöö, karge ja sünge. Maja, massiivne ja kandiline. asesõna3 laiendav: Nt Miski inim...
docstxt/12252853732807.txt
LOGARITM Arvu N logaritmiks alusel a nimetatakse arvu r, millega alust a astendades saadakse arv N logaN=r ar = N N logaritmitav (negatiivsetel arvudel ja arvul 0 puudub logaritm) a - logaritmi alus ( a>0 ja a 1 ) r - arvu N logaritm alusel a Logaritmi omadused: logaa = 1 loga1 = 0 alog a N = N a2log a N = ( alog a N)2=N2 a2+log a N =a2alog a N =a2N a2-log a N= a2 : (alog a N)= a2 : N a-log a N= N-1 Kümnendlogaritm Logaritmi aluseks on arv 10, mida ei kirjutata logN (log10N) Naturaallogaritm Logaritmi aluseks on arv e, mida ei kirjutata lnN (lneN) Avaldise logaritmimine ja potentseerimine Logaritminime avaldise logaritmi leidmine Potentseerimine avaldise logaritmi järgi avaldise leidmine · Korrutise logarit...
Vähemalt 10 minutit enne mängu algust peavad treenerid oma allkirjaga mänguprotokollis kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis (5) mängijat, kes mängu alustavad. Esimesena teeb seda võistkonna "A" treener. Treenerid ja teised treenerid (ka vahetusmängijad ja võistkonda saatvad isikud) on ainsad, kellel on õigus olla mängu jooksul võistkonna pingialal, kui mitte antud reeglid ei sätesta teisiti. Mängu jooksul, siis kui pall on "surnud" ja mängukell seisab, võib treener või teine treener suhelda lauakohtunikega saamaks statistilist teavet mängu käigu kohta. Ainult treeneril on õigus seista mängu ajal. Ta võib verbaalselt suhelda oma mängijatega eeldusel, et ta jääb võistkonna pingiala piiresse. Kui on teine treener, siis peab tema nimi olema kantud protokolli enne mängu algust (allkirja pole vaja). Igas olukorras, kus treener ei
Pr. Simple He paints the houseHe has the house painted Pr. ContHe is painting the houseHe is having the house painted Past SimpleHe painted the houseHe had the house painted Past ContHe was painting the houseHe was having the house painted Future SimpleHe will paint the houseHe will have the house painted Future ContHe will be painting the houseHe will be having the house painted Present PerfectHe has painted the houseHe has had the house painted Pr. Perfect ContHe has been painting the houseHe has been having the house painted. Past PerfectHe had painted the houseHe had had the house painted Past Perf. ContHe had been painting the houseHe had been having the house painted. InfinitiveHe must paint the houseHe must have the house painted -ing formIt's worth painting the houseIt's worth having the house painted.
Jalgpall Tallinn 2010 Sisukord Mis see on?..........................................................3 Ajaloost................................................................3 Eesti jalgpall........................................................4 Mänguplats ja reeglid.........................................4 Klubid ja liigas.....................................................5 Auhinnad.............................................................6 Kasutatud materjalid..........................................6 Mis see on? Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse
paberile, ja siis on selle pliiatsi küljel üks lamp, ja siis vajutad nupu peale ja lambiga näed kõike. Kui õpetaja tuleb,paned selle lambi kinni ja ta ei saa midagi teada :D . Sukaspikker :D . Et kontrolltöö päeval pane selga seelik ja näiteks natuke läbipaistvad mustad sukad ja pane spikker - ennne tundi vetsus sukkade alla ja seelik peale . Ja tunniajal on vaja ainult Natukene seelikut nihutada ja juba näed spikrit :D . Lõpuks kaa reeglid, mida peab tegema, et mitte spikerdamisega vahelejääda :D . *Istu võimalikult tahapoole, ja vaata, et keegi sinu ees istuks - siis on väiksem tõenäosus vahele jääda. *Kui õpetaja tuleb, peaks sul alati olema samasuur paber, kui su spikker - kui kukub maha siis võtad taskust VALE spikri, ja näitad õpetajale, peites ÕIGE spikri tasku . *Tee alati väike spikker, kuna seda on kergem märgata :D . *Tee alati 2 spikrit, kui üks ära kaob, on sul teine kohe olemas.
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes. Ainsuse omastav Mitmuse osastav u e i e e ...
ARTICLES INDEFINITE ARTICLE (A/AN) 1.The indefinite article a/an is only used in front of a singular countable noun mentioned for the first time.The is used when it is mentioned.The is used when it is mentioned a second time, e.g. I bought a jacket and a dress. The jacket was quite cheap 2.Other uses: -to talk about someone's job, e.g. She's an architect. -with numbers and fractions, e.g. a hundred, a million, a third -to mean every with expressions of time, e.g. once a week, five times a year -with What...! exclamations, e.g. What a strange person! ZERO ARTICLE (NO ARTICLE) There is no article: -in front of plural countable nouns when making general statements, e.g. Apples are good for you. -in front of an uncountable noun when making general statements, e.g. Coffee keeps me awake. -in front of abstract nouns, e.g. Honesty is the best policy. -in front of meal times ,e.g. We have lunch at one. -in front of certain places like ho...
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: 1. Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles ...
Algustähe õigekiri Selleks et suurt algustähte ôigesti kasutada, tuleb kõigepealt hästi selgeks teha nime olemus ja selle vôimalikud esinemiskujud. Nimi ehk pärisnimi eristab ühte kôigist (paljudest) teistest maailma asjadest, olenditest ja nähtustest. Mônikord kaasneb nimega nimetus, mis tähistab liiki, tüüpi vms - st kehtib paljude kohta. Nt poiss on nimetus, sest neid on palju, aga Andres on nimi, sest tähistab ühte poissi paljudest. Nimi võib koosneda mitmest sõnast. Enamik nimeühendeid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. Nime struktuur Nimeühend Nimi Nimetus Kolme Pärna tänav Kolme Pärna tänav ...
Word order: positive sentences subjects verb(s) object I speak English. I can speak English. Negative sentences subject verbs Indirect object Direct object place time I will not you the story at Tomorro tell school w. Subordinate Clauses conjunction subject verb(s) Indirec Direct place time t object object I will you the story...
Standardkuju esimeseks teguriks on sel juhul arvu tüvi, mis on kirjutatud kõikide tüvenumbritega. Eeltoodud näited näeks siis välja nii: 20m = 2,0 x 10m 543 000 kr = 5,43 x 10(astmel viis(5)) kr. Liitmise ja lahutamise korral on tulemuse vea ülemmäär samasugune nagu tehtes osalevatest arvudest väiksema täpsusega ehk suurema veaga arvul. Kui tehtes osalevad arvud on ühesuguse veaga, on ka tulemusel sama vea ülemmäär. Need reeglid kehtivad ka mitme arvu algebralise summa korral. Algebraliseks summaks nimetatakse summat, mille liidetavad võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kümnendjärku, mille ühik on suurima veaga antud arvu vea ülemmäär, nimetatakse arvude madalaimaks ühiseks järguks. Näiteks ligikaudsete arvude 2,265; 47,90 ja 2,0672 madalaim ühine järk on sajandike järk. Ligikaudsete arvude summa või vahe ümardatakse lähteandmete madalaima ühise järguni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
