subühikust, sisaldab ühte raud-väävel tsentrit (4Fe-4S), mis osaleb elektronülekandes. Fe valgu katalüütilist aktiivsust pärsitakse siis, kui keskkonnas on hapnikku. Elektronide doonorid NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd) Fe valgule. 2. Mo Fe-valk, mis koosneb 2 alfa ja 2 beeta subühikust. Sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe-S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Elektronid liiguvad esmalt Fe valgule, siis õhulämmastikule (Mo Fe-valgu vahendusel) ja tekib ammoniaak. Ühe N molekuli redutseerimiseks kulub 16 ATP-d. Lämmastiku valents muutub +3 (molekulaarsest lämmastikust) -3 (ammoniaagi teke) ja selleks kulub redutseerumisel 6 elektroni. Redutseerumine toimub astmeliselt, igal astmel seotakse 2 elektroni. N = N NH=NHH2N-NH2 2NH3 39. Kuidas tagatakse anaeroobne keskkond nitrogenaasse kompleksi funktsioneerimisel, miks see on vajalik? Mügarat ümbritseb parenhüümsete rakkude kiht, mis on hapnikule raskesti läbitav. Rakkudes
Fotosüntees kujutab endast protsessi, mille käigus CO2 seotakse kloroplastides leiduvate ensüümide poolt, juurte kaudu saadakse vesi ja mineraalained (nitraadid, fosfaadid jt.). Päikesevalguse (või mistahes nähtava valguse) abil lagundatakse vesi hapniküks ja vesiniküks, millest suurem osa hapnikku lendub atmosfääri kui jääkprodukt, vähene osa sellest kulub respiratsioonile. Vesinikku kasutatakse seejärel CO2 redutseerimiseks ja esmaste fotosünteesiproduktide (kolmesüsinikuline suhkur fosfoglutseeraldehüüd). Sedasi käib fotosüntees taimedel ja paljudel rohevetikatel ning mõningatel protistidel. 18. Heterotroofid, nende toitumine ja energiakasutus? Kõik lagundajad on loomulikult heterotroofid, toitudes surnud orgaanilisest materjalist. Lagundajaid leidub viiest eluslooduse riigist neljas, vaid taimede hulgas neid pole (vahel
-29- Neerukahjustuse vältimiseks on kõige parem pikendada bisfosfonaadi infusiooni- aega o Zoledroonhappe 4mg infusioon 30-45 minutit, o Pamidronaadi 90mg infusioon 4 tundi Nefrotoksilisuse vähendamise teiste meetmetena võib rakendada täiendavat hüdratatsiooni, bisfosfonaatide annuse redutseerimist Soovitused bisfosfonaatide doosi redutseerimiseks neerupuudulikkuse korral on toodud tabelis 1 Koos zoledroonhappega on soovitav manustada suukaudset kaltsiumi ja D vita- miini Bisfosfonaatravi ei ole vajalik ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia korral Üldised soovitused luukahjustuse vältimiseks: Adekvaatne valu kontroll, et võimaldada ambulatoorset ravi ja kehalist liikumist Kiiritusravi ja/või ortopeediline kirurgiline ravi, et taastada luude terviklikkus ja
Aksteptor redutseeritakse, doonor oksüdeeritakse 27. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe CO2 molekuli assimileerimise jaoks (koos selgitusega) Fotosünteesi kvantsaagis assimileeritud CO2 (eraldunud O2) molekulide ja neeldunud kvantide suhe. Kvantsaagise pöördarvu nimetatakse fotosünteesi kvanttarbeks. F = ¼ = 0,25 Tegelikult 1/8, sest ühe CO2 assimileerimiseks Calvini tsüklis kulub 2 NADPH-d. 2NADP redutseerimiseks on vaja 4 elektroni. Selleks, et elektron jõuaks veelt lineaarses fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja kahte footonit (sest 2 fotosüsteemi), st kokku 8 footonit. 28. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe fotosünteesil eralduva O2 molekuli jaoks (koos selgitusega) 7
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
lämmastikku atmosfäärist ja konverteerima seda ammooniumiks. N 2 fikseerimisel osaleb multikomponentne nitrogenaasi süsteem, mis koosneb kahest komponendist: 1. Komponent I dinitrogenaas (molübdeeni ja rauda sisaldav kahest erinevast subühikust koosnev MoFe-valk), tetrameer 2. Komponent II dinitrogenaasi reduktaas (raua ja väävli-seoseline Fe-valk, mis kannab elektronid dinitrogenaasile). Töötab dimeerina, sisaldab Fe 4S4 klastrit, mis on vajalik FeMo redutseerimiseks lämmastiku fikseerimisel. Erinevatel bakteritel on see süsteem sarnane nii funktsiooni kui ka valkude aminohappelise järjestuse põhjal. N2 fikseerimine on energiakulukas protsess. Nitrogenaasi reaktsiooni tulemusena tekib ammoonium ning vabaneb ka H2. Elektronide allikaks on ferredoksiinid ja flavoproteiinid, mis on saanud elektronid näiteks püruvaadi oksüdeerimisel atsetüül-CoA-ks. N2 + 8H+ + 8e- + 16ATP 2NH3 + H2 + 16ADP + 16Pi
osa temast settib. Hapnikuringe Endla Reintam, 2008/2009 34 Põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina (O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest (2H2O=2H+½O2+H2O). Atmosfäärset O2-e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel. Kuna hingamisel vabaneva vee hulk on väiksem fotosünteesis lagundatava vee hulgast, on O2 sisaldus õhus ajastute kestel suurenenud. Suurlinnade õhus O2 sisaldus väheneb. Veeringe Veeringe s.o
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
