Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile,
Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), Forseliuse seminar, esimesed esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg, kategooriates talurahvas, feodaal- ehk läänikord, nõiaprotsessid. naturaalmajandus, luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida Periood Vene aeg Eesti Vabariik Eesti NSV
aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei tähendanud mõisaomanikule mitte midagi muud kui seda, et ta pidi nüüdsest alates maksma renti Rootsi riigile, et saaks oma mõisas edasi elada. Mõisaomanikeks jäid enamasti ikkagi sakslased
Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased,
Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus.
Liivi sõda (15581583), Rootsi-Poola sõjad (16001629), Vene-Rootsi sõda (16561661) ja Põhjasõda (17001721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (17101917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll rahvuslikul ärkamisel sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis rahvusromantiline ajaloo- ja enesenägemus. 19. sajandi lõppu
Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate reduktsioon. Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Vene impeeriumi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid 19. sajandil, kui tööstuslik pööre jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll rahvuslikul ärkamisel sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis rahvusromantiline ajaloo- ja enesenägemus. 19.
Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele ioonid. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti. Voolu tarbimisel toimib positiivne elektrood vooluallika sees katoodina ning negatiivne elektrood anoodina. Vastupidisel juhul kui keemilise vooluallika laadimisel toimub elektrolüüsiprotsess vahetavad katood ja anood kohad, nii et oksüdatsioon leab aset positiivsel elektroodil ja reduktsioon negatiivsel elektroodil. Ühendamine Enamasti ühendatakse primaar- ja sekundaarvooluallikate elemendid patareis järjestikku ehk jadamisi, kui on vaja saada kõrgemat pinget. Elementide paralleel- ehk rööpühenduse korral on patarei suuteline andma tugevamat voolu. Tunnussuurused o Elektromotoorjõud ehk avaahelapinge on koormamata elemendi klemmidevaheline pinge. o Nimipinge on uue elemendi klemmipinge (positiivse ja negatiivse
kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe. Talupoegade olukord ,,heal ajal" polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Talupoegade koormised olid määratud vakuraamatuga, millest igal pool ei pidanud mõisnikud kinni ning nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi. Õnneks oli aga talupoegadel võimalus mõisniku või maavalitseja peale kaevata, mida algselt talupojad ka jõudsalt kasutasid, kuid hiljem aga ei saanud nad enam selleks õigusi ning neid ei usutud ka enam, kuna mõisnikud olid ennast ,,puhtaks" ostnud
- Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks) e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus: - Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel ei saanud müüs, osta jne) - Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine (J. R. Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhutamises süüdi ; Patkul oli haritud, kuid kiuslik maanõunik, keda stockholmi erakorralises kohtus süüdistati kuninga solvamises ning mässulistes kirjutistes ja tegevuses; mõisteti surma vara
see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga "ema", ehk tekib olukord kus puudub miski ja selle teadvustamine) mida ja kuidas inimene käitub, teadvustades mingi olukorra/ajsa puudumist. (ületamis võimalused: imaginaarne, sümboolne, reaalne) · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia inimene koosneb kehast ja vaimust (Geist, mind, spirit) . Mida tähistab inimesele enda jaoks sõna MINA. Keha ja vaimu probleem: dualism, füsikalistlik reduktsioon (varju teooria). Nagel käsitleb inimese teadvust, mille kogemus on ületamatu privaatsus. Jackson oletagem, et keegi kasvab üles must-valges toas. Ta on kõike õppinud värvidest teoreetiliselt. Kui selle inimese ette pannakse punane tomat. Ta kogeb punase värvi nägemist esimest korda. Meil ei ole kogemuse omast teadmist. Me ei tea kuidas me kogeme enne kui oleme kogenud. Uurimuse all on ka tehisintellekti probleem. Kas masinal on teadvus?
saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18.saj algus Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed Saare, Pärnu ja Tartumaa) manufaktuurid, reduktsioon (mõisate riigistamine), pärisorjuse kehtestamine, baroki algus, valdav luterlus, forseliuse seminar
enne. Polnud sarnased juhtimised. · 3 Kuninga ajal hakkas Poola osas (Lõuna-Eestis) pihta vastureformatsioon Poola oli katoliiklik maa ja suurvaenlane Rootsi oli luterlik. · Jesuiitide ordu tegutses reformatsiooni vastu kogu Eestis (Poola ajal). Rajati tõlkide seminar ja gümnaasium. · 1600 algas uus sõda. Rootsi ja Poola polnud oma valdustega rahul. 1629 sai Rootsi Poola alad ja 1645 Taani ala. · 17. saj lõpus reduktsioon Rootsi kuninga poolt. Mõisad võeti riigiomandisse tagasi, et raha riigikassasse saada. See tekitas aadlis tugevat vastuseisu. Riigil oli nüüd raha ja tegelikult paranesid ja haridus-ja kirikuolud. · 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17. sajandil nõiaprotsessid (protestantliku kiriku juhtimisel). · Rootsi ajal ka Forseliuse seminar. · 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel.
rüütelkondade ja maanõunike laialisaatmist anti mõisnikele üle maa võrdsed õigused. Rüütelkonna tähtus kadus. Reformid, Karl XI erakätesse antud Restitutsioon, aadlimartiklid, uuendused maade tagasivõtmine e haldusreformatsioon: 1775 venemaal, reduktsioon 1680 nende siia jõuab 1783. Eesti ja Liivimaa alusel pidi aadlik oma tuludest kubermangu eesotsas 1 asevalitseja, kuningale raha andma. Siiski seda nimetati asehalduskorraks kasvas tänu sellele riigi (1783-1796). Uuendused: sessetulek, hariduse kasv, rüütelkonna kaotamine ja mõisnikele talupoegade olukorra võrdsete õiguste andmine. 2) linnades
Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot Lüürilised tseenid kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Pjotr Tšaikovski libereto koostöös Konstantin Šilovskiga. Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal. Konstantin Stanislavski 1992. aasta lavastuse reduktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi. Ooperi valdav meeleolu oli romantiline ja dramaatiline. Saalis valitses ootusärevus ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal. Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll
Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid. Klaasist ja keermega korkide pooldajad kinnitavad, et need mitte ainult ei väldi trikloroanisooli, vaid ka võimaldavad pudelis oleval veinil puhtamalt areneda. Noorte veinide puhul, mis kiiresti ära juuakse on nimetatud korgid kindlasti paremad, kui looduslikud korgid. Laagerduvate veinide puhul võib selles (alati ei pruugi) tekkida reduktsioon, aroom sulgub ja vein muutub ilmetuks. Dekanteerimisel ärkab vein aga enamasti ellu. Väga pikaajalise keeratava korgi all säilitamise osas pole aga kellelegi maailmas veel kogemusi. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, et veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. Veaga veini peab kliendile välja vahetama. Kuidas veini säilitada?
Aga pärast 1672.aastat, kui troonile astus Karl XI, talupoegade olukord muutus paremaks. Kuningas keelas mõisnikutele talupoegi füüsiliselt karistada, andis talupoegadele võimalust oma talu pärandada. Koormiseid reguleerisid vakuraamatud. Kuid aga eramõisadel ikkagi olid talupoegadel koormised suurem, kui kroonumõisades, sest mõisnikud tahtsid rohkem vilja ja teotööd. Selle võitlemiseks viidi läbi reduktsioon , mille seas riigistati maaomandi. Eramõisad muutusid kroonumõisadeks ja talupoegade koormised natuke alandasid. Aga heaks Rootsi aega peetakse mitte ainult koormiste alandamise pärast. Kuna Rootsi oli protestantlik riik, oli Rootsi usk suhteliselt lähedam eestlastele, kui teised riigid. Kiriku peamiseks keeleks sai mitte ladina keel, mida ühtki talupoeg ei saaks aru, vaid eesti keel, mis iga talupoeg saab aru. Ikkagi Hans Süsi hakkas piiblit eesti keelde tõlkima. Selleks et uue
olid sakslased ja rootslased ja vähemalmääral ka soomlased. See on ka iseenesest mõistetav, sest Eestis ei olnud haridus veel ju laialt levinud, aga see muutus ajajooksul väga palju. Peale kõige nende usuliste muudatuste ning hariduse levikule uuendati ka kohtuvõimu ning haldusjaotust, mis püsisid väga pikka aega. Minu jutupõhjal tundub, et Rootsi ajal toimus ainult head ja kasulikku, aga kunagi ei ole ju head ilma halvata. Näiteks toimus mõisade reduktsioon. See tähendas seda, et riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Samuti suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus, sest koos mõisapõldude suurenemisega suurenesid ka talupoegade teokoormised. Veel kimbutas siinseid alasid ka jube haigus katk, mille pärast isegi õppetööd Tartu Ülikoolis katkesid selleks ajaks. Peale katku tabas Eestit ka ikaldus. Inimesed surid seetõttu nälga. Suure nälja
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti
Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Levinud on ka komme kutsuda Rootsi aega ka "Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
poolustele. 1.Metafaas-Homoloogiliste kromosoomide paarid liiguvad ekvatoriaaltasapinnale. 1.Anafaas- Tsentrosoomidelt lähtuvad kääviniidid, mis kinnituvad homoloogilistele tsentromeeridele. 1.Telofaas- Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse terve kromosoom(2-kromatiidne). 2- kromatiidsed kromosoomid hakkavad ennast lahti pakkima. Moodustub osaline tuumaümbris. Järgneb tsütokinees ja moodustub 2 rakku, pooliku tuumaga ja kromosoomide arv on vähenenud 2 korda e. toimub reduktsioon e. taandjagunemine. II jagunemine-Interfaas peaaegu olematu. Kromosoomide 2x ei toimu, sest nad on juba 2-kromatiidsed. 2.Profaas-Kromosoomid pakivad ennast uuesti kokku. Tuumamembraan kaob. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad poolustele. Edasi toimub kõik samamoodi kui mitoosis!!!!. Telofaasis moodustub kokku 4 haploidse kromosoomistikuga rakku. Teise jagunemise käigus kromosoomide arv ei muutu. Sarnasused:Meioosis ja Mitoosis toimuvad protsessid samades faasides
Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektronide liitmine ; reduktsioon elektronide loovutamine. Redokspotentsiaal elektronide üleminekule vastav elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Anoodil toimub oksüdeerumine ja katoodil toimub redutseerimine. Galvaanielement seadeldis, kus keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist. Omavahel ühendatud metalljuhtmega. Lahused ühendatud elektrolüüdisillaga. Galvaanielemendis on
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavam...
Talupoegadele positiivsed muutused seati sisse vakuraaamatud, talude kasutamise päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale, keelati karistamisõigus. Negatiivseteks muudatusteks olid talupoegade muutmine sunnimaisteks pärisorjadeks ning rasked kohustused mõisa ülevalhoidmiseks. Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p) Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner, kes tegutses koos teiste ametnikega ning kohalike küsimuste lahendamisega ja aadli õiguste kaitsmisega tegelesid rüütelkonnad. 5. Põhjasõda- daatumid, osalenud riigid ja nende juhid, lõpptulemus.(7p)
seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon? -Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a. 19) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele? -Mõisnikud: Halvenesid kohaliku aadliku ja Rootsi riigivõimu suhted, kõikidele mõisadele pandi peale riiklik kontroll. Ei saanud enam omavalitseda talupoja kallal.
Kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele. Ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja koraldas välispoliitikat. Ministrid kandsid vastutust parlamendi ees. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos. Eesti ala läks Rootsi võimu alla kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi vaherahu, millega läks kogu Lõuna- ja Põhja-Eesti Rootsile. Varsti sai Rootsi endale ka Taanile kuuluva Saaremaa. Eestis oli rootsi aeg 17. sajandil. Talupoegadel oli teokohustus, et tööjõud kaotsi ei läheks muudeti nad sunnimaiseks
KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND KOHALIK TASAND ADRAKOHTUNIKUD SILLAKOHTUNIKUD 3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus? Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel?
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes
neljakordistanud Eesti alade rahvaarvu. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti kirjalikult sunnimaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning see andis hiljem põhjuse ,,vana head Rootsi aega" sooja sõnaga meenutada.
11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa Forseliuse seminar. Seminar valmistas ette Eesti koolmeistreid ja köstreid. Enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ja usuõpetusele. 12. Mille olulisega läheb Eesti kultuurilukku H. Stahl?1637. aastal koostas H.Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. 13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja. 14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud. 15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16
11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa Forseliuse seminar. Seminar valmistas ette Eesti koolmeistreid ja köstreid. Enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ja usuõpetusele.12. Mille olulisega läheb Eesti kultuurilukku HStahl?1637. aastal koostas H.Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga.13. Kes oli Käsu Hans?eesti luuletaja ja õpetaja.14. Millal toimus reduktsioon? Mida see endast kujutas?toimus 1660. aastal, kui troonile tuli Karl XI. Toimus suur mõisade riigistamine.Kehtestati riiklik kontroll. Reduktdioon muutis tunduvalt talurahva olukorda. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes talupoegadel avanes võimalus kaevata mõisnikke kohtusse, kui neile oldi ülekohut tehtud.15. Mis on vakuraamatud? Vakuraamat- talude ja nende l lasuvate koormiste nimekiri. Vakuraamatusse kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.16
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel...
V:Liivimaa provints jaotati Poola eeskujul vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil. V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim; Kontroll kiriku üle; Tsiviiil- ja sõjaväeliste ametite reserveerimine aadlike poegadele. 8. Miks viidi Rootsi võimu all Balti provintsides läbi mõisate reduktsioon? V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat. 9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd
Valitsusametnikuks kindralkuberner Nad nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rootsi riigivõim ja Balti aadel Rootsi hakkas riigimaid tagasi võtma – reduktsioon. Tagasivõetud mõisad anti enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid rendimaksu riigile maksma. Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Talurahva olukord Rootsi ajal. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoegade karistamine keelati, talupoegade võõrandamine keelati, fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused: Liivimaal vallandus esimene tõsisem talurahva väljaastumiste laine
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
30 aastase sõja kangelane. Tartu Ülikooli rajaja. Kõrgelt tunnustatud. Eesti rüütelkonda suhtuti palju leebemalt kui Liivlaste omasse. Ta oli silmapaistev väejuht. Langes 1632. 30aastes sõjas. Troonile sai tema 6 aastane tütar Kristina. Tema valitsemisaeg oli soodus mõisnikele ja aadlikele. Oli Euroopa üks haritumaid naisi. Kui ta astus salaja katoliku usku, sunniti ta troonist loobuma. Ulatuslik Rootsiriigi alade müük, enamjaolt baltisakslastele. Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine). Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super. Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas. Narva tõus, hiilgeaeg. Narval läks nii hästi, et arutati ta
Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse. *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud) reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg
karistasid väiksemaid ülesastumisi. Rootsi tahtis allutada siinset aadlit tugevamalt keskvõimule, kuid see tal ei õnnestunud. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, mille tõttu alustas ta reduktsiooni erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680.aasatl laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale. Kuningas hakkas nõudma ka enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse sattunud riigimaade reduktsiooni. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Reduktsioon tekitas aadlikes pahameelt. 1694.aastal saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Aadli omavalitsus kaotati Liivimaal peaaegu täielikult. Sellega kehtestas Karl XI oma tahte. 1700-1721. aastatel toimus Põhjasõda. Seda mitmetel põhjustel: Venemaa tahtis saada suurt osa Euroopast ja maailmakaubandusest. Samuti ka see, et Taani, Poola ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. 3.Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. 4.Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). Balti erikord Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus. 1.Toimus restitutsioon riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele. 2
Ent nüüd, kui talupoeg sellega nõus ei olnud, oli tal õigus kaevata mõisarentnike ja-valitsejate peale. Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja talupoegade sõnaõigusele, vabastas talupojad pärisorjusest, lõppes Põhjasõja algusaastal 1700. Pikemas perspektiivis oli, aga reduktsioon talupoegade jaoks kasulik, sest osaliselt laekunud maksud kasutati hariduse- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal ehitati kirikud, mis sõdade käigus siitmailt pühiti, uuesti üles ning tehti ka uus kirikukord ja süsteem. Talupoegadele hakati aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kabelites ja kirikutes peeti eestikeelseid jumalateenistusi. Haridus hakkas levima tänu luterlikule arusaamale, et talupojad
Peale Liivi sõja lõppu käis eesti õitsevad linnad alla ega saavutanud enam kunagi endist tähtsust. Rootsi ajal hakkas kirik nõudma et põhitõed oleksid selged igale inimesele, seega saadeti talupojad koolidesse, ning neile hakati õpetama lugemist. Liivimaa maapäeval 1687 aastal otsustati et igas kihelkonnas peab olema kool ja koolimeister. 1631-1710 ilmus umbes 200 Eestis väljaantud teost sealhulgas 45 eesti keelset raamatut. 1680 aastal otsustati läbi viia suur reduktsioon terves rootsi riigis. Sealhulgas ka Eestis. 1687 kaotati pärisorjus. Selle vastu olid paljud mõisnikud kelle jaoks talupoja orjamine oli väga mugav. Peale Põhjasõda olid eesti alad Venemaa võimu all. Igal mõisal oli oma viinaköök , see viis talupoegade olukorra väga alla , kuna nad olid pidevalt purjus, samas mõisnikele oli see ainult kasuks, sest sellisel kombel nad said talupoegi kontrollida ja teadsid et nad ei hakka mässama. Tööriistad ja töömeetodid jäid põhiliselt samaks
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
sõjas vallutatud Skånest pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks. Pärast Põhjasõja algust 1701. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. Mõisate reduktsioon Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest katoliikliku kiriku ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see lääniasehaldurite juhitavateks linnuseläänideks, need omakorda riigimõisateks, mida juhtisid mõisafoogtid. 1660
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
