·Elemendi asukoht reas näitab, kui kergesti ta vesilahuses ioone moodustab ja iseloomustab tema keemilist aktiivsust Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest (HCl, HBr) või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest (H SO ) välja 2 4 vesiniku 77. Redoksreaktsioonid looduses ja tehnikas. ·Looduses, tehnikas; ·Hingamine, põlemine, mädanemine; ·Biokeemiline oksüdatsioon-aluseks raku ainevahetusele, ensüümreaktsioon, kulgeb madalal temperatuuril; ·Metallide tootmine maakidest; ·Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad; ·Metallide korrosioon ja selle vastu võitlemine ja veel palju palju muud. 78. Redoksreaktsioonid galvaanielementides.
kogunemist pinnale (JOONIS!!). Adsorbtsioon jaguneb füüsikaliseks ja keemiliseks. Füüsikalise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinud sidemed nõrgad (välispidise energia abil on võim. adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads.-nud ainet ei ole võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada, ilma viimase omadusi kahjustamata. Praktikas kasut. adsorbente joogivee puhastamisel (nt. kivisüsi). 22. Redoksreaktsioonid on r.-id, millede käigus muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Oksüdeerija on aine, mis liidab elektrone. Mittemetallid käituvad oksüdeerijatena Nt: hapnik, halogeenid, lämmastikhape, konts. väävelhape, NO3-, O3. Redutseerija on aine, mis loovutab elektrone (metallid). Nt: vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid.Nt: 2Ca0+O2=2Ca2+O2- 2Fe+3Clà2Fe3+Cl3 Ca02eàCa 23. Tsingi korrosioon
määral, oligi Stahl. Flogistoni teooria oli iseenesest selline: Kuna metallurgia saagis oli väga väike, seetõttu selliste protsesside uurimine oli väga oluline. Seda hakkaski tegema Stahl. Esitas oma tööde põhjal üldistuse, et põlemisel eraldub ainetest eriline tuliaine flogiston. Põlev aine flogiston = reaktsioonisaagis Tema suur üldistus oli see, et metallide roostetamist võib vaadelda kui põlemisprotsessi. Ehk ta võttis kokku pm redoksreaktsioonid. Seega kui meil metall roostetab, siis sealt vabaneb flogiston ja meil tekib puhas element. Ehk metall on liitaine ja oksiid on lihtaine (pm vastupidi). Ta lähenes probleemile teaduslikult. Põlemisel leegiga eraldub flogiston aeglaselt, metallide korrosioonide puhul eraldub ta aga aeglaselt ja me ei märkagi seda. Tol' ajal oli üldine lähenemine kvalitatiivne. Ei tekkinud probleemi, et metallide korrosiooni puhul metalli kaal kasvab. 18
vett. 3. Vaatasin millises pesas tekkis sade 4. Sade tekkis esimeses pesas, kus oli 4 tilka NaCl 1M lahust. Teises sadet ei tekkinud. Arvutused: 1. cPb2+ = 0,1/2 = 0,05 mol * dm-3 cPb2+(cCl-)2 = 1/4 = 0,125 (mol * dm-3) 2. cPb2+ = 0,1/2 = 0,05 CPb2+(cCl-)2 = 1/64 = 0,000781 (mol dm-3) 3. Ks(PbCl ) = 2 . 10-5 M3 Järeldus: Töö nr 13 redoksreaktsioonid katse 1 ja katse 2c Katse 1: Raua oksüdatsioon Töö vahendid: katseklaas, liivapaber Töö reaktiivid: Raud, 0,5M CuSO4 Töö kirjeldus: 1. Katseklaasi lisasime 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust 2. 4 minutiks asetasime lahusesse liivapaberiga puhastatud raua tükki 3. Raua osa, mis oli lahuses sai vase värvuse. Teeme reaktsiooni võrrandi: 1. CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu 2+ Cu + 2 -> Cu0 0 Fe + 2 -> Fe2+
3. Keemilises ühendis vesiniku o.a. on I (välja arvatud aktiivsete metallide hüdriidides) 4. Keemilises ühendis on hapniku o.a. on -II (välja arvatud peroksiidides) 5. I, II ja III A rühma metallide o.a. võrdub rühma numbriga Kolmandaks määrata, milliste elementide o.a. muutub reaktsiooni käigus. Neljandaks koostada vastavad oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesse väljendavad elektronvrrandid ja leida koefitsiendid oksüdeerijale, redutseerijale. Tavalised keemilised redoksreaktsioonid toimuvad ühtlaselt kogu lahuse vi gaasi faasis. Galvaanielemendis on reduktsioonireaktsioon ruumiliselt eraldatud oksüdatsioonireaktsioonist. Elektroodi potentsiaal. Metalli (elektroodi) viimisel selle metalli ioone sisaldavasse lahusesse algab lahuse ja metalli vahel osakeste vahetamise protsess. Aktiivse metalli, näiteks tsingi, kristallvrest väljuvad katioonid ja siirduvad lahusesse. Elektronid jäävad metalli ja annavad sellele negatiivse laengu.
lahustumatud, struktuurne roll. -lehed annavad struktuurile tugevuse, -heeliksid annavad elastuse -keratiin, kollageen, fibroiin Kvaternaarstruktuurid moodustamist soodustab entroopia vähenemine hüdrofoobsete rühmade peitmisel selline struktuur on stabiilsem, geneetiliselt ökonoomsem ja efektiivsem, katalüütilised tsentrid on üksteisele lähemal Ensüümiklassid · oksüreduktaasid redoksreaktsioonid ehk elektroni ülekanne · transferaasid funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele · hüdrolaasid keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel · lüaasid kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamise teel või liitumisreaktsioonid kaksiksidemele · isomeraasid rühmade ülakanne molekuli piires, isomeersete vormide teke · ligaasid uute kovalentsete sidemete moodustamine kondensatsiooni teel ATP energia arvel
74. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? a)NAD+ b) püridoksaalfosfaad (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat) 75. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa. (küsimuses esineb üks koensüüm järgmiste hulgast: NAD+, FAD, CoA, püridoksaal fosfaat) 76. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? a) atsüülgrupi ülekanne b) dekarboksüleerimine c) redoksreaktsioonid 77. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav koensüüm: redoksreaktsioonid >NAD+ dekarboksüleerimine >tiamiin pürofosfaat atsüülgrupi ülekanne >CoA transamineerimine >püridoksaal fosfaat Järjekord muudetud 78. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel? a) A b) B1 c) C d) B6 e) D 79. Millised molekulid võivad toimida biokatalüsaatoritena? a) valk b) polüsahhariid c) lipiid d) nukleiinhape Enamik biokatalüsaatoritest on valgud
Kontsentreeritud H2So4 ja Hno3 reageerivad kõigega. ( vesiniku ei teki) Metall + leelis Reageerivad ainult hüdroksiididega, millel on lisaks aluselisele ka happeline omadus: Al, Zn Reaktsiooniks vaja ka VETT! Metall + vesi I ja II A rühma metallid annavad OH P metallid ja siirdemetallid annavad oksiidi Vähemaktiivsed ei tõrju veest vesiniku välja ka kõrgel temperatuuril. 19. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). 20. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. 21. Mis on standardpotentsiaal
Allikad; difusioon, hajumine; õhumaaside liikumine; aine tihedus ja osakeste mõõtmed; aine stabiilsus-püsivus; aine reaktsioonivõime. 51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+
musta värvusega amorfne aine. 57. Humiinhape- makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks. 59. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas: Red- vesinik, süsinik; Oks- hapnik, Cl 60. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Roostetamine, põlemine, hingamine. 61. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon- I etapp: ammoniaagi oksüdeerimine nitritiks: 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2−(vedel) + 4H3O+ .II etapp: oksüdeeritakse nitrit nitraadiks: 2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel) ;denitrifikatsioon- nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess. tekivad lämmastikoksiid (NO) ja dilämmastikoksiid (N2O). 62. Mis on redokspotentsiaal
50. Millest sõltub saasteainete levik õhus? Allikad; difusioon, hajumine; õhumaaside liikumine; aine tihedus ja osakeste mõõtmed; aine stabiilsus-püsivus; aine reaktsioonivõime. 51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I -), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M M2+ +2 Metaani tekkimine: 2CH2O CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. · Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O 2NO2-(vedel) + 4H3O+2NO2- + O2 2NO3- (vedel) 2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O 2NO3-(vedel) + 2H3O+
14. Ensüümid: üldiseloomustus, klassifikatsioon, funktsioonid. (Lk. 118) (Esüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed bioaktiivsed ühendid.) Biokatalüsaatoritena määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna, st nende tegevus on organismi talitluste aluseks. Ensüümid on spetsiaalsed liht-või liitvalgud, milledel on biokatalüütiline aktiivsus. Ensüümid jagunevad kuude klassi: Oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid Transferaasid fn gruppide ülekanne Hüdrolaasid hüdrolüüsireaktsioonid Lüaasid sidemete C-C, C-O, C-N ja C-S lõhkumine Isomeraasid isomerisatsioonireaktsioonid Ligaasid sünteesireaktsioonid. Ensüümid tõstavad alandavad reaktsiooni kiirust limiteerivat energeetilist barjääri. 15
keemiliste ainetega osaliselt. Keemiline korrosioon esineb mitteelektrolüütide (bensiin, nafta, õlid) kokkupuutel metalliga. Elektrokeemiline korrosioon (metall + elektrolüüt) Elektrokeemilist korrosiooni iseloomustavad järgmised kaks tingimust:Kokkupuutes peavad olema kaks metalli või metall ja mittemetall või metall ja keemiline ühend. Keskkond peab olema elektrolüüt (ka nõrk elektrolüüt). Redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses, toimub kaks reaktsiooni: 1.metalli aatomite oksüdeerumine 2. oksüdeerija tarvitab ära vabanenud elektronid. Korrosioonitõrje *Metalli isoleerimine väliskeskonnast ( Alumiiniumi kattumine oksiidi kihiga mis väldib edasist oksüdeerumist, värvimine, lakkimine, emailimine, katmine õliga) *Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel * Metallkonstruktsioonide ühendamine vooluallika negatiivse poolusega (katoodkaitse)
tööks, kui juures paisumis töö on võrdne rõhu ja ruumala muutuse vees lahus, mille maht on väiksem lähteainete mahtude summast. hingamisel, raku ainevahetuses. korrutisega w=PV. Erinevus siseen muutuse ja entalpia muutuse See on seot solvatsiooniga, keem sideme tek-ga aine ja vee vahel, 7.1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks. sõltub ruumala muutusest, väljen-des gaasi ruumala muutust oleku seda nim kontrakstiooniks. Süst-i, kus üks on pihust-d ja ühtl jaot-d Elektroodipotensiaalid. võrrandi kaudu V=nRT/P saame seose, et entalpia mutes on teises aines nim. dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine Met-i aset-l vette siirduvad met-i ioonid vee pol-te mok-de H=U+nRT
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
PbS +2O2 PbSO4 · Degradeeruvuse indeks: S2 - 8e S6+ väävel oksüdeerub (o.a oli 2, muutus +6) 4O0 + 8 e 4O2 hapnik taandub (o.a oli 0, muutus -2) Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, kus keemiliste elementide kergesti degradeeruvad ained oksüdatsiooniaste (o.a) muutub o.a suureneb, kui oksüdeerub ja väheneb, kui redutseerub. Järgneb hüdrolüüs vees:
a)NAD+ b) püridoksaalfosfaad (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD, tiamiinpürofosfaat, CoA, püridoksaal fosfaat) 75. Märkige ringiga ära koensüümi keemiliselt reaktiivne osa. (küsimuses esineb üks koensüüm järgmiste hulgast: NAD+, FAD, CoA, püridoksaal fosfaat) 76. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? a) atsüülgrupi ülekanne b) dekarboksüleerimine c) redoksreaktsioonid 77. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav koensüüm: redoksreaktsioonid >NAD+ dekarboksüleerimine >tiamiin pürofosfaat atsüülgrupi ülekanne >CoA transamineerimine >püridoksaal fosfaat Järjekord muudetud 78. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel? a) A b) B1 c) C d) B6 e) D 79. Millised molekulid võivad toimida biokatalüsaatoritena? a) valk b) polüsahhariid c) lipiid d) nukleiinhape Enamik
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline). Ioonireaktsioonid lahustes: anorg. reaktsioonid (peaaegu eranditult) ioonireaktsioonid org. keemias palju vähem ioonireaktsioonide (lõpuni) kulgemiseks peab nihkuma keemil. tasakaal produktide tekke suunas. Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise (mittepööratavuse) tingimused: Tekib vähelahustuv sade, Tekib lenduv ühend, Kompleksiooni moodustumine, Vähedissotsieeruva ühendi teke Redoksreaktsioonid: elementide oksüd.-aste muutub reakts käigus: üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne). Redoksreaktsioonide (RR) liigitus: Molekulide (ioonide) vahelised, Molekulisisesed, Disproportsioneerumisreaktsioonid. Elektrokeemilised protsessid: Elektrolüüs - lagunemine el-voolu toimel. Metallide suhtelist aktiivsust üksteise suhtes väljendab standardpotentsiaal- suhtel. suurus. Standardpotentsiaalide kasvu rida - METALLIDE PINGERIDA. aktiivsem metall
f) lahteaine eemaldamine nihutab tasakaalu g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine nihutab tasakaalu i) rohu tostmine (gaasilis(t)e lahteaine(te) korral) kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus pari- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on vordsed. Seega tasakaalukonstant on pari- ja poordsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Elektrokeemia 51. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide uleminek ning muutuvad elementide oksudatsiooniastmed. Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: uhe elemendi oksudeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine. 52. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis naitab elemendi laengut uhendis eeldusel, et uhend koosneb uheaatomilistest ioonidest.
• Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37. Alused. 38. Happed. 39. Soolad. 40. Oksiidid. 41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia 42. Redoksreaktsioonid. Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 43. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. oniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0 44. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad
g) ainete segamine - kiirendab h) saaduse eemaldamine nihutab tasakaalu i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) kiirendab, nihutab tasakaalu 49. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. ELEKTROKEEMIA 50. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ning muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi oksüdeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine 51. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest.
Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5
Reaktsioonide klassifikatsioon Reaktsiooni tee Lõpuni minevad ja tasakaalureaktsioonid ehk mittepööratavad ja pööratavad reaktsioonid. Pööratavad reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks. Näiteid praktiliselt mittepööratavate ioonireaktsioonide kulgemise kohta: 1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5
SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KINEETIKA JA KEEMILINE TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni
lahustuvuskorrutis. Töö 12 Kompleksühendid Katse 3 a Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja isada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ TÖÖ 13 Redoksreaktsioonid Katse 1 Töö eesmärk: raua oksüdatsioon Katse käik: Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Mis toimub? Koostada reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekud. Reaktsioon: CuSO4 + Fe FeSO4+ Cu; Fe0 -2e Fe2 Cu +2eCu0 Järeldus: Rauale tekib korrosiooni kith ehk rahvakeeles rooste. Raud sööb CuSO4 lahusest välja Cu
· multiensüümkomplekside puhul kasutatakse lisandit "kompleks" ( näiteks püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks PyrDH) · töönimetusena on kasutusel ajaloolised nimetused (pepsiin, trüpsiin,jt) Igale ensüümile on rahvusvaheliselt antud täpne süstemaatiline nimetus (keerukas, informatiivne). Klassifikatsioon (lähtuvalt inimkehas toimuvatele ensüümreaktsioonidele) Katalüüsitavate reaktsioonide alusel jaotuvad 6 klassi : 1. oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid 2. transferaasid funktsionaalsete gruppide ülekanne 3. hüdrolaasid hüdrolüüsireaktsioonid 4. lüaasid sideme C-C, C-O, C-N, C-S lõhustumine 5. isomeraasid isomerisatsioonireaktsioonid (molekulisisesed ümberkorraldused) 6. ligaasid sünteesireaktsioonid Omadused Valguliste biokatalüsaatoritena on ensüümidel nii valkude kui ka katalüsaatorite üldomadused. Ensüüm kui valk on - kõrgmolekulaarne ühend
IV. ENSÜÜMID, ENSÜÜMKATALÜÜS. (Õpik lk 69-80) 1. Ensümoloogia põhimõisted: ensüümide ehitus, aktiivtsentri mõiste. Ensüümid kiirendavad rekatsioone tasakaaluoleku suunas. Neil on aktiivtsenter kuhu seondub substraat. Igal ensüümil on erinev aktiivtsenter, mis seob kindlat substraati. 2. Ensüümiklassid nimetused, katalüüsitavate reaktsioonide tüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümid jagunevad kuude klassi: 1. Oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid (elektronide (hüdriidioonide H:- või H aatomite) ülekanne); 2. Transferaasid funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele; 3. Hüdrolaasid molekulide lagundamine, keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel; 4. Lüaasid funktsionaalsete rühmade liitumisreaktsioonid kaksiksidemele või kaksiksideme teke rühmade kõrvaldamise teel; 5. Isomeraasid rühmade ülekanne ühe molekuli piires, isomeersete vormide teke; 6
toimuv, metallide korrosioon ja palju muud sarnast sõltub sellest kuidas suhtuvad metallid (vt. järgmine slide elektronegatiivsusesed) oma elektronidesse ehk elektronid liiguvad suunas kus vaba energia (G) on väiksem. Zn(t) + Cu2+ Zn2+ + Cu(t) Tsink redutseerija Vask - oksüdeerija 259 Redoksreaktsioonid Looduses, tehnikas; Hingamine, põlemine, mädanemine; Biokeemiline oksüdatsioon-aluseks raku ainevahetusele, ensüümreaktsioon, kulgeb madalal temperatuuril; Metallide tootmine maakidest; Keemiatööstuse põhiprotsessid, keemilised vooluallikad; Metallide korrosioon ja selle vastu võitlemine ja veel palju muud. 260 Metallide pingerida
1. Ühinemisreaktsioon: moodustub kahest või enamast lähteainest üks uus H2 + Cl2 2HCl 2. Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet Cu(OH) 2 Cu + H2O 3. Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl 2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl 5. Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H2 + O2 2H2O. Koostamise üldpõhimõtted:
Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess · Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess · Redoksreaktsioonid on oksüdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonid Redoksreaktsioonides elementide oksüdatsiooniaste muutub Oksüdatsiooniastme muutus on seotud elektronide üleminekuga ühtedelt osakestelt teistele Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest oksüdeerija, teine redutseerija ASSIMILATSIOONPROTSESSID ORGANISMIS Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
regulatsioonimehhanismide abil ühe- või teisesuunalise raja välja lülitada (metaboliidid on ensüümkatalüütiliste metaboolsete reaktsioonide vaheühendid). Katabolismi ja anabolismi sõltumatutel radadel toimub ühe poole aktiveerimisel teise poole inhibeerimine. Katabolismi ja anabolismi osaliselt kattuvatel radadel katalüüsivad pöördreaktsioone katabolismile või anabolismile vastav ensüüm, teist inhibeeritakse. 4. Redoksreaktsioonid metabolismis. Katabolism on oksüdatiivne substraadid (valgud, suhkrud, süsivesikud) loovutavad redutseerivaid ekvivalente, harilikult + + hüdriidioone. NAD või NADP seovad kataboolsetes reaktsioonides vabanevad elektronid ja formeeruvad redutseeritud Süsiniku oksüdatsiooniastme järk-järguline muutumine vormid NADH või NADPH. Anabolism on
48. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine, b) saaduse lisamine, c) temperatuuri tõstmine, d) katalüsaatori lisamine, e) lähteaine lisamine, f) lähteaine eemaldamine, g) ainete segamine, h) saaduse eemaldamine, i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral). 49. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Molekulaarsetest vabaenergiatest. Elektrokeemia 50. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ning muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi oksüdeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine. 51. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste – on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. 52
Ensüümide rolliks on olla metaboolsete funktsioonide vahendajad elussüsteemid kasutavad ensüüme biokeemiliste reaktsioonide kiirendamiseks ja kiiruse kontrollimiseks. Aktiivtsenter valgu piirkond, mis seob substraadi ja vajadusel kofaktori. Reagendid viiakse aktiivtsentris siirdeolekusse. 2. Ensüümiklassid nimetused, katalüüsitavate reaktsioonide tüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Jaguneb kuude klassi: 1) Oksüdoreduktaasid redoksreaktsioonid (elektronide ülekanne); 2) Transferaasid funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele; 3) Hüdrolaasid molekulide lagundamine, keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel; 4) Lüaasid funktsionaalsete rühmade liitumisreaktsioonid kaksiksidemele või kaksiksideme teke rühmade kõrvaldamise teel; 5) Isomeraasid rühmade ülekanne ühe molekuli piires, isomeersete vormide teke;
+ HCl). 1) Ühinemisreaktsioon: mood. kahest või enamast lähteainest üks uus. 2CO+O2=2CO2 2) Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet - 2H2O2=2H2O+O2 3)Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid - Zn+CuSO4=Cu+ZnSO4 4)Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet - CaCl2+K2SO4=CaSO4+2KCl 5) Redoksreaktsioonid: 2Fe+3Cl2=2FeCl3 on väga levinud: käärimine, mädanemine, põlemisreaktsiooni, metallide tootmine, korrosioon jne. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooniastme järgi: a) Kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) Kui elemengi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks.
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
hapnikuga). Oksüdeeritust näitab süsinikega seotud vesinike arvu ja süsinike üldarvu suhe. Mida väiksem on see suhe, seda oksüdeeritum on ühend. Oksüdoreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone, ehk nad on ensüümid, mis kannavad elektrone ühelt molekulilt teisele oksüdatsioonireaktsiooni käigus. A + D- A- + D Redoksreaktsioonides toimub elektronide ülekanne doonorilt aktseptorile. Kõik biokeemilised redoksreaktsioonid toimuvad koensüümide osavõtul. Redoksreaktsioonis doonor oksüdeerub ja aktseptor redutseerub. Doonoriks on metaboliit (metabolismi vaheprodukt). Aktseptoriks võivad olla koensüümid (NAD+ , FAD, jt.), mis on seotud oksüdoreduktaaside aktiivtsentrisse või hapnik , metalliioonid, lipohape, disulfiidid. Oksüdoreduktaaside süstemaatilised nimetused: Klassikalise nimena kasutatakse doonor:aktseptor oksüdoreduktaasi, ka nimi dehüdrogenaas on kasutatav
seonduvaga Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. Oksüdatsioon on elektronide loovutamise protsess Reduktsioon on elektronide liitmise protsess Oksüdeerija on aine, mis oksüdeerub teist ainet, liites endale elektrone Redutseerija on aine, mis redutseerib teist ainet, loovutades sellele elektrone 50. Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioon on reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ning muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi; ühe elemendi oksüdeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine. Vastavalt oksüdatsioon ja reduktsioon. Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks: Ühendit moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null
Ühinemisreaktsioon: moodustub kahest või enamast lähteainest üks uus H 2 + Cl2 2HCl Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet Cu(OH) 2 Cu + H2O Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid Fe + CuSO 4 Cu + FeSO4 Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H 2 + O2 2H2O.
toimel (NB! NAD on koensüüm). NAD a lk o h o li NB! Inimorganismi metabolismis reoksüdeeritakse tekki- d e h ü d ro g e n a a s r.8 nud NADH tagasi NAD-iks, st reaalselt töötab organismis redoks-süsteem NAD/NADH. N AD H O Redoksreaktsioonid (oksüdatsioon-reduktsioon) toi- E ta n a a l CH3 C H ( a ts e e ta ld e h ü ü d ) muvad ka tioolrühma omavate biomolekulide (aminohape tsüsteiin, tripeptiid glutatioon, lipoehape jne (vt r.9)) osalusel. Seega töötavad need biomolekulid inimorga- T süsteiin (2 m olekuli) nismis redokssüsteemidena (nt tsüsteiin/tsüstiin) osaledes
Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside valikuliseks kogumiseks ja säilitamiseks; nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Adsorbtsiooni kasutamise näiteid praktikast: a)joogivee puhastamine aktiivsöega (väike Britta filter); b)gaaside puhastamine toksilistest ja mittevajalikest ühenditest; c)külmutusseadmetest veeauru eemaldamine silikogeeliga. 24. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. Näited: S + H2 -> H2S; 3Fe + 2O2 -> Fe3O4; 2Ca+O2->2CaO; C+O2->CIVO-II2; 2K+H2SO4->K2SO4+H2; N-IV4e=NI; NV+4e=NI . Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- . Redutseerija- osakene (aatom,
h) saaduse eemaldamine – nihutab tasakaalu i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) – kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. ELEKTROKEEMIA 51. Redoksreaktsioonid. Keemilised reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste (edaspidi o-a). Redoksrekts ühe elemendi o-a suureneb ning teisel väheneb. N: metalli ja mittemetalli reag hapnikuga. Raua o-a muutub nullist kolmeks ning hapnikul nullist miinus kaheks. 4Fe⁰+3O⁰₂=2Fe⁺³₂O⁻²₃ Oksüdeerija- on aine, mis liidab elektrone ning mille o-a väheneb. Aine reag oksüdeerijaga aine oksüdeerub. Oksüdeerija redutseerub
h) saaduse eemaldamine – nihutab tasakaalu i) rõhu tõstmine (gaasilis(t)e lähteaine(te) korral) – kiirendab, nihutab tasakaalu 50. Millest sõltub reaktsiooni tasakaalukonstant? Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilisele tasakaalule vastab olukord, kus päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Seega tasakaalukonstant on päri- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiiruskonstantide jagatis. Elektrokeemia 51. Redoksreaktsioonid. Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 52. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O-a märgime rooma
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
Veeslahustuvad: kolekaltsiferool, retinool, tokoferool Rasvlahustuvad: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape 67. . Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? vees vees rasv 68. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? NAD+ püridoksaalfosfaat 69. Milliste reaktsioonide katalüüsi assisteerivad reeglina metalliioonid? Redoksreaktsioonid 70. Ühendage omavahel nooltega reaktsiooni tüüp ja vastava reaktsiooni katalüüsi vahendav koensüüm: 71. Milline vitamiin moodustub nahas UV kiirguse toimel? D 72. Millised on need kaks RNA omadust, mis annavad alust pidada just RNA-d keskseks molekuliks elu varases evolutsioonis? potentsiaalne isereplitseerumise võime ja võimalik katalüütiline aktiivsus 73. Mis on metabolismi regulatsiooni lõplikuks eesmärgiks? biokeemiliste reaktsioonide toimumise kiiruse kontroll 74
Keemilise korral aga moodustuvad liiga tugevad keemil sidemed, et selline eraldamine oleks võimalik. Adsorbendi adsorbeerimisvõimet mõõdetakse adsorbtsiooni mahtuvusega ja väljend adsorbeeritava aine [g] adsorbendi [g] kohta. Adsorbtsiooni kasutamise näiteid praktikast: a)joogivee puhastamine aktiivsöega (väike Britta filter); b)gaaside puhastamine toksilistest ja mittevajalikest ühenditest; c)külmutusseadmetest veeauru eemaldamine silikogeeliga. 23). Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ühe elemendi poolt ja redutseerumine teise elemendi poolt. Näited: Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2; Oksüdeerija osakene (aatom, ioon, molekul), mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2,CrO3,MnO4 -, NO3- . Redutseerija- osakene (aatom, 2-
nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Tööstuses on nendeks paljudel juhtudel nn katalüsaatori mürgid, mis reag protsessikatalüsaatoriga pöördumatult, nt H2S. Tavaelus on nendeks gaasitorbikud, kus hingamiseks mõeldud õhk tõmmatakse läbi adsorbendi kihi, mis eraldab gaasid ja aurud. Veepuhastusjaamades kasut viimases tsüklis aktiivsüsi. 22. Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid? metalli korrosioon... Redoksreaktsioonid on reakts, mille käigus elementide o-a muutub N:põlemine. See on seotud üleminekuga ühtedelt osakestel teistele. Nt Zn+2HCI=ZnCl2+H2; PbS+HNO3=PbSO4+NO +H2O; SnS2+H2O+NHO3=H2SnO3 +NO+S; 2HNO2+H2S =S+2NO+2H2O. Oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4. CrO3, NO3 jne. Redutseerija on osake, mis loovutab elektrone C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn, SO3. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul
kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli- polümeerlakid, happega kivinevad lakid, kruntlakid 105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 0 +II Zn - 2e- => Zn2+ redutseerija 108. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
