jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis – hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus
22 megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus
lühikeste jalgade otsas mega- ja mikrosporangiumid. Megasporangiumis tekib neli megaspoori, mikrosporangiumis hulk mikrospoore. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. See koosneb ühest vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus
vastutusele ka deliktivõimelist isikut (kuna ta on järginud käibes vajalikku hoolt ja pole milleski süüdi). St deliktivõimetu isiku puhul ei saa vastutus kunagi olla rangem kui deliktivõimelise isiku puhul. (Me ei saa võtta aluseks keskmise mõistliku 1-aastase lapse käitumist. Võtame ikka ikka lihtsalt keskmise tavalise täiskasvanu.) Nt: Alla 14-aastane laps lennutab õues selleks sobivas kohas tuulelohet. Järsku tuleb ootamatu tuuleiil, rebib selle talt käest, kannab tükk maad eemal oleva autoteeni, tuulelohe kukub täpselt mööduva auto tuuleklaasile ja põhjustab sellega raske avarii. Kuna sellisel juhul ei saaks süü puudumise tõttu vastutusele võtta ka deliktivõimelist isikut, siis ei saa ka vastutusele võtta lapse vanemaid lapse delikti eest. Võib juhtuda, et sama delikti eest vastutavad nii deliktivõimetu isik kui tema seaduslik esindaja (nt laps ja lapsevanem).
õigesti. Aja mahavõtmine Näide: Kähe ja poole aastane poiss on oma mängurüh- Kui te ei suuda emotsionaalselt üleskütva konfliktsituatsiooni mas senini sõbralikult käitunud. Nüüd aga lööb ta äkit- puhul otsusekindlalt käituda, on aja mahavõtmine (täpne kir- selt teisele lapsele klotsiga pähe ning rebib talt käest Aja mahavõt- jeldus järgneb lk. 83) üheks võimaluseks hetkelisest vihahoost mänguauto. Niisugust käitumist on poiss täheldanud mine aitab ülesaamiseks. teiste, jõhkralt käituvate laste juures. Poisi ema astub Olge ärritunud Toodud näites õnnestus emal last alandamata (löömata ja vahele
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
eraldada. Kvaliteetsemate klaaside pakkimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Vitriiniklaas. Vitriiniklaas peab olema kvaliteetsem kui aknaklaas. Vitriiniklaas võib olla ka poleeritud. Neid kasutatakse suurte aknapindade katmiseks. Jääklaas. Seda valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi. Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib matiks muuta (mateerida) ka osaliselt.
paljudesse kiindumuseperioodi. Ta võib kiinduda erinevatesse inimestesse. Eemalolek tuttavast ja turvalisest hooldajast ei ole psüühiliselt enam nii raske. Harjutamisetapp (8/10 kuud – 15 kuud) See on oskuste ja iseseisvumise harjutamine. Laps õpib kõnelemist ja motoorseid oskusi. Ta roomab ja kõnnib hooldajast eemale, näeb, 42 kuuleb, haistab, maitseb, tirib, lükkab, hammustab, rebib, võtab tükkideks jne. kõike, mis on tema ulatuses. Mõistev ja innustav suhtumine tema õppimisse tugevdab lapse positiivset käsitlust iseendast. Motoorsed oskused ja kiindumus viivad lapse hooldajast eemale ja toetavad tema iseseisvumist. Sellel eale on omane nn. turvalisuse tankimine. Lapsel on võime meeles pidada turvalisust andva hooldaja kujutlust veidi aega
on see võrdväärne funktsiooni ruutu tõstmisega. Kumb neist kasvab kiiremini? Mõtleme juhule, kui meil on argumendiks väga suur arv, näiteks . Selle argumendi väärtuse kahekordistamisel suureneb polünoomfunktsioon ainult korda, eksponentsiaalfunktsioon aga tervelt korda – seega kasvab ekspo- nentsiaalfunktsioon vähemalt selles vahemikus palju kiiremini. Kiire mõtisklus näi- tab, et küllap ta siis rebib varem või hiljem ette. Aga mida tähendab faktoriaali jaoks argumendi kahekordistamine? Arvust saab ja seega argumendi jaoks saame argumendi kahekordis- tamisel algse faktoriaali asemele faktoriaali . See tähendab, et korru- tame kokku esimest naturaalarvu. Seega faktoriaal kasvab täpselt korda. See arv on aga palju suurem kui – meil on kokku tegurit, millest iga on suurem kui !. Teisisõnu, argumendi kahekordistamisel suureneb faktoriaal
pahesid ja kõlblusetust. Veel leiab ta, et sellised sõnad nagu sõna kuulama, käskima, kohus ja kohustus tuleks üldse kasutuselt kõrvaldada. On ainult üks sund see on teost enesest tulenev loomulik karistus. Laps, kes kannatab oma teo loomulike tagajärgede pärast, ei tunneta seda ülekohtuna või vägivallana ning tal pole põhjust kasvataja vastu viha kanda: nende vahekord jääb südamlikuks ja sõbralikuks. Kui laps näiteks lõhub oma mänguasju või rebib katki riided, on karistuseks see, et ta on ilma mänguasjadest ja peab kandma katkiseid riideid. Niisiis, karistus peaks piirduma vaid teo loomulike tagajärgedega see väide on leidnud palju toetajaid. Kui aga laps ronib keelust hoolimata kõrge kivimüüri peale, siis ei saa me ometi ootama jääda loomulikku karistust - allakukkumist. Lapse elu hind ei tohiks olla üleastumise loomulikuks tagajärjeks! Karistuse eitajate arvates on karistus võõra tahte pealesurumine
teiste skolaaridega eesotsas plaksutasid rõõmsasti sellele proloogi keskel improviseeritud veidrale duetile, mis toimus kilava häälega skolaari ja ühetoonilise häälega kerjuse vahel, kes end häirida ei lasknud. Gringoire oli üpris pahane. Esimesest jahmatusest toibudes katsus ta näitlejaile karjuda: «Jätkake! Mis kurat! Jätkake!» Kahe rahurikkuja poole aga ei heitnud ta põl-gusepilkugi. Sel silmapilgul tundis ta, kuidas keegi teda kuuesii-lust rebib. Ta pöördus meelepahaga ümber ja tal oli raske naeratada. Siiski tuli tal seda teha. See oli Gis-quette'i ilus käsivars, mis balustraadist läbi oli pistetud ja nõndaviisi tema tähelepanu endale tõmbas. «Härra,» ütles tüdruk, «kas nad veel edasi mängivad?» «Muidugi,» vastas Gringoire küsimusest väga solvatuna. «Sel puhul,» jätkas preili, «oleksite ehk nõnda lahke ja seletaksite mulle ... » «Mis nad nüüd ütlevad?» katkestas Gringoire. «Küllap ise kuulete.»
romantika valdkonnas. Ei, temast saab sõdur, ja ta tuleb tagasi paljude aastate pärast, sõjaretked läbiteinud ja kuulsusega kroonitud mehena. Ei, veel parem, ta ühineb indiaanlastega ja kütib piisoneid, tallab sõjateed Kaug-Lääne mäestikes ja ääretuil teedeta lagendikel ja tuleb kord kauges tulevikus tagasi suure pealikuna, sulgedega ehitud ning jubedalt värvitud, tormab ühel unisel suvehommikul äkki verd tarduma paneva sõjakisaga pühapäevakooli ja rebib kõigi oma praeguste seltsiliste silmad pärani rahuldamatust kadedusest. Aga ei, oli midagi veelgi toredamat kui 59 see. Ta hakkab mereröövliks! Just! Nüüd oli ta tulevik tema ees avatud ja säras kujuteldamatus hiilguses. Tema nimi on tuntud kogu maailmas ja paneb inimesed värisema! Kui uhkesti künnab ta tantsisklevaid voogusid oma pika madala musta kiirlaevaga «Tormivaim», mille vööris lehvib tema kohutav lipp! Ja oma kuulsuse tipul ilmub ta äkki