Mina, olles nüüd ametlik, karvane Väike-Maarja Õppekeskuse rebane. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures. Tõotan: Tahtlikult mitte levitada oma kirpe, Mitte nakatada teisi marutaudiga, mitte märgistada igat nurka, ning taltsutada oma jooksuaja tunge. Luban kutsuda oma fantastilisi, andekaid, 1000 korda lahedamaid 3nda kursuse õpilasi igale peole võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa juua ja peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban regulaarselt toetada Kulinaaria sissetulekut. Kanda kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka 3-nda kursuse jaoks. Klassis olles: teen oma parima et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome. taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Luban igal hommikul pesta hambaharjaga 3-nda kursuse õpilaste autod puhtaks. Annan söökla järjekorras eesõiguse ja jagan oma sööki 3-nda kursusega. Iga kell olen valmis 3-ndat kursust aitama/toetama nii füüsiliselt, moraalselt kui majandusl...
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest vastutate ainult teie ise. Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrran...
ega puutu vastu maad.Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool, nii et rebase värvus sõltub ka tema elukohast. Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Silmade lõige on vertikaalne, nina on tumepruun või must. Kõrvad on väljastpoolt pruunid või mustad. Rebase jäljed näevad metsa all välja nii: Rebase saba: Rebasel on aba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtlemise vahendiks. Saba on pikk ja kohev, eriti talvel. Sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane saba horisontaalselt. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebase levik Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on
“Kui kedagi ristida tahetakse, siis saatke ta kirikusse, see ainus paik, kus see on lubatud.” TÄNAVAKÜSITLUS (28.09.14) Taas on kätte jõudnud aeg, kui hakatakse noortele gümnasistidele korraldama rebaste ristimist. Inimesed on selle üritusega seoses eriarvamusel. Mõndadele on see tore ja huvitav üritus, kuid leidub ka neid, kes arvavad, et see on jälestusväärne ning alandav. Küsisime Tallinna tänavatel inimestelt, mida nad arvavad sellisest traditsioonist. Pargipingil istunud kaks 11-aastast poissi Olaf ja Madis tõstsid küsimuse peale isegi silmad nutitelefonidelt ning arvasid, et tegemist on igati toreda üritusega. Olaf, kes paistis asja kohta väga
Gümnaasium Arto Paaseilinna ,, Poodud rebaste mets" Raamatu analüüs Koostas: Juhendaja: Jõhvi 2011 Sissejuhatus: Soome menukirjaniku Arto Tapio Paasilinna (sündinud 20. aprillil 1942 Lapimaal Kittilä vallas) lõõgastav ja võllahuumorimaiguline romaan
Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt nakatutakse, kui marutaudis loom kedagi pureb, samuti kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu Kõikides euroopa riikides, kus on marutaudivastast suukaudset vaktsineerimist läbi viidud on rebaste ja kährikute arvukus kasvanud. 2003 aastal diagnoositi Eestis 863 marutaudi juhtumit, 2006 aastal marutaud vähenes märgatavalt, diagnoositi 114 juhtumit, 2009 aastal diagnoositi 3 loomal, ning viimane marutaudi juhtum diagnoositi 2011 aastal. Tänavu 2013 aastal kuulutati eesti marutaudi vanaks riigiks. Marutaudi vaktsineerimisega kährikute ja rebaste arvukus kasvab, kuna marutaud on regulaator, mis mõjutab loomade arvukust. Mida rohkem on
Statistiline uurimus TKG rebaste ristimise kohta. Kirjeldus: Uurimus käib Tartu Karlova Gümnaasiumi rebaste ristimise kohta, mis toimus 27.09- 01.10.10. Peale ürituse toimumist küsisin anonüümselt 30 inimeselt arvamust ristimise kohta. Kui väga meeldis Teile rebaste ristimine? Punkte sai anda 1-10. Punktid jaotusid: 5 punkti- 2 häält 7 punkti- 4häält 8 punkti- 4häält 9 punkti- 8 häält 10 punkti- 12 häält Variatsioonirida 5;5;7;7;7;7;8;8;8;8;9;9;9;9;9;9;9;9;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10 X(min) 5 X(max) 10 9 Mo 10 Me9 Hindepunktid Sagedus Sagedusjaotus (W) 1 punkti 0 0% 2 punkti 0 0% 3 punkti 0 0% 4 punkti 0 0%
3 Rebaste toitumine Rebane toitub närilistest, jäneselistest, lindudest, munadest, putukatest ja vihmaussidest. Karihiirt ja mutti ta enamjaolt põlgab, kuid siile ta sööb. Otsib ka jäänuseid. Suvel ja sügisel sööb ka puuvilju ja marju (eriti murakaid). Ülejääke võib ta ka koguda, et siis hiljem süüa. Rebaste vaenlased Rebane ei ole Eestis looduskaitse alla seega on rebasel vandlasi ka peale loomade. Rebaste vaendlasteks Eestis on marutaud ja inimene. Inimesed peavad metsas rebastele jahti ning harrastavad kauneid rebase naha kasukaid ja aksessuaare. 4 Kasutatud kirjandus 1. Eesti elusloodus, Tallinn, Varrak, 2005, lk 281-282 2. www.looduspilt.ee 5
viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Kärntõbi- Nakkuslik nahahaigus. Kiskjate katk- Nakkuslik viirushaigus mida iseloomustab palavik, seedetrakti põletik, silma ja kopsupõletik. Paeluss- Kes on “linnarebased” ja miks nad probleeme võivad põhjustada? Linnarebased on rebased kes on sattunud inimasustuste lähedale luusima. Et linnades, sealhulgas Pärnus ja Tallinnas, elab üha rohkem rebaseid, on sagenenud koerte haigestumine rebaste kärntõppe ehk sügelistesse. Põhjused Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga. Teiseks põhjuseks on kitsad toiduvarud metsas. Haigused Rebaste ilmumine linna võivad levitada kahte inimestele väga ohtlikku nakkushaigust – marutõbe ja ehhinokokoosi. Linnarebased on jutuks tulnud pärast seda kui 2005
Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks, millega on ka seotud mitmed muinasjutud. [1] Rebaseid on kümme liiki ja nende eluiga on 15 aastat[4] Välimus Rebase pikkus on ~110cm ja kaal ~5kg. Saba võib olla kuni 40cm.[2] Saba on rebasel kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks.[1] Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge. Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots on tavaliselt must või valge (valge sabaots on punarebase iseloomulik tunnus). Tavalised värvivariandid on ristrebane (umbes 25% liigist) ja hõberebane (umbes 10%). Ristrebasel on punakaspruun karv ning must või valge vööt jookseb mööda selga alla ja teine
vaktsineerimine ei anna aga soovitud tulemust saada Eesti marutaudivabaks. Marutaudi likvideerimiseks hakati alates 2006.ndast aastast kogu Eesti pinnal suukaudselt vaktsineerima punarebaseid ja kährikkoeri, kes on selle haiguse looduslikud kandjad ning kelle populatsioonis marutaud levib püsivalt põhjustades haigusprotsessi katkematuse. Kuidas toimub rebaste ja kährikute suukaudne vaktsineerimine? Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt asustatud alade kohal, samuti veekogude kohal
kohustuslik kui vabatahtlik ost. 18.Millisele eeldustele tugineb demokraatia? Ühiskonna liikmed peavad olema kompententsed valima.Ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. 19.Kes või mis on Vilfreto Pareto arvates eliit? Arvamus mõistes on kõik need kes on omal alal tegijad ja kitsamas mõistes eliidi hulka kuulub riiki valitsev ladvik. 20.Selgita "rebaste" ja "lõvide" sugukonna põhimõtet Pareto teooriates. Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga. 21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk 24
Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega.
mööda limast ning vägagi teralist vahekäiku. Lõpuks tõusin ülesse,siis võeti mu silmade pealt side ära. Oh, milline pilkane pimedus! Nurkadesse põlesid küünlad. Minu ees seisis preester, kes pidi tegema minust täisväärtusliku gümnasisti. Pidin lugema vannet, andma käpajälje ning kõigetipuks virutati mulle jahukauss vastu nägu. Need olid siis minu muljed, aga mida siis teised asjaosalised mõtlevad? Rebasteristimisest on nädal möödas, tuhin ning säde rebaste silmist on juba kadunud, kuid siiamaani tuleb ikka ja jälle mingi seik jutuks. Küsisin rebastelt ning nende peremeestelt (12ndikelt) mõtteid toimunust. Kuidas teie aegne rebasteristimine erines tänavusest ristimisest? Peremees 1: Meie ristimine kestis ühe päeva, aga see aasta kolm päeva. Meil oli vähem tegevust, sellel aastal oli pidevalt actonit, kuid nii meie kui ka tänavune rebasteristimine lõppes ilusa tseremooniaga:) .
Rebast müüakse hinnaga 7.5 eur. Tehase käsutamises on laos olemas kindlad materjalide kogused. Niiti on olemas 980m, puuvillariide 850m, täitematerjali 1250m, kunstkarusnahka 670m ning plüüsi 900m. Tehase ülesandeks on teha sellise tootmisplaani, mille järgi summaarne kasum oleks maksimaalne võimalik. Matemaatilise mudeli koostamine: 1. Esiteks tuleb koostada sihifunktsiooni. Võtame muutujaid x1, x2, x3, x4, mis on vastavalt jäneste, siilide, karude ja rebaste kogused. Nende kordajateks on ühe tüki hind. Sihifunktsioon Q moodustub nende muutujate summast ning on ise maksimeeritav funktsioon. See tähendabki maksimaalset kasumit. max Q =7x1+6.5x2+10x3+7.5x4 2. Teiseks on vaja moodustada kitsendusi. On teatud, et määratud olemasolevaid koguseid ei saa ületada, seega tehakse võrrandeid iga materjali kohta. Nendes on määratud kogus iga
Ühiskonna töö Mis on grupp? Mis gruppidesse sina kuulud? Grupiks nimetatakse kooslust kus on vähemalt kaks liiget. Nimeta kuus põhjust miks inimene tegutseb grupis 1. Paljude töödega ei saa inimene üksi hakkama 2. Inimeste vajadus koos tegutseda ja olla on pärilik 3. Lapsed õpivad kloosolemise kasulikkust sünnist alates 4. Grupis rahuldab inimene suhtlemisvajadust, inimene on harjunud suhtlema 5. Edukasse gruppi kuulumine tõstab enesehinnangut 6. Grupis saab inimene võrrelda oma käitumist teistega Mis on mitteametlikud grupid, mis on nende tunnused ja missugustesse kuulud sina? Mitteametlikud grupid on need grupid mille eesmärk on rahuldada üksteist huve, ilma et keegi seda gruppi organiseeriks. Sumpaatia, ühised huvid, vastastikune meeldivus. Vastupidine küsimus eelmisele. Ametlikud grupid on need grupid millele on juht ja/või grupp on ka registreeritud. Ettevõ...
Päevalill -> lehetäi -> tigu -> hiir -> siil -> rebane Kord imelisel päikselisel päeval, seitsme maa ja mere taga, puhkes õide kaunis päevalill. Ta oli kollane kui päike ning kõrge kui Eiffeli torn. Päevalille lehe peal elas mõnusat elu roheline lehetäi. Söögist tal puudust ei olnud, sest taim oli ilus ja tugev. Nii oli ta elanud kauni taime varjus alates hetkest, mil nägi ilmavalgust. Kuid lehetäi ei saanud nautida oma elu kaua. Tema ligi roomas kavalate plaanidega tigu. Tigu oli läbinud sihikindlalt kahe aasta jooksul 10 meetrit. Pikast rännakust väsinuna leidis ta endale maitsva kõhutäie. Selleks osutus eluterve ja mururoheline lehetäi. Pistnud lehetäi põske, peesitas tigu pahaaimamatult edasi päevalille lehe peal. Kuid ega hiirgi maganud. Hiir oli juba pikka aega jälginud tigu ning kuna oli parajasti lõunaaeg, otsustas hiir teo magustoiduks nahka pista. Oli see alles magus amps! Magusaim tigu, mis hiir eales saanud oli! Kuid va...
Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija.Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste nagu marutaudi ja kärntõve levitajana. Samas ohustavad ka teda ennast kärntõbi ja marutaud. Ülimalt ebameeldivat sügelust ja nahakahjustusi, mille käes kärntõvest vaevatud kannatavad, tuleb karta kui ühte külgehakkavat haigust. Marutaud on aga endale teinud nii sünget reklaami,et seda pole mõtet siin kirjeldama hakatagi. Pigem on oluline teada, et haigete rebaste elukombed ei ole kooskõlas rebaste tavaliste käitumisnormidega. On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised rebased on tulnud majade juurde, õuedesse ja tikkunud isegi tuppa, kus siis lapsed ja täiskasvanud on teadmatuses nendega mänginud ja püüdnud uimaste loomade vastu kenad olla. Inimlik kaastunne on ju kena asi, aga õigel kohal. Rebane kuulub jahiulukite nimekirja. Urujaht ja ajujaht ning jaht koeraga on lubatud 1. oktoobrist kuni 28. veebruarini. Aastaringselt on lubatud peibutusjaht,
ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKAD SAGELI KUURIS. • REBASEID ELAB ISEGI SUURTE TÖÖSTUSKESKUSTE VAHETUS LÄHEDUSES. TOITUMINE. • REBANE ON KÕIGESÖÖJA. ENDISE NSV LIIDU ALADEL ON REBASE TOIDU HULGAST LEITUD ÜLE 300 LIIGI LOOMI JA KÜMNEID TAIMELIIKE. • TA SÖÖB PÕHILISELT NÄRILISI, ERITI URUHIIRI. JUST HIIRTE ROHKUSEST SÕLTUB REBASTE KÄEKÄIK. • LISAKS HIIRTELE SÖÖB REBANE JÄNESELISI NING TEISI VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA SELGROOGSEID. TALIUINAK. • REBANE EI MAGA TALVEUND. KARVKATE. • REBASE SABA MUUTUB TALVEL KOHEVAMAKS. PALJUNEMINE. • EMASLOOM INDLEB KORD AASTAS JA JOOKSUAEG VÄLTAB 1–6 PÄEVA. • INNAAEG JA POEGIMISE TÄPNE AEG VARIEERUVAD LEVILA PIIRES: LÕUNAS DETSEMBER-JAANUAR, KESKPIIRKONDADES JAANUAR-VEEBRUAR, PÕHJAS VEEBRUAR-APRILL (EESTIS ENAMASTI APRILL)
Ajakirjandus ei tohiks olla kallutatud Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõi...
ÖKOLOOGILINE MÕJU Ainult toitumisobjekte vaadeldes oleks tema kisklus järjekordne surve maaspesitsevatele lindudele, jänestele ja metskitsedele Kõigil kiskjatel on instinkt murda endast nõrgemaid gildi liikmeid vähendamaks võimalikku toidukonkurentsi. mitmes Ameerika uuringus leitud, et hundi arvukuse suurenedes väheneb koiottide arv ning koiottide arvukuse suurenedes väheneb rebaste arv. Nende suundumuste põhjus ei ole toidupuudus, vaid otsene kisklus ja häirimine. siis võib eeldada, et šaakali asustustiheduse suurenedes väheneb rebase ja kähriku asustustihedus. Kui see nii ongi, võib šaakalist olla maaspesitsevatele lindudele ja jänestele isegi kasu. KAS OMA?? Tema võime püsima jääda ja sigida meie kliimas on olnud üllatus NING ELADA ÜLE ka 2009/2010 ja 2011/2012 rasked talved, mil
Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid suutelised edasi paljunema(nõrgestades sedasi kohalikke populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria jär...
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning gl...
kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm. Rebane Eestis Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal.
püsib põlvest põlve JOONIS Õ LK 22 Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. ÜLESANDED 3 Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100 t biomassi juurdekasvul? I 100 t * 10%= 100 000 kg * 0,1= 10 000 kg- jäneste biomass II 10 000 kg * 0,1 =1000kg rebaste biomass Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 t * 10% = 1000 kg * 0,1 = 100kg 100 kg * 0,1= 10 kg Mitu 5 kg raskust haugi saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni projektsioon on 15 t? Fütoplankton kogerhaug 15 t 1,5 t0,15 t=150 kg Hauge on: 150/5 = 30 4
langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku pikka aega vorstilinnaks. Raudteejaam Tapa linna ajaloolane Harri Allandi mainis kord oma kõnes, et Tapa linn sai oma elu raudteelt. Kõigest 147 aastat tagasi laius praeguse Tapa kohal põline laas, kus polnud peale huntide ja rebaste mitte kedagi, kuid seoses Paldiski-Peterburi rongiliini ehitamisega raiuti kuusemetsa lai siht ja 1870. aastal toimus Balti jaama pidulik avamine. 1875. aastal alustati Tapa-Tartu harutee rajamist ning kõigest aasta hiljem väljus rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Pärast seda sai Tapast kiiresti kasvav raudteeasula. Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa
Kaitseala moodustati 1957.a. 1999.a. korrigeeriti selle välispiiri. Neeruti - oosid ja mõhnad. Kaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks (313 ha) - Sinijärve, Kiisa, Hobujärve, Juuru ja Karuaugu ja üheks piiranguvööndiks (959 ha). Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure- söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga.
Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis. Kogu levila hõlmab terve Põhja-Euraasia Islandist ja Iirimaast Sahhalini poolsaareni, Vaikse ookeani rannikul, ja tundrast Alpideni. Euroopas on teda pidevalt halljänese poolt põhja poole tõrjutud. Valgejänese (ja üldse jäneste) arvukus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Loomade hulga vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000. Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi
üles ja alla vaid tegi erinevaid keerutusi ja spriaale- just nagu lõbustuspargis. Lõpuks sõitsimegi liftiga pööningule , kus oli kokandusetund. Päeva lõpus küsisin klassikaaslastelt ,kas tohin neile teinekordki külla tulla. Seepeale nad vaid naersid ja ütlesid, et oma kooli võin ma ju alati tulla, lihtsalt pean veidi ootama, et tulevik jõuaks muutuda olevikuks. Klassikaaslased pidid kodudesse minema, sest sama päeval õhtul oli plaan tähistada rebaste õhtut ja minna õpetajatega klubisse. Nad pilgutasid mulle kõik ühel ajal silma ja lahkusid ,lauldes üht tuttavat laulu sõnadega: ,,Aeg teeb oma töö, oota veidi veel, veidi veel."
liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on
väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud
Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune. Täiskasvanud isaslooma kehapikkus ( ninast kuini sabani) 82-170 cm sealhulgas saba 35-60 cm. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmises ja hüppamisel ja sojendab külma ilmaga ning on rebaste omavaheise kommunikatsiooni vahendiks. Taga käppde kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 cm, emastel 62-67 cm. Värv Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge . Käppade alaosa on tavaliseltmust ja sabaots on tavaliselt must või valge. Tavaliselt värvivariandid on ristrebane ja hõberebane. Ristrebasel on
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti ...
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest a...
Toidulaud Nugise toidulaua katavad peamiselt loomne toit, mille juurde tarbitakse võmalusel marju ja mett. Loomsest toidust moodustavad põhilise osa linnud, oravad, kõiksugu muud närilised ja suuremad mardikad. Metsnugised ei löö risti ette ka endast palju suurema saaklooma püüdmisel, mistõttu jõuavad nugiste toidulauale isegi jänesed. Vaenlased Nugised võivad ettevaatamatuse korral leida tee suuremate röövlindude toidulaule ning vahel täita ka rebaste kõhtusid, kuid nugiste suurimaks vaenlaseks on ikkagi inimene, kes hindab tema ilusat kohevat karva. Huvitavaid tähelepanekuid Nugistele ei meeldi vesi ja märjakssaamine. Suurema osa oma elust veedavad nugised puu otsas. Jahipidamine Metsnugis on Eestis tavaline jahiloom oma väärtusliku karusnaha pärast. Jahiaeg nagu tuhkrutel, novembrist veebruarini. Kasutatud kirjandus American Mink Miksike BBC Wildfacts T. Randveer ,,Jahiraamat", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003. Wikipedia
kasvatamist ja söötmist puudutavatele küsimustele, mis tekkisid tuhkruomanikel või inimestel, kes alles mõtlevad selle imetlusväärse loomakese soetamisele. Metsikud tuhkrud Valgetuhkur : Tohutu areaaliga stepi teriofauna tüüpiline esindaja, millele ei ole teiste stepiimetajate seas analooge. Levikuala hõlmab peaaegu kogu Euraasia stepi- ja metsastepi piirkonda ning laieneb pidevalt inimese majandustegevuse tagajärjel. Eelistab asustada suslikute ja hamstrite, mõnikord ka rebaste ja mäkrade poolt nahajäetud urgusid. Üldvärvus valge, liivakarva. Tumedad täpid kõhupiirkonnas esi- ja tagakäppade läheduses on pruuni värvi ja jaotunud kitsa põikitriibuga laiale heledale väljale. Koon ja kõrvad on valkjad, silmade ümbruses on kollakas-pruun plekk mask. Saba teine pool ehk kolmandik on tumedat värvi, esikäpad küünarnukini ja tagumised käpad põlvedeni on tumepruunid. Toitub peamiselt suslikutest, hamstritest, uruhiirtest ja teistest närilistest
kaugemaid perspektiive, rääkimata Agenda 21 poolt püstitatud eesmärkidest. x Tallinna Ülikool 2005 2008 2011 Jänesed 6000 5000 3500 Hundid 200 219 230 Rebased 600 650 650 Table Jäneste, huntide ja rebaste arvukuse muutus viimaste aastate lõikes. x Tallinna Ülikool 2. Agenda 21 ÜRO1 keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal Rio de Jaineiros võeti vastu ülemaailmne säästva arengu tegevusprogramm aastani 2030 Agenda 21, mis esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: 1. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde 2. Ressursside kaitse ja majandamine 3. Peamiste sotsiaalsete gruppide rollitugevdamine 4
Näiteks ristik (tootja) -> röövik (I astme tarbija) -> siil (II astme tarbija) -> ilves (III astme tarbija) -> bakterid (lagundajad) Nõges -> röövik -> hiir -> rebane -> seened 13. 14. Maksimaalne näriliste (kes on toitunud 1 tonnist nisust) biomass on: 1 t (1000 kg) x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Maksimaalne kulliliste (kes on toitunud 100 kg-st närilistest) biomass on: 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Või: 500 kg-st taimedest toitunud jäneste biomass on 50kg, kellest toitunud rebaste maksimaalne biomass on 5 kg. 15. Kõige problemaatilisem on näljahäda, samuti linnastumine, haiguste levimine, mullastiku vaesumine ja kõrbestumine, loodusvarade hävimine, keskkonna (õhu-, mulla-, vee-) reostumine, happevihmad 16. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine on Eesti peamine keskkonnaprobleem. Sellega on muudetud kasutuskõlbmatuks mitukümmend tuhat hektarit maad. Põlevkivi on madala kütteväärtusega ning suur osa paiskub õhku lendtuhana, põhjustades ulatuslikku
kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes
Keskosas on jälgitav loode-kagu suunas piklik kõrgem telg. Selle piirides paiknevad lääneosa kõige kõrgemad kuplid ja seljakud, nende hulgas Kuutse mägi (217 m), mis on kogu Otepää kõrgustiku kõrgeim punkt. Kuutse mäest põhja ja loode poole jäävad Meegaste mägi (214 m), Marana mägi (205 m), Tepani mägi (203 m), Savilöövi; mägi (214 m), Laagri mägi, Sannamägi (200 m) jt. Meegaste mäest omakorda kirdes on Rebaste mägi, Tiugaste mägi, Tsooru Jaanimägi (193 m; mäel kasvav mänd paistab kaugele) ja Hardu mägi. Telje lõunaosas on kõrgemateks mägedeks Hari- mägi (212 m), Uniku Kõrgemägi, Meemamägi jt. Kõrgemaid mägesid on siin ka Kääriku läheduses. Kuutse mäe piirkonnas ja sealt põhja pool on pinnavormide paiknemises täheldatav loode-kagu- ja põhja-lõuna-suunaline orientatsioon. Harimäe ja Kääriku ümbruses koonduvad pinnavormid kirde-edela-suunaliseks kõrgete
toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Lisaks sellele on imetajad Eesti looduse mitmekesistajad pakkudes lisaks otsesele kasule ka esteetilist naudingut. Inimtegevuse mõju otsene mõju Eesti imetajatele seondub eelkõige jahindusega. Jahipidamist reguleeritakse seadustega. Jahimehed aitavad rebaste ja kährikute laskmisega tõkestada ka metsamarutaudi levikut. Varasematel perioodidel on Läänemeres kütitud hülgeid (hallhüljes, viigerhüljes), selle tõttu ongi nende arvukus nüüdseks ajaks oluliselt vähenenud ning nad on võetud looduskaitse alla. Looduskaitse ja jahindusega tegelevad inimesed on toonud Eesti aladele ka uusi (ondatra, kährik) ning taastanud väljasurnud (kobras, punahirv) imetajaliike. Toiduvaestel paksu lumekoorikuga talvedel on aeg-ajalt tegeletud ka
sünnipärasest võimekusest C.) Stratifikatsioonisüsteem, mis lähtub kihistumisest varandusliku jõukuse baasil D.) Stratifikatsioonisüsteem, kus kihistumine lähtub inimese bioloogilistest omadustest 1p. Nimetage autor, kelle uurimistöös tõstatuvad sellised teemad: baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, võõrandumine, klassiteadvus A.) Autor on Karl Marx 1p. Rebaste ristimine, pulmad, sõdurieksam, nunnaks pühitsemine, matused. Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p. Milline autor rõhutab erinevust tihe-ja hõrekirjeldusel etnograafilises välitöös? A.) Clifford Geertz 1p. Milline väide ühtib enim Max Weberi religioonisotsioloogiliste seisukohtadega? A.) Usk on oopium rahvale. B
Need, kes on ühel tasemel, tarbivad ainet, mis on teinud läbi sama palju muundumisi. On olemas produtsendid, konsumendid (herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid), destruendid (lagundavad surnud orgaanilist ainet). Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane. Toiduahel -) Roosileht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane bakterid ja seened (tagasi algusesse). Laguahel. NB! Ained on ökosüsteemis pidevas ringluses. * Kui suur on rebaste maksimaalne biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised. -) 1000kg nisu 100kg närilised 10kg rebased * Ökoloogiline efektiivsus energiakogus, mis langeb ühelt troofiliselt tasemelt teisele. * Vee ökosüsteem vesi, kiirgused, mineraalid, keemilised elemendid. Fütoplankton zooplankton putukavastsed koger säinas haug. * Maismaa ökosüsteem muld, sademed, kiirgused, keemilised elemendid. Leht lehetäi lepatriinu varblane kass rebane.
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas................
vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Fennek Fennekid ehk kõrberebased on väikseimad rebaste perekonna liikmed. Ninaotsast sabaotsani on nende pikkus vaid 70 cm. Fennek elab umbes 10 aastaseks. Välimuselt on ta punakaspruun või liiva värvi kollakas. Neid leidub nii Sahara kõrbes, kui ka Araabia poolsaarel. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates vabaneda üleliigsest kehasoojusest. Kuuma päeva veedavad fennekid urgudes. Toitu otsima suunduvad nad alles öösel, jahtides
Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Fennek Fennekid ehk kõrberebased on väikseimad rebaste perekonna liikmed. Ninaotsast sabaotsani on nende pikkus vaid 70 cm. Fennek elab umbes 10 aastaseks. Välimuselt on ta punakaspruun või liiva värvi kollakas. Neid leidub nii Sahara kõrbes, kui ka Araabia poolsaarel. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates vabaneda üleliigsest kehasoojusest. Kuuma päeva veedavad fennekid urgudes. Toitu otsima suunduvad nad
Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline. Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust. See kasu, mida ta toob kahjurnäriliste ja -putukate hävitajatena, kaalub paljukordselt üles linnustikule ja jahimajandusele tekitatava kahju. Paljud peavad rebast ohtlikuks kodulindudele, kuigi ohu suurusega liialdatakse. Rebased on tuntud marutõvesiirutajad. Mõnes kohas pannakse rebaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
