tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb
lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj. Prantsuse kirjanduse suurteos. Loomaeepos: loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest. Teost läbib sotsiaalne satiir. Loomades ja nende seiklustes peegeldub ühiskonnasuhteid(sageli humoorikalt). Saksakeelsest tõlkest "Rebane Reineke" mugandas Goethe om eepose, Goethet omakorda Kreutzwald ("Reinuvader Rebane"). Vagantide luule Vagantideks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud,
Jätku leiba, isu head! 38 Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Tervislikult ikka tea. Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. Jätku leiba, isu head! Siil veab koju värskeid seeni. Ref: Söövad kõik, mis neile meeldib. See, kes korralikult sööb Veidi veel ja rebase see ka mängib ja teeb tööd. viime taimetoidule. Tervislikult ikka tea. Ref: Jätku leiba, isu head! See, kes korralikult sööb Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. see ka mängib ja teeb tööd. Lal-laa, lal-laa, lal-lal-lal-lal-lal-laa. ,,Hiiretips''
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
tee inimesi õnnelikumaks, sest raha tuleb ju tegelikult nende samade inimeste käest järelikult hea valitseja peab olema kitsi, nii teenib alamate heakskiidu. Kas olla armastatud või kardetud? (Erasmuse kriitika) Peaks olema nii üht kui ka teist, kuid seda on raske saavutada. Sel juhul on kindlam olla pigem kardetud, sest inimesi hoiab kontrolli all pigem hirm kui armastus. Machiavelli ütleb, et valitsejal peab olema nii lõvi tugevus, jõud kui ka rebase kavalus (iroonia humanistide, eriti Cicero pihta, kes ütles, et valitseja peab vältima loomastumist Machia jaoks jõud ja kavalus võivad olla vooruslikud). Vastanduvalt humanistidele, ütles et sõda iseenesest ei ole halb, see mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada. 48. Erasmuse juhised valitsejale "Kristliku printsi kasvatmises" esitas Erasmus juhised 'valgustatud' valitsejale. Ta kirjutas, et kuigi
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
(jalgupidi köite otsas rippuja peab õlest kiisa üles võtma), laevapööramine (tuleb ennast rõhtsal köiel ringi pöörata), meelakkumine (tuleb ennast köitele kinnitatud kepi peal kõhuli olles üles ja alla kruvida) jpm. Olulisel kohal olid pähklimängud, mida näiteks Saaremaal ikka veel mängitakse. Läänemaal ja Saaremaal tuli arvata, mitu pähklit on teisel peos või laual. Samasugune on ka liiad-paarid mõistatamine. Pähklirebasemängus laoti lauale rebase kuju, mõistataja pidi arvama ära, millist osa laotakse või siis ära võetakse. Kus pähkleid ei kasvanud, seal mängiti samu mänge ubade või hernestega. Külaskäik Tänapäeval on tavaks, et külas käiakse siis, kui tahetakse, jõuluks aga minnakse ikka tingimata koju, eriti sõidavad koju kaugemal õppivad lapsed. Üldise tava järgi ei mindud külla jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal. Varem on seda põhjendatud mh halbade
D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A. Sebeok väga oluline – mõjutatud nii Peirce’i ja Morrise kui ka Jakobsoni töödest
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. 3)Difüllobotrioosid Haiguse tekitajaks on hariliku laiussi Diphyllobothrium latum'i plerotserkoid mõõtmetega 660 × 13 mm. Plerotserkoidid lokaliseeruvad röövkala (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk) lihastes, maksas, marjas jt elundeis. Eesti magevee kaladel sagedane parasiit. Täiskasvanud isend parasiteerib inimese, harvemini koera, kassi, rebase sooltorus.Laiussi munad peavad sattuma inimese ja karnivooride väljaheidetega vette, kus neist sõltuvalt vee temperatuurist 614 päeva jooksul kooruvad koratsiidid. Neid neelavad alla aerikud (aerjalalised vähilised Cyclops'i, Diaptomus'e jt perekondadest). Vaheperemehe kehaõõnes areneb 714 päeva kestel protserkoid, kes koos vahepere mehega neelatakse alla lisaperemeheks olevate kalade poolt. Kala organismis tungib protserkoid
Schlegelid Jenalaste hulgas. Olid selle aja vinged keeleteadlased kes terve rida igasuguseid teemasid uurinud on. Üks eriti viljakas valdkond on vanasaksa saagade ja pärimustega töötamine. Vanad saksa tekstid olid hästi põnevad ja nendega nad tegelesid. Ennekõike tunti neid selle poolest et nad panid kirja erinevaid muinasjutte, ning nende panus ulatub tänapäeva välja. Nendelt pärinevad ka algsed Reinuvader Rebase lood. Grimmide põhikonseptsioon oli romantiline, kuid põhivaldkond filoloogiline. Nad arendasid välja erinevaid filoloogia valdkondi. Muinasjutt on siin ikkagi äärmiselt oluline asi ja sellest on kirjutanud ka Novalis. Siia kuulub ka lõdvalt selline autor nagu Heinrich von Kleist keda nimetatakse Heiderlbergi raames kes tegelikult eriti kellegagi seotud ei olnud. Romantilisi autoreid jagus tol ajal igal poole. Von Kleist on noorelt surnud autor ja on üks konfliktseid autoreid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Interpersonaalne meeldivus versus võõrandumine ja vaenulikkus Faktorid, mis on seotud interpersonaalse meeldivusega: 1. Juhuslikud sündmused (head/õnnelikud halvad/ õnnetud) 2. Kohtlemine (õiglane - ebaõiglane) 3. Tasu karistus 4. Stress ja ängistus (meeldivus suureneb) 5. Sotsiaalne isolatsioon lähedus (lühiajaline isolatsioon on meeldiv, pikaajaline on ebameeldiv (selle pärast ka rebase nädal)) Faktorid, mis on seotud interpersonaalse võõrandumise ja vaenulikkusega Kui inimesele ei ole kaasarääkimise õigust, nt pole kompetentne - tekib võõrandumine. Võistluslikkusega seotud, kui on suurem võistluslikkus, siis vaenulikkus suureneb. Võistluslik situatsioon vähendab meeldimise tekkimist. Eeltingimused: Suhe Atraktiivsus; Lähedus; Vastastikune meeldivus -> Lühiajaline suhe > eneseavamine -> Pikaajaline suhe Sarnasus-> Pikaajaline suhe
*39 Pikka aega valitses assambleel seisukoht, et see peaks jääma õiguskantsleri ainsaks funktsiooniks. Talle ei tahetud erinevalt algsest kontseptsioonist teha ülesandeks valvata avaliku 30 Õiguskantsleri tegevuse lõpetamise seadus. Vastu võetud 25. juulil 1940. RT 1940, 79, 750. Seadus jõustus 25. juulil 1940. Samal päeval vabastas Vabariigi President käskkirjaga nr 66 ametist esimese õiguskantsleri Anton Palvadre ning viimase nõunikud Villem Danieli ja Ilmar Rebase (RT 1940, 86, 825). 31 Eesti pagulasvalitsuse juures oli aastatel 19491981 õiguskantsleriks Artur Mägi (vt http://www.oiguskantsler.ee/ajalugu/ajalugu.php). Selle perioodi kohta puuduvad siinkirjutajal kahjuks lähemad andmed. 32 Kolmes eelnõus oli õiguskantsler presidendi juures: Igor Gräzini põhiseaduse töömaketi eelnõus, Edgar Talviku ja Jüri Kaljuvee
Karvkate on keskmise pikkusega, kergelt lainjas, värvuselt on enimlevinud valge mustade vi pruunide laikudega. 9/31 Hagijas Anglo-prantsuse väike hagijas ehk Anglo français de petite vénerie, on pärit Prantsusmaalt. 16 sajandil ristati omavahel Inglise ja Prantsuse hagijaid, tulemuseks anglo-prantsuse hagijad. Neid kasutati jahikortena, peamiselt rebase, karu ja pdrajahil. Nad töötavad packidena ehk karjana. Anglo-prantsuse väike hagijas on iseloomult tööhimulised ja vastupidavad, energilised, kiired ja vimelised pikalt töötama. Nad on sbralikud ja perekonda kiindunud, ka lastega saavad hästi läbi.
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
Metsast tulnud seeneliselt küsiti, kas Seene-Senni seekord ka seenelist õnnistas. Usuti, et välk külvab seeni. 2. Loomariik Imetajad 1.Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) 38 Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranzid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma
saldeerida), ei ole vaja eraldi avaldust Uue omaniku ja ostja vahel on vindikatsiooni suhe AÕS § 80 järgi. Rebane saab valduse välja nõuda. Soorituskondiktsiooni suhe? seda ei ole. saab nõuda hüvitamist AÕS 85 järgi, õigus nõuda aja eest, mil valdaja õigusliku aluseta tema asja kasutas, st alates ajast, mil M. Rebane omandas ehitised, nõude täpsem ulatus 1037-1040 järgi. M. Rebase ja hageja vahel ei ole soorituskondiktsiooni suhet ja ei toimu tühise lepingu tagasitäitmist. üksnes omaniku - valdaja vaheline õigussuhe, võiks hageja ehitiste 9/67 väljaandmisest keeldumise õigus M. Rebase suhtes tulla kõne alla VÕS § 110 järgi, kuni on rahuldatud hageja seotud nõue M. Rebase vastu. Riigikohtu otsus 3-2-1-168-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
· Difüllobotrioosid Haiguse tekitajaks on hariliku laiussi Diphyllobothrium latum'i plerotserkoid mõõtmetega 660 × 13 mm. Plerotserkoidid lokaliseeruvad röövkala (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk) lihastes, maksas, marjas jt elundeis. Eesti magevee kaladel sagedane parasiit. 14 Täiskasvanud isend parasiteerib inimese, harvemini koera, kassi, rebase sooltorus.Laiussi munad peavad sattuma inimese ja karnivooride väljaheidetega vette, kus neist sõltuvalt vee temperatuurist 614 päeva jooksul kooruvad koratsiidid. Neid neelavad alla aerikud (aerjalalised vähilised Cyclops'i, Diaptomus'e jt perekondadest). Vaheperemehe kehaõõnes areneb 714 päeva kestel protserkoid, kes koos vahepere mehega neelatakse alla lisaperemeheks olevate kalade poolt. Kala organismis tungib protserkoid
see ühendada teosega ,,Summa Theologiae" tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan värrsides valmilik süzee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal 6 tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne. Ida-Euroopa
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Eestis, kuid ka kõikide teiste meie suurulukite asurkondade seisund on piisavalt hea, et lubada nende regulaarset küttimist. Suurkiskjad (hunt, ilves ja pruunkaru) on levinud üle Mandri-Eesti, punahirve tugevad asurkonnad on aga vaid Hiiu- ja Saaremaal. Eesti jahiulukite seas on ka kaks võõrliiki: Ameerika naarits (Neovison vison) ja kährik (Nyctereutes procyonoides). Need liigid on levinud üle kogu Eesti ning koos rebase ja metsseaga on nad ainukesed liigid, keda lubatakse küttida aastaringselt. Ulukikahjustused Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) tekitatud kahjud kompenseerib riik. Kuna kõiki kolme liiki tohib regulaarselt küttida, on kahjustuste hulk suhteliselt väike. Suurem osa kahjustustest on hundi tekitatud kahjustused lambakasvatusele ja karu kahjustused mesindusele. Teiste ulukimetajate, nagu põdra, metssea, metskitse ja kopra (Castor fiber), kahjustusi riigi poolt ei
-Sekretariaat ja komiteed -Strateegiline visioon 2008-2020 -Korraldusasutus: Eestis KKM looduskaitse osakond -COPID -CITESi Teaduskomitee: Tiit Maran, Urmas Laansoo, Eerik Leibak, Märt Kruus, Uudo Timm -Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Loodusmuuseum ning Eesti Loodusmuuseum -KKM’st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad; karu, hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) väljaviimisel -︎-Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused -︎Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise reguleerimise teel -︎Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) -︎Liigid, keda määrus puudutab: tuurlased, apteegikaan ja Euroopa angerjas BERN’i KONVENTSIOON -Euroopa looduskaitseleping
Feizulla Käbirlinski oli 60-aastane andetu näitleja, kes sellele vaatamata oli olnud näitleja 40 aastat. Ta sai lavastaja Sijavuss käest saamatuse pärast pragada (see vanamees, see...). Pärast proovi läks Käbirlinski filmistuudiosse dubleerima. Seal tehti tema üle alatult nalja 21. Dublaaz lükati järgmiseks päevaks, ent Käbirlinski lubas ikkagi kohusetruult tulla. Kell kolm olim Käbirlinski juba raadiomajas. Seal oli tema rebase osa asendatud saakali osaga. 'Käbirlinski poeg, raadiorezissööri abist poeg Eldär Äläsgjärov oli 19-aastane. Ta häbenes oma isa. Poja töökaaslane Mädzid nokkis teda isa pärast pidevalt. Eldar ägestus tema peale. Samas kaebas too Käbirlinskile, et Eldar teeb ta elu põrguks: tahab mitte millegi pärast talle kallale tormata. Eldar kavatses Moskvasse õpima minna, seal kõrghariduse omandada ja seejärel isa solvajatele koha kätte näidata
Saamata jäänud tulu 3-2-1-60-09, p 14 - saamata jäänud tulu Asjaolud: Aktsiaseltsi Esmar (hageja) hagi Mart Kruusimägi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 128 lg 4 kohaselt võib nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. RK: „Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.“ 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, saamata jäänud tulu Asjaolud: Aktsiaseltsi Esmar (hageja) hagi Sirje Rebase (kostja) vastu kahjuhüvitise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks“ 3-2-1-173-12 p 20, 22 – digireklaam Asjaolud: Osaühingu Digireklaam (hageja) hagi AS-i R-Kiosk Estonia (kostja) vastu 68 382 euro 58
organismide vahel valitsevad mitmesugused suhted: üks võib suuremal või vähemal määral kas soodustada või takistada teise organismi tegevust. Pilt ja alltekst: Organismi mõjutavad looduse eluta ja elusosa tegurid. Selgitus: Hunti mõjutavad looduse eluta osa tegurid: temperatuur, tuul, niiskus, valgus jt tegurid. Hunti mõjutavad looduse elusosa tegurid: teise liigi isendid (nt rebane), sama liigi isendid (nt teine hunt). * Millised on eluslooduse tegurid mõjutavad rebase elu? Iga organism vajab elamiseks ja kasvamiseks sobivat temperatuuri Organismide elu mõjutab temperatuur. Maakera eri paikades on see erinev ja vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Soojalembesed loomad, nt krokodillid, ei saa elada ega areneda jahedas kliimas. Madalate temperatuuridega on kohastunud külmalembesed liigid, nt jääkaru, kes pole võimeline elama soojadel aladel. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist ja
kui eelsõitjad. Lühikese aja pärast jõudis jahirong lagedale platsile, kust jaht pidi algama. Talupojad, kes metsloomade peidukoht! olid otsinud, andsid oma leidudest aru, rüütel Kojjrad manitses jahisõpru võimalikult kokku hoidma, koerad lasu lahti ja seltskond pudenes salgakaupa laiali. Niisuguste jahtide juures oli saagipüüdmine kõrvaline, kihutamislust aga peamine asi. Salk, kelle hulgas Emiilia ja rüütel Kuuno olid, peletas varsti rebase üles ja kihutas kisaga põgenejale järele. Emiilia, kes suur ratsutaja ei olnud, jäi teistest maha ja laskis hobuse sammu sõita. Seda tähele pannes peatus ka rüütel Kuuno ja ootas, kuni Emiilia tema kõrvale jõudis. «Ma pole vist õige rüütlipreili: see hobuste lõhkiajamine ei tee mulle nalja,» ütles neiu naeratades. «Kõige selle kaelamurdmise ja riidelõhkumise tasuks ei jää muud kui kahtlane rõõm -- vaese surnuks aetud looma hingeheitmist näha
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Põder küsib: "Kas juba on jõulud? Kus on kuusk? Kus on kingitused? Kus on jõuluvana?" Rebane vastab talle: "Varsti on jõulud. Varsti tuleb jõuluvana. Kuusel on juba ehted. Tule koos minuga. Lähme vaatame, kus on kuusk!" Põder ei saa aru: "Miks karu magab? Miks karu ei oota jõuluvana? Miks karu ei tule meiega koos?" Lapsed, miks karu magab? Karu magab talvel. · Jutustades imiteerib õpetaja põdra aeglast ja madalat hääletooni ning segadust, rebase tähtsat ja õpetavat hääletooni. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult põdra küsimusi. · Õpetaja esitab küsimusi: Kas kuusk on metsas või toas? Kas kuusel on ehted? Mis on kuusel? jne. · Lapsed vastavad: Talvel karu magab. Käeline tegevus Laps värvib ehted kuusel. Õpetaja juhendab värvide valikul. Mäng. Mõista, mõista, kes ta on? Õpetaja iseloomustab kedagi pildi teemaga seotud tegelast ja lapsed arvavad ära,
Praegusel juhul piisab vaid peokuulutus.html-ist. Ning tuttav leht kaugeski serveris üleval. Piltide kasutamine veebilehel Veebileht võib piirduda ainult tekstilise teabega. Tahtes seda aga ilusamaks muuta, on pildid igati omal kohal. Kes autoriõigustega ei karda pahuksisse minna, saab omale veebist igasuguseid vahvaid kujutisi muretseda. Kui aga joonis ise kokku pandud, siis ei saa kellelgi muret olla, et seda üles panna ei tohiks. Siin kuulutuse juures joonistati kokku rebase moodi kujutis. Ning et seda oleks mugav veebilehestiku juures pruukida, siis salvestati olemasoleva HTML-failiga samasse kausta. Veebis enamvähem kindlapeale näidatavad vormingud on gif, jpg ja png. Esimene neist jooniste tarbeks, teine fotodele ning viimatine saab enamvähem kõigega viisakalt hakkama. Igasugu muude vormingute nagu näiteks bmp näitamine sõltub rohkem konkreetse veebilehitseja oskustest ja seadistustest. Siin salvestati siis peokuulutus
16142825.210172 10116 Kose vald 135147 22361-1 Ravila tee 59.1615 25.210583 135147 Kose vald 33510 7820213-1Ravila töös58.38868526.678468 33510 Tartu linn 32768 4900508-1Reastvere 58.88799826.555071 32768 Torma vald 11087 24506-1 Rebala küla59.45958025.087369 11087 Jõelähtme vald 11088 24505-1 Rebala küla59.45947025.087644 11088 Jõelähtme vald 26060 7800757-1Rebase 58.23816726.786725 26060 Rebase Kambja vald 26061 7800759-1Rebase 58.23901626.786112 26061 Rebase Kambja vald 26393 7820215-1Rebase 58.36921726.741717 26393 Tartu linn 28354 6700784-1Rebase 58.08866524.632164 28354 Häädemeeste vald 29989 6700785-1Rebase 58.08876624.631792 29989 Häädemeeste vald 33509 7820214-1Rebase 58.36735726.740669 33509 Tartu linn 34098 7890017-1Rebase 58.23856326.809359 34098 Rebase Kambja vald
Põhjapõdranahast esemetel on mosaiik-, riidest asjadel aplikatsioonornament. Ornamente on põhiliselt kahesuguseid: lint- ja medaljonornamendid. Need on valdavalt geomeetrilised, tavaliselt vahelduvad ühesuguse kontuuriga motiivid ja foon. Esineb ka stiliseeritud linnu- ja loomakujutisi. Ornamentidel on oma nimetused. Lintornamentide nimetused on näiteks järgmised: pardi jalg, haugi hambad, jänese kõrvad, jänese käpp, kaseoks, kajaka tiivad, rebase küünarnukk. Medaljonornamentide nimetusteks on karu, lagle, vihmauss, päike. Hällid on hantidel üsna laialdaselt kasutusel. Päeva- ja ööhällid valmistatakse nii puust kui kasetohust. Ööhällid on pikemad kui päevahällid. Päevahällis on laps istuvas, ööhällis aga lamavas asendis. Berjozovo ja Belojarski rajoonis on kasetohust päevahälli seljatoele ja külgedele noaga kraabitud ornament. Seljatoe ülaosale on alati kraabitud
Mängisid peitust. Rääkis, et rebane Kas elevant tegelaste tunnetest ja mõtetest oli imestunud. Ja rääkis? jänes oli mõtlik. Jänes mõtles, kuhu Mida elevant ütles rebase kohta?/jänese end peita. Rebane kohta? leidis jänese alati üles. Mille üle rebane imestas? Miks oli jänes mõtlik? Ta otsis endale 3. jutustusele peidupaika.
a tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 tehtud otsuse p-s 12 osutanud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Samuti on Riigikohus selgitanud, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemiseks tuleb hageja võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks 3-2-1-51-09 p 14-15 kasutuseeliste mõiste, Aktsiaselts Esmar (hageja) esitas 6. oktoobril 2003 Sirje Rebase (kostja) vastu hagi eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja omandas Keila vallas Konverentsikeskuse kinnistu. Kinnistu omandamise hetkel oli kinnistu koormatud tähtajalise rendilepinguga nr 108 Osaühingu Delikaat (rentnik) kasuks. Rendilepingu p 4.3 järgi oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta osade kaupa allrendile, teavitades rendileandjat kõikidest sõlmitud allrendilepingutest
häbi, hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus, Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde. Siinkohal Lorris lõpetas ja Meung muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, peategelasteks Loodus ja Mõistus, ründab usupimedust ja rumalust. Teose lõpus lase roosi noppida. ,,Rebaseromaan" - loomaeepos, loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid üle ühe, kuid on ka laenatud lugusid. Teos- rohked jutustuslike harude ebaühtlus, sotsiaalne satiir. Loomade ja nende seiklustes on ühiskonnasuhete peegeldused, samuti humoorikad kombed ja rahvatarkus. Peateema on kavala ja leidliku, kord väikefeodaali, kord kodanlast kehastava Renart'i võitlus toore ja juhmi hundi Ysengriniga, kes nagu kohmakas karu Brun 23
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Need olid kõik asjad, millest rahvahulk midagi ei teadnud. See jälgis imestunult kardinali viisakust selle armetu ilmega flaami ametmehe vastu. VI. MEISTER JACQUES COPPENOLE Sellal kui Genti esimene võimukandja ja eminents vastamisi väga sügavaid kummardusi ja mõningaid pooL sosinal lausutud sõnu vahetasid, astus uksest sisse pikka kasvu, laia näo ja tugevate õlgadega mees ning tahtis Willem Rymi kõrvale minna, meenutades temaga võrreldes peni rebase kõrval. Ta viltkübar ja nahkkuub eraldusid teravalt ümbritsevast siidist ja sametist. Arvates, et see on mõni sissepugenud tallipoiss, peatas teda uksehoidja. «Hei, sõber, siia ei tohi.» Nahkkuues mees tõukas ta õlaga eest. «Mis see tobu minust tahab?» ütles ta nii kõva häälega, et kogu saal seda imelikku vestlust kuulama jäi. «Kas sa ei näe, et ma siia kuulun?» «Teie nimi?» päris uksehoidja. «Jacques Coppenole.» «Teie seisus?»
vaadata. Koolis saab viite panna nt. avalehele või siis huvilistele kirja teel kohale saata. Piltide kasutamine veebilehel Veebileht võib piirduda ainult tekstilise teabega. Tahtes seda aga ilusamaks muuta, on pildid igati omal kohal. Kes autoriõigustega ei karda pahuksisse minna, saab omale veebist igasuguseid vahvaid kujutisi muretseda. Kui aga joonis ise kokku pandud, siis ei saa kellelgi muret olla, et seda üles panna ei tohiks. Siin kuulutuse juures joonistati kokku rebase moodi kujutis. Ning et seda oleks mugav veebilehestiku juures pruukida, siis salvestati olemasoleva HTML-failiga samasse kausta. Veebis enamvähem kindlapeale näidatavad vormingud on gif, jpg ja png. Esimene neist jooniste tarbeks, teine fotodele ning viimatine saab enamvähem kõigega viisakalt hakkama. Igasugu muude vormingute nagu näiteks bmp näitamine sõltub rohkem konkreetse veebilehitseja oskustest ja seadistustest. Siin salvestati siis peokuulutus
võib näha aadlike juures, siis öelge mulle hüvasti ja lahkume. Ma aitan teid mistahes olukorras, aga ma ei seo teid enda isikuga. Igal juhul ma loodan, et minu avameelsus teeb meid sõpradeks, sest teie olete esimene noormees, kellega ma olen nii siiralt rääkinud.» Endamisi aga sõnas härra de Treville: «Kui kardinal, kes väga hästi teab, kui väga ma teda jälestan, on tõesti minu juurde saatnud selle noore rebase, siis ei jätnud ta kindlasti spioonile ütlemata, et parim vahend minu meelitamiseks on kõige hullem kardinali laimamine. Vaatamata minu jutule vastab nüüd kavalpea kindlasti, et ta vihkab Tema Eminentsi.» Kõik kujunes aga teisiti, kui arvas härra de Treville, sest d'Artagnan vastas väga lihtsalt: «Härra, ma tulin Pariisi just samasuguste mõtetega. Isa soovitas mul kuulda mitte kellegi muu kui ainult kuninga, härra kardinali ja teie käske, sest need kolm on tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
