NÄGEMINE · Veised on halva ruumilise nägemistajuga - sellest tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda valgusest pimedama ruumiosa poole. · Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei pruugi märgata osaliselt avatud väravat). · Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL · Mõned loomad näevad öösel väga hästi. · Näiteks rebase silma võrkkesta taga on eriline rakukiht, mis võimaldab hästi näha ka hämaras. Selle kihi tõttu helendavad rebased silmad pimedas. · Ööloomade silmad on suuremad ja väljaulatuvamad. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID KUULMINE · Loomade kuulmine on kordades parem ja teravam kui inimesel. · On täheldatud, et pidev lärm ja vibratsioon võivad tekitada loomadel psüühikahäireid, mis kajastub loomulikult käitumisel (agressioon, hüsteeria,
olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid
Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus (mõistukeelsus, sümbolism). Esindavad "Reinuvader rebase seiklused". Loomeepos jutustab allegoorlises vormis kavalast rebasest kelle pärast kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem kirjutatud loomalugude allikaks. Fr. R. Kreutzwaldi "Reinuvader Rebane". Mõistukeelsuse näide 13.- 15. sajandil "Roosiromaan" - prantsuse teos, mille teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus
alt on iga laps korjanud omale tammetõrusid. Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata augud pisut viltu, et loom püsti seisaks. Sõralistel väävlid alles jätta need on justkui kabjad. Jänestele sobivad kõrvadeksvahtraviljad. Rebase sabaks on kohev kõrreline, käbist ja tammetõrulüdist saab pea. Väikesed siilid saab kastanimunakoortest. Lõpliku meeleolu annab looduslikest materjalidest ümbrus (puukoored, samblikud, seened, lehed...) Näited · 6. Näide: Loovtöö "Käbiloomad" Eesmärk: Laps tunneb männipuud. Laps teab käbide omadusi, kuusekäbi ja männikäbi erinevusi. Laps valmistab männikäbidest loomakesi erinevaid loomakesi.
Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul''. Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjutas 1230.aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279.aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem
Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis ...
patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente
Ta kõneles tuulega . Kõik kajas vastu ja ta arvas, et inimesed on imelikud, muudkui kordavad. 20.osa Prints avastas, et tema roos ei olnud ainus maailmas. Ta arvas, et see oleks roosi köhima ajanud ja prints oleks pidanud teesklema, et ta hoolib temast. Prints hakkas nutma. 21.osa Ta kohtas rebast. Rebane oli õunapuu all .Rebane seletas, et ta ei ole taltsutatud. Samuti ta seletas, mida taltsutama tähendab. Kui Sa oled kellegi taltsutanud, siis sa ka vastutad tema eest. Rebase saladus oli see, et ainult südamega näeb hästi . Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. 22.osa Ta kohtas rööpaseadjat. Ta sorteeris reisijaid. Ainult lastel on õnne. 23.osa Ta kohtas kaupmeest, kes müüs tablette. Neelasid ühe alla ja ei olnud enam joogijanu. 24. osa Lennuõnnetusest oli möödunud nädal ja ta kuulas lugu tablettidest just siis, kui ta oma viimase tilga vett ära jõi. Nad hakkasid kõndima ning peagi väsisid ning istusid . Ta võttis printsi sülle ja kõndis edasi
naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, uhked ja kindlameelsed. Romantilistes teostes iseloomustab loodus salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks on sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või hoopis eksootilised paigad. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Tormine ilm tähendab sageli ärevust, kaunis päikesepaisteline ilm aga õnnelikku armastust, äikesetorm segadust, kotka laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemide rohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini, suur tegelaste hulk ja samuti sündmuste pikaajaline kulg. Romaanid jagatakse erinevate liikide alla. Nende seas on näiteks seiklusromaanid, milles on ülekaalus just seikluslik ainestik ja milles tegevus
Semiootika essee Reklaamklipi analüüs Antud essees analüüsin Maakera ühte reklaami võttes aluseks Umberto Eco visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuur. Valik selle konkreetse firma telereklaami kasuks oli tingitud hiljuti kirjutatud põhjalikust uuringust AS Nordic Foods´i kommunikatsioonist ning brändingust ning seetõttu tundus loomuliku jätkuna, et ma ka selles töös analüüsin sama kaubamärki. Maakera kaubamärk loodi 2004. aasta mais ning tegemist on täiesti Eestimaise asutusega, nimelt loodi antud firma (AS Nordic Foods) Eestimaist kapitali kasutades. Müügiartikliteks on valimistoidud, supid ja kapsad. Poodides paistavad Maakera tooted välja oma nö eriliste pakendite poolest st need näevad õige lihtsad välja: pakendis oleva toidu pilt, Maakera logo, toidu nimetus (need on küll kohe väga erilised) ning kena valge taust, mis vaheldub kohati rohelisega (seda põhjendas Maakera turundusjuht Katre Kõvask sellega, ...
ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr. Anderseni muinasjutus ,,Kuninga uued rõivad". Keskaja kirjanduse iseloomulikumaks jooneks oli allegooria üteldi välja oma arvamus selle maailma vägevate kohta. Allegooria on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil. "Rebaseromaan" - 13. sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Renarti läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Ta tüssab, röövib, petab, irvitab. Loomades võib ära tunda seisused ja seisustevahelised suhted. · "Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks põhineb J. W. Goethe teosel ,,Reineke Fuchs" Fr. R. Kreutzwaldi ,,Reinuvader Rebane". Allegooria näide on 13.-15. sajandil ilmunud ,,Roosiromaan" - mille keskne teema on mehe ja naise suhted.
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse. Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Foxtrot Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Mitmetes maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav
Kähriku looduslik levila on Kagu-Aasias. Sealt on teda viidud paljudesse Ida- Euroopa piirkondadesse, kus ta on hästi kohanenud ja muutunud tavaliseks loomaks. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegul on kährik Eestis tavaline jahiuluk. Kährik on oma elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega või mõne kaljupraoga. Häda korral ajab asja ära ka mahalangenud puu okste alla tehtud ase. Elab ta sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on aktiivne öösel ja videvikus. Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu
ära et se e ei olnud ta isa kuna ta poleks kunagi suutnud ini me ste haiget teha eriti veel tema heale s õbrale. Siis hakkas aga Ruthi poolt kostma isa häält mis ütles et kahla on petis ja et ta ar mastab Jillit. Ka kahla juurest hakkas häält kostma et läbi halli rebase et ära jäta mind ja käi kahla juures edasi minuga rääki mas. Kuid õik märkasid et kahla suu liikus ja nad said aru et kahla on petis ja hakkasid teda pika ma. Siis aga tuli isa vai m ja läks kahlale kallale ja kahla hakkas jubedalt värise ma. Kõik läppes hästi Carrie sai o
Esimesena kohtab ta Maal madu. Oma hammustusega annab madu maale tagasi igaühe, ent mitte last. Laps inimeses on tugevam kui surm. Nähtamatu, mida inimene otsib ja leiab, ei ole tõsiasi, mida saab lihtsalt mõõta. Nähtamatu tekib. Selle tekitab otsimine, mis laseb nähtamatul esile purskuda nagu veel, mis "on alguse saanud liikumisest tähtede seas". Saint Exupéry on jõuliselt kogenud, et mõistuseks kohustatud keel liigub vastuoludes. Rebase ütlusest: "Keel on arusaamatuste allikas", ei tohi alahinnata. Ent Saint Exupéry nägi lahendust mitte vastuolude tasandamises või vältimises, vaid nende teadvustamises ja suurte sammudega mõõtmises. Ta talus pidevalt pinget teooria ja praktika, unelma ja teooria, vaikimise ja eluks siiski hädavajaliku kõnelemise vahel. "Mis peab inimestele ütlema?" Loogika püüab järjest tekkivaid sasipuntraid meie keelemaailmas kõrvaldada sellega, et
tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse. Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Aeglane foxtrott Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Mitmetes maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav
olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel" (1899); omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost (1892); ümberjutustus Robinson Crusoe (1891) ja Don Quijote (1900) seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest. Raamat "Tallinna narrid ja narrikesed" on üks Bornhöhe teostest, mis ei kuulu ajalooliste romaanide hulka. Selle raamatu tuntuim osa on "Kuulsuse narrid".Selles raamatus on räägitud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisneb selles, et
Lääne-Euroopas domineerivad kaelakeed ja käevõrud on valmistatud väikestest karpidest, looma hammastest ja kihvadest. Ida-Euroopas on ülekaalus aga ümmargused helmed, mis on valmistatud elevandiluust, lisatakse ka perforeeritud hambaid, eriti loomade kihvi. Kõige suuremal hulgal ehteid sisaldab matus Vladimiris, sealt avastatud mehe skelett oli kaetud hele ookraga ja luuhelmestega, mis olid õmmeldud rõivaste/kanga peale ja moodustasid peakatte. Peakate oli kaunistatud rebase kihvadega ja kiviplaadiga. Elevandiluust olid tehtud käevõrud ja suur kaelakee. Skeleti kõrval oli räninuga, suur kraabits ja luuvarsi fragment, mis on kaetud spiraali ornamendiga. Paleoliitilistes matustes pole esemeid, mis oleksid spetsiaalselt matmisrituaali tarvis loodud, vaid kaasa on pandud tööristad, ehted, relvad tavalised olmeesemed. Need ei kõnele mitte midagi surma kohta, nad ainult räägivad elust ja tundub, et elu oli sel ajal tähtsam kui surm.
võrdne 10 mehe kaaluga.Valgejänese kohta: Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus, väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias, ta sööb oma toitu kaks korda. Karu kohta: Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval, päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata, karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Rebase kohta : Elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest, ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks.Väga hvitav oli referaati teha. 6
KOOL NIMI E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele Uurimustöö JUHENDAJA Tallinn 2013 Resümee inglise keeles An important issue that has always pestered mankind: how to preserve food products for longer duration without degrading the quality. In the current paper, the use of synthetic preservative E223, its advantages and side effects (health hazards) on pre-prepared peeled potato- products are described. A practical test to evaluate organoleptical changes in pre-prepared potatos due to air and UV light. The hypothesis: usage of correct amount of E223 prevents potatoes to react with oxygen, light and other possible elements and helps to maintain the commercial look, was absolutely correct. To conclude, maintaining the quality and looks...
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
). Nad on nii moraalitud, et ei taevas ega põrgu ei võta neid vastu ja nad jäävad taeva ja maa vahele kõlkuma. Niisiis nad lubavad Peetrusele, et kui ta nad taevasse vastu võtab, käituvad nad hästi. Kohe kui nad paradiisi jõuavad, hakkavad laamendama. Peetrus mõtleb mida teha. Talle meenub, et sõdurid peavad alluma korraldustele ja ta lööb taevavärava taga sõjatrummi ja nad marsivad kõik kolonnis ilusti taevast välja. 51. Rebase ja roosi romaanid 13. sajandi prantsuse kirjanduse kaks suurteost on ,,Roosiromaan ja"Rebaseromaan". ,,Rebaseromaan" on loomaeepos, 13. Sajandi keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhat...
kärbis - tugipuudest ja lattidest toestik vilja mustama - laimama või heina kuivatamiseks mustand - esialgne viimistlemata tekst, joonis köitev - ligitõmbav, kütkestav, hurmav mõlkuma - meeles olema köömen - maitsetaim müstiline - üleloomulikult salapärane külakost - toit, mis külla minnes kaasa N polaarrebane - rebase liik napsama - haarama poogen - teatud suurusega paberileht; heli te- needma - sajatama, vanduma, kedagi igave- kitamise vahend popkorn - paismais, plaksumais seks hukka mõistma popp - vt populaarne negatiivne - halb, eitav populaarne - tuntud ja hinnatud numeraal - arvsõna positiivne - jaatav, hea; pluss-
"Oleks parem, kui oleksid tulnud samal ajal," ütles rebane."Kui tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis hakkan end juba kella kolmest saadik õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end ikka õnnelikumana. Kella nelja ajal muutun ma juba rahutuks ja murelikuks - nii ma avastangi, mis õnn väärt on! Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ei tea ma, mis kella ajal oma südant valmistada... On vaja kinni pidada traditsioonidest." Nõnda taltsutaski väike prints rebase. Ja kui lahkumise tund kätte jõudis, ütles rebane: "Ah, küll ma nüüd nutan!" "See on su oma süü," lausus väike prints. "Ma ei soovinud ju sulle halba, kuid sa ise tahtsid, et ma su taltsutaksin ..." "Aga muidugi," ütles rebane. "Kuid sa hakkad ju nutma!" sõnas väike prints. "Kindlasti," vastas rebane. "Siis pole sul sellest mingit kasu." "Kasu on selles," lausus rebane, "et ma armastan nüüd vilja värvi."
Kus võib kohata... Kühmnokk-luike võib kohata pea iga veekogu ääres. Eluiga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta. Vangstuses on teada ka 30-40 aastaseid kühmnokki. Eluviis. Kühmnokk-luik on territoriaalne lind -- olles territooriumi ära valinud, ajab ta konkurendid sealt minema. Ähvardavas poosis isaluigel on tiivad seljal kaardus ja kael kõverdatud tahapoole. Kühmnokk-luik on agressiivne lind. Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa
Metskassid on suuremad kui kodukassid. Nende suurus on keskmiselt natuke alla 1 meetri ja nad kaaluvad 5-11 kilogrammi. Nende kasukas on väga tihe, et talvel külma ilma üle elada. Metskasse ei ole põhjapoolsetes maades, muidu on neid üle Euroopa. Metskass elab tihedates lehtpuumetsades. Ta sööb hiiri, jänesepoegi või linde, kuigi tal on raskem saada viimaseid kahte kätte. Ta käib jahil tavaliselt öösel. Oma onni ehitab ta tavaliselt puuõõnde, aga ta võib ka endale võeta rebase või mägra poolt maha jäetud uru. Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega, kes kaaluvad umbes 40 grammi. Metskassi vaenlased on ilvesed, koerad, hundid jne. Metskass on väljasuremisohus, ja sellepärast on hakatud neid loomaedades paljundama. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.3 Ilves Ilvese nägu on sarnane kassi näoga, aga tal on kõrvad tutiga ja põskedel on habe, ta on iseenesest mõistetavalt suurem kui kass. Tal on lühike saba. Ta on umbes 1
Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond
Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas) Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil. Hundijahiks kõlbab kõrgekasvuliste hagijate kari (vene hagijas). Eesti hagijas on ainus koeratõug, mis on Eestimaal aretatud! Eesti hagijat võib kasutada jänese, rebase ja ilvese jahil. Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab
kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
mõnedki on ära kasutanud. Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetööstusele ja programmide eksport on kasvuteel. 4.4 PÕLLUMAJANDUS Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, kuid kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale. Köögivilju viiakse Gröönimaale ja Fääri saartele. Viimastel aastatel on talupidajad sunnitud otsima muid kõrvaltegevusalasid, milleks on naaritsa ja rebase karusnahakasvatud ning turismitalundus. Teatud kohtades korraldatakse ratsaretki loodusesse. Muu tööstuse osa moodustavad väiksemad väetiste-, tsemendi- ja mineraalveetootjad. Islandis tegutseb mitmeid eraettevõtteid, mis toodavad kunsti- ja käsitööesemeid. Seda peamiselt turistidele müügiks. Üks soosituim ettevõte on Atlantic Leather, kes töötleb lõhe nahka riidetööstuse tarbeks. 4.5 MAJANDUSKRIIS Islandi majandus varises kokku 2008
Emiilie vastu mitte ükskõikne ei olnud. Lodijärve lossihärrale oleks see meeltmööda olnud, kui Emiilie ja Kuuno oleksid saanud headeks sõpradeks ja hiljem aja edenedes oleks ta näinud neid paarina. Ainuke tingimus lossihärra poolt oli, et Emmi peab Kuuno valima oma südame sunnil, isa vahele ei sega. Sellel ajal korraldasid reeglina vanemad oma laste abielusid ja noortel polnud tavaliselt midagi võimalik teha. Millalgi ratsutasid külalised ja lossirahvas ringkäigule, võeti rebase jäljed üles ja kihutati põgenikule järele. Emiilia jäi teistest maha ja temaga koos eraldus seltskonnast ka rüütel Kuuno, kes nägi võimalust tütarlapsega omaette jääda. Noored vestlesid ja õppisid teineteist paremini tundma. Kui Kuuno märkas hirve ja Emiilia teda loomale järgnema julgustas, jäi ta üksi jõe äärde ja meenutas vanu aegu. Olid nad ju ammu- ammu Jaanuse ja Oodoga siin mängimas käinud. Ta mõtles, et mis võiks Jaanusest saanud olla. Märkamatult jõudis Emiilie
Keskus, Tallinna Haabersti Rimi, Tallinna Torupilli Selver, Tallinna Lasnamäe Centrum (RIMI), Tallinna Kristiine Keskus, Tallinna Sikupilli OnOff, Tallinna Solaris Keskus, Tallinna Rocca Al Mare Keskus, Viimsi Keskus; · Tartumaa-Elva Säästumarket, Tartu Lõunakeskus, Tartu Tasku moe- ja vabaajakeskus, Tartu Eeden, Tartu Rebase Rimi, Tartu Anne Selver, Tartu Zeppelin; · Ida-Virumaa-Jõhvi Jewe Keskus, Kohtla-Järve Vironia Keskus, Narva Astri Keskus, Sillamäe SK-Market (Konsum); · Pärnumaa-Pärnu Kaubamajakas, Pärnu Port Artur 1, Pärnu Ülejõe Selver, Vändra Konsum; · Lääne-Virumaa-Rakvere Kroonikeskus, Rakvere Põhjakeskus, Tapa Bussijaam;
3 1. ETTEVÕTTE RENARD MOTORCYCLES AJALUGU Renard Motorcycles on praegusel hetkel ainus reaalselt tsikleid tootev Eesti ettevõte. Ettevõte on väga tuntud välismaal. Renard Cycles nimeline ettevõte on alguse saanud Tallinnast, Kivimurru tänavalt 1938 a. Asutajaks oli ettevõtja J. Lään. [1] Renard tähendab prantsuse keeles rebast ning Renardi raamiembleemil oligi kujutatud rebase pead (Foto 1. Renard Cycles logo ja raami tähis.). Esimesed Renardid olid oma olemuselt lihtsad toruraamiga mootorjalgrattad millele paigutati 98 cc Sachsi mootor. Väliselt sarnanesid Renardid oma kaasaegsetele Wandereridele, kuid mõningad sõlmed olid lihtsustatud, raam, porilauad ja bensiinipaak mustaks värvitud ning kuldjoontega kaunistatud (Foto 2). [1] Foto 1. Renard Cycles logo ja raami tähis. Foto 2
rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised
atleedid rihmale kõvast nahast rõngad ja metallnaastud. See muutis löögi isegi eluohtlikuks. Rusikavõitlejate näod olid sageli armidega moonutatud. Veelge rängemaks jõukatsumiseks peeti pankraationi. Siin võis kasutada nii maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osavõtja surmaga. Öeldi, et pankraation nõuab meestelt lõvi jõudu ning rebase kavalust. Suurimaks sportlikuks saavutuseks peet võita ühel ja samal päeval maadluses ning pankraationis. Sellist atleeti nimetati Heraklese järglaseks. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta üldvõitjaks.
Metskitse (Capreolus capreolus) arvukus on langenud alates aastast 2008 ning selle põhjusteks oli ilmselt kõrge asustustiheduse tõttu suurenenud haiguste levik, suur kiskjate arvukus ning suur küttimismaht. Suurim langus toimus aga 2009/2010 talvel, mil paksu lume ning madalate temperatuuride tõttu hukkus umbkaudu 50% Eesti metskitsede asurkonnast. Metskitse arvukuse parandamiseks langetasid jahimehed koheselt küttimismahtu (Männil et al.2011). Ruutloenduse kohaselt on rebase (Vulpes vulpes) arvukus viimastel aastatel langenud ning seda arvatavasti raskete talvede tõttu mil paksu lumevaiba alt hiire püüdmine on praktiliselt võimatu. Jahimeeste hinnang arvukusele on aga positiivne ning ka küttimine on intensiivistunud. Ruutloenduse poolt näidatud arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud sellest, et lumerohketel lagedatel aladel on rebastel raske liikuda ning neid polnud lihtsalt näha (Männil et al.2011).
Haldjas võiks midagi ette võtta, sest ta on ju haldjas. Haldjas rääkis oma ainukese nõiduse välja. See nõidus pidi kõik kurjad olendid heaks muutma. Ja see, kelle peale laternaga näitad, see muutubki heaks. Pekka tahtsis, et Haldjas seda näitaks. Haldjas võttis välja oma laterna ja luges ette salmikese ja nipsutas sõrmi. Aga Haldas näitas kogemata laternaga valgust Rebasele ja see lippas kohe Haldja juurde ja riputas ennast talle kaela. Haldjas põgenes Rebase eest. Kuid järsku meenus talle, kuidas seda nõidust ära võtta. Haldjas koksas Rebasele käega vastu pead ja Rebane oligi peaagegu endine. Pekkale tuli aga hästi hea mõte, kuidas seda võtit kätte saada. Ta võttis Kassikaku õlgadest kinni ja hakkas teda keerutama. Suure ulgumise ja pasunahäälega jõudis sinna hunt, kes tõi Susi Suurelt teate, et kõik on oodatud täna õhtul Susi Suure lossi juurde maskipeole. Ja nii otsustati endale
mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud isikunimetused on positiivsed. Isikunimetuse loomisel ei ole identifitseeriv funktsioon kõige olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555) Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma, kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma lähteallikatest vahel päris tugevasti, kuid nimetatav säilitab mingi tunnuse tõttu aluseks olnud eseme, olendi või nähtusega semantilise seose. (Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuuri poolest on fraseoloogiline isikunimetus liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A
, Miitel, M., Smirnov, G., 2016). Hiina võitluskunst Wing Tsun 5 Leung Ting Wing Tsun Kung Fu koolkonna ajalugu Koolkonna ajaloost annab peatükis juttu tulevatest inimestest pildi lisa ühes asuv joonis sugupuust. Joonis on eelkõige toetav inimestele, kes selle koolkonna ajaloost ei tea. Nagu varem mainitult, siis WT süsteemi lõi budistlik nunn Ng Mui jälgides kure ja rebase võitlust. Ng Mui oli kure stiili meister. Ng Mui tutvus noore neiu Yim Wing Tsun'ga ja andis edasi talle loodud süsteemi. Yim Wing Tsuni ahistas kohalik võimuvalitseja, kes tahtis naisega vastu tema enda tahtmist abielluda. Tänu omandanud võitluskunstile, võttis Yim Wing Tsun vastu mehe provotseeriva väljakutse: nad võitlevad, kui mees võidab, peab Yim Wing Tsun temaga abielluma. Võitjaks osutus Yim Wing Tsun ning mees pidi alandatult lahkuma (Lehiste, K., Miitel, M., Smirnov, G
kasvuteel. Sellest tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, ent kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale. Viimastel aastatel on populariseerunud naaritsa ja rebase karusnahakasvatus ning turismitalundus. Kokkuvõte Island on vulkaaniliselt aktiivne saar Atlandi ookeani keskahelikul. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Islandi asub lähisarktilist merekliimat kujundab Põhja-Atlendi hoovus ja asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu.
mõeldakse. Loomade kohta: rebane kavalus; karu kohmakus. Isikustamine loodusesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. Maa tukub. 12. Mida kujutab endast keskaegne Roosiromaan? Teemadeks on armastus, sümboliks roos. Roosiromaani allegooria kujutab rüütlikultuurile omast naise kummardamist, mis ei pea lõppema vastuarmastusega. 13. Mida kujutab endast keskaegne Rebaseromaan millised tegelased seal on? Keskaja kuulsaimad jutustused olid ,,reinuvader Rebase seiklused", mida hiljem nimet, rebaseromaaniks. Peategelaseks rebane (kaval tüssaja). Selles peitub keskaegne sümboolika . loomamaskide taha peitus tollane ühiskond. IV Renessanss 1. Miks renessansiajastul on selline nimetus taassünd? Kuidas sa iseloomustad seda aega? Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus Lääne-Euroopas 14-16. sajandil. See oli ka inimese isiksuse vabanemine
Iga liigutus ning sõnavõtt oli teada. Pereliikmeid viid pidevalt ülekuulamistele ning korraldati läbiotsimisi. Ülekuulamistel koheldi naisi aga väga alandavalt. Naisi mõnitati, ähvardati, vägistati ja tehti kõike, mida heaks arvati. Aliidel ja Inglil on eri aegadel olnud kokkupuuteid nii vaimse kui füüsilise vägivallaga. (121) Kui Zara kuulis Oksanalt jutte Lääne elust(,,Oksana sättis ennast laua taha ja asetas boa tooliseljale, nii et rebase pea jäi ta õlale, ülejäänu aga põimus ümber tooli toe. Need on päris, koputades küünega vastu kõrvarõngaid. Teemandid. Vaata, Zara, Läänes teenib nii hästi." ,,Kui Zara Oksana Volga juurde tagasi saatis, ütles Oksana, et tema vanemate maja katus ei lase enam läbi. Ta oli lasknud selle ära parandada. Sina maksid? Jah.Dollarites. Enne autosse minekut andis Oksana Zarale pihku buketi. See on sellest hotellist,kus ma töötan. Siin on veel neid
Metskass puudub ainult põhjapoolsetes maades, muidu on teda üle terve Euroopa. Eelistatud elupaigaks on tal segametsatüüpi puistud, kuid elupaikade hävimine ja inimeste poolt metsade kasutamine vaba aja veetmise kohana on tõrjunud ta väheväärtuslikesse elupaikadesse näiteks okasmetsadesse, kaljustesse mägedesse, rabadele, põõsastikesse, soodesse ja rannikule. Metskass oskab hästi ronida. Oma pesa ehitab ta tavaliselt puuõõnde kuid võib juhtuda ka, et rebase või mägra poolt maha jäetud urgu Ta toitub küülikutest ja pisinärilistest, nagu rotid, hiired, mügrid ja lemmingid. See kassiliik on hea ronija ning ta püüab puuokste vahel noori oravaid ja linde, kuid samas võib ta ka raibet süüa. Jahil käib ta tavaliselt öösel. Metskass oskab hästi ronida. Tal sünnib 2 kuni 4 poega. Sündides kaaluvad pojad umbes 40 grammi. Metskassil on palju vaenlasi näiteks hundid, ilvesed, koerad jne. Metskass on muutunud haruldaseks loomaks
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist.......
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
○ dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane 9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid
lossi ,kui oli valve üleval ,Borka pidi selleks läbima Hundilõksu ,aga seal oli valve üleval ja teisel pool oli ainult kõrge kaljuserv. Järgmisel päeval tahtis Borka Mattisega kohtuda. Nad kohtusid katusel .Borka ütles,et metsas ei saa enam elada ,sellepärast nad tulidki tema lossi elama, mets kihab sõjasulastest . Ronja läks metsa, kus ta nägi Birki ,kes vaatas rebasepoegi, Ronja ütles,et need on tema omad , mille peale Birk ütles,et need on rebase omad .Samal ajal tuli udu, Birk palus ,et Ronja ta metsast välja aitaks ja ta võttiski oma nahkrihma , millest Birk kinni võttis ja nad läksid läbi udu. Korraga kostis eemalt imeline laul , mis kiskus Ronjat enda poole , aga Birk ei lasknud tal minna laulu suunas.Need olid maa-alused ja kui sa lased ennast ära meelitada , oleda kadunud. Birk päästis Ronja sedasi maa-aluste käest. Siis tuli talv.Ronja käis metsas suusatamas. Ronja ronis ühe mäeotsa ,et sealt alla lasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
