laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30
alla tahteline tegevus ja selle resultatiivsus, kui see ei vasta logos'ele. Kuidas elada? -- on Vetemaa kahtleva ja reflekteeriva tegelaskonna küsimus. See küsimus ei vaeva aga kõhkleva ja kahtleva intellektuaali antipoodi -- tahtekindlat, vahetult toimida võivat natuuri, kelleks on Heiki ning «Pillimehes» Karrik ja episoodilistena figureerivad tegelased nagu Indrek Lehis ja dzoki Rebane. Nende nonkonformismi suhtub autor küll teatava imetlusega, kuid kujutamisobjektidena on nad antud pealispinnalisemalt, ilma selle huvituseta, sügavama analüüsita ning läheduseta, mis teda paelub heitlikus ja nõrgas natuuris. Viimastes koonduvad otsekui lõikepunktis ajastu tüüpilised jooned, samuti avaneb nende kaudu võimalus jälgida teo ja tahte vastuolust tärganud pingeid inimpsüühikas, mis tagab Vetemaa lühiromaanide sisemise dünaamilisuse.
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID..........................................................
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Das Tier, -e – loom Das Haustier, -e – kodulom Das Waldtier, -e – metsloom Die Kuh, -“e – lehm Das Kalb, -“er – vasikas Das Pferd, -e – vasikas Das Schaf, -e – lammas Das Schwein, -e – siga Die Ziege, -n – kits Die Ganz, -“e – hani Die Ente, -n – part Der Hahn, -“e – kukk Das Küken, - - tibu Die Biene, -n – mesilane Die Schnecke, -n – mesilane Der Schmetterling, -e -liblikas Der Wolf, -“e – hunt Der Hase, -n – jänes Der Fucs, -“e – rebane Der Igel, - - siil Das Eichhörnchen – orav Das Reh, -e – metskits Der Elch, -e – põder Das Märchen, - - muinasjutt Der Lohn, -“e – palk, töötasu Das Gold – kuld Das Tuch, -“er – rätik Das Ding, -e – asi Das Loch, -“er – auk Die Angst, -“e – hirm Die Not, -“e – häda, viletsus Das Unglück, -e – õnnetus Die Schere, -n – käärid Der Rand, -“ – äär, serv Der Gott, -“ – jumal Dienen – teenima Ziehen – tõmbama AKK
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
River Johan Schalbrick, a drummer from Tallinn (Reval) · New Sweden Swedish colony on the Delaware River from 16381655 · 1657 Martinus Hoffman, born in Tallinn (Reval), came to New York (New Amsterdam), started to work as a saddlemaker. · His great-granddaughter Cornelia Hoffmann (b. 1734) married Isaac Roosevelt, which makes her the great-great-grandmother of Franklin Delano Roosevelt, president of the US from 193345. · Hans Rebane = 1897 founded the first Estonian-language newspaper in the US Eesti Ameerika Postimees (published in NY until 1911) · 1898 founded an Estonian Lutheran congregation in NY (still exists today) 2. Signficant waves of migration from Estonia to the US in the 20th century, their reasons. *The failure of the 1905 Revolution: The first significant wave of immigration · Brought a strong Socialist contingent to the United States; led to the formation of
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
Enam pole tarvis jutumärgistada ka: 1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid, 2. perioodikaväljaannete nimesid, 3. autasunimesid, 4. kaubanimesid, 5. üksiksõidukite nimesid. Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn Silvi Siisike Vaike Varblane Tartu Reet Rebane Leili Lest 55 Ülakoma Ülakoma kasutatakse: 1. eesti nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet, mis on omastavakujuline: Ants Metsa'le, Maie Kalda'lt; 2. võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel: a
novembrini 1944,mil evakueeriti Sõrve.Eesti territooriumi vallutamine maksis venelastele nende endi andmeil 126.000 langenut , Saksa andmeil sai surma 170.000 venelast.Saksa poolel langes Saksa andmeil 30.000 meest , mis on aga ilmselt alla hinnatud,realistlikum oleks 45.000. Kodumaalt lahkunud sõjamehed koondati kõik Eesti diviisi,mis sai aunime grenaderide.Diviis võitles Oppelni all,Schönau rindel ja lõpuks Hirschbergi ruumis.Viimaseks diviisiülemaks oli Staf Rebane,kes sõja lõpus sai ainsa eestlasena tammelehise rüütliristi juurde. 7.KAOTUSED Idavaenlase vastu võideldes langes Teises maailmasõjas Saksa ja Soome vormis 14.600 meest ( 6666 on nimeliselt selgitatud ). Eestlasi langes punaväe kätte vangi erinevail andmeil 6000 - 12.000 , seejuures 1944.a.sügislahingutes kodumaal 3000 - 4000 ( Eesti diviisist langes vangi 2749 meest,neist 500 Tshehhis ) . Vangilaagris suri ilmselt puudulikel andmeil 1200 - 1500 meest . 1945.a
Mängu käik: Laps veeratab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. Samuti võib olla teise valdkonna tegevuses täring numbritega või loomadega jne. KODU- JA METSLOOMAD Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kaks flanelltahvlit, kodu- ja metsloomade pildid (kass, koer, lehm, lammas, hobune, karu, hunt, rebane, jänes, siil), pilt laudast, pilt metsast Mängukoht: rühmaruum, kuid võib ka looduses looduslike materjalidega mängida Mängu käik: Õpetaja tutvustab lastele mängu vahendeid ja mängureegleid. Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt koos pika päeva. Kui saabub õhtu, ootab perenaine oma loomi koju lauta. Loomad aga ei mäleta enam, kus kellegi kodu on." Õpetaja kutsub lapsi appi loomadele õiget teed juhatama.
ARVUKUSE PÜRAMIID VÕRDLEB ORGANISMIDE ARVU IGAL TOITUMIS - EHK TROOFILISEL TASEMEL ANTUD ÕKOSÜSTEEMI (kindlal pindalal) Toiduahel: rohttaimed jänesed rebased BIOMASSI PÜRAMIID NÄITAB, KUI SUUR HULK ELUSMATERJALI (BIOMASSI) ON IGAL TROOFILISEL TASEMEL ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS Toiduahel: rohttaimed jänes rebane ENERGIAPÜRAMIIDID NÄITAVAD, KUI PALJU ENERGIAT LÄBIB IGA TROOFILIST TASET AJAÜHIKUS. NEILT SAAB NÄHA, MILLISE EFEKTIIVSUSEGA MUUDETAKSE PRODUTSENTIDE POOLT SEOTUD ENERGIAT TEISTEL TASEMETEL. KESKMISELT ON ENERGIA ÜLEKANDE EFEKTIIVSUS ÜHELT TASEMELT TEISELE 10%, KUID ON ERINEVUSI: bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad
asendab teatud abstraktset mõistet. Üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist, näiteks öö on konkreetselt ööpäeva üks osa, kuid üldistatuna tähendab surma. Koit ja hommik on vabaduse ja nooruse sümbol, meri avaruse ja vabaduse, rist usu ja süda armastuse sümbol. Allegooriaks on metafoorne kõnekujund, millega elunähtust või mõistet väljendatakse mõne elulise kuju kaudu. Jänes kehastab argust, vikatimees surma, rebane kavalust, jänes argust, eesel rumalust. Allegooria kehastab midagi, sümbol tähendab või tähistab. Metonüümia e ümbernimetus on kõnekujund, milles ühe mõiste nimetuse asemel võetakse teine nimetus kindla suhte põhjal. Näiteks: kirjaniku teose asemel ütleme autori nime, nagu lugesimeTammsaaret, kõik inimesed = kogu maailm, abiline=parem käsi, päike=valguseandja, kroonitud pea=kuningas, Berliini müüri langemine=kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine.
läänest kui idast. • Muinasjutuga tegi algust Soome folklorist Anti Aarne • Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda. Muinasjuttude liigitud: • 1)Looma muinasjutud- peategelasteks linnud, loomad( rebane, hunt, karu, kass, koer, vares) • Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus)
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jöneses.Maismaaökosüsteemis tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda. Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüsteemi kahjustused.
võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist tonsilliit farüngiit, mille tippudes on trahheiit, pentonid bronhiit, bronhopneumoonia KOERTE INFEKTSIOOSNE HEPATIIT Põhjustajaks: Adenoviridae Mastadenovirus Koerte adenoviirus- 1 Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega Nakatumine toimub nasofarüngeaalselt, oraalselt, konjunktiivi kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides ja Peyeri naastudes, vireemiaga kandub
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Määrake valideerimine allpoololevale tabeli tulpadele (vt kommentaari) ja koostage valemid Kuupäev Müüja Puu liik Sort Kogus Hind Maksumus Puidu hinnakiri M_töötajad Kuud Päevad P_liigid Hinnad T_nimi jaanuar esmaspäev haab 76 Karu veebruar teisipäev kask 120 Hunt märts kolmapäev kuusk 160 Rebane aprill neljapäev lepp 110 Jänes mai reede mänd 150 Siil juuni laupäev paju 76 Kits juuli pühapäev saar 210 Sokk august tamm 230 september vaher 220 oktoober november detsember Amet Palk metsülem 5000 turvamees 4500 ärimees 5600 käskjalg 450 raamatupidaja 5467
- Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane IV - jama raamatutega tegi Indreku tuntumaks ja ta võeti omaks - sai sõbraks poisiga, kelle nimi oli Tigapuu, oli temast klass vanem, läksid koos linna jalutama ja ringi vaatama, Tigapuu tutvustas seda Indrekule, rääkis jõest, kuhu upub palju inimesi ja milles leidub palju aerutajad, läksid üle jõe parvega - läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee
Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. 16.3.9.2.2.16. Selts: Kiskjalised (Carnivora) Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad. Sgk Koerlased -sale kehaehitus, pikad jalad ja pikk kohev saba. Suure vastupidavusega. Küünised on lühikesed ja nürid ning pole sissetõmmatavad. Saaki jälitavad lõhna järgi. N. koer, hunt, saakal, rebane, koiott, kährik. Sgk Karulased - massiivne kehaehitus, paksud käpad ja lühike saba. Haistmine parem kui nägemine ja kuulmine. On rohkem taim- kui lihatoidulised. Pikad, mitte-sissetõmmatavd küünised. N. jääkaru, baribal, hiidpanda ehk bambuskaru, panda, pruuunkaru. Sgk. Pesukarulased ühiseks jooneks vöödilise mustriga saba ja näol asuv tume maskitaoline muster. Kesklmise suurusega, lühikeste jäsemetega. Lühikesed küünised. Esikäpad liikuvad, kujunenud käesarnasteks
kärnkonn (lemmiksöök: nälkjas, putukas, vihmauss). Roomajad: enamik on loomtoidulised. Ei ole väga valivad, neelavad alla kõik, mida kätte saavad. Krokodilliliste toiduks on näiteks linnud, kalad, imetajad- Nastikule maitseb hiir, konn, sisalik ja kui hästi läheb siis ka linnupoeg. Loomtoiduliste puhul ei tähenda see seda, et nad söövad ainult liha. Kehval ajal ajavad asja ära ka marjad, puuviljad, taimed. Kui nt rebane, kes muidu sööb pisikesi närilisi ja linde siis suure näljaga sobib ka õun, mari ja viljaterad. SEGATOIDULISED LOOMAD Kõigesööja loom toitub nii taimedest kui ka loomadest. Sellised on nt metssiga, pesukaru, mäger, närilised, karud, inimene ja osa linde (vares, kajakas) Segatoiduliste hulka kuuluvad ka paljud luukalad. 10. Püsi- ja kõigusoojased loomad. Loomi, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist, nimetatakse kõigusoojasteks
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. ...
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
stagnatsioon. Ja seda soovib majanduspoliitika kõige vähem. Majanduspoliitika faaside-etappide teema lõpetuseks võiks naljaga pooleks mainida, et sageli esineb ka selliseid olukordi, mida saab iseloomustada järgmiselt: kõik tehti justkui õigesti, aga tulemus on halb. Rebasejahil seisid püssimehed õiges kohas, ajajad liikusid õigesti, koerad lasti lahti õigel ajal. Ainult rumal ja vastutustundetu rebane jooksis täiesti vales suunas ning rikkus selle-ga hästi korraldatud jahi ära. Uus-Meremaa omaaegse majandusreformi autorid usuvad siiani, et kõik tehti õigesti. Aga tulemused olid lausa katastroofilised. Sellistel juhtudel tekib siiski tegutsemise õigsuse suhtes teatud kahtlusi. Ja mõnda asja on võib-olla hoopis võimatu teha. Näiteks Mexico City on linn, kus andsid alla isegi jaapanlased. Neil paluti leida lahendus pealinna liikluskorraldusele ja linnamajandusele
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
*See on armastus kui tal on sulle midagi tähtsat öelda. *Armastus on meelierutav. *See on armastus kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. *See on armastus kui ostad talle raamatu tema lemmikhobi kohta. *See on armastus kui võtad triikimise enese hooleks. *Armastus on see, mis püksiluku lahti teeb. *Armastus on see kui karukoopast väljub rebane. *Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. *Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!) *Armastus ohverdab kõik ja ei nimeta seda ohvriks. *Mõistusega ei saa armastada, isegi siis mitte kui peame armastust kõrgeks väärtuseks. Südamega armastatakse! *Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega!
Portugal ja Hispaania. Sissejuhatus (jätk 3) Pagulus on maailmas muutunud äriks. Inimesed ei soovi kehvades oludes ja kehvalt elada ning proovivad kõikide vahenditega pääseda heaolu ühiskonda. See protsess algas Euroopas juba 60 aastatel ja tõusvas joones kestab tänaseni. Pagulaste vastuvõtu tänapäeval määrab ära sihtriigi võimekus ja sotsiaalabi. Pagulaste Konventsiooni eesmärk on et "sõbralikult" elaksid koer ja kass, rebane ja kana, kurg ja konn. Kuid viimase aja sündmused Euroopas (Prantsusmaa, Ungari, Hispaania, Itaalia, Saksamaa jne) näitavad et heade kavatsustega sillutame teed põrgusse. Kasutatavad mõisted Pagulased ("põgenikud") "kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsetesse gruppides kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusejärgset riiki ega
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
· Izanami & Izanagi ema/isa ?? - Rahvas pärit jumalikust päritolust - Amaterasu päikese kami keisri suguvõsa esivanem o keisrid pärit sealt PÜHATEKSTID: · Shinto Gobusho - 13.saj - jaapan = püha maa PÜHAMUD: · Inarinimelist Kamut austatakse - Riisikasvatuse, kodu ja kaubanduse kaitsja - Inari pühamutes rebasekujud Inari saadikuks rebane PÜHAMUTEENISTUS: · Rituaalne pesemine enne pühamu territooriumile minekut - Sisemine ja välimine puhtus · Verega kokkupuutuvatel inimestel teenistusele minek keelatud · Looma vaim, kelle aasta on tugevdab kamit · Enne pühamusse sisenemist helistatakse kella või plaksutatakse käsi, et kutsuda kami oma lähedusse · Pühamutes kamide kujud · Kami SÜMBOL peegel
Pool rahvastikust elab pealinnas Muscatis. (Ibid.) Omaan on enamasti kaetud kõrbega, kuid põhjaosas on mäestikud. Lõunaosas paiknevad riigi peamised linnad: pealinn Muscat, Sohar, Sur ja Salalah. Omaani kliima on kuiv ja kuum ning sademeid esineb vähe. Aastaste sademete hulk on umbes 100 millimeetrit. Sajab enamasti talvel, jaanuarikuus. Kuna Dhofaris ja mägedes sajab rohkelt, on seal palju kookospalme ning toodetakse ka viirukeid. Omaanis elavad imetajad nagu leopard, rebane, hunt, hüään, jänes ja kaljukits. Lindudest leidub seal raisakotkas, kotkas, toonekurg ja pistrik. (Oman Geogrpahy 2012) Omaani suurimaks probleemiks on veepuudus ja seda väheste sademete tõttu. 94% olemasolevast veest kasutatakse põllumajanduses ja 2% tööstuses. Enamik vett saadakse kõrbealadel olevatest veevarudest ja mägede allikavetest. Joogivesi on olemas terves riigis. Omaani rahval on head elamistingimused, kuid tulevik on ebakindel Omaani väheste naftavarude tõttu
Indrek Jakobson Raja 15 Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aa...
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...
· Audit kestab tavaliselt 9-12 kuud. Suhtlemine auditeeritavaga: · Auditeeritav teab, mida, kuidas ja millal auditeeritakse. · Auditi tulemused räägitakse auditeeritavaga läbi. · Nn lehmakauplemist ei toimu. · Auditeeritaval on lõpparuanne teada ca üks kuu enne selle avalikustamist. · Aruanne avalikustatakse koos auditeeritava(te) vastus(te)ega. · "Varsti saab see läbi," ütles rebane, kui tal nahka nüliti. Kes kontrollib kontrollijaid? · Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor. · Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialistidest koosnev töörühm. · Üks viga kontrolliaruandes muudab terve aruande ebausutavaks. Loeng:
Karu 2. Tamm 7. Mägi 3. Juhanson 8. Peterson 4. Lepik 9. Kukk 5. Sepp 10. Kask 11. 1995 seisuga sagedasemad nimed: 1. Tamm (5471) 6. Kukk 2. Saar (4464) 7. Rebane 3. Sepp (3799) 8. Ilves 4. Mägi 9. Koppel 5. Kask 10. Pärn 11. 12. Perekonnanimed pärinevad kohanimedest (sageli talunimed), isikunimedest, loodusest (taimed, loomad), ametinimetustest ja omadustest (nt Pikk, Rõõmus). Perekonnanimed on suures osas lingvistiliselt
Puhas virtuaalsus, kõik võimalused, mis on olemas maailmas, toob välja. Leidja ja leiutaja ühes isikus. Põhilised tunnused, mis on tricksterile omased, ükskõik kas ta on kosmiline, suur jumal või on need omadused talt ära võetud. Neid printsiipe on juba Boasest alates korratud. Philip Peak ja...: trickser saab ainult inimolend maskeeringus olla. Teisest küljest ei saa ta kunagi olla ka jumalik olend, t. põhikujund ikkagi muinasjutuline, kus on pahad, nagu Reinuvader Rebane (pole kosmogooniliselt kuigi oluline). 1) Nälg. Tal on kogu aeg kõht tühi, luusib kogu aeg ringi, sööb kõike, mida kätte saab. Nälg on müteem, mis avaldub väga erinevatel viisidel. Nälg võib avalduda ka väga keeruliselt ja kavalalt. Võib t. viia ka ebamugavatesse ja koomilistesse situatsioonidesse (kõhulahtisus, sitapritsimise lood). Võib nälja tõttu leiutada igasuguseid kavalaid jahipidamise viise, kus nälg on innovatiivsuse. 2) Kiim
seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde köidikud, mis katkevad kohe kuna inimesed on alatud ja halvad , kui avaneb võimalus isikliku kasu saamiseks; hirmu aga hoiab alal kartus karistuse ees, mis ei jäta sind iial." Hirm on parem. Käitumisjuhised · Milline peab olema valitseja iseloom? (Viide humanistidele) Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. (Iroonia Cicero suhtes). Kohandumine. Cicero jõu ja kavaluse vastandumine vooruslikkusele oli viga. · Pole üleskutse vägivallale! Hoiatavaks eeskujuks Sitsiilia türann Agathocles, kes reeturliku ja halastamatu poliitikaga saavutas võimu, aga mitte au (ei ole seega identsed!). Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada "hästi" või "halvasti": ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus. Ebaõiglus tuleb korda
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" ...
Säilinud u 300 fragmenti Lykambese ja tema tütre Neobule lugu Hipponax U 560490 eKr Teemad otseselt ,,jambilised": toit, seks, väljaheited, misogüünia Säilinud u 180 fragmenti Peeti kolijambi e lonkava jambi leiutajaks (viimases värsijalas jambi asemel trohheus) Semonides 7. saj eKr Säilinud u 40 fragmenti Tuntud misogüünse nn naistejambi tõttu (98 rida), kus on esitatud 10 naisetüüpi: siga, rebane, koer, maa, meri, eesel, nirk, hobune, ahv ja mesilane. Solon U 640560 eKr Tuntud seaduseandja, üks ,,seitsmest targast" Jamb poliitilise programmi teenistuses: oma reformide (seisachtheia e võlaorjuse tühistamine) põhjendamine ja õigustamin Solon on jambide osas üleminekuautor: teemad on tavalisemad, mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid.
Seega mõiste "voorus" (virtu) uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik ehk virtuooslik (virtuoso) valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust (Fortuna). "Valitseja" - pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli kui poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Valitseja peab käituma, kui vaja nagu lõvi, kui vaja sis nagu rebane (Iroonia Cicero suhtes). Kohandumine. Pole üleskutse vägivallale! Võim ei võrdu auga. Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada hästi või halvasti. Sõda iseenesest pole halb, sest mobiliseerib.Lahkhelid aitavad võimu säilitada. Itaalia humanism pooldab halastust, armu, suuremeelsust, samas kui Machiavelli meelest kui valida nende ja nende vastandite vahel, valiks vastupidised variandid. Mõlema jaoks on oluline au.
ristlõike pindala on ka võrdeline l2 - ga. Leiame kuidas oleneb jala liikumise periood keha pikkusest, arvestades, et m l3. F l2 , r l , I m l2 l5 ehk T l5 / ll2 l. Kuid v s/T, kus sammu pikkus s l , siis saame, et v l/l = 1, mis tähendab , et jooksu kiirus ei olene jala pikkusest. Kõik oleneb lihaste kvaliteedist (kiudude arv pinnaühiku kohta, elastsuskoefitsient jne.). Ka loomade puhul on nii, et ühesuguse kiirusega jookseb nii rebane kui hobune. Milline on inimvõimete piir 100 m jooksus? (Õhtuleht Online 01.02.2010 10:27) Teadlaste varasem arvutus näitas, et 100 meetri jooksus on inimvõimete piiriks tulemus 9,48. Kuid nüüd on Usain Bolt jõudnud sellele tulemusele nii lähedale, et nimetatud piiris on hakatud kahtlema. Kui Bolt jooksis maailmarekordi 9,58, oli tema tippkiirus jooksu keskel 45 kilomeetrit tunnis. Kuid teadlaste uute arvutuste kohaselt lubavad inimvõimed joosta isegi 65 kilomeetrit tunnis!
38211130833 Petrov Meelis Asuja 6 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 5 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 8 45710100356 Põld Airi Uulu 7 45902200391 Põld Evelin Kabli 5 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 6 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 5 47111150090 Raja Tiina Tali 6 44012150956 Randla Aasa Asuja 8 46809210954 Rebane Helen Uulu 8 36110090988 Rebane Rein Tali 6 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 5 34811280456 Salu Argo Abja 4 34810190405 Salu Karl Uulu 7 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 7 37006180544 Salumets Erno Võiste 8 44607080463 Sarapik Evi Tori 6 46802240722 Siil Aigi Tali 4 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 6
,,Eestimaa majanduse ajalugu I" Esile kerkimaks Feliks Sauks, tegeles 19. sajandi lambakasvatussaaduste turustamise ja lühikrediidi arengu kohta. Ajaloo demograafia uurimise juveeliks, just Nõukogude Eesti ajal. Arstiteadlaste poolt 19. sajandi II poolel Körber ja tema koolkond, andis läbitöötada kihelkonna rahvastiku muutusi. Hügieenitud. Nikolai Köstner rahvaloenduse andmeid 20. sajandi alguse ajaks. 1930. aastatel hingeloendite käiku toomine. Ajaloolased Juhan Vasar, Hans Kruus, Hain Rebane. 5.12. 14 Eesti käsitlemisest Nõukogude Venemaal 1920-1930. aastail. Haridussüsteem korraldati põhjalikult ümber kogu Venemaal ja teaduse tegemine nii institutsionaalses kui tegevuse mõttes. Institutsioonide lammutamine/ümbertegemine ja uute üksuste loomine. Paljud teadlased immigreerusid, osad kirjutati korstnasse. Paljud ühiskonna- ja ajalooteadlased Läände, kus hinnatud korüfeed. Vana ja Nõukogustamata Teaduste Akadeemia
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
kasutamiseks antud siseveekogudes(KM, maavanem,kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik) · Rannaelaniku kalapüügiluba annab rannaküla alalisele elanikule õiguse kalapüügiks piiratud arvu kalapüügi vahenditega merel ja Peipsi järvel(kohalik omavalitsus või maavanem) Jahiluba · Suurulukite luba põder,punahirv,metssiga, pruunkaru, ilves · Väikeulukid hunt, rebane, kährik jt. väiksemad kiskjad ja jahilinnud(11 looma ja 23 linnuliiki) · Loa väljastab riigijahipiirkonna haldaja, rendijahipiirkonna rentnik või erajahipiirkonna valdaja Kompleksluba · Ühine luba- õhk, vesi, pinnas · Kohustus ennetada reostuse teket, teostama enese seiret, rakendama tootmis-ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid · Keskkonnajuhtimissüsteemi · Eeldab BAT, PVT. PVT-le ülemineku tegevuskava peab kompleksluba sisaldama · Tähtajatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
