kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike,
sav teave. 61 RKPJKo, 14. aprill 1998, 3-4-1-3-98, IV osa. RT I 1998, 36/37, 558. 62 Vaielda võib nii termini korraldus kui ka termini kantselei tähenduse üle. Korraldus võib tähendada nii menetlust kui ka struktuu- ri. Mõistet kantselei (põhiseaduse § 141 lg 1 ja § 144) on vastandatud mõistele ametkond (1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 47 lg 3). H. Schneider, I. Rebane, H. Siigur jt tegid oma 1992. aastal ilmunud artiklis (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe juures asuva riigi- ja rahvusvahelise õiguse ekspertkomisjoni arvamus. Eesti Jurist, 1992, nr 34, lk 202) ilmselt 1938. aastal jõustunud põhiseaduse eeskujul ettepaneku asendada kantselei ametkonnaga, sest õiguskantsler juhtivat ametkonda, kantseleid aga kantselei ülem või juha- taja. Ilmselt sel mõjutusel kohtab ka ÕKS-s vahetegu õiguskantsleri ametkonna ja kantselei vahel (5
– Maa-rahwa kalender ehk Täht-raamat. Tartu: Laakmann, lk 25–36. Maa-rahwa... 1860 = Lustisõit pühiks. – Maa-rahwa kalender ehk Täht-raamat. Tartu: Laakmann, lk 36–41. Maa-rahwa... 1861 = Lustisõit pühiks. – Maa-rahwa kalender ehk Täht-raamat 1861. Tartu: Laakmann, lk 26–33. Masing, Uku 1996. Mälestusi taimedest. Tartu: Ilmamaa. Masing, Viktor 1984. Sinasõprus tammega: pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks. Tallinn: Valgus. Masing, Viktor; Rebane, Harald 1996. Kase aasta: teaberikast lugemist ja tulusat tegemist. Tallinn: Avita. Murakin, Ants 1947. Paani riik. Põgusaid matkavaatlusi keset sajapalgelist kodu- maa loodust. Vadstena: Orto. Mälk, August 1934. Jutte lindudest. E.Õ.L. Noorsooraamat 27. Tallinn: A. Mälk. Parijõgi, Jüri 1929. Kevad kutsub. Reisimälestusi Muhu- ja Saaremaalt. Noorus- maa reisivestete kirjastik 2. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit. Parijõgi, Jüri 1937. Alutaguse metsades. Matkamälestusi
Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta 18. Prints leidis kõrbes ühe lille. Mittemidagiütlev lilleke 14 19. Prints leidis mäed.Ta tervitas mägesid. Ronis nende otsa, kuid neil polnud mõtet ( kaja) 20. Hiljem leidis prints roosiaia ja arvas et tema roos ei olegi enam eriline 21. Siis ilmus rebane, kes ütles et ainult taltsutatud asjad on kallid ja palus ennast taltsutada, et tal oleks kelle nimel elada ja eralduda massist. Siis mõistis prints et tema roos on eriline, taltsutatud.Tema oma. Rebane sai taltsutatud ja kalliks sõbraks. (Ma vastutan oma roosi eest) 22. Rööpaseadja andis mõista et inimesed ei tea mida otsivad, kuid lapsed teavad. Neil on õnne 23. Kaupmees andis mõista et saab võita vaba aega 24. Mõlemal oli janu
tema vanust. Kunagi nooruses oli teda õlast haavatud, lihased olid läbi raiutud, parem käsi jäi sellest peale kõveraks, ja ta tegutses üksnes vasaku käega. Tema nägu oli üle vasaku kulmu lõhki raiutud, mille tõttu väljalöödud vasak silm oli alati kinni pigistatud, aga pärani avatud parem silm näis igaüht läbipuurivat, läbi nägevat. Malevas rääkisid kõik nukerid, et Subudail on kaval pilk ja on ettevaatlik nagu vana läbinäritud käpaga rebane ja tige nagu raudade vahel olnud panter- koos Subudaiga pole ükski vaenlane kohutav ja koos temaga sa ei hukku. Debee ja Subudai vallutasid koos oma meestega palju maid suure khaani käsul. 10 TINGIS-KHAANI SURM Khaan kartis väga oma surma, selleks et leida igavese elu saladus kutsus ta kokku palju tarku ja arste
juulis 18-19 C, Ardennides vastavalt -1 ja 14. Sajab 600-800 mm/a, Ardennides 1100-1500 mm/a. Keskkonnateadlikkuse suurenemine ja rasketööstuse osatähtsuse vähenemine on keskkonna seisundit oluliselt parandanud. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 12 Belgias on 72 liiki imetajaid, 366 liiki linde (neist 191 pesitsejaid), 9 liiki roomajaid, 16 liiki kahepaikseid ja 58 liiki kalu. Ardennides elutsevad punahirv, metskass ja rebane, rannikul on rohkesti veelinde. Belgias on väga palju väikeseid riiklikke ja erakaitsealu. Suurim ja tuntuim kaitstab ala on Belgia ja Saksamaa piiril paiknev Kõrg-Venni. UNESCO maailmapärandi nimistus on 9 objekti. Kesk-Belgias on valdav tehismaastik. Silmapaistvaimad tehispinnavorme on Waterloo lahinguväljale 1823-1826 rajatud 40 meetri kõrgune mälestusmärk Lõviküngas. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 13
Kui lähed karujahile, pane säng valmis. Kui lähed põdrajahile pane kirst valmis. Kuldne Rootsi aeg on pask! o Külad kaovad - kogu mets läheb mõisa valdusse; kehtestatakse raiekeeld o Salaküttimine oli auasi [Rasva Jaak] Küttimise läbi vabaks ostmine - teder - 1 päev - metsis - 3 päeva - jänes - 3 päeva - orav, nugis, rebane > raha [Osvald Tall] Tabatud looma austamine/petmine 1. Süüakse kohapeal, luid murdmata (muidu tekivad uued loomad) 2. Esimene veri on ohver metsale 3. Oks, pühkimine 4. Peied - looma austamispidu; looma kostitatakse ja ta andestab o püss läks kogemata lahti, püssi tegid Lätlased o riided tagurpidi selga 5. Tuleb anda võimalus pääseda 6
Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . ....
märaga. Parim variant oli valge hobune prints valgel hobusel ja must hobune tähendas õnnetust. Sõideti ratsa isegi naabertallu. Hobuse lakk oli kammitud ja jalad rautatud hobuseraua kaotamine kosjateel oli suur õnnetus. Kui kosjasõidul kõndis vastu vana naine, tähendas see, et kosjad lähevad luhta kui just hobusega koha peal kolme korda ümber ei pööratud või üle õla ei sülitatud. Kui vastu tulid koer ja siil, tähendas see ebaõnnestumist, rebane aga õnnestumist. Kõrtsist möödudes tuli alati viina osta, isegi siis, kui endal viinad kaasas, milleta tegelikult kosjaskäimine mõeldav polnudki et hobusel jalad lahti läheks ja ta jõuaks kosilase kohale toimetada. Eesti pulm ennemuiste Jõudnud neiu juurde, andis isamees vastu tulnud koerale vorsti ja läks sisse, peigmees jäi välja ootama.
lääne- ja kaguosas. Puude all on palju alustaimestikku ja nende see elab erinevaid putukaid. Metsas elab ka palju loomi , näiteks karu, rebane ja metssiga. Metssiga on tavaline metsaloom ja metssigu võib leiduda igal pool metsas. Metsas elab ka palju linde näiteks kanakull ja kuuse-käbilind. Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Kuuse-käbilinnu omapäraks on tüse nokk, mille otsad teineteisest ristamisi üle ulatuvad
Otsimis- ja viitamisfunktsiooni funktsioonid Funktsioon INDEX - üldpõhimõtted Funktsioon INDEX - näited 1 Funktsioon INDEX - näited 2 Andmed korterite kohta Otsimise üldpõhimõtted Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Funktsioon MATCH Funktsiooni MATCH tööpõhimõte. Demo Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Paralleelsed vektorid Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Tabel Vahemiku otsimine Harjutus "Komisjonitasu" Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. sed vektorid veeb klipp index Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i...
Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] 11 Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö,
ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (668 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801 1822), näiteks "Laulja", "Kuu". paarisriim vt riim. parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüümiat kasutatakse sageli luules. Näiteks: Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks:
Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas, pohl, sinikas jt. Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on seal raske kasvada. ;adalikke katavad sood. Loomastik pole eriti liigiliselt rikas, sest pimedas metsas leidub vähe toitu ja soodel saavad hakkama vähesed. Okasmetsa loomad toituvad peamiselt puude okastest, seemnetest ja koorest (nt põder, orav). Kiskjateston esindatud hunt,ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Olulist rolli mängivad rändlinnud, kes toituvad rohketest putukatest, kes talveunest ja veekogudest väljuvad (sääsed jt). Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk, vint jt. Taiga vööndis on vähe inimtegevust. Enamus elanikkonnast on koondunud üksikutesse suurematesse asulatesse jägede ääres. Peamine tööstus haru on seal metsandus. Põllumajandus ei tasu ennast ära, sest valet ja sooja aega on liiga vähe
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – või // Ajakirja nimi, köide, number ja artikli paiknemise leheküljed. Rebane, S. (2004). Terved juuksed viitavad heale tervisele. – Elukiri, nr 10, lk 54–55. Kagan, D. M. (1992). Professional Growth among Preservice and Beginning Teachers. – Review of Educational Research, Vol 62, No 2, pp. 129–169. 2. Artikli autor(id). (Kuupäev, kuu, aasta). Artikli pealkiri. – või // Ajalehe nimi, artikli paiknemise leheküljed. Aasmäe, A. (21.10.2004). Uus keeleportaal aitab ja tõlgib ainsa hetkega. – Postimees, lk 6. 3. Artikli autor(id)
Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle- euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse, vägivallatsetakse ja tapetakse. · Imemuinasjutud, novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber ork...
1935 - 161 1940 - 207 1942 - 199 1952 - 190 1955 - 157 1962 - 168 1968 - 153 1977 - 95 1982 - 89 1987 - 112 1994 - 107 1999 - 99 2003 - 112 2005 - 70 Kõpu kooli juhte H. Tammist 1870 - 1875 Johan Laane 1875 - 1883 Johan Teekel 1883 - 1890 Hans Lepik 1890 - 1899 Peeter Ruubel 1899 - 1914 Johan Kütt 1914 - 1934 Viktor Koov 1934 - 1940 Huko Soolepp 1940 - 1941 Artur Koort 1941 1945 Richard Urla 1945-1947 Johan Jõgi 1947 - 1948 Voldemar Rebane 1948 - 1949 Hans Rannala 1949 - 1956 Arnold Vares 1956 - 1990 Toomas Vares 1990 - 1992 Andrus Veskioja 1993 - 1998 Thea Pärnamets(kt.) 1998 sept - 1998 dets Vello Bärengrub 1999 - 2003 Mare Tõnisson 2003 2004 Dea Mürk (kt.) 2004 dets 2005 juuli Linda Soots 2005 - · Kõpu on Viljandi maakonna edelapoolseim vald pindalaga 258,8 km2 · Kõpu alevikus ja valla üheksas külas elab kokku ligikaudu 778 inimest (seisuga august 2007 )
pikaks ajaks. Erosioon toimub siis, kui mullas ei kasva taimi ja tuul ja vesi uhuvad mulla ära, jättes maha viljatu ala. _____________________ Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomasid nimetatakse röövloomadeks. Saakloomadel puudub tihti kaitsevõime, sageli kasutavad nad enesekaitseks sarvi ja jäsemeid. Kiskjatele on iseloomulik kiskhammas. Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi. Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad. ______________________________________________________________________ _____ 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt
Pisiskulptuurid, ehted jm: Elsa Kotli bareljeef (värvitud kips), puitvaagen (sünnipäevakink Ilse Kotlile), puulusikas, pross Mallele, pross Anule (MUKI, lõpetamata), medaljon ja kolm prossi (puit), ripats (luu), sõrmus (luu), linnukujuline ripats (puit), koolilõpumärgid (hõbe), puidust pisiskulptuurid: Johan Kotli pea, vana naine, jutlustaja, hobune, hirv, kaks kaelkirjakut, koer, hobuse pea, kaks lindu, kaks kassi, rebane, krokodill, rästik Kotli kavandatud ja/või valmistatud mööblist ja tekstiilidest kujundatud arhtitekti toas olid eksponeeritud: töölaud, joonestuslaud, rööpjoonlaud, kolmnurk, taburet, tugitool gaasitorudest raamil, linnusilmavahtrast sekretär-kapp Ilse Kotlile, raadiokapp, ajakirjalaud metallraamil, pindpõimetehnikas seinavaip „Rukkis“, puidust aiaskulptuur Aku-Aku, põrandavaip (rüiju), padi (villane riie, tikand), kardinad (villane kude). 2.2.2. Avamissündmus
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased ...
2...12 poega, kes sündides on väga abitud, kuid nad arenevad kiiresti. Hiirepoegade silmad avanevad 9. elupäeval ning 3-nädalaselt on nad võimelised juba iseseisvat elu alustama. Suguküpseks saavad isased põldhiired 28 päeva, emased aga juba 12 päeva vanuselt. Et hiirte areng on kiire, siis on ka nende eluiga lühike - keskmiselt 1,5 aastat, eriti heades tingimustes kuni 3 aastat. Looduses on põldhiirel vaenlasi ohtralt - kärplased, rebane, kass, kakud, kullid ja isegi metssiga.[7.] 4.1.2.Halljänes Põld on sobiv elupaik halljänesele. Põlluserva teeb halljänes pesa. Teda võib kohata nii lagedal põllul, kartulivagudes kui ka ristikus. Toitu saab halljänes põldudelt aasta läbi. Talvel ja varakevadel sööb ta orast. Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on
Ettevõtte juriidiline vorm osaühing Ettevõtte tegevusala jae- ja hulgimüük Ettevõtte tegevuspiirkond Eesti Ettevõtte kontaktandmed(aadress) Vana-Viru 14 Telefonid ja faks 0123 4567 E-mail [email protected] Kontaktisik, tema telefon Maie Maasikas Juhatuse liikmed Peeter Rebane, Mihkel Raud, Kalle Kaalikas Omakapital 40 000 Omanikud, nende osa kapitalist 20 000, 10 000, 10 000 Äriideestik Toode: AXBO äratuskell Kliendid: vanusegrupp 25-45 aastat, aktiivsed internetikasutajad, innovaatilised, keskmise või kõrgema sissetulekuga ja inimesed, kelle elutempo on väga kiire ja tahavad võtta oma uneajast maksimumi ja hommikul puhanuna ärgata.
Allserva ja ülemise pilurea allaäärde on õmmeldud helesinised narmad. Vöökohal on põll volditud nelja voldiga kitsamaks, pealisküljele õmmeldud alt kolmnurkne värvel. Värvli ühes otsas nööpauk, teises pael. Põlle pikkus 70 cm, laius värvlil 41,5 cm, allääres 69 cm.Värvli laius otstes 3,5 cm, keskel 6 cm. Paela pikkus 49 cm, laius 2,3 cm. Piluribade laius 4 cm. Narmaste pikkus 4 cm. Valmistaja Anu Rebane Tori khk., Riisa küla. Põll tehtud umbes 1880.a. Muuseumile kingitud 1970.a. naiste vöö Öösel angerjas, päeval tõrrevits? Naiste vöö (Tori 1887) Vöösid ja paelu on vanadest aegadest ERMi kogudesse jõudnud kõige enam. Näiteks ainuüksi Tori kirivöösid on seal juba 43, rääkimata teiste kihelkondade vöödest. Lisaks nendele on veel suur hulk pussakaid, võrkvöösid ja igasugu paelu. Tori vöödest on kõige rohkem kogus
Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Ondatrale on meelispaigaks veetaimestikurohked jõed ja järved, mille kõrkjastikku ehitab ta omapärased kuhilpesad või uuristab kallastesse urud. Ondatra on Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. Inimtegevus Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik 10
sh on ta vahendanud poola keelest W.Broniewski ja tsehhi keelest J.Wolkeri luulevalimikke. Makedoonia keelest tõlgitud B.Koneski “Armunud tütarlapsed” tõi talle Jugoslaavia luuletõlke preemia 1986.a. Lisaks neile on Mats Traat tõlkinud ka vene, soome, läti jt. luuletajaid. KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID: 1. Eesti Kirjanduse Ajalugu, V köide, II raamat, 1991 2. Oskar Kruusi “Eesti kirjarahva leksikon”, 1995 3. Helju Nigolsi, Merike Rebane Väike Eesti kirjanike leksikon, 1998 4. Internet, Eesti luulearhiivi ja Eesti Kirjanike Liidu leheküljed
tegema peab. Kõik loomad on teda kuulama kogunenud. Major arvab, et ükskord peavad kõik loomad inimese alt vabaks saama ja kui see juhtub, siis algab õitseaeg, sest kõigis praegustes hädades on süüdi inimene. Mitmed loomad on ideest vaimustuses ja koosistumise lõpuks on kõigil selge ka Majori õpetatud laul "Inglismaa loomad". Laulule teeb lõpu Jones, kes laseb haavlitega küüniseina, arvates, et rebane on loomi kimbutama tulnud. Major suri kolm ööd hiljem rahulikku surma ja ta maeti viljapuuaia äärde. Majori kõnest alates on nii mõnedki loomad ülestõusu ootuses. "See oli märtsi alguses. Kolm järgmist kuud käis vilgas salategevus. Farmi ärksamates loomades oli Majori kõne tekitanud hoopis uue vaate elule. Nad küll ei teadnud, millal Majori ennustatud ülestõus aset leiab, neil polnud mingit alust oletada, et see toimub
Mikroskoobi all oli aga näha pärmseeni mis põhjustavad veinihaigusi. Otsides vahendeid bakteritest vabanemiseks avastas ta, et aitab kuumutamine. Sellest kuumutamisest hakati seda nimetama pastöriseerimiseks. Baktereid uurides puututi ka kokku igasuguste viirustega, mida polnud küll otseselt näha mikroskoobi all kuid mida teati. Hakkas levima uus ja kardetuim viirushaigus. Selleks oli marutõbi. Marutõppe võis nakatuda kui nakatanud koer, hunt või rebane hammustas inimest. Tulemuseks oli kindel surm. Pasteur avastas, et marutaudi surnud küüliku kuivatatud seljaaju on vastuabinõu ja võimaldab päästa nakatunud looma, kuid ta ei teadnud, kas see aitab ka nakatanud inimest. Esimene inimene kelle peale seda prooviti oli 9-aastane Joseph ning ta paranes. 19. sajandi üks levinumaid haigusi oli tubekuloos. See oli nakkav haigus ja seega väga ohtlik kõigile igas eas. Tuberkuloosi uurides avastas saksa arst Robert Koch mikroskoobi all
Järjekordselt reageeris Kaitseliit kõige kiiremini. Otsustati võtta valve alla Toompea loss, teletorn, tele- ja raadiomaja. Valve oli jaotatud nii, et Kaitseliit valvas hoonet väljast ja siseruume valvas Kodukaitse(Kaitseliiduga sarnane organisatsioon, hiljem liitus Kaitseliiduga). Kokku kogunes umbes 500-700 meest, üle Eesti, põhiliselt Tartust, Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I.Assad ,,Kaitse Kodu!" nr 5/2006) Tallinna maleva kaitseliitlased 1991. aasta augustiputsi päevil telemaja ees ülesandeid jamas.(http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:52694) 2. Kaitseliit tänapäeval 2.1. Ülesehitus ja liikmeskond
väikesed ja sageli me ei märkagi neid. Kõige levinumad on difüllobotrioos, linnuroni, trieforoos, eubotrioos, diplostomatoos, tetrakotüloos, ergasiloos, asfüksia, angerjate punatud ja haugide katk. 8 Difüllobotrioos Kalade difüllobotrioosi põhjustavad perekonda Diphyllobothrium kuuluvate paelusside plerotserkoidid (vastsed). Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub koratsiid teise staadiumi vastseks protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas.
Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja sõralised, üle 90% linnuliikidest on endeemsed(kiivi, tui, kea jne). Ainus roomaja on põhjaosa väikesaartel elutsev hateeria. Leidub väga palju sissetoodud loomalikke, neid on üle 600(siil, hiir, küülik, rebane, tuhkur, rott, horv, metssiga, põder, varblane, kuldnokk, rästad jne) on soodsa elukeskkonna tõttu hästi kohanenud, kuid paljud neist on mõjunud kohalikule loodusele hukatuslikult. [2] 5 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005).
Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks kõik, mis riiki säilitab ja suuruseni viib, on vooruslik vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada Erasmuse juhised valitsejale ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul valitseja peab olema rahva poolt armastatud kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid
Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad, roostes nõukogude trofeerelvad. Seejärel viidi pataljon Volosovo, kus see asus raudtee- ja sildade kaitsele. Hiljem
muinasjutt rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või -naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole...), sündmustiku kordumine (3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada olulised on ka arvud 7, 9, 12), muinasjuttude tegelased on vastandlikud (rikas ja vaene, hea
tulenesid Eesti iseseisvumisest 1991. aasta augustis ning jätta uue kriminaalseadustiku väljatöötamise lähemate aastate ülesandeks. Kriminaalkoodeksi uus redaktsioon võeti vastu 7. mail 1992. aastal ning see jõustus 1. juunist 1992. Oli täiesti ilmne, et 1992. a kriminaalkoodeksis olid tehtud üksnes hädavajalikud muudatused ning et põhjalik kriminaalõigusreform seisis veel ees. 1995. aasta kevadeks oli professor Ilmar Rebane jõudnud koostada eelnõu kaheksanda variandi, mille esitas ametliku lepingujärgse tööna Justiitsministeeriumile. Oma põhijoontes jäi eelnõu senise nõukogude kriminaalõiguse raamidesse sisaldamata põhimõtteliselt uusi ning tänapäeva Euroopa riikide kriminaalõiguses omaksvõetud lahendusi. 5. ja 6. aprillil 1995 arutati Tartus professor
Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116
haarab noori lugejaid. Jutust õhkub südamesoojust vaeste inimeste vastu, autor õpetab armastama loomi. Rohu lasteraamatud rõhutavad headust, visadust, julgust, siirust, töökust, eneseületamist. Loomariigi eri esindajate kaudu avab kirjanik noortele lugejatele uudse maailma. Metsloomade elu kujutades ei lange autor kuiva õpetlikkusesse: nende omadused ja eluviisid avanevad tegevuse kaudu, individualiseeritult, mittesablooniliselt. Nii pole rebane ainult kaval ja alatu, jänes mitte ainult arg, vaid loomad on varustatud erisuguste iseloomujoontega. Hea võit ning halva karistamine ei saabu kunstlikult, vaid sellele viib sündmuste loomulik kulg. Rohu lastejutud on oskuslikult fabuleeritud, nende keel on lihtne ja lastepärane. Lastekirjanikuna on tal vaieldamatud teened ning püsiv koht eesti kirjanduse ajaloos. 15 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE"
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Küsilause lõpus küsimärk. Käsk- ja hüüdlause lõpus hüüumärk. KOMAGA: sidesõnad et, aga, sest, kui, kuid, vaid, ent, nagu, kuna, siis + kõik siduvad sõnad (tavaliselt tuntud kui küsisõnad) (nt kes, kelle, mida, kus, missugune jne) KOMATA: sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka NB! Koma käib sidesõna ees! (Nt Tore, et sa tulla said) Erandid: Kui ja nagu ees ei käi koma, kui tegemist on võrdlusega! Nt Olen ilusam kui sina. Olen kaval nagu rebane. Aga ja siis ees ei käi koma, kui need on lauses millegi rõhutamiseks ja neile ei järgne lauses tegusõna (kui aga lause keskelt ära jätta, ei muutu tähendus)! Nt Mina aga olen õnnelik = mina olen õnnelik. Mis siis teha? Kui lause algab sõnaga kui, siis on lause keskel kuskil koma! Nt Kui sa tuled, (siis) helista ette. RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas
Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid 1.html Listisõnumid. Tamm, R. (2000, september 30). Õpetajal on probleeme. Õpetajate Lehe Diskussioonilist. [2000, oktoober 2]. E-mail: [email protected] 3.6.3 Audiovisuaalsed allikad Filmid: Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kassetid: Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. VATmuinasjutt. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. CD-d: Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid: Estonia. (1998). MicrosoftEncarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. LISA 1. Tiitellehe näidis KEILA KOOL TÖÖ PEALKIRI Uurimustöö (õppeaines)
mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja
on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. · Inimene okasmetsavööndis Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
