38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7
Ära jäta midagi tähelepanuta. Loomasõber A pidas eraomanikuga väikest loomaparki, kus ta hoidis puurides jäneseid, rebast, nugist ja mäkra. Ostes pileti, võis igaüks parki külastada ja loomade kohta A-lt teavet saada. Loomapark ei meeldinud samas külas elavale Loomasõbrale, kes pidas seda loomapiinamiseks. Variant 2: Ühel ööl läks Loomasõber parki ja avas kõigi puuride uksed. Hommikul parki läinud A avastas, et kolm jänest ja rebane olid minema jooksnud. Rebase leidis A küll veel samal päeval üles, kuna ta oli tulnud pargi lähedale toitu otsima. Kriminaalasjas üle kuulatud asjatundja ei osanud öelda, kas loomad võisid vabas looduses ellu jääda. 5 Variant 1: Ühel ööl läks Loomasõber parki, püüdis loomad väikestesse kandepuuridesse, pani puurid autosse, sõitis 50 km eemale ning lasi loomad metsa lahti
Ära jäta midagi tähelepanuta. Loomasõber A pidas eraomanikuga väikest loomaparki, kus ta hoidis puurides jäneseid, rebast, nugist ja mäkra. Ostes pileti, võis igaüks parki külastada ja loomade kohta A-lt teavet saada. Loomapark ei meeldinud samas külas elavale Loomasõbrale, kes pidas seda loomapiinamiseks. Variant 2: Ühel ööl läks Loomasõber parki ja avas kõigi puuride uksed. Hommikul parki läinud A avastas, et kolm jänest ja rebane olid minema jooksnud. Rebase leidis A küll veel samal päeval üles, kuna ta oli tulnud pargi lähedale toitu otsima. Kriminaalasjas üle kuulatud asjatundja ei osanud öelda, kas loomad võisid vabas looduses ellu jääda. 5 Variant 1: Ühel ööl läks Loomasõber parki, püüdis loomad väikestesse kandepuuridesse, pani puurid autosse, sõitis 50 km eemale ning lasi loomad metsa lahti
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29.Otsi nõela heinakuhjast.
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Lääneme...
a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened Metskitsed söövad suvel rohttaimi, talvel puhmaid, võrseid ja koort, vahel kuuse ja männi okkaid. Kitsed on toiduks ilvestele ja huntidele, kuid osa kitsi langeb ka hulkuvatele koertele ohvriks b) Toiduahelate võrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKATK HUNT MÄND PÕDER c) Toiduahelate katkemine Kui näiteks poleks kaske, ei saaks lehetäid kuskil süüa, kui pole lehetäisid siis ei saa lepatriinud ja sipelgad süüa ja näiteks kui rähnil pole mida süüa võib ta välja surra. 9 6. Hallhaiguri populatsiooni iseloomustus
algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu Maaglised arvud (3, 7, 12) Aeg ja koht on määratlemata Kordamine Muinasjutud jagunevad: Loomamuinasjutud Imemuinasjutud Tõsieluliste muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte.
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times'i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible." Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias. Eraelu Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi välisminister.Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USA-s soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks aega teenima. 2010
Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
Eesti Kaitseväe juhid I vabariigi ajal Mihkel Rebane Karl Kangur Sirli-Johanna Lump Hiljar Laansalu 11B klass Kaitseväe ajalugu Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede
Anton Hansen Tammsaare Elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning t...
Chironi hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale eeskujuks rebane ja lõvi; sest lõvi ei suuda kaitsta end püüniste, rebane huntide eest. Nõndaks siis tuleb olla rebane, et tunda ära püünised, ja lõvi, et hirmutada eemale hundid. 4. Ausameelselt üksnes lõvi juurde pidama jäänu ei pruugi seda mõista. Sestap ei saa ega tohigi arukas sinjoore pidada oma sõna siis, kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Ja kui kõik inimesed oleksid head, siis poleks see nõuanne
47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 5428585 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 5159337 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 5224148 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 - 34810190405 Salu Karl Uulu 5 5552595 Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4
saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' Allegooria mõiste Allegooria on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Tuntuimad allegooriad on näiteks vanasõnad. Keskaja ühiskonna struktuur ja selle väljendus Rebaseromaanis ja kangelaslaulus. Kõige populaarsem tegelane kogu keskaja jooksul oli Reinuvader Rebane, keda Eestis tuntakse Kreutzwaldi samalaade jutustuse põhjal. See põhineb Goethe ja teiste kirjanike teostel. Prantsuse linnakirjanduse üks menukamaid teoseid oli loomaeepos"Rebaseromaan". Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
Moodne vormikäsitlus: diagonaal poolitab irreaalse ja reaalse. Kasutab kontrastiprintsiipi (hele-tumedus) "Kuhu tõttad, hr Gauguin?" rohelise metsa taustal, mees värava taga "Turg Tahhiitil" idamaade naised istuvad pingil reas "Millal sa lähed mehele?" 2 naist mägede taustal kükitavad, neegrid "Nooruse kaotus" e "Sündsuse kaotus" noor tütarlaps lamab maas, rebane lakub haavu, inimeseparv lahkub mööda teed Paul Cezanne - konstruktiivse suuna rajaja (kubism) - impressionistlikule maalilaadile vastandab ta pildi kindla ülesehituse kompositsiooni. "Hea maal sisaldab head joonistust." (Cezanne) - Cezanne on XX saj kunsti kõige rohkem mõjutanud. - Armastatud temaatika: natüürmort ja figuraalkompositsioon - Värvid: tagasihoidlikud rohekaspruunid jms.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu Kuni 1945 usuti, et Jaapani keiser on selle jumalanna otsene järeltulija - jumal Shintoistlikud pühamud võivad olla väga erineva suurusega, kõige rohkem austatakse neis Inari nimelist kamit tema saadikuks on rebane Shintoistlikku pühamusse sisenemiseks peab tegema läbi rituaalse pesemise loputama suu ja pesema käed, sees olles on võimalik osta amulett või palvetahvel Kamide kohalekutsumine on kellahelina või käte plaksutamise läbi Pühamutes pole kamide pilte kuid on nende kujud Igal Shinto pühamul on vähemalt üks torii e värav Shintoismi olulisemad pühad on uusaasta ja kirsiõitepüha
ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine. 37) Evo regress eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine. 38) Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse. 39) Takson süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm, ( NT rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik
I 1 Produtsendid Taimed, mõned bakterid, teostavad fotosünteesi 2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane, inimene, koger jt. IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, konsumeer inimene, ahven, haug jt. Tertsiaarsed KONSUMENDID Sekundaarsed KONSUMENDID Primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID
02.saadi ja tasuti arveldusarvelt käekella ostuarve summas 80 EUR. Käekell on juubelikingituseks firma töötajale. Arvutage tekkinud erisoodustustelt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu- ja Tolliametile 10.)25.02. Viiakse kogu sularaha kassast panka arveldusarvele 11.)25.02. Arvestatkse töötajatele veebruarikuutöötasud alljärgnevalt: Täiskohaga töötajad: (arvestatakse maksuvaba miinimumi): * Ants Kukk-ametipalk 900 EUR Antsule arvestati lisaks preemiat 100 EUR * Reet Rebane - ametipalk 1 200 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 30 toodet 12 EUR/tk Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) 12)28.02. kantakse arveldusarvelt veebruarikuu palgad ( märtsikuus on firmas kollektiivpuhkus) NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud
MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestada, et nii puud ja lilled on
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
imetajat. Kuid minu ja ka paljude teiste arvates (eelnevalt mainitud grupitöö kaaskirjutajad ning intervjueeritavad) meenutab Pura pigem rebast või oravat. Oma uurimistöös leidsime, et Maakera tegelasel võib olla isegi potensiaali, kui teda inimestele põhjalikumalt tutvustada. Kuid seda esseed kirjutades leian, et Pura tekitab oma ebaselge päritolu tõttu pigem ebameeldivaid konnotatsioone (tervavad hambad jne), sest üks kiirtoitu reklaamiv rebane mõjub pigem ebameeldivalt kui sümpaatselt (ei tekita mingeid ahvatlusi enda ega toidu vastu). Telereklaamis ,,Käbe Maakera" on kasutatud ikonograafiliste elementidena Pura peale langevat valgusvihtu, mis võib pärineda köögiaknast (teatavasti on kevad väga päikseline aastaaeg) ning samuti kannab reklaami peategelane päikseprille (taaskord viide Päikesele ning kevadele). Otseselt viitab antud aastaajale Pura poolt esitatud monoloog, mis algab sääraselt : ,,Minu käest on väga
kuulsuse nimel. Linnaluule. Linnaromaan · Rüütlikirjandus jäi tavakodanikule arusaamatuks ja võõraks, oli ka temale tarvis oma kirjandust. · Selle tühimiku täitis linnaluule ja linnaromaan, mis kõneles lihtsate kaupmeeste ja käsitööliste elust. · Nendes teostes oli tunnete asemel kaine mõistus ja argielu, väga palju kasutati allegooriat. · Rebaseromaan oli liik, peategelaseks oli reinuvader rebane ja muud loomad. · Loomad väljendavad inimliku maailma pahesid ja kritiseerivad neid. · Roosiromaan, samuti liik, räägib mehe ja naise vahelisest armastusest ja suhetest. · Abielus on nii mees kui naine võrdsed. Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum. Lk 33 39, lk 43 62. KESKAJA TEATER · Keskaja teater on alguse saanud kirikust.
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
Saamieit Naksa oli visa hingega, ortotoksi usku vana naine. Ta elas üksi tühermaal, paksude metsade vahel. Ta sai 90-a. kui tulid sotsiaaltöötajad ja tahtsid teda hooldekodusse viia. Ta pääses põgenema ja teda ei leitui üles ning ta kulutati surnuks, kuigi ta oli täiesti elus ja elas metsameeste majas koos teiste saatusekaaslastega (Remsi ja Oiva).Kes päästsid ta elu ja kelle juurest ei olnud ta nõus laskuma, sest ta kartis, et sõjavägi võib ta tappa. Viiesajane oli rebane, kes elas metsameeste maja lähedal ja käis seal vilistamise peale söömas ja hambaid näitamas. Süzee: Oiva Jutunen ei sallinud töö tegemist ja nii ta otsustas endale elatist teenida kuritegelikull teel. Ta oli korduvalt vangis istunud ja otsis lihtsat võimalust raha teemiseks. Ta sai teda, millal tuleb järgmine kullalaev Austraaliast ja võttis veel paar abilist appi, Sutineni ja Siirase mõlemad kurjategijad, kes olid nõus võtma Oiva
vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid. Et Läänemeri on riimveeline, võimaldavad siinsed madala soolsusega piirkonnad elada näiteks heeringatel. Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes). Tundra Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru, nurmkana, lumekakk ning paljud putukad. Enamik tundraloomi magab talvel talveund. Islandi saare loomastik on suhteliselt liigivaene, põlisasukana võib siin ära märkida vaid rebast. See-eest on Islandit ümbritsev ookeanipiirkond äärmiselt kalarikas. Metsad Kunagi oli 80% , mõningail andmeil isegi 90% Euroopast kaetud tiheda metsastikuga. See ulatus Vahemerest Põhja-Jäämereni. Kuigi pärast inimtegevus on enamik meie metsarikkusest hävinud, on
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
· Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus.
TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri pooldajad eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadsid esmaseks ülesandeks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. ...
selle arvelt hiljem toituda ülejääkidest; maisitaimede ja herilaste sümbiootiline suhe, milles taimed eritavad kindlat ainet, kui liblikad selle lehti söövad, mis on signaaliks herilasele, kes muneb oma vastsed liblika järglaste kookonisse. Kuid semeetiline interaktsioon ei pea olema tingimata sümbioosil põhinev. Hoffmeyer toob näite jänestest, kes seisavad rebast nähes tagajalgadele, teades, et rebane ei asu ründama, kui jänes teda juba märganud on. Ökosemiootiline vaade Hoffmeyer seletab, et kui organismid, kellel on väike semiootiline vabadus, võivad ühinedes luua süsteemi, mille semiootiline vabadus on selle võrra suurem. Näiteks toob ta inimese raku, millel on üksikult väike semiootiline vabadus, kuid nendest rakkudest koosneval inimesel on hulga suurem semiootiline vabadus. Toetudes Gregory Batesoni definitsioonidele mängust ning rituaalist, seletab Hoffmeyer, et
Isegi Türgi populaarseim jook, ayran, on tehtud jogurtist. Samuti juuakse palju musta teed.(4) Kuigi kiirtoit kasvatab populaarsust ning McDonald'sid ning teised sarnased toiduketid on avatud kõikjal üle Türgi, süüakse kodudes põhiliselt ikkagi rikkalikke ning maitsvaid riigi rahvusroogi.(4) Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.(4) Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse
Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985 Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987 Herbert Laidvee, "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863- 1980", 1991 Jänkimees. Saatus, mille määras laulupidu. Uus Eesti, 23. juuni 1938, nr. 170, lk. 8. T. Rebane. Veel jüriööst ja Jakobsonist. Uus Eesti, 30. juuni 1938, nr. 176, lk. 13. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum.1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 2012. aastast kannab kool nime Viljandi Jakobsoni Kool. Aastatel 1992 - 2010 kaunistas tema portree Eesti rahvusvaluuta suurimat rahatähte 500 kroonist. Suurmehe nime kannavad tänavad paljudes Eesti linnades ja väiksemateski asulates. Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi
ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad, putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi. Linnud – esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee
Kui niidule pikali heita tunned kindlasti kuidas kärbsed, kimalased jpt putukad sinu pea juures sumisevad ja pinisevad. Niidul on rohkem putukaid kui soos ja metsas, sest niidul on kõvasti rohkem taimi, kui teistes paikades. Niidul on vähe linde, sest seal ei ole häid pesapaiku, olgugi et mõned teevad pesa maasse. Siin elavad põhiliselt väikesed imetajad näiteks hiired, jänesed jt. Suurem osa imetajatest käib siin lihtsalt toitu hankimas. Toitu käivad hankimas niitudelt näiteks rebane, põdrad, metskitsed jt. Rukkirääk Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja
ühesuguste elutingimustega Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Süstemaatika bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse Takson süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm (nt. rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) Väljasuremine üksikute liikide või tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigust. Eristatakse foonilist väljasuremist (pidevalt toimuv üksikute liikide kadu) ja massilist väljasuremist (paljude liikide ja kõrgemate taksonite väljasuremine suhteliselt lühikese aja jooksul) Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on linnudputukad. 2
Ta kohtles kõiki oma nukke väga julmalt. Ta sai teada, et Tortila andis Buratinole kuldvõtmekese, mis avab salaukse Carlo kambris. Basilio, Alice, Duremari ja politseikoerte abiga ajas ta Buratinot taga, et temalt kuldvõtmeke ära võtta. Loo lõpus ta kaotab ja jääb pika ninaga. Basilio ja Alice Kerjused ja röövlid. Pime vöödiline kass ja kolmel jalal komberdav rebane. Nad viisid Buratino Lollidemaale ja tahtsid puupoisilt raha välja petta. Nad TLÜ Haapsalu Kolledž Natalia Mertsalova Klassiõpetaja II kursus Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust mängisid röövleid, kes Buratino tammeoksa külge pea alaspidi üles riputasid
inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et
Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta
10 Machiavelli Valitseja loom, pooleldi inimene, ei saa tähendada muud, kui et valitsejal on tarvis osata ära kasutada mõlema, nii inimese kui looma loomust; üks ilma teiseta pole kestev. 3. Et valitsejal on niisiis tarvis osata kasutada hästi ja õigesti ära looma, tuleb tal võtta neist endale eeskujuks rebane ja lõvi26; sest lõvi ei suuda kaitsta end püüniste, rebane huntide eest. Nõndaks siis tuleb olla rebane, et tunda ära püünised, ja lõvi, et hirmutada eemale hundid. 4. Ausameelselt üksnes lõvi juurde pidama jäänu ei pruugi seda mõista. 27 Sestap ei saa ega tohigi arukas sinjoore pidada oma sõna siis, kui selle järgimine võiks pöörduda tema vastu või kui on kadunud põhjused, mis panid teda lubadust andma. Ja
häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb.
Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. 3 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb
muskus hirved, orav, ilves, soobel) Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid loomaliike. Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne. Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne. Tiibeti platoos on spetsiifilisteks loomaliikieks orongo antiloop, mägilambad, näriliste liigid, kiskjad nagu hunt, tiibeti rebane jne. ning roomajad. http://scenery.cultural-china.com/chinaWH/images/arbigimages/ba1ef6227a2832598af3afa614cd4d8e.jpg Tiibeti antiloop (üleval) Mägi gasell http://rpmedia.ask.com/ts?u=/wikipedia/commons/thumb/7/79/Gazella_gazella.jpg/120px-Gazella_gazella.jpg http://helpsik
Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi (Grus grus), rabahanesid (Anser fabalis), suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3]
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kit...
maad ja ei mõtlegi põgeneda. Selline komme saab paljudele saatuslikuks heinaniitmise aegu. ( Kuu loom metskits Rainer Kerge ) Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Talvel söövad metskitsed janu kustutamiseks kuuse-ja männiokkaid. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad) 3 Põder (põder eesti imetajad)
Tallinna Ülikool Tervis ja Heaolu Uni ja Puhkus Töö koostaja: Ragnar Rebane Töö juhendaja: Ene Lausvee Tallinn 2015 UNI ja HEAOLU Uni on üks kahest inimese eksistentsi põhiseisundist. Argielu stressitekitajad, nagu haigused ja mured, võivad selle aga vandenõulaslikult ära rikkuda. Kes meist ei teaks, mis tunde tekitab halvasti magatud öö: me muurume tähelepanematuks ja ärrituvaks, tunneme end väsinult ja halvasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
