Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8
1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2.Kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. 3.Muinasjuttudes korratakse pidevalt, nt lemmikarvuks on 3 (asju juhtub kolm korda) jne. 4.Muinasjutud lõppevad reeglina õnnelikult. Nimeta vähemalt kolm muinasjuttude autorit. 1.Kreutzwald 2.Andersen 3.Vennad Grimmid Millal on rebane positiivne, millal negatiivne tegelane? Kui rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Kuidas muistendeid liigitatakse? 1.Tekke- ja seletusmuistendid 2.Rahvausundilised muistendid 3.Hiiu- ja vägilasmuistendid 4.Kohamuistendid 5.Ajaloolised muistendid Mille järgi saad aru, millise muistendiga on tegemist? 1
Loomamuinasjutt on muinasjutt, mille tegelasteks on loomad. Igale neist on antud oma kindel karakter. Kuna iga maa loomajuttude tegelaskond koosneb sel maal elavatest loomadest, siis koosnevad ka eesti loomamuinsjutud just Eestis elavatest loomadest. Muust piirkonnast, teistsuguse levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega. Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel
Siin metsas pole ühtegi hunti ja sa ei räägi viisakalt!" Jaan: ,, Head aega!" Hanna-Liisa: ,,Te olete nagunii rõvedad, au revoir!" Hulkuv kass: ,, Need on küll jubedamad olendid, keda mina näinud olen, nii ebaviisakad!" Rebane: ,, Ja kes te olete siin jõlkumas?" Jaan: ,,Lihtsad jahimehed." Rebane: ,,Teeme nii, et tee vastate mu küsimusele, ja mina ei hammusta teid tagumendist, sobib? Kuigi on imelik, et teil püsse pole." Hanna-Liisa ja Jaan: ,,Okei!" Rebane: ,,Kes on see, kes kaval kui rebane ja oranz nagu apelsin?" Jaan: ,,Rebane?" Rebane: ,,Kust sa teadsid? Nii tark oled. Head aega siis!" Õpetaja: ,,Järgmisena kohtasid mu 2 õpilast metssiga." Metssiga: ,, Röhh, röhh, mis, te tahate, mulle süüa tuua?" Hanna-Liisa: ,, Ei, sa oled rõva, väkk!" Metssiga: ,, Ah, mine sina ka oma jutuga! Ma läen otsin süüa. Hääd aega!" Ilves: ,, Kas te proovite minu piirist üle minna?" Jaan: ,,Eiii... Me otsime hunti siit metsast. Ega sa ei tea midagi?" Ilves: ,, Ei tea
Memo saatest Vabariigi kodanikud. Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane, suhtekorraldaja Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog Arne Hiob. Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu sooneutraalsele kooseluseadusele on ikkagist 7-le ja 9- le oktoobrile planeeritud Riigikogus selle seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine. Räägiti ka sellest, et kahjuks on meie ühiskond jagunenud kaheks leeriks : ühed on selle seaduse poolt ning teised selle vastu. Arutati ka seda, et meedias on
· Mänd on temperatuuri suhtes vähenõudlik, igihaljas. Joonis 1: Männi ökoloogiline amplituud Pilt 4: mänd Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Arusisalik, niiskuse suhtes nõudlik, ei suuda elada väga niisketes kohtades. Pilt 5: arusisalik Joonis 2: Arusisaliku ökoloogiline amplituud Toiduvõrgustik Joonis 3: siirdesoo toiduvõrgustik Toiduahel · Mänd- sipelgas-rabakana-rebane-karu. Pilt 6: rebane Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk.
Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Nt arusisalik, rohukonn, mets karihiir Tipptarbijad
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte
Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur · Imemuinasjutud
komponentide suhet sellega, mis jääb ümberlükkamatuks- kui sellist teadmiste elementi, mida ei ole tulevikus võimalik ümber lükata. Igal arenguetapil olenevad meie teadmised teaduse, tehnika, tootmise poolt saavutatud tasemest. Vastavalt tunnetuse ja praktika edasiarenemisele muutuvad inimeste teadmised loodusest sügavamaks, täpsemaks ja täiuslikumaks. Sellepärast 19 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 87 20 I. Gräzin, M. Lumi, H. Rebane, J. Rebane ja J. Saar. Filosoofia leksikon. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 228 9 on teaduslikud tõed selles mõttes suhtelised, et nad ei anna uuritava ainevaldkonna kohta täielikke, kõikehõlmavaid teadmisi ja neis leidub niisuguseid elemente, mis tunnetuse arenemise protsessis muutuvad, täpsustuvad, uutega asenduvad. Iga suhteline tõde on aga sammuks absoluutse tõe poole liikumises ja iga teaduslik suhteline tõde sisaldab absoluutse
Oli see alles magus amps! Magusaim tigu, mis hiir eales saanud oli! Kuid vaene siil oli ikka veel tühja kõhuga! Kurvastades hiilis siil kauni päevalille poole. Nähes, et hiir nii maialt tigu nosib, hüppas siil hiirele peale ning hampsas kaelast kena fileetüki. Kõht sai täis ning meel läks paremaks. Kätte jõudis õhtu. Siil pesitses rahulikult oma pesas. Haigutades otsustas ta unemütsi pähe tõmmata ning magama minna. Kuid magama siil ei jäänudki, rebane jõudis ette ning üheainsa hetkega olid siili elupäevad loetud. Ettearvamatu, eksole? Kuid mis teha, life happend. The end! Probleemid: Inimene kütib rebast, et saada kasukat. Rebaste populatsioon väheneb, kuid rebased on väga olulised meile, sest Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust. putukad hävitatakse mürkidega ära; loomade elukohti hävitatakse; tehakse üht ja teist, aga kui kõik oleks tasakaalus, oleks see just nii, nagu meie..näidendis
RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID.
RÖÖVLINNUD VALGEJÄNES ELAB METSADES JA RABADES, ERITI MEELDIVAB TALLE OKASPUUDE LÄHEDUS. VALGEJÄNES VAHETAB SUVISE PRUUNI KASUKA TALVEL VALGE VASTU. TAL ON MUSTAD KÕRVATIPUD. SUVEL VALGEJÄNES SÖÖB ROHTTAIMI, PUUOKSI JA PUUKOORT. AASTAS SÜNNIB 2 VÕI 3 PESAKONDA, POEGADE ARV 1...6. PEAMISTEKS VAENLASTEKS ILVES, REBANE,NUGIS JA SUURED RÖÖVLINNUD. TALVEL SIIL ELAB METSASERVADEL, PARKIDES JA AEDADES. TEGUTSEDA ARMASTAB VIDEVIKUS JA ÖÖSITI. TEMA KEHA KATAB OKKALINE NAHK. TA ON SEGATOIDULINE,ERITI ARMASTAB PUTUKAID AGA KA VIHMAUSSE, KONNI, HIIRI, LINNUMUNE JA -POEGI, ÄRA EI ÜTLE KA RAIPEST. SIIL SUVE JOOKSUL SÜNNIB KAKS PESAKONDA POEGI. VASTSÜNDIND SIILIPOJAD ON PALJAD JA PIMEDAD, MÕNE PÄEVAGA KASVAVAD PEHMED OKKAD. SIIL HÄVITAB NII KAHJURPUTUKAID KUI TIGUSID.
Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid.
P002 03/01/15 Haab Pärnu vaher 1 Karu P003 03/01/15 Seen Võru lepp 2 Karu P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt P009 08/01/15 Mänd Harju küte 1 Jänes P010 09/01/15 Karu Lääne küte 2 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 2 Hunt
metskiur jne.) Siin teevad rändepeatusi sookured. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull Kohata võib rästikut, nastikut , sisalikke ja konnasid. Soo eluskoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed, ämblikud) Putukatest leiab siit mardikalisi, tirdilisi, lehekirbulisi, kärbseid, sääski, ämblikke. Loomadest jalutavad läbi soo metssiga, põder, jänes, hunt, metskits, uruhiir, karihiir, rebane. Soo-loorkull 2. Asukoht Soid võib leida pea kõikjal maailmas, subarktilistelt aladelt troopikani Maakera soorohkeimad alad on Kanada ja Lääne-Siber. Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Soo on avatud valgusele. Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt
PEETRIKESE LASTEAED-ALGKOOL Pr Reet Rebane Teie 15.01.2009 nr 1-5/8 Lääne-Viru Maa-arhiiv Järelevalve osakond Meie 16.01.2009 nr 7-1/13-1 Näituse 23 44314 RAKVERE Dokumentide loetelu kooskõlastamine Lugupeetud proua Rebane Esitame arvamuse avaldamiseks asutuse dokumentide loetelu. Austusega Kalle Kask Kantselei juhataja Lisa: 21 lehel Telefon: 620 2066 e-post: [email protected] Peetrikese Lasteaed-Algkool Telefon 666 6666 E-post: [email protected] Lillekese 4 Faks 666 6665 Registrikood 71122200 12345 RAKVERE
Aktsiaselts Korter AKT Tallinn 20. mai 2013 nr 56 Ehitusmaterjali mahakandmine Koostatud komisjoni poolt koosseisus: esimees: majandusjuhataja Peeter Rebane liikmed: raamatupidaja Liia Ruut remondijaoskonna juhataja Marko Mari Komisjoni tegi kindlaks, et korteri remondi käigus kulutati ehitusmaterjale järgmiselt: Materjali nimetus Mark Kogus põrandavärv ST-39 45 kg oksool 897 29 kg põrandakate KL10 89 jm Nimetatud materjalid kuuluvad mahakandmisele.
augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849) "Risti-sõitjad" (1851) "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851) "Kalevipoeg" ( 1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864
Autor: Antoine de Saint-Exupery Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge
...............................................................7 1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed.......................................................................8 2. Metoodika...........................................................................................................................10 3. Tulemused..........................................................................................................................13 3.1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes).....................................................................14 3.2. Hunt (Canis lupus)......................................................................................................15 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos).............................................................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5
raekool on alati olnud vaenlased ning üritavad end üle trumbata. Vestigentoriusel oli aga uus laul välja mäeldud , ilusa soologa kuhu sobiks täpselt sellise lauluhäälega poiss nagu Matthias). Nüüd tahtis Vestigentorius Matthiast kooli võtta. Ta rääkis Kotsepadega ning hakkas Matthiast õpetama , et ta saaks koolis hakkama. Matthias hakkas koolis käima ning sai omale uusi sõpru , eriti sellega ,et kõik tahtsid tema rebast näha(Matthiasel oli rebane kuna Kotsep oli tahtnud saaka 4 nahaga kasukat aga oli saanud kolmega pluss üks rebane , kes oli Matthiasele käige lemmikum). Kõige paremaks sõbraks sai ta Andresega. Matthias käis ka laulukoolis ning esines ilusasti. Ükskord läksid nad esinema Mustpeadesse,kus olid kohal kõik tähtsad inimesed. Matthias jäi küll hiljaks aga jõudis täpseklt selleks ajaks kui oli tema kord laulda. Matthias isegi kutsuti suurte inimeste juurde, et teda tutvustada ühe tähtsa mehe tütrele
ülesanne. Tegemist on on oma missiooni pooliku tajumisega, oma kitsasse maailma sulgumisega. Viimaseks planeediks on maa, mis avab oma olemise saladusi. Siin saab prints maolt teada, et üksi ollakse ka inimeste juures, kõrbelill õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Aga kui prints jõuab roosiaeda, peab ta kibedalt nutma, sest nüd avastab ta, et tema roos ei ole sugugi ainuke. Ja siis ilmub rebane, kes palub ennast taltsutada. Prints ei mõista, rebane selgitab, et taltsutama töhendab suhteid looma. Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist:"Traditsioon on see, mis teeb, et ks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised". Lõpuks avaldab rebane ka oma saladuse:" Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled." Lahkumise eel ütleb prints maapealse elu kohta:"Inimesed sinu kodus kasvatavad viis tuhat roosi ühes aias..
saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud …. on Põder, halljänes, metskits, lammas Millised kahjustavad noort taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder … võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud)→ vihmauss → mutt → valge- toonekurg 2. nõges→ kobras→ hunt→pruunkaru 3
Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa
HOBUNE EI MAGA MAGAVAD PÄÄSUKE TALVEUND TALVEUND VARBLANE LEHM PART KAJAKAS SIGA KARU HUNT ÖÖKULL LAMMAS SIIL REBANE MÄGER JÄNES METSSIGA ILVES ORAV PÕDER METSKITS KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ HUNT ORAV
värvin kollaseks ja teksti siniseks. Selle teksti tausta värvin kollaseks ja teksti siniseks. Selle teksti tausta värvin kollaseks ja teksti siniseks. Selle teksti tausta värvin kollaseks ja teksti siniseks. 3. Vead (16, paremal, kaldkiri) Kanakari siblis peenramaal. Kaks kana kaagutasid keldri katusel. Sirelipõõsas siblis must kana. Valge kana munes valge muna , pruun kana munes pruuni muna ( Millise muna muneb kirju kana? ) Rebane püüdis kana põllu pealt kinni ja viis selle kana metsa . Rebane käskis poegadel kana ära süüia , kuid rebasepojad hakkasid kanaga mängima .Rebane sai vihaseks ja viis kana külasse tagasi . P e r e n a i n e oli väga rõõmus kui kana ( see oli kirju kana )jälle kodu õues oli ja hakkas apelsini koorima . Materiaalne kahju jäi olemata. Rebane läks hoopis hiiri otsima põllu peale . 4. Kopeerimine-kleepimine (14, vasakul, bold) Selle lõigu teisaldan 4nda punkti esimeseks lõiguks
peale. Seega seitsmes koht kuhu väike prints läks oligi planeet Maa. Seal kohtas ta kõrbes olles liiva sees roomavat kollast boamadu. Kui väike prints läbi kõrbe läks, kohtas ta ühtainsat lille. Lõpuks aga leidis väike prints tee mis viis inimeste juurde. Ta jõudis ühte roosiaeda kus kasvasid viistuhat roosi ning kõik olid täpselt samasugused kui see roos mis kasvas väiks printsi planeedil. Siis aga ilmus rebane ning väike prints tahtis, et rebane tuleks temaga mängima, kuid rebane vastas: „Ma ei saa, sest ma pole taltsutatud.“ Väike prints hakkab otsima kaevu, et juua saaks ja ta ka leiab selle. Kaevu kõrval oli üks kahekümne meetrine kivimüür mille otsas oli väike prints ning all oli kollane boamadu. Siis aga päästab autori minategelane väikse printsi ära. Õhtul oli väike prints kurb sest ta pidi oma planeedile tagasi minema ja öösel väike prints ka läks.
Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama. Ta korjas endale suure kuhja oksi ja ehitas varese õpetuste kohaselt ümmarguse okstest pesa. Karu oli oma tööga väga rahul ja läks uude majja pikutama. Kui karu peale paaritunnist pikutamist oma silmad jälle lahti tegi, nägi ta rebast tema poole jalutamas. Ta tervitas rebast rõõmsalt ja uhkustas oma majaga. Rebane tervitas karu vastu, jäi tema maja vaatama ja hakkas naerma. Ta ütles karule: ,,See pole ju mingi maja, see on hoopis linnupesa! Siin hakkab talvel külm, sul pole ju isegi katust pea kohal!" Karu nägu venis pikaks ja ta uuris rebaselt, milline üks korralik maja peaks olema. Rebane seletas karule, et ühel õigel majal peaks olema uks ja katus ning see peaks olema tehtud palkidest. Karu pidas rebase nõuannet heaks ja ta päris rebaselt , kust ta endale palke võiks saada
poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed
,,Spektrum" COOL D Kunst ei ole kunsti teha vaid kunst on kunstis kunsti näha - moodsat kunsti on lihtne teha, kuid sellest on väga keeruline aru saada. Väike marutõbine sinine rebane - selle all võis COOL D mõelda Saksamaa maalikunstniku Franz Marc`i maali ,,sinine rebane". Ma hulluks lähen oma ateljees liikudes, hulluks nagu Peeter oja läheks - Kunstnikul võib peas olla väga palju mõtteid, kuidas see maal vaimusilmis välja võiks näha , kuid neid mõtteid paberile panna ja teostama hakata ei ole neil väga kerge, enne tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ateljee- kunstniku töökoda.
· Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad).
leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud
JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA JÄNESE KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU HUNT TERE, KAKUKE! TERE -TERE, VÕSAVILLEM! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA JÄNESE KÄEST VEERESIN ÄRA JA KARU KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU REBANE TERE, KAKUKE! TERE -TERE, REINUVADER! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE EEST VEERESIN ÄRA... MA EI KUULE. TULE ISTU MULLE NINA PEALE, SIIS KUULEN PAREMINI! KAKUKE HÜPPASKI REBASELE PEA PEALE AGA KAVAL REBANE NEELAS KAKUKESE ALLA
....................................................................... 7 1.Sissejuhatus Dagö on Eesti ansambel, kelle stiiliks on popmuusika. Dagö omab üht suure bändi peamist tunnust: ta on omas stiilis ainus ning ansambli nimi markeerib ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intelligentse sõnakeskse popmuusika sünonüümiks. Dagö'l on viieliikmeline koosseis: Lauri Saatpalu, kes on solist, kuid samas kirjutab ka laule oma bändile, Peeter Rebane, tema mängib kitarr, Raul Vaigla, kelle võimuses on basskitarr, Taavi Kerikmäe, klahvpillide meister ning Petteri Hasa, kes tegeleb löökriistadega. Dagö aastal 2006: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla. 2. Dagö ajalugu 1998. aastal sügisel loodi bänd ,,Dagö", mille algatajateks olid Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas.
Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid · Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid
See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas veelgi sügavamal, hunt kaevas oma käppadega, karu kandis rasket mulda ning pääsuke ja muud linnud aitasid ka nii kuidas jaksasid. Kui jõesäng valmis sai, tuli Vanaisa tehtud tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul ning premeeris loomi tumeda kasukaga. Kõige usinamad olid olnud mutt ja karu. Nemad on üleni musta kasukaga. Kahjuks oli ka neid, kes eriti tööd ei teinud. Üheks selliseks oli hilpharakas, kes
kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED
piiravaks teguriks? tolerantsusreegel - selle kohaselt mõjub pidurdavalt see ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad. Teine tarbijad. – Sealt esimese astme rohusööjad ehk herbivoorid, teise astme tarbijad kõigesööjad (omnivoorid), kolmanda astme lihasööjad ehk kiskjad. Kolmabda troofilise taseme moodustavad lagundajad 10. Koosta toiduahel (neli lüli) 1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane
RAEKOOLI ÕPILANE Autor: Gert Helbemäe Tegelased: peategelane Matthis Laule- mündrik Kotsepa kasupoeg, mündrik Kotsep, emand Kotsep - mündriku naine, laulu- ja ladina keele õpetaja Adam Vestigentorius hüüdnimega Torius, aritmeetikaõpetaja Bartholomeus Frölling, rektor Johannes Mönnink, Matthise klassivennad Andres, Klaus, Olf, Sasse Johann jt, Andrese isa pitsmaaker Luick, Andrese ema, rebane Tegevuspaik: 16 saj Tallinn Jutustus räägib 16 saj Tallinnas elanud poisist Matthisest. Teos algab sellega, et Tallinnasse saabuvad hansa kaubalaevaga omapärased külalised, kellel oli tõmmu nahavärv ja kes olid riietatud väga kirevalt, samuti rääkisid nad võõras keeles. Nendega koos tuli maale ka teose peategelane Matthis, kes levitas uudist, et need imelikud inimesed on silmamoondajad, kõhurääkijad ja imeväärsed lendajad, kes annavad mihklipäeval Tallinnas võimsa etenduse.
alusel. (4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja kohase töötundide arvuga päevas. (5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas. (6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga. K. Rebane PALGAKORRALDUS (Juhtimisraamatupidamise osa) 2010/2011 2 praktikum § 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel (1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. (2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn, kastan, rarappuu, kask, põõrad, rohttaimed; kits, hirv jänes, okas-, metssiga, mäger
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid,
FLEE.02.042. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus Majandusteaduskond, sügis 2013 Nimi: Tanel Rebane Rühm: B Kuupäev: 19.12.2013 ARVESTUSTÖÖ 1. Paranda selles reklaamkirjas kõik õigekirja ja muud keelevead. Kui teksti sisu jääb kohati
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga
Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast
Kontserdiretsensioon ,,Jõulutähed" Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud.
"Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu vga raskeks," lausub lill. Vike prints ronib krge me otsa, et nha korraga tervet planeeti ja kiki inimesi, kuid neb ei vaid kaljuteravikke. Tema higetele vastab kaja. Lpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on nnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on neid viis tuhat, ja kik hesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub vlja rebane, kes palub end taltsutada. Rebasega jumalaga jttes, vidab rebane, et usaldab taltsutajale oma lihtsa saladuse: "ainult sdamega ned hsti. Kige thtsam on silmale nhtamatu. Edasi rkis rebane, et printsi roos on teliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii thtsaks," tleb ta. "Sa vastutad alati kige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Maal kohtab prints veel rpaseadjat ja kaupmeest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
