Õpilasuurimus ja praktilise töö raport vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on
S säästmine 1.5.2. Loetelud Kui loetelu üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide Mudel sisaldab nelja agregeeritud turgu: 1) hüvitisteturg, 2) tööjõuturg, #9 kapitaliturg, 4) rahaturg. Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite, väiketähtede või mitmesuguste märgistega. VormingLõik Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0. (Office 2003: Vorming Taanded ja vahed; Office 2007: Lõik Taanded ja vahed) Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat lauset uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga. Loetelu realõppu pannakse punkt. Näide Turule pääsemine on lihtne, kui: 1
1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 4. Vastata juhendi lõpus toodud lisaküsimustele, eraldi peatüki all. TÖÖ VORMISTAMINE Kodutöö vormistab õppur kirjalikult juhindudes referaadi/lõputöö vormistamise juhendist. Kindlasti arvesse võtta tekstivormingut: Times new roman 12 pt, reavahe 1,5, joondus äärest- ääreni st „Justify“. Töö esitada ettenähtud kuupäevaks juhendajale digitaalselt (PDFina) või paberil praktikumis. Töö saatmisel märkida e-maili, mis päeval ja kell praktikumis käite. TÖÖ SISU Tiitelleht; Sisukord; Õnnetusjuhtumi ja sellele eelnenud asjaolude üldine kirjeldus; (Mis, kus, millal, kellega, kuidas ja miks juhtus. Kas toimunud õnnetus: oli vahetult seotud
04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.
Peale käsu Header and Footer valimist saate sisestada teksti päisesse või jalusesse. Vaikimisi pannakse see tekst päise või jaluse vasakusse serva. Lehekülje keskele teksti sisestamiseks tuleb vajutada klahvi TAB, päise paremasse serva teksti sisestamiseks vajutage kaks korda klahvi TAB. Stiilid (laadid) Stiil (ingl k style) on vormingute komplekt, millele on antud nimi. Lõigustiil hõlmab kõiki lõigu vormindamisega seotud määranguid nagu reavahe, teksti joondus, vaba ruum lõigu ees ja järel, lõigutaanded (vasak, parem ja esimese rea oma), tabulaatorid jms. Samuti on määratud ka lõigus vaikimisi kehtiv märgistiil (font, kirja suurus, ....). Muutus laadis kajastub automaatselt kõikides lõikudes, kus seda kasutatud on!! Word'i on sisse ehitatud hulk vaikimisi stiile ehk siselaade nagu Heading1, Heading2, Normal jne. Tavaliselt ongi vaikimisi lõigustiiliks Normal. Stiili rakendamine
* Siin ja edaspidi on aluseks Microsoft Word 2010 eestikeelne menüü. Töö veerised (ehk tekstivabad ääred) vormistatakse järgmiselt: üla- ja alaveeris 2,5 cm, lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm. Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5. Arvutis: märgista tekst (klahvid Ctrl + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font – määra kirjatüüp ja tähesuurus ja fondi värv (Automaatne) – vali Lõik – Reasamm 1,5. 14 Teksti vormistamisel kasutatakse rööpjoondust: parem ja vasak veeris jäävad sirged. Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J).
Juhendaja telefon 5041379 , 7734 385 Ettevõtte tegevusala Ravimite müük Praktika tegevuspiirkond Mustvee Linn OÜ Mustvee Apteek teenustega saab kõige paremini, mugavalt ja kiiresti tutvuda, firma kodulehel, kus on väga põhjalik tutvustus.( http://www.apteek1.ee/contact.asp? action=0&c=jogeva&contactid=33&type=9). KOM: tekstiosa igal pool 1,5 reavahe ja paremäär joondu panna, nagu tegin ka sissejuhatuses, nii paranda ka siin ja igal pool mujal teksti osaga Tabeli sisse nii tbl 1 kui edaspidi pane palun reasamm 1,15 2 PÕHIPROTSESSID OÜ Mustvee Apteeki külastab rohkem manem rahvas kuid külastavad ka noored eriti pered. Kõik, kellel on tekkinud seoses ravimite soetamisega soov või huvi on oodatud ja samuti ka niisama head nõu saama. Mustvee apteeki ettevõtte vanus 5 aastat 9 kuud,üldpinda on 80 ruutmeetrit
Käivituskulud kokku 16727 Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pealkirja järel sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste juures sulgudes. Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida. Näide: Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49. Või Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused. 3.1.7. Joonised Joonisteks nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab
leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus Kirja tüüp on Times New Roman. Kirja suurus on 12 punkti. - Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5. - Tabelites, joonealustes märkustes, pikemate eraldi lõiguna esitatud tsitaatide puhul jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu
Sobiv tehnoraja automaa- tika valitakse vastavalt töölaiusele ja hilisemale harimistehnikale. Sakilised ketasseemendid. MAESTRO põhivarustusse kuulub JUNKKARI traditsioonilise seemendiketta ja koonus-tugiketta baasil loodud kombiseemendi, mis viib seemne ja väetise ühte mullavakku. Lõikav kettaserv on sakiline ja seemendi survet saab reguleerida vahemikus 6 kuni 140 kg. Reavahe on 12,5 cm. Teravilja ja väetise-külviks eraldi saab MAESTRO külvikut lisaseadmena varustada väetiseseemenditega. Hüdrauliline käigumärgisti märgib ära järgmise töökäigu. Töötingimustele vastavalt võib valida märgisti jaoks kas käsitsi või automaatse juhtimise. Järeläke on reguleeritav. Kui surve maapinnale on õigesti reguleeritud, kobestab see mullapinda väga hästi
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine......................................................................
Heading2 jne Sõnade vahel on ÜKS tühik 1 3.2 LÕIGUVORMING Lõikude eraldamiseks on vaba rida või lõigu ees 1 vaba ruum (Format->Paragraph->Spacing Before) Joondus Justify 1 Reavahe 1,5 1 Tekst jaotub lehekülgedele hästi (ühe- 1 kaherealised lehed puuduvad) 5 PILDID, TABELID 5P Lisatud vähemalt 3 pilti 1 Igal pildil on allkiri 1 8 Piltide paigutus hea 1
- info teisendusreeglid ehk faili (mudeli) sisemine struktuur - rakendustarkvara valik, millega antud faili tüüpi või mudelit on võimalik luua- töödelda - Lisadena vormistada: 1. eelmiste aastate õpilastööde ja oma lisaks leitu (kuidas otsisid) kokkuvõte 2. edasised uurimisküsimused (2-4 küsimust), mille kohta materjali hetkel ei leitud Peale tavapärase korrektse vormistuse (vormistusreeglid vaata www.pc.ut.ee alt, olulisemad: 1,5 reavahe, pealkirjad stiilidega, sisukord, tiitelleht, kirjandusallikad ja lisad) peab töös olema vähemalt viis viidet kirjandusallikatele (parem rohkem, sh võõrkeelsed!) ja töö sisu maht (ilma tiitellehe, sisukorra, kirjandusallikate, lisade jms) 4- 10 lk, sh kaks selgitavat pilti või joonist. - ajamäärang (failitüübi või mudeli ajalugu, arengusuunad, muutumine, versioonid) Algselt arendas vormingu spetsifikatsiooni Sun Microsystems, kuid standardi töötas välja
Porgandit on võimalik külvata veel kuni juuni lõpuni. Külvisügavus 1...2 cm. Porgandi külviskeem sõltub eelkõige kasutatavatest külvi- ja vaheltharimise masinatest, kuid ka kasvatatavast sordist. Varajasi ja väikese viljaga sorte külvatakse arvestusega 150-200 taime/m2. Säilitus- ja tööstusporgandi sortide puhul külvatakse 80-120 seemet/m2. Suurtootmises, kus kasutatakse spetsiaalseid vaheltharimisriistasid, jäetakse tasasele maale külvates reavaheks 30-45 cm ning suurem reavahe traktori tehnorajaks. Spetsiaalmasinate puudumisel on jäetud reavaheks vaoharjal kasvatamisel ka kuni 75 cm. (6) Külviga alustan kohe, kui maa on korralikult ettevalmistatud ja maapind on vajalikul määral sulanud. Seega mai teisel poolel. Külviks kasutan täppiskülvikut, mis tagab optimaalse tiheduse külvamisel, see hoiab ära harvendamise probleemid. Kuigi võib ka juhtuda, et tuleb ikkagi harvendada vähesel määral. Reavaheks jätan 70 sentimeetrit (cm) vaoharjal kasvatamisel
Õitseb juunis- juulis. • Viljad on munaja kujuga, kaheseemnelised ja valmivad augustis. Ajaloost • Kultuurtaimena kasvatatakse iidsetest aegadest. • Metsikul kujul teda enam ei esine. Kasvatamine • Kerge, lubja- ning toitaineterikas pinnas. • Päikesepaisteline kasvukoht. • Külvatakse kevadel otsekülvina, taimede vahe 10...15 cm. • Seeme idaneb vähemalt 3...4 nädalat. • Reavahe 25...30 cm. • Tärkamisest kuni seemnete valmimiseni kulub u 135 päeva. Kasvatamine • Koristatakse koos vartega. • Seemned lastakse vartel järelvalmida (soovitatav hoida latvupidi õhukeses riidekotis või riputada taimed vartpidi kuivama, paber alla, sest seemned valmivad ebaühtlaselt. Kasvatamine • Seemnesaak 60...100 g/m². • 1000 seemne mass 1...1,5 g. • Idanevus säilib 1...2 aastat.
14 Küüslauku paljundatakse emasibulast võetavate küünte abil. Kuna küüslauk vajab üsna pikka kasvuaega, istutatakse küüned kevadel võimalikult vara huumuserikkasse ja hästi niiskust hoidvasse mulda. Mõnedele küüslaugusortidele tuleb kasuks kuuajaline külmkapikuur enne istutamist. Taimi võib ka siseruumides ette kasvatada. Küüslaugud istutatakse 10 cm vahedega, reavahe olgu 40 cm. Küüned või ette kasvatatud taimed istutakse 58 cm sügavusele. Kui kasvatatakse taliküüslauku, istutatakse küüned kasvukohale juba sügisel. Sügisel istutatakse küüned sügavamale kui kevadel, ning istanduse võib katta paari sentimeetri paksuse aiajäätmekomposti- või koorekattekihiga. (Biolan, 2010) Spargel hakkab saaki andma alles mitme aasta pärast. Taime võib külvata seemnest või istutada peenrale istikud
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
aastat. Põllu ettevalmistamine (aega vähe!) algab eelkultuuride künnialuse üleskündmise, segamise ja kobestamisega (kuni 25 cm sügavuselt). Mulda viiakse ka väetisi ja herbitsiite, hävitatakse ja nõrgestatakse umbrohuidandeid. Väetamine:taliraps vajab rohkem toitaineid kui suviraps. P ja K antakse põhiliselt sügisel, väävelväetisi S umbes 30 % sügisel, ülejäänu kevadel. Veel väetatakse Mg-ga, N-ga (lämmastik) Tavapäraseim külviviis-kitsas reavahe 12,5 cm. Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus
andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine. Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest (sellel ei märgita), numbri koht on lehekülje alumises osas keskel (alumisest servast 13 või 15 mm), numbri kõrgus on sama, mis põhitekstil. Numeratsiooni alla kuuluvad kõik lehed, kaasa arvatud kirjanduse loetelu ja lisad
Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd
ollasuurtähtedes) Navigeerimine lihtne, loogiline ja kergesti mõistetav. Süsteemistruktuur hoida nähtavana kõigil lehekülgedel. Linkimine: küsimus mida külastaja lehelt kõige enam otsib, vastavalt sellele lingid teha. Menüü ja alamenüüde linkide vahel loogiline seos, ühte alamlinki võib paigutada mitme kõrgema lingi alla. Fondi (kirjastiili) valik: Times New Roman ei ole ekraanisõbralik, parem lugeda Arial, Verdana. Fondi ja reavahe suurus: ei tohi kasutada väga väikest teksti (8), reavahe peaks olema pisut suurendatud. Teksti paigutamine leheküljele: tekst ei tohi joosta ekraanis servast servani, tsentreerimine pole lubatud (joondada vasakule või võrdselt) Tausta: ei tohi häirida, tekst peab olema taustast hästi eraldatud. Lehekülgede süsteemi struktuur ja kujundus: ühesugune kõigi lehekülgede jaoks. Kujunduse üldmulje lakooniline ja neutraalne
14 Brandti lendlane............................................................................................................................14 I osa Joonda kogu tekst kahelt poolt sirgjooneliselt (kehtesta rööpjoondus) Kehtesta vasaku veerise laiuseks 3 cm, parema veerise laiuseks 2 cm Kehtesta kogu teksti ulatuses lõikude vaheliseks kauguseks 1 cm Määra fondiks Times New Roman ning kirjasuuruseks 12 p Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.................................
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Näide loovtöö arvutil vormistamise nõuetest ............................................................................................................ Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 10-14/ 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata. ............................................................................................................
Avamaale külvamise viisid · Külv peab olema tehtud ühele sügavusele ja olema ühtlaselt jaotatud külvipeenras. · Enamasti ridadena, harvem hajali. · Külvatakse kas peenardele või tasasele maale. Peenardele külvi sobib just niiskema mullaga aladel. · Peenrad tehakse 0,8 1m laiad, peenravahe 0,3 0,4 m. Peenarde kõrgus oleneb antud paiga mullaniiskusest ja jääb enamuses 10 15 cm piiresse. · Peenardele külvatakse seemned kas pikki või risti ridadena. Reavahe, sõltub kasvatatavast kultuurist ja harimisviisist, jääb15 25 cm piiresse. Külviread märgitakse nööri, raam- või rullmärkija abil. · Tasasele maale külvatakse pikiridadena, mis hõlbustab mehaanilist külvi ja vaheltharimist. Külv tehakse kas ühe või mitmerealiselt (lintidena). · Hajali külvi kasutatakse haava-, papli-, kase- jt. peente seemnete puhul. · Taimi tuleks külvata tihedusega: lehtpuud 35 50 taime/m, okaspuud 80 130 taime/m. 27.04
9 II. Uurimistöö vormistamine Tartu Gümnaasiumi uurimistööde vormistamisnõuded lähtuvad kehtivatest rahvus- vahelistest nõuetest (ISO standardist). Töö esitatakse pehmes köites. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 2,5 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel välja ei kirjutata. Uurimistöö keel ja stiil Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel
arendus 0.5 25% 0.2 10% 0.08 4% 0.03 2% 0.01 1% -kulud baas- 1.5 75% 1.8 90% 1.92 96% 1.97 98% 1.99 99% kulud Kokku 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% Kui tabelis kasutatakse viitamist vajavaid andmeid, siis kirjutatakse viide tabeli pealkirja lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused. Näide: Märkused: r korrelatsioon; SKP sisemajanduse koguprodukt. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja
01 1% -kulud baas- 1.5 75% 1.8 90% 1.92 96% 1.97 98% 1.99 99% kulud Kokku 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% Esimene strateegia: Eelarve jääb muutumatuks 5 aasta jooksul (2 miljonit krooni) Kui tabelis kasutatakse viitamist vajavaid andmeid, siis kirjutatakse viide tabeli pealkirja lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused. Näide: Märkused: r korrelatsioon; SKP sisemajanduse koguprodukt. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED 10
4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
Kui eristamiseks kasutatakse teistsugust kirja või kaksikülakomasid, pole jutumärke tarvis. · Kaksikülakomade vahel seletatakse keeleteaduslikus tekstis sõnade tähendusi. Neid kasutatakse tsitaadisisese tsitaadi märkimiseks. (2004: 379381) VORMISTUSE VIIMISTLEMINE Enne, kui hakata tööd viimistlema tuleb selgeks teha nõuded. Paberina kasutatakse A-4 suurust paberit, kus tekst on ainult ühel pool. Tähe suurus on 12 punkti, reavahe 1,5. Tekst peab olema liigendatud nii,et kolmes pealkirjatasemest piisaks. Teksti veerud: üle- ja alaäärda jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasemasse serva 45 cm ja paremasse 2 cm. Leheküljed nummerdatakse araabianumbritega tiitellelehst alates, nähtavalt märgitakse aga alles teisel leheküljel. Lehe ühele küljele kirjutatud tekstis paigutatakse leheküljenumbrid lehe paremasse ülanurka paberi ülaääre ja esimese tekstirea vahele, servast sama kaugele kui tekst.
See mõjub ebaprofessionaalselt ning muudab kuulajad närviliseks. Valgustahvel ehk grafoprojektor võimaldab näidata küllalt mitmekülgset lisamaterjali: skeeme, tabeleid, pilte, eelnevalt kujundatud teksti. Lüümikutele ehk kiledele saab kohapeal töö käigus kirjutada, neid saab ka üksteise peale paigutada, teha paberkoopiad ja vastupidi. Raamatutest ja ettekannetest lehekülgede kopeerimine ei ole sobiv. Valgustahvli kujutist on kergem jälgida, kui * kirja suurus on 22 või enam; * reavahe on 1,5 kuni 2 kirja kõrgust; * tekst ei ole infoga üle koormatud (märksonu on kergem jälgida kui pikki lauseid); * kujutis on ekraani keskel, selge ja terav ning kõigile nähtav; * kõneleja ei seisa vaatajate ja ekraani vahel. Slaidide abil saab demonstreerida eelkõige pildimaterjali. * Slaidiprojektori kasutamine nõuab hämarust ja see raskendab märkmete tegemist. * Kõik slaidid on kasulik eelnevalt nummerdada. Video abil saab näidata väga mitmesugust lisamaterjali
Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist 1-2x. Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel peab uuesti äestama. 80. Rasketel muldadel äestamine. Sõmeraline muld võimaldab äestamist efektiivsemalt teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna raskematel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Raske koorikuga mullad soovitatakse enne äestamist töödelda rõngas-rihvel rulliga. 81. Teraviljade vaheltharimine. Lai reavahe, aga ei asenda äestamist. Rootoräkkega 82. Äestamine ja vaheltharimine mulla hüdrofüüsikaliste omaduste mõjutajana. Harjad vaheltharimiseks – plastikust harjad, mis töötlevad pealmist mullakihti, eemaldades sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud edasi kasvavad, on väiksem, sest rohkem või vähem mullast väljakistud juurtega umbrohtudest jäävad mullapinnale. Harjade optimaalne harimissügavus on 3 cm. Nad jätavad
Kaaskirjale kirjutab alla töötaja, kes vastutab dokumendi õigeaegse edasitoimetamise eest. Kinnituskiri sisaldab kirjalikku lubadust tähtajaliselt täita võetud kohustused ja teostada teatud tingimustel mingi töö, tarnida kaup või sooritada maksed (lisa 5). Kinnituskirja andmise õigus on määratud töötaja volituste piiridega. Ametkirja vormistamise põhimõtted. 1. Ametikiri vormistatakse kirjaplangile. 2. Kirja suurus on (Font Size) 11 - 14 3. Kirjasamm 2,54 mm 4. Reavahe (Paragraph) 1 (Single) või 1,5 (1,5 Lines) 5. Kirja stiiliks plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. 6. Püstkiri (Regular) kirjastiiliga (Font) Times New Roman või Arial. 7. Kirja paigutus (reastus) paberil (Alignment) on vasakult paremale ilma venitamiseta (Align Left), sõnade poolitamist välditakse. 8. Kirjal peavad olema alguses pöördumine, lõpus viisakusvormel, kirja allkirjastaja nimi, amet ja
heintaimede puhul mis on aeglase alg-arenguga, nt valgeristik, aasnurmikas, ohtetuluste, päide-roog. Kattevilja ei tohi kasutada ka erodeeritud ja turvasmuldadel. Et nnendelt maadelt 1 aastal saaki saada on otstarbekas kasutada koos kattetaimedega 1-raiheina seemet 11-25 kg. Heinaseemned on erineva suurusega ja seetõttu seemnete külvisügavus peaks olema peeneseemnelistel liikidel nagu nurmikad valgeristik, timut, 0,5 1,5 cm sügavusel. Keskmise ja suurema suurusega seemnetel 1,5-3 cm. Reavahe laius peaks olema 7-8 cm. Külviaeg min muldadel- ideaalne varakevda ja see võib kesta parasniiske suve korral kuni juuli teise pooleni. Turvasmuldadele ideaalne külviaeg on suve teine pool(juuli-august) ja seda sest uuskülvid ei vaja turvasmullal eraldi umbrohu tõrjet. Külvile peab järgnema rullimine ja heinaseemned tärkavad 5-10 päevaga. Varakevadise külvi korral on vaja teha 3-4 nädala pärastpärast taimede tärkamist umbrohu tõrjet ja selleks võib olla umbrohtude niitmine
vastama eesti keele reeglitele. 2. Kirjutise kui terviku ülesehitus peab olema loogiline ning töö eri osad omavahelises vastavuses. Väljendusviis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teksti loetavuse huvides tuleb vältida pikki lauseid ja liigset võõrsõnade kasutamist. 3. Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/Paper/Paper Size), ühepoolsel paberilehel. Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti, reavahe 1,5 intervalli (Format/Paragraph/Line spacing/1,5 lines). Lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset.
Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5- 6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla lupjamine: nimelt ei kannata kirsipuud mulla kõrget happelisust, selle tulemusel langeb nende saak ja nõrgeneb juurdekasv. Samuti tuleb kirsiaia rajamiseks kasutatavat maa-ala enne istutamist korralikult väetada ja harida (Alternatiivtegevuste lühitutvustus)
Mullastiku suhtes ei ole kirsipuud eriti nõudlikud, kuid ei kannata põhjavett. Suurte tööstuslike kirsiaedade rajamiseks sobivad Lõuna-Eesti nõrgalt leetunud liivsavi- ja savimullad, mida tuleb enne istandiku rajamist siiski lubjata ja väetada. Samuti sobivad kirsikasvatuseks hästi sobiva kliimaga (öökülmadeta periood 170–190 päeva) ja mullastikuga Lääne-Eesti ja Saaremaa. Tööstusliku istandiku rajamisel on sobiv reavahe 5 m, puude vahe rea 4 m. Istutusskeemiks on 5-6 x 2-4, taoline skeem võimaldab istandiku hooldamist (väetamine ja harimine) traktoriga. Esimeseks tööks enne istandiku rajamist on mulla happelisuse määramine ja happelise mulla lupjamine: nimelt ei kannata kirsipuud mulla kõrget happelisust, selle tulemusel langeb nende saak ja nõrgeneb juurdekasv. Samuti tuleb kirsiaia rajamiseks kasutatavat maa-ala enne istutamist korralikult väetada ja harida. Multšida tuleb kevaditi. 9
Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php '; // käsu lõpp - semikoolon // käsk: kirjuta väljundisse muutuja $b väärtus echo 'b = '.$b; // käsu lõpp - semikoolon ?> Näide 1.3.3 Echo Järgmine on sõna echo. See on keelekonstruktsioon, mida kasutatakse sõnede kirjutamiseks väljundisse (meie juhul html faili). Sõned peavad olema kas jutumärkides (" ") või ülakomades (' '). Kui sõne on jutumärkides, siis esimene asi mis PHP parser selliste sõnedega
Kaera äestamisel enne tärkamist järgneb ettevaatlik äestamine nelja lehe staadiumis. Vanem ja tihedam kaera taimik on hea konkurentsivõimega umbrohtude suhtes. Teravilju tuleb äestada nii tugevasti kui võimalik. Teraviljataimed võivad olla lamandunud, kuid mitte väljakistud ega juured mullast väljas. Mitmeaastaste umbrohtude (juurumbrohtude) nagu h. orashein, põldohakas, põldpiimohakas jt. puhul on efektiivsemaks hanijalg tööorganitega vaheltharija. Kui reavahe on umbes 16 cm (ja rohkem), saab teostada reavahede harimist. Kombinatsioonis vaheltharija ja äke teevad parima töö. Vaheltharija poolt äralõigatud mullakiht murendatakse äkke poolt ja umbrohud kammitakse paremini välja. Äkkega saab harida mitu korda, vaheltharijaga aga enamasti vaid ühe korra vegetatsiooniperioodi jooksul, sest hilisemates kasvufaasides on oht kultuurtaimi vigastada suurem.
10 14.11.2011 Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (1) · Lehe servad jäetakse vabaks vastavalt: ülevalt ja alt 3 cm, paremalt 2 cm ja vasakult 3 cm vaba ruumi. · Kirjatüüp läbivalt Times New Roman (ka pealkirjade vormistamisel) · Tähesuuruseks 12 punkti, erandiks on lisade, tabelite ja jooniste vormistamine. · Reavahe läbivalt 1,5, erandiks on viidatud allikate loetelu, lisade, tabelite ja jooniste vormistamine. · Tekst joondatakse rööbiti. · Töö kõik leheküljed nummerdatakse ühtses süsteemis (k.a töö lisad), · Lehekülje number paigutatakse lehe alla serva keskele. · Lehekülgede numbrid trükitakse alates sisukorra esimesest leheküljest (tiitelleht on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbrit sellele ei märgita).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
