Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
• teed rajavaid oskusi, mis loovad eelduse muutusteks, õppimiseks, iseseisvate eesmärki- de seadmiseks; • eneseanalüüsi oskusi, mis võimaldavad paremini analüüsida oma eeldusi teadlike kar- jääriotsuste tegemisel; • infootsimise oskusi, mis loovad eelduse olla kursis hariduse ja töömaailma võimaluste ning vajadustega; • otsusetegemise oskusi, mis on vajalikud valikuvõimaluste hindamiseks ja realistlike eesmärkide seadmiseks; • eesmärkide elluviimise oskusi, mis on vajalikud karjääriotsuste täideviimiseks. Nõustamisprotsessi planeerimine Protsessi planeerimiseks tuleb esmalt kindlaks teha nõustatava olukord ja vajadused – kas on tegemist kiiret lahendamist vajava kriisiolukorraga või pigem rahulikku tegutsemist või- maldava küsimusega. Tulenevalt nõustatava olukorrast valitakse ka sobivate rõhuasetustega tegutsemistaktika.
' Kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul sai Tartu Gogoli nimeline Keskraamatukogu Lutsu nime kandma, samuti on Lutsul kaks nimelist muuseumi - majamuuseum Tartus, Palamuse Kihelkonnamuuseum,antakse välja Oskar Lutsu nimelist huumoripreemiat, andekate õpilaste toetuseks on Arno Tali Sihtkapital, antakse välja õpetaja Lauri tiitleid. Luts ei jäänud mõjutamata uusromantilise kirjanduse vooludest. Tema romantilis-sümbolistlikud näidendid ja jutustused ilmusid paralleelselt realistlike teostega, kuid jäid kunstiliselt tasemelt maha realistlikust proosaloomingust. 20-ndate alul, mil Luts jõudis teise loominguperioodini, taandusid sümbolistlikud elemendid. 32. Teisi proosaautoreid rahvaliku vestmistraditsiooni, realismi ja muinasjutuloomingu piirimailt 20. sajandi algupoolel (J. Lattik, J. Mändmets, J. Lintrop, Ansomardi jt). 19. sajandi lõpul valitsevaks saanud realistlik, tuntavalt kriitilise hoiakuga proosa etendas ka veel
pinge ja sünteesiotsingud osutavad ühe tervikliku arenguperioodi lõppu. Omandatud rikaste kunstikogemustega, vaimse sõltumatuse ideedega ja demokraatliku üldhoiakuga astus eesti lüürika 1940. aastal uude arengufaasi sotsialismi rajamist alustanud ühiskonnas. 25. Proosa 1905-1940 · Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ja 20.saj alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse F.Tuglas (novellid ,,Hunt", ,,Hingemaa"), A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20. saj. Esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromantilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Nt Tuglase novell ,,Toome helbed"(1908) ja A.H
ägedat võitlust peeti, kritiseeris eesrindlik haritlaskond imporditud "italomaaniat" väga teravalt. Vene muusikuid vihastas keiserlike teatrite üleolev suhtumine poolvägisi, halvasti ja minimaalsete kulutustega lavastatud vene oopereisse, häirisid autorite mõtteid moonutavad kärped. Sellal kui kodumaiste ooperite puhul iga väljamaksmisele kuuluvat rubla korduvalt sõrmede vahel veeretati, toodi itaalia omad uskumatu toreduse ja pillavusega lavale. Realistlike vene ooperite eest seisjaid segas itaallaste ülepaisutatud romantilisus, meloodia paigutine sabloonsus, orkestri osatähtsuse alavääristamine ja muu igavalt tavapärane. Ehkki nimetatud regressi eitamine on ajalooliselt mõistetav, jäeti poleemika ja kritiseerimise tuhinas itaalia ooperi head küljed hoopis märkamata. Verdi teostes leiduvaid itaaliapäraseid puudusi arvustades hinnati tema loomingut ebaõiglaselt ning vaidlused pro et contra kaldusid äärmusse.
sinnasuunas, et eleegilisus hakkab jälle süvenema. Proosa 1958 "Jäälätted" 1961 "Emajõgi" 1962 "Tartu" 1963 "Kivisild" 1965 "Must raamat" 1969 "Keeristuli" "Jäälätted" on raamat, mis kehtestab natuke uutmoodi kirjutamist. Kui räägime Kangro loomingu esteetilisest muutumisest, siis Tartu sarja algusega uus käekiri ja uus kirjutamisviis leitakse. Kuidas 6 raamatut paigutuvad pagulaskonteksti ja eesti kirjanduse konteksti? + tegemist ei ole realistlike romaanidega. Kuidas on võimalik, et siin algab hämu ja segasus ja see võetakse kriitikas suhteliselt heatahtlikult vastu? Esiteks see, et proosa muutumises pole Kangro päris esimene ajas. Teiseks on Kangro eristaatuse tinginud retseptsioon - Kangro on tähtis mees ja kirjutab teistmoodi, ju siis peab. Mitte ainult välised asjaolud, vaid sisemised kvaliteedid ka, mida võiks kolmanda punktina rõhutada:
Seal arutatakse käsikirju, tehakse autoritele selgeks, mida tohib, mida ei tohi. 50ndatel tembeldatakse Semper rahvavaenlaseks ja tagandatakse kohalt. Sotsialistlik realism Kirjanike Liidu põhikiri ütleb, et sotsialistlik realism on see meetod, mille järgi kirjutatakse. Tõelisuse kujutamine peab olema võltsimatu aktsioon on see, et ühiskond areneb revolutsiooniliselt ja kui keegi mõtleb teisiti, siis ta lihtsalt mõtleb valesti. Kirjanikel süveneb äkki realistlike faktide kirjeldamise lembus. Arhidektuuris on olemas ka suur klassitsistlik komponent. Kui vaadata aga kirjandust, siis kirjanduses klassitsistlik normide rangus on olemas, aga on ka muid jooni. Eriti luule puhul me näeme ka vanaaegse romantika/romantismi mõjusid. Luule puhul võiks öelda isegi, et luulestiil muutub koidulapärasemaks. Draama Draamas on teatav suhteline tõus. Ta tõuseb seetõttu esiplaanile, et proosa ja luule kukuvad tagaplaanile. August Jakobson
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
· metakeeleline seotud koodi/keelega, tavaliselt tagaplaanil, kerkib esile siis, kui kontakt on häiritud; · poeetiline. Lisaks on teatrikõne komplitseeritum, alati on mitu autorit ja adressaati. Autor, näitleja vs tegelane, vaataja. Kõne draamas on korrastatum, seotud poeetilise funktsiooniga, täidab esteetilisi eesmärke. Näidendi lavastuste tegelased on väga sõnaosavad. T. S. Elliot: näidendi ja luule vahe on väiksem kui tavakõne ja draamakõne vahe. Realistlike näidendite kõne peab ühtlasi olema loomulik ja ebaloomulik. Dialoog ja monoloog. Suurem osa näidenditest on üles ehitatud dialoogile, kahe või enama isiku kõnele (dialoog ja polüloog). Dialoogis on vaja täita teatud tingimusi. Tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkti ning sellepärast tekib vajadus kõneleda. Kahekõne sõltub: · tegelaste arvust, mis määrab sisu, vormi ja intensiivsuse. Kahe inimese
Draamateatri idee toetab passiivset vaatajat, eepiline teater sunnib vaataja võõristus-efekti kaudu kriitilisele ja objektiivsele positsioonile. Võõristus-efekt: sündmuste, tegude ja tegelaste võõraks tegemise protsess, piisava kriitilise distantsi loomine publiku jaoks. Brechti loodud teatrisuund, mille eesmärk oli mitte lasta publikul minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne. 19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849. aastal loodi Bergenis Norra teater (Norske Teatret), dramaturgiks Ibsen. 1853. aastal Christianias ehk Oslos Norra teater, dramaturgiks Bjornsterne Bjornson. Norra teater kasvas realistlikus suunas. Christianias oli ka Vana-Taani teater. Bjornson
täiskasvanute toimetamised selles kõige veenvamalt. Pigem sümboliseerib onu Peeter suureks kasvanud poissi, kes ei võtnud lapsepõlves toimunud õppetunnist õppust ja keda kollid seetõttu uuesti kiusama tulevad. 37 3.4. Liisu-sari Liisu-sarja raamatud sisaldavad endas mitte kaanest kaaneni jutustust, vaid lühilugusid. Tegemist on realistlike juttudega. Jutukogu ,,Liisu" sisaldab lühijutte ,,Puuksutav Joosep ja ülejäänud pere", ,,Jäätisepidu" ja ,,Vett pritsiv kivi". Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" sisaldab lühijutte ,,Eriti eriline pannkook", ,,Lugu sellest, kuidas Liisu sõjas sanitariks käis" ja ,,Liisu liivaaugus". Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" sisaldab lühijutte ,,Liisu leiutab küünlapuhuja", ,,Liisu hakkab tuletõrjujaks" ja ,,Liisu korraldab jalgrattamatka".
veejagamisele", 1948, kehvikute vastuhakust rikastele ja selle tagajärgedest 115, Pomma Nuberdõ 105 Baid ähvardavad teda, ent õpetajanna ei kuula neid. Tema sõbratar, venelanna Anna, töötab naaberkülas. Nad kirjutavad teineteisele kirju. 106 Armastuse teemal luuletused ,,Kured", ,,Mäed", ,,Vene Peissaaz" (1926), vee-maareformi teemal ,,Üleelatud päevad", ,,Baide kaebus Nõukogudele", ,,Mida nüüd teha" (kõik 1925), oopiumi kahjulikkusest üks esimesi realistlike poeeme turkmeeni luules, ,,Oopiumisuitsetaja" (1927; selles kujutatakse, kuidas inimene langeb oopiumi ohvriks). 107 Näiteks tema luuletus ,,Valitsuse sõnadele on vaja pöörata tähelepanu" (1932). 108 Batrak Kurban otsustab alustada võitlust aga Sapariga. Lõpuks hakkab ta mõistma, miks Muhat bei ässitab Turkmeenia vaeseid nõukogude võimu vastu ja tunneb, et Punaarmee kaitseb vaeste huve. Film oli esimese nõukogude turkmeenia kunstilise filmi ,,Ma pöördun tagasi" aluseks.
Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901--1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul"). 1914--1925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925--1971: psühholoogiline realism.
ainult sellest, milline on ressursside kasutamise maht. Näiteid väidete kinnituseks: ennekõike kasutatakse ressursse paremini ligipääsevates kohtades (nafta, turvas, põlevkivi). Kui varud oluliselt vähenevad, tuleb kapital suunata kaugemale asulatest, sügavamale maa alla, mere põhja jne. Taastumatute ressursside kasutamise optimeerimise tulemused Taastumatu ressursi kasutamise optimeerimine ajas on väga kompleksne probleem, eriti kui soovitakse kasutada realistlike eeldusi ja oletusi. Palju töid tehti 1970ndatel aastatel, suur osa nendest kasutas suhteliselt keerukat matemaatilist lähenemist. Konkureerivas majanduses püüab tootja maksimeerida kasumi nüüdisväärtust. Üheks tulemuseks on see, et ressursi kasutamisest saadava tulu nüüdisväärtus peab olema võrdne igal ajahetkel: ( P1 C1 ) ( P2 C2 ) ( P0 C0 ) ... 1 r (1 r ) 2
Illimar", 1937). Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932). Tuglase kirjanikukuulsus põhineb eelkõige tema novelliloomingul. Kirjanik alustas naturalistlike ja realistlike külaeluaineliste ja revolutsiooniteemast kantud töödega ning suundus seejärel uusromantismi väljendusvõimaluste juurde, mis eeldab reaalse ja kujutusliku ühendamist. Uusromantismi tulek Tuglase loomingusse muutis ta teoste esituslaadi tunderõhuliseks. Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus: novellide sõnastus lähenes sageli luulekeelele,
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
arusaamadest tekkinud pinge ja sünteesiotsingud osutavad ühe tervikliku arenguperioodi lõppu. Omandatud rikaste kunstikogemustega, vaimse sõltumatuse ideedega ja demokraatliku üldhoiakuga astus eesti lüürika 1940. aastal uude arengufaasi sotsialismi rajamist alustanud ühiskonnas. 25. Proosa 1905-1940 · Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ja 20.saj alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse F.Tuglas (novellid ,,Hunt", ,,Hingemaa"), A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20. saj. Esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromantilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Nt Tuglase novell ,,Toome helbed"(1908) ja A.H.
mõistab. l?petamisega seotud ?lesanded Need soovitused on mõeldud selleks, et juhtida kliente konkreetsete ja realistlike toimingute miseks. Teisalt võib tegevuskava saata kliendile postiga umbes üks kuu pärast selle koostamist. suunas, mille puhul õnnestumise tõenäosus on suur. Kavast ei peagi palju rääkima, juba selle kättesaamine meenutab kliendile kohustusi, mille ta on enesele võtnud.
[„No natuke ikka on,“ võib teil tekkida kiusatus ikkagi tunda ka sellise uskumusega ning keerulisi sündmusi sellisel viisil seletades, aga me ei lisada!] Ma ei taha sellest pikemalt rääkida, kuid ma olen natuke pahane (või vihane). Kui te ole niivõrd stressis ja nii pikka aega. Loomulikult peavad meie uskumusi kindlustama ja toetama näete, et ma olen täna natuke „nipsakam“, siis teate, miks.“ juhtimiskontekstis vajalikud oskused. Tasakaal realistlike uskumuste ja juhtimisoskuste vahel Halva enesetunde juures tuleb lühidalt selgitada: „Mul on tugev peavalu...“ Kui tegemist on on see, mis tagab igapäevaselt stressivabama ja positiivsema toimetuleku. isiklikumat laadi probleemiga, pole enamasti mõistlik üksikasju jagada; tavaliselt piisab sellest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
