Näited eraldistest Garantiieraldis Eraldised kahjuliku lepingu suhtes Eraldised keskkonnakahjustuste suhtes Eraldised kohtuvaidluste suhtes Pensionieraldised Lühiajalised eraldised Eraldise kajastamine D Garantiikulu K Garantiieraldis Garantiiremondi teostamine D Garantiieraldis K Materjal K Võlad töötajatele K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusmakse võlg Tingimuslik kohustis Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille: realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslikku kohustist ei kajastata põhiaruannetes. OMAKAPITALI ARVESTUS AKTSIASELTSIS JA OSAÜHINGUS Omakapital on jääkosalus ettevõtte varas pärast kohustiste mahaarvamist. Omakapitali liigitatakse: omanike sissemaksed (nimiväärtuses ja nimiväärtust ületavas osas); reservid; kasum. Aktsiaselts AS Aktsiaseltsi põhikapital on aktsiakapital, mis on jaotatud aktsiateks.
aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2
aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks. Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev. Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega. Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. 38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2
testosterooni tase) Mälugeenid o Lapsepõlve mälestused ununevad aja jooksul o Epigeneetika o Laste nunnutamine aitab kaasa geenide avaldumisele Binet´-Simoni test o Prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théudore Simon, 1905 o Mõõdab inimese IQd o Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid o Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele IQ geneetilise taseme realiseerumine o Narkomaanide lastel IQ = 82-83 (USA). Geneetiline võimekus ei realiseeru o Beebi aju on õppimismasin Aktiivsuse järjekord Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4 kuulistel) Keeleline, s.o. Sümbolid, ideed, verbaalne võimekus, sotsiaalsed suhted (max8-9 kuulistel) Kõrgemad tajufunktsioonid, s
Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje. Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. · Normi kasutamise teel adressaadid teostavad oma vabal tahtel lubatud toiminguid. · Normi rakendamise teel nim subsumeerimiseks 1. faktiliste asjaolude uurimine mis on juhtunud? 2. n abstraktse teokoosseisu kindlakstegemine ja tõlgendamine 3. subsumeerimine kas faktilised asjaolud vastavad abstr teokoosseisule?
Lihtsalt väljendudes: iga asja olemust saame mõtteliselt eristada tema mateeriat ning olemust või vormi. Näiteks võib luau mateeriaks puit (puumaterjal), kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud. Selleks, et puiduhulgast saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm (olemus). Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks, kuid pronksikamakas ei ole veel skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Vormi realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada 12 väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega "nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mist a on. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud
Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus; Kulukohtade arvestus; Kulukandjate(objektide) arvestus; Tegevuste kulude arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millises ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad
jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tutarrakkudele. Parilikkust ei voi segi ajada parandumisega, mis tahistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seadusparasusi. Niisiis voib parilikkust defineerida kui organismi arengu juhtimiseks maaratud informatsiooni edastamis-, sailitamis-ja realiseerimisprotsesside kogumit. Parilikkuses kui nahtuses on kaks aspekti: -informatsiooni sailitamine ja selle edastamine (parandumine); -informatsiooni realiseerumine organismi elutsukli st ontogeneesi kestel (fenogenees). Parilikkuse tuubid on: 1) kromosoomiline parilikkus, st parilikkus maaratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tuubi alusel toimubki enamiku tunnuste parandamine. 2) tsutoplasma parilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA -seega ka omad geenid. Naiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel). Molekulaargeneetika alused
3. info kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja talitluse 4. info elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis 1. diferentseerumine - eri rakutüüpide ja kudede tekkimine) 2. morfogenees - alates molekulaarstruktuuridest lõpetades organitega ja tervikorganismi anatoomilise ehitusega 3. kasvamine 69. Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon? Teatud geneetilise potensiaali realiseerumine antud keskkonna tingimuses. Mitte kunagi ei realiseeru kogu indiviidi geneetiline potensiaal. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud. Kõikides rakkudes on gen info küll identne, aga erinevatel perioodidel on erinevad genoomipiirkonnad aktiivsemad. 71
73. Mida tähendab deliktivõime ja missugustel juhtudel on tegemist deliktivõimetu isikuga? 74. Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik lepinguvälise kahju põhjustamise eest? 75. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused? 76. Mis on suurema ohu allikas VÕS § 1056 järgi ja mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud? 77. Mida tähendab riskivastutuse kohaldamise eeldus suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus ja sellega kahju põhjustamine? 78. Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse? 79. Mis on mootorsõiduk VÕS § 1057 järgi ja missugustel juhul loetakse mootorsõidukit suurema ohu allikaks? 80. Mis on loom ja kes on loomapidaja VÕS § 1060 järgi? 81. Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? 82. Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi? 83
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena. KOKKUVÕTE Aastal 1997 algas AS Tartu Õlletehasel uus ajajärk, kui ettevõtte aktsiad ostis Soome õlletootja Olvi OY. Sellel hetkel oli Tartu Õlletehase peamiseks õllemargiks Alexander. Ettevõtte turuosa oli kõigest 13%
08- 31.09.2015. Kui eelpool loetletud ajakava ja tähtaegadest kinnipidamine on olnud edukas, siis saab tegevusega alustada juba sügisel. Tegevusplaan on koostatud ja heaks kiidetud osanike koosolekul. 13 2.2 Riskianalüüs Ettevõtte jaoks on riskianalüüsil mõtet siis, kui tajutakse selle tegelikku vajadust ja eesmärki. Ettevõtte eesmärk on teenida kasumit. Riskianalüüsi eesmärk on aidata ära hoida mitte niivõrd riski realiseerumine, vaid selle realiseerumisel tekkiv kahju ettevõttele. Teisisõnu, riskianalüüsi eesmärk on kaasa aidata kasumi kindlustamisele. Riskianalüüs on äritegevuse loomulik osa. Riskidest on suurim ruumide ümberehitamise vajalikkus. Selle riski saab maandada kuna osanike ringis on ehitusettevõtte omanik. Teine suur risk reklaami vähesus või teabe mittejõudmine sihtgrupini. Siin tuleb tööd teha tugevat koostööd partneritega ning panustada konservatiivsesse planeerimisse või
Transkripitsiooni teostab vastav ensüüm RNA-polümeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti. Seejärel sünteesib ensüüm RNA-polümeraas ühe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli. Pärast transkriptsiooni DNA ahelad ühinevad ning DNA omandab endise biheeliksikujulise struktuuri. Seega toimub RNA transkriptsioonil informatsiooni ümberkirjutamine DNA-lt RNA-le. 10. Valgusüntees. S.o geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotüübiks. Translatsioonil toimub valkude biosüntees, mille käigus geneetiline informatsioon «tõlgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Esimeseks etapiks valgusünteesil on DNA-s sisalduva geneetilise informatsiooni (nukleo-tiidijärjestuse) transkriptsioon matriits-RNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva informatsiooni valgusünteesi paika ribosoo-midesse. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja koosnevad rRNA-st ja valgust.
· Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel (tuleb tuvastada olulised kululiigid). · Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
65. Ontogeneetika määrang. Ontogeneetika on geneetika haru, mis uurib isendi arengu geneetilist määratust ehk uurib geneetilise informatsiooni realiseerumist. 66. Epigenees ja epigenotüüp. Ontogeneesi käigus toimub põhiliste liigiomaste organismi tunnuste uuestiteke ehk epigenees. Epigenotüüp - funktsionaalselt aktiivne genoomiosa diferentseerunud rakkudes. 67. Geneetilise informatsiooni realiseerumise tasemed. Geneetilise informatsiooni realiseerumine toimub järgmistel tasemetel: (1) DNA → valk; (2) informatsiooni kandumine valgult teistele molekulidele; (3) informatsiooni kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja raku talitluse ning (4) informatsioon elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis. Ontogeneesis on eristatavad kolme tüüpi arenguprotsessid: (1) diferentseerumine (eri rakutüüpide ja kudede tekkimine);
Signaali ülekande üldjooned · Ülikõrge efektiivsus neid on vaja vaid nano- ja pikogrammides · Signaali ülekanne algab signaalmolekuli seostumisega märklaudrakkude spetsiifiliste retseptoritega. Retseptorid on: kompleksmolekulid, kõrgspetsiifilised, kõrgafiinsed, pole staatilised süsteemid, küllastatusfenomeniga. · Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/otsesed,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust. · Bioaktiivne on vaba hormoon: hormooni seostumine kandurvalkudega see pehmendab hormonikoguse järske
kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja soomaad jäeti riigi valdusesse. Põllu-, heina-, ja karjamaad aga jagati asundustaludeks. Loodi 56000 asundustalu. Peale maa võõrandati mõisnikelt ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvahooned, rajati terveid uusi külasid. Esialgsed raskused itas ületada 1921.a väga hea saak, ent peamiseks tõukejõuks oli maa harimise võimaluse realiseerumine. Isegi reformi autoreid üllatas selle edukus algselt kardeti, et hoos sissesaamine uutes majandites nõuab rohkem jõudu ja aega. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Rahandus. Maa rahanduslikku seisukorda Vabadussõja eel iseloomustas nähtus, et rahva kätte olid selleks ajaks kogunenud võrdlemisi suured summad Vene ja Saksa (ost) paberraha. Ostrublad ja margad lasksid sakslased liikvele nende poolt Maailmasõjas vallutatud endise Venemaa osades. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
vajalik riigi huvide tagamiseks. Enamusotsustusõigus on äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus. 13. Riigile võetavad võlakohustused (RES § 69-70) vt õppematerjal ÕIS Potentsiaalsed kohustused on riigi poolt võetud varalised kohustused, mille tegelik realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust (nt riigigarantii, välislepingus kokku lepitud asjaoludel esitatav rahvusvahelise organisatsiooni kapitali sissenõue vms). Samuti on potentsiaalsed kohustused näiteks kohtuotsusest riigile tulenevad võimalikud kohustused olukorras, kus riigieelarve koostamisel on kohtuvaidlus alles pooleli. Potentsiaalsete kohustuste üle peetakse arvestust riigi raamatupidamises. See, kas
hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. 10 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Maksustamine
AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Eraldised Eraldistena kajastatakse tõenäolisi tegevusest tingitud või juriidilisi kohustusi, mis tulenevad enne bilansipäeva toimunud sündmustest. Eraldise moodustamine või olemasoleva eraldise suurendamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuluna. Garantiieraldise arvutamisel lähtutakse eelmiste perioodide kogemustest tegelike garantiikulude osas. Tingimuslikud kohustused Tingimuslike kohustustena käsitletakse kohustusi, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis. Tingimuslike kohustuste olemasolul on nende sisu avatud aastaaruande lisades. Bilansipäevajärgsed sündmused Aruandeaasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud
Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord ootab veel muutuseid ja reforme. 2. PÕHISEADUSE AJALOOLINE ARENG Eesti rahva riigiõiguslik enesemääramine algas 20. sajandil. Enne I maailmasõdakuulusid Eesti alad teatavasti Vene impeeriumi koosseisu ja Vene 1906. aasta põhiseaduse kohaselt võisid eestlased saata oma esindajad Vene Riigiduumasse. Kuni 1917. aastani oli rahva enemääramine kauge idee. Idee tegelik realiseerumine sai võimalikuks alles pärast I maailmasõja lõpu tänu Saksa ja Vene impeeriumite kokkuvarisemisele.12 2.1. Riikluse loomine Eestlased asusid iseolemist ehk autonoomiat taotlema juba tsaarivõimu ajal ning jätkasid seda ka kohe pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastas. 1917.a. esitasid Eesti ühiskondlikud organisatsioonid Vene Ajutisele Valitsusele memorandumi, milles taotleti autonoomiat ja esitati omahalduse kava
võetud suunas enam veenda. Nimelt oli pettumust valmistavaks brutomarginaali langus. Nimelt oli realiseerunud varem ka LHV poolt välja toodud oht, kus toodete hinnad enam väga ei kasvanud (müügikasv toimus eelkõige laienemise arvelt, seda siiski väga edukalt), kuid kulud tulid veidi liiga kiirelt järgi. Mõne suurema investori jaoks oli seni väga edukalt tegutsenud ettevõtte puhul teatud riskide realiseerumine märgiks, et tuleb uuesti müüma hakata ning järjekordselt likviidsuse puudumise tõttu näeme eelnevalt graafikult 8 ka augusti lõpus olnud jõnksu allapoole. Nimelt kukkus aktsia ühe päevaga ligi 3,35 eurolt 3,1 euroni, mille taga oli UNICREDIT BANK AUSTRIA AG nime taga peituvat konto tühjendamine. 28.08.2012 Swedbank langetas hinnasihti 4,5 euroni Avalikuseni jõudnud informatsiooni põhjal langetas Swedbank oma senise 4,88 eurost hinnasihti 4,5 euroni
küs, kas tema käit juhul, kui see oleks DV-lise isiku käitumine, oleks süüline või mitte. 60. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? (5) § 1056 eeldused: 1) riskivastutus ei kaitse kannatanut kõikide kahjude eest, vaid surma, kehavigastuse või tervisekahjustuse põhj või kannatanu asja hävimine või kahjustumine, 2) suurema ohu allika valitsemine 3) suurema ohu allikale omase riski realiseerumine 4) põhjuslik seos riski realis ja kannatanu õigushüve vahel 5) vastutust välistavate asjaolude puud. Kostja tõendab vastutust välistavad asjaolud. Hageja peab tõendama kahju ja süü. 61. Mis on suurema ohu allikateks ja selle valitsejateks VÕS § 1056 järgi ja mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud? Tuleneb § 1056 lg 2: asja või tegevust loetakse SOA-ks, kui selle olemuse, selle juures
toon. Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on tegemist tooniaktsendiga. Keeli, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt rootsi (akuutaktsent ja graavisaktsent), norra (aktsent 1 ja aktsent 2), serbohorvaadi (langev ja tõusev), läti (püsiv, langev ja murtud) leedu keel (langev ja tõusev) toon on seotud rõhuliste silpidega tooniaktsendi foneetiline realiseerumine erineb murdeti 51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. 1
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine ....................................................................................................
Preisimaa), Portugal ning Kataloonia Felipe V- Baieri hertsogkond, Kastiilia(Hispaania) Hispaania pärilussõja peamisteks tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna- Saksamaa ja Hispaania. Enamik Itaalia riike eelistas jääda neutraalseks. Edu saatis sõjas koalitsiooni: 1703. aastal krooniti ertshertsog Karl Barcelonas Carlos III nime all Hispaania kuningaks. Inglismaa huvid Hispaania pärilussõjas ja nende realiseerumine. Inglismaa sai endale Gibraltari. Põhjasõda, selle tagajärjed. Viieteistaastasena kuningaks tõusnud Karl XII [1697–1718) seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga. Selle keskne figuur oli August II Tugeva nime all Poola kuningaks [1697–1733) valitud Saksi kuurvürst Friedrich August I [1694–1733), kellega liitusid Taani kuningas Frederik IV [1699–1730) ning Vene tsaar Peeter I [1682–1725). Nii Taani kui ka Venemaa olid 17
Inimesel on 20000 geeni, valke on umbes 150 000 (erinevatel perioodidel). DNA/RNA paigutus kromosoomis Genoom = kogu kromosoomides olev DNA Viiruse kromosoom 1. ühe või kaheahelaline DNA või RNA 2. tsirkulaarne või lineaaarne 3. ümbritsetud valguga Prokarüoodi kromosoom on enamusel kaheahelaline tsirkulaarne kromosoom(DNA). Minikromosoomid ehk plasmiidid. Ei ole tuumas vaid moodustavad nukleoidi. Geneetiline kood on unviversaalne ning selle realiseerumine on samuti universaalne protsess. See on molekulaarse tasandi ühtsus, põhiprotsessid on suhteliselt sarnased erinevates organismides. DNAs on informatsioon, mis realiseerub läbi RNA, moodustub valk ja see toimub läbi ribosoomi. Erinevates diferenseerunud rakkudes on valguprodukt (kus talle on pandud juurde teised molekulid) on erinev, aga muud asjad on üldjoontes samad. Genoom on rakus olev kogu DNA. Diploidsetes organismides loetakse genoomiks haploidset karnituuri
lapsevanem). 57 6.2 Riskivastutus 1056-1060 75. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused? Eeldused: 1. peab olema põhjustatud õigustatud isiku surm/kehavigastus/tervisekahjustus või asja hävimine/kahjustumine. 2. suurema ohu allika valitsemine 3. suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine 4. põhjuslik seos (riski realiseerumise ja kahju vahel) 5. välistavate asjaolude puudumine Kaks suurema ohu allikat, kes põhjustavad vastastikku kahju (autod põrkavad kokku, koerad lähevad tänaval purelema jne) Põhimõtteliselt mõlemad SOA valdajad vastutavad teisele tekitatud kahju eest. Nt: kaks autot põrkavad kokku. Auto 1 kahjustused on 1000 eurot, auto 2 kahjustused 500 eurot. Algselt
* Tahteavalduse kättesaamise riisiko. Tühine tehing. Üldjuhul kannab tahteavalduse teisele poolele teatavaks tegemisega (kätteandmisega) seotud riske tahteavalduse tegija. Tegijal ka Abinõud, millega on võimalik tagada tühise tehingu kehtivus ja poolte tahte realiseerumine tühisuse aluste esinemisel: tõendamiskohustus.Erandiks see, kui tähtajaliselt esitatav tahteavaldus hilineb ja hilinemise riski kannab saaja (TsÜS § 69 lg 4).Erandiks Tehingu ühe osa tühisus (TsÜS § 85). Vt ka VÕS § 29 lg 8. ka tahteavaldus, millega teatatakse lepingu rikkumisest. Saaja kannab nii hilinemise kui ka kaotsimineku riski, kui saatja on valinud Ümberhindamine (TsÜS § 84 lg 2) edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70)
käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides,võib olla formaalne-(subjektiivne),,seadus ja tahe",(sunnitud,normi täitmise kontroll,normi kehtivuse valdkond) ja mitte formaalne-(objektiivne)ühiskond ise määrab. Funktsioonid-mõjutada inimeste käitumist. 11. Sotsiaalse normi olulisemad karakteristikud ja funktsioonid: karakteristikud- kasulikus, kohustuslikkus, faktiline realiseerumine inimeste käitumises. Funktsioonid-reguleeriv, kordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalse normi liigist on käitumise mõjutamine soovitud suunas. Selles seisneb sotsiaalse normi reguleeriv funktsioon.õigus normid- Lähtumine riigist, Tagatus riigi sunnijõuga, Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus, Spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse koondatus. 12
Nad kujutavad endast sotsiaalsete huvide väljundit võimusuhete vahekorda, mis ei ole üldjuhul otsene, vaid toimub läbi poliitiliste ideede ja teooriate,mis transformeerivad huvid poliitilisteks eesmärkideks. Sotsiaalsed huvid Sotsiaalsed huvid on üksikisiku, sotsiaalsete gruppide, erinevate kihtide või klasside majanduslike, õiguslike, kultuuriliste vajaduste, ootuste või eesmärkide avaldus. Nende realiseerumine tagab isikute ja gruppide olemasolu, identiteedi ja koha sotsiaalses struktuuris või hierarhias. Sotsiaalsed huvid avaldusvad inimeste püüdlustes ja taotlustes, toetustes. Üksikisiku subjektiivsed sotsiaalsed huvid ei pruugi olla eriti tihedalt seotud tema sotsiaalse identiteedi säilitamisega, aga hoopis teisiti käituvad sotsiaalsed grupid, kihid või klassid, kes ei sõltu üksikisiku sotsiaalses mobiilsusest. Sotsiaalsed grupid kui
teistest kohtunikest). Aga isegi riikides, kus prokuratuur kuulub laiemas mõttes kohtuvõimu alla, ei peeta prokuratuuri kohtuks. Prokuratuuri sõltumatust ei peeta üldjuhul niivõrd kategooriliseks kui kohtu oma. Samas ollakse seisu- kohal, et prokuratuuri sõltumatus on kohtusüsteemi sõltumatusega teatud mõttes funktsionaalselt seotud ja see on hädavajalik tingimus, et tagada kohtusüsteemi sõltumatusega kaasnevate õigusriiklike ja ühis- kondlike hüvede täielik realiseerumine. Sõltumatus ei ole seega prokuröride privileeg, vaid see on mõeldud tagama õiglase, erapooletu ja efektiivse õigusemõistmise toimimist, mis on nii avalikkuse kui ka üksik- isikute huvides.*32 Prokuratuuri sõltumatust tuleb seejuures vaadelda nii väliselt kui ka sisemiselt. 3.1. Prokuratuuri väline sõltumatus Prokuratuuri välise sõltumatuse all mõeldakse seda, kas ja kuivõrd on prokuratuurivälistel isikutel (nt valit-
ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus - suveräänsus - > mõistetud sageli üksnes välispidise sõltumatusena - loogiliselt: suveräänsus = eneseküllasus, vabaduse realiseerumine, vastutuse võtmine - ajalooliselt: suveräänsus = õigusriigi teke ja võrdne subjektsus (privileegide kadumine) - => EL kui võimalus suveräänsuse täiustumiseks.
59. Millistel juhtudel vastutab deliktivõimetu isik kahju õigusvastase põhjustamise eest? 60. Missugused on riskivastutuse kohaldamise eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? 61. Mis on suurema ohu allikateks ja selle valitsejateks VÕS § 1056 järgi ja mida kohtupraktikas ei ole selleks loetud? 62. Mida tähendab riskivastutuse kohaldamise eeldus suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus ja sellega kahju põhjustamine? 63. Mis asjaolud välistavad mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse? 64. Mis on mootorsõiduk VÕS § 1057 järgi ja missugustel juhul loetakse mootorsõidukit suurema ohu allikaks? Millistest põhimõtetest tuleb lähtuda kahjuhüvitise ulatuse määramisel kahe või enama suurema ohu allikaga vastastikusel kahju põhjustamisel? 65
loomuõigusele ehk õlipositiivsele õigusele. 5. Missuguseid ülesandeid täidavad sotsiaalsed normid ühiskonnas ja mis on nende põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. Sotsiaalse normi põhitunnused: kasulikkus kohustuslikkus faktiline realiseerumine inimseste käitumises käitumist motiveeriv mõju kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6
tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. MLB 6001 Üldbioloogia 24 18. DNA teabe realiseerumine Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuundades peamiselt kolmele universaalsele protsessile: · DNA sünteesile ehk replikatsioonile, · RNA sünteesile ehk transkriptsioonile, · valgu sünteesile ehk translatsioonile. DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Sellega saadakse lähteraku igast DNA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seaduspärasusi. Seega võib pärilikkust defineerida kui organismi arengu juhtimiseks määratud informatsiooni edastamis-, säilitamis- ja realiseerimis- protsesside kogumit. Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti: - informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine); - informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli, st ontogeneesi kestel (fenogenees). Pärilikkuse tüübid on: 1) kromosoomiline pärilikkus, st pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2) tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel).
inimõigused. · Harta ettevalmistamine on olnud äärmiselt poliitiline küsimus, ekspertide arvamusi on pidevalt eiratud ja tulemus on mõnel juhul otseses vastuolus rahvusvahelise õigusega. · Korduvalt rõhutatakse islami tähtsust. Õigused on mitmes kohas piiratud, sest lähtutakse islamist. Araabia harta ei anna otseselt palju inimõigusi, seotud tihedalt riigiõigusega. · Kuigi sätted on sisult paljulubavad ja võib olla isegi progressiivsed, siis realiseerumine on teine küsimus. · Eripärad, mida teistes hartades ei ole: on õigus kultuurilisele mitmekesisusele, õigus saada kasu tehnoloogilisest arengust vms. Hartas on kirjas otseselt, et on õigus varale. · Järelevalvet teostab Araabia Inimõiguste Komitee, mille liikmed ei pea olema juristid ega inimõiguste eksperdid. · Riigid on kohustatud esitama raporteid, mis käsitlevad inimõiguste olukorda ja harta rakendamiseks võetud meetmeid
viisil, mitte enda tasandil *selliste kombinatsioonide aluseks on binaarsed (kaheks jaotus) opositisoonid (vastandus) vastandpaarid mees/naine, oma/v õõras iga kultuurilise mõtlemise aluseks Oidipuse lugu isa tapmine veresuhete alatähtsstamine ema pilastamine veresuhete ületähtsustamine *mees/naine sellised vastandused, mis ei toimi selle kaudu, mis viitaksid otseselt reaalsusele, vaid vastanduslikkusele, realiseerumine vastanduse kaudu *erinevussuhteid peale binaarsete opositisoonide on veel 41 *vastuolude kaudu selgitatakse inimestele elu *FdeS ja CLS kaudu on hea massikultuuri analüüsida *klisseede vaheldumine (etteantud) nende kombinatsioon on otsustav *CLS kaudu vesternide analüüsimine W. Wright tegi seda vastandpaaride väljatoomine, mis on kliseedele aluseks peategelane, kes on ühiskonna reeglistikust väljas, vastaspool on ühsikonna reeglitega kooskõlas hea/halb
seos pärilikkusega. Populatsioonigeneetika liitmisel Darwini evolutsiooniteooriaga tekkis tänapäevani toimiv sünteetiline evolutsiooniteooria, mis andis ka selgituse organismide muutlikkuse põhjuste kohta. Molekulaargeneetika peerioodil selgitati välja geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine organismide individuaalses arengus. Insenerigeneetika viis biotehnoloogia väljakujunemisele, praktiliste rakendusteni meditsiinis ja põllumajanduses. Genoomide mass-sekveneerimine on muutnud meie arusaamu elusloodusest ja elu olemusest. Nüüdisaja teadus on jõudnud geneetika ajajärku. 6. Pärilikkus, päritavus, pärandumine, kreatsionism
ebatõenäoline, kuigi mitte võimatu. Tegelikult tekivad ja kaovad pidevalt molekulide arvu väikesed erinevused anuma kahes pooles. Kui anum mõttes jagada väikesteks võrdse ruumalaga osadeks, siis nendes spontaanselt tekkivad molekulide arvu suhtelised erinevused fluktuatsioonid on seda suuremad, mida väiksemaid ruumalasid me vaatame. Eelöeldust nähtub, et entroopia kasv ja tasakaaluoleku kujunemine on lihtsalt kõige tõenäosema olukorra realiseerumine kõikvõimalike olukordade seas. Entroopia kasvu seadus toimib mitte ainult molekulide maailmas, see on üldine kõigi suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline loomapopulatsioon sööb paljaks ja reostab ära oma elukeskkonna. Mitteisoleeritud süsteemi
25. Nimetage pärilikkuse (geneetilise info) 4 erinevat külge.? Pärilikkus on bioloogilise instruktiivse informatsiooni kodeeritud säilitamine, kopeerimine, kodeerimine, kombineerimine ja edastamine organismide sigimisel vanempõlvkonnalt järglaspõlvkonnale ning selle informatsiooni realiseerimine organismide arenemise ja eneseuuendumise käigus tunnuste kujul. voi: Geneetilise informatsiooni säilimine, muutumine, ümberkombineerumine ja realiseerumine. 26. Mendeli III seadus - sõltumatu lahknemise seadus (law of independent assortment) e. vaba kombineerumise seadus (law of free combination). Polüheterosügootide erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult. 27. Mis on sugupuu ja kuidas seda koostatakse? Sugupuu (pedigree) - suguvõsa genealoogiline skeem, millele on tingmärkide abil kantud iga indiviidi sugu, eellased, järglased ja külgsugulased võimalikult paljude põlvkondade ulatuses;
nii koguseliselt kui ka kvaliteedilt · maaressurss on piiratud · taimekasvatuses kallite masinate hõivatus väga lühiajaline · tavaliselt ükski tootja ei oma üksinda võimet turgu mõjutada · enamikes arenenud riikides tugevasti riiklikult reguleeritud (otsetoetused, ekspordisubsiidiumid, siseturukaitse jne). Põllumajanduskultuuride saagipotentsiaal ja selle realiseerumine eestis Eesti ja teiste Euroopa riikide taimekasvatuse tootmistaseme analüüsil lähtuti Eesti Statistikaameti väljaannetest ning FAO andmebaasidest. Reaalse saagipotentsiaali hindamise aluseks on võetud meie teadlaste poolt aastakümnete kestel korraldatud väetuskatsete ja riiklikus sordivõrdluses erinevate kultuuridega ja sortidega korraldatud katsete tulemused. Heintaimede saagipotentsiaali hindamisel on lähtutud meie teadlaste poolt korraldatud väetuskatsete tulemustest
- sisseküntud sõnniku pinnaletoomine - koorimise puudulik teostamine Umbrohuseemnete arvukus mulla 30 000 100 000 seemet/m2; tugevasti umbrohtunud aladel 300 000 1 000 000 seemet/m2. Lääne-Euroopas on viimase 40 50 aastaga põlluumbrohtude liigiline koosseis vähenenud 20 40%. Seemnepakk mullas varasema 30 000 umbrohuseemne asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumist ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel. Hinnanguliselt 0,3 9% eluvõimelistest seemnetest tärkavad igal aastal ning see protsent jääb aastast aastasse suhteliselt samaks. Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub: - seemnekesta läbilaskvusest - pidurdusainete hulgast seemnekestas - looduslikest keskkonnafaktoritest
eripärased praktikate ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus - suveräänsus - > mõistetud sageli üksnes välispidise sõltumatusena - loogiliselt: suveräänsus = eneseküllasus, vabaduse realiseerumine, vastutuse võtmine - ajalooliselt: suveräänsus = õigusriigi teke ja võrdne subjektsus (privileegide kadumine) - => EL kui võimalus suveräänsuse täiustumiseks. 42. Kolm poliitikakujundamise mudelit; kuivõrd nende karakteristikud paistavad EL-is silma? 43. Mitmetasandiline valitsemine (MTV) (definitsioon, subsidiaarsus-printsiip etc) 44. ÜKP (ajalugu, eesmärgid, printsiibid, vahendid) 45. ÜKP toimimine ja tulemused, sh rakendamine Eestis 2007-2013 & 2014-20. 46
populatsioonigeneetikas ühe olulisema lõigu. Põhimõtteliselt võib populatsiooni geneetilise dünaamika faktorid jagada järgmiselt: 1) geeni- ja genotüübisagedust muutvad faktorid, 2) genotüübisagedust muutvad faktorid. Geeni- ja genotüübisageduste pidev muutumine moodustabki populatsiooni geneetilise dünaamika Olemuse . 6. Aretusõpetuse majanduslik põhjendus Majandusliku väärtuse määrab tunnuse realiseerumine lõpp-produktina. Jõudlusnäitajate puhul saab aluseks võtta erinevate toodete realiseerimishinda, toote tootmiseks tehtavaid kulutus, samuti toote väärtust inimeset toitumise seisukohalt. Keerukam on nende tunnuste majandusliku väärtuse hindamine, mida realiseerida ei ole võimalik, kuid mõjutavad jõudlusomadusi kaudselt (geneetiline seos). Näiteks udara hinnang ja kasvukiirus on kaudselt seostatavad jõudlusega. Aretusväärtuse määramisel hinnatavad tunnused
1) Tühised tehingud ehk kehtetud tegemisest alates; 2) tühistatavad tehingud ehk tühiseks muudetavad Puuded tehingus jagunevad: 1) Puuded, mis toovad või võivad kaasa tuua tehingu kehtetuse (seaduses fikseeritud tühisuse alused ja tühistamise alused); 2) Puuded, mis ei too kaasa tehingu kehtetust (nt eksimus, mille riski kannab eksimusse sattunud isik, vt TsÜS § 92 lg 5). Abinõud, millega on võimalik tagada poolte tahte osaline või täielik realiseerumine tühisuse aluste esinemisel: a) Ümberhindamine (TsÜS § 84 lg 2) (konversioon), nt vormile mittevastava pärimislepingu lugemine kinkelepinguks b) Tehingu kinnitamine (TsÜS § 84 lg 4), mis on käsitletav iseseisva tehinguna tühise tehingu poolte vahel. Nt mittevormikohasele tehingule nõutava vormi andmine. c) Tehingu ühe osa tühisus (TsÜS § 85). Vt ka VÕS § 29 lg 8. Nt ühe tehinguga mitme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
