filterpaberis katseklaasi seinale, nii et see happega kokku ei puutuks. Seejärel sulgeda katseklaas hermeetiliselt ja mitte lasta metallitükil happesse kukkuda. Liigutada bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükki mitte happega kokku lasta). Märkida võimalikult täpselt üles näit mõlemalt büretilt. . Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, nii et algaks reaktsioon ja vee nivoo bürettides hakkaks muutuma. Kui reaktsioon on lõppenud ehk vee nivoo ei muutu tuleb liigutada bürette jälle nii, et vee nivood oleks ühes tasapinnas ja lugeda uuesti mõlemalt büretilt nivoo näit. Kui vee nivoo hakkas katsekäigus langema tuleb katse sooritada uuesti. Katsetulemused: Metalli tüki number 165. Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 13,2 cm3 Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 3,9 cm3 Eraldunud vesiniku maht V3 = 9,3 cm3
allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. 4
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis olid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohtinud veel happega kokku puutuda). Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2 - 3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo oleks hakanud nähtavalt muutuma, poleks olnud seade hermeetiline ja katse tuleks uuesti sooritada. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). NB!
metalli ioonid on püsiva laenguga) 4.Keemilistes reaktsioonides metalli aatomid .................................................................. ( loovutavad elektrone, liidavad elektrone, reageerivad omavahel) 5.A- rühma metalliliste elementide oksüdatsiooniaste ühendites võrdub .................................. ( 2-ga, 8-ga, rühma numbriga, perioodi numbriga) 6. Metalli ja happe vaheline reaktsioon on .............................reaktsioon ( lagunemisreaktsioon , asendusreaktsioon või ühinemisreaktsioon) 7.Väheaktiivsed metallid reageerivad hapetega ........................(ei reageeri, rahulikult) (7p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(III)hüdroksiid Fe(OH)3 baariumoksiid BaO kroom(III)nitraat Cr(NO3)3 alumiiniumfosfaat AlPO4 kaaliumkarbonaat K2Co3 (5p) Kirjuta toimuvate reaktsioonide võrrandid! Cu + ZnCl2 - ei ole Fe + 2AgNO3 - Fe(No3)2 +2Ag
Elu Maal ei ole isoleeritud süsteem; lisaenergiat ammutatakse Päikeselt. 9. Kuidas on vabaenergia muutus seotud muutusega entalpias ja entroopias (valem, ühikud)? dG=dH dST, kus d tähistab deltat e muutust. 10. Kuidas on vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonidega (valem, ühikud)? Glükoos + ATP Glc 6fosfaat + ADP 11. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G< 0. 12. Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud tasakaalu. Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel? G=0 13. Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni kiirus? Tasakaaluolekus ei ole soodustatud ei pärisuunaline ega vastassuunaline reaktsioon. G=0 14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus temperatuuri tõustes, kui
aluselised, happelised, neutraalsed ja amfoteernsed. Nt. H2O- vesi; Al2O3- alumiiniumoksiid; CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. *Hüdroksiidid: Koosneb metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -). Jaotatakse leelised(lahustuvad vees) ja nõrgad alused(ei lahustu). Nt. Ca(OH) 2- kaltsiumhüdroksiid; KOH-kaaliumhüdroksiid; NaOH- naatriumhüdroksiid. *Happed: Annab lahusesse vesinikioone. HCl-vesinikkloriidhape(soolhape); H2SO4- väävelhape; HNO3- lämmastikhape. 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Jaotatakse: reaktsioonid kus reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste muutub ja, sellised kus ei muutu. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid:
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate.
RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS 2) muudetakse keemiline energia elektrienergiaks; KEEMIA RIIGIEKSAM VARIANT B 2007 3) elektrolüüt dissotsieerub (jaguneb) ioonideks elektrivoolu toimel; 4) toimub keemiline reaktsioon elektrienergia arvel. Temperatuuri tõstmisel _____ B. Mitu liitrit gaasilist HCl (normaaltingimustel) tuleks juhtida saadud lahusesse, et
väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Keemiliste reaktsioonide puhul oleks ahelreaktsioon näiteks lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest seda ei piira õhu juurdevoolu vajadus ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis võib
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet).
-osake on elektron. 3. Tuum on liiga suur ning prootonitevahelised elektrostaatilised tõukejõud võtavad võimust, tuum heidab endast tükikese lahti- selleks on heeliumi tuum , seda nimetatakse -osakeseks. · Neutronite paljunemistegur Neutronite paljunemistegur näitab ühe põlvkonna neutronite arvu suhet eelmise põlvkonna neutronite arvuga. Kui k (ehk paljunemistegur) on võrdne arvuga 1, siis toimub kontrollitud reaktsioon. See tähendab, et ühest neutronist tekib uuesti üks vaba neutron, mis saab reaktsiooni põhjustada. Kui k<1 siis reaktsioon hääbub ja kui k>1 siis tekib kontrollimatu ahelreaktsioon nagu nt tuumapommis. · Raskete tuumade lõhustamine, energia vabanemine Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog. Neutron tänu laengu
reaktiiv. Selleks lastakse sünteesiks kasutatav eeter täiendavalt läbi kaltsiumkloriidi kolonni. Kolmekaelalisse kolbi puistatakse magneesium, lisatakse 30 ml eetrit. Reaktsiooni initsieerimiseks lisatakse joodikristall. Bromoetaan segatakse 30 ml kuiva eetriga ja valatakse tilklehtrisse. Algul lisatakse magneesiumile ¼ bromoetaani ja eetri segu ning jäetakse tilkuma. Mõne minuti pärast peaks algama reaktsioon: reaktsioonisegu muutub häguseks, joodi värvus kaob, segu soojeneb ja eeter hakkab keema. Nüüd käivitatakse segur. Kui reaktsioon on liiga äge, jahutatakse kolbi veevannis. Kui aga reaktsioon ei alga viie minuti möödumisel, võib kolbi soojendada. Pärast bromoetaani lisamist jätkatakse reaktsioonisegu soojendamist ja segamist 20-40 minuti jooksul (magneesiumi täieliku reageerimiseni). Reaktsioonisegu jahutatakse jäävannis 10°C-ni.
Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses. Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe molekule lahuses ei esine. Tugevad happed on keemiliselt väga aktiivsed ja ohtlikud. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja anioonid. Hüd.-d asendatakse lihtsustatud võrrandites vesinikioonidega. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrgad happed jagunevad lahuses ioonideks vaid osaliselt. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektr. dis. Kulgeb astmeliselt: 1. Astmes eraldub happe molekulist lahusesse 1 vesinikioon, 2. Astmes teine jne
sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Teoreetiline põhjendus ja valemid Galvaanielememdi elektromotoorjõud E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestada, elektroodide potentsiaalide vahega: , kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse ja negatiivse elektroodi potentsiaalid. Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed, kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e on elektron ja on koefitsient, siis on tema potsentsiaal arvutatav Nernsti valemi järgi. Nernsti valem: , kus 0 on elektroodi normaalpotentsiaal, T temperatuur, F Faraday konstant ja a aktiivsus. Temperatuuril 298K Seega sellel temperatuuril Elektroodi normaalpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega
3. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. 4. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C 5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4
viskoossus väheneb uuesti. 444,6 °C juures väävel happeudu 1 tonni toodetud väävelhappe kohta. suunatakse seejärel katalüsaatori kihis asuva tsentraalse aurustub. Väävel esineb looduses nii vabal kui ka SO2 oksüdatsioon SO3ks. SO2(g) + ½ O2 SO3 (g) SO2 toru kaudu üles katalüsaatorikarbi peale, seotud kujul maakides: 1)rauasulfiid (püriit) FeS2 oksüdatsioon SO3-ni on eksotermiline pööratav reaktsioon kust ta liigub alla, läbides katalüsaatorikihi ning rikastudes 2)tsinksulfiid ZnS tasakaalukonstandiga Kp = p SO3 / p SO2 x pO2 0.5Kp = f tekkiva NH3 poolest. Seejärel läbib äratöötanud gaas 3)vaserähk CuFeS2 (T) Tasakaalulise muutuse aste avaldub: xP = p* SO3 / soojusvaheti torudesisese ruumi ning väljub reaktorist.
Määrab ära reaktsiooni spontaanse kulgemise võimalikkuse, kuid mitte kiirust; G* - reaktsiooni kiirus on määratud aktiviseerimise vaba energia väärtusega 5. Bioloogilise termodünaamika alused. Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'? Eksergoonilised ja endergoonilised reaktsioonid. G < 0 spontaanne, eksergooniline reaktsioon; G > 0 mittespontaanne, endergooniline reaktsioon G = 0 tasakaaluline reaktsioon 6. Siirdeseisundi EX# tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseerimine? Siirdeseisund ehk aktiveeritud vaheoleku moodustumine. Siirdeolek on ühendil lähteaine ja produkti vahepealne olek, ebastabiilne. (Kõrgeim punkt reaktsioonikoordinaadil). Katalüüs aktiveeritud siirdeoleku stabiliseerimine.
tasakaaluolekus a,b,c,d reageerivate ainete stöhhiomeetriategurid reaktsioonivõrrandis Enamiku reaktsioonide puhul sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest. Sedamööda kuidas lähteained ammenduvad, reaktsioon aeglustub. On olemas esimene (vaata 25. vastus) ja teine järk ( A+R -> P) . 25.Esimest järku reaktsioonide kineetika kirjeldus ja analüüs. Matemaatiliselt lihtsaim analüüsis kasutatav reaktsioon on esimest järku pöördumatu reaktsioon A -> P. Reaktsioon on esimest järku, tema kiirus avaldub: v=-d[A]=k[A]. dt Pseudo esimest järku reaktsioonid ei leia reeglina analüüsis rakendust. Kasutatakse reaktsioone, kus osalvead vähemalt analüüsitav aine ja reagent. Kui reaktsiooni kiirust jälgitakse produkti P tekkimise järgi, on mugavam viimane võrrand esitada kui [P] sõltuvus ajast t ja analüüsitava aine algkontsentratsioonist. -kt [ P ]t = [ A]0 (1 - e )
Ta juhib hästi elektrit. 4. KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tänu teda katva tiheda oksiidi kihi tõttu on ta keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem. Oksiidi kiht kaitseb alumiiniumi edasise oksüdeerumise eest ja see muudab ta ka vastupidavamaks nii õhu , vee kui ka mõnede hapete suhtes. 4.1. Reageerimine hapnikuga Kuumutamisel reageerib alumiinium hapnikuga ning tekib alumiiniumoksiid. Veelgi kergemalt reageerib alumiiniumpulber. Reaktsioon on väga eksotermiline ning temperatuur võib selle käigus tõusta isegi 3000 0C-ni. Alumiiniumoksiid on väga väga püsiv valge värvusega tahke aine. Veega ta ei reageeri ning on küllaltki vastupidav nii hapete , kui leeliste suhtes. 4.2. Reageerimine teiste mittemetallidega Enamike halogeenidega reageerib alumiinium toatemperatuuril, kuid joodi, väävli,ja teiste mittemetallidega toimub reaktsioon ainult kuumutamisel. 4.3. Reageerimine veega
HAPPEAKU Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Aku negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist; Positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud pliidioksiidi (PbO2). Kui aku täita paraja kanguse ja tihedusega väävelhappe lahusega, hakkab negatiivsel elektroodil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis Pb ära annab, liiguvad positiivsele plaadile. KEEMILINE REAKTSIOON HAPPEAKUS (LIHTSUSTATUD KUJUL) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KEEMILINE REAKTSIOON HAPPEAKUS LAADIMISEL Reaktsioon Negatiivsel plaadil: PbSO4(s) + H+(aq) + 2-e Pb(s) + HSO-4(aq) Reaktsioon Positiivsel plaadil:
5. Vead keemilises analüüsis (tulemuste täpsus, absoluutne- ja suhteline viga, juhuslik- ja süstemaatiline viga) Viga on erinevus saadud tulemuse ja õige tulemuse vahel · Süstemaatilised vead- probleem meetodis, kõik vead on sama suurusega, suunaga Tüübid: 1. Instrumentaalsed vead- temperatuuri muutused, aparatuuri saastamine, voolu kõikumised; Saab vältida kalibreerimisega 2. Metoodilised vead- - aeglane mittetäielik reaktsioon, - mittepüsivad saadused, - mittespetsiifilised reaktsioonid, - kõrvalreaktsioonid. Saab vältida korraliku metoodika väljatöötamisega 3. Isiklikud vead- - aparatuuri skaala vale lugemine, - mittekorralik kaliibrimine, - vilets meetod/proovi eeltöötlus, - isiklikud puudused, - arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine · Standardainete analüüs · Sõltumatu analüüs · Tühikatsed · Juhuslikud vead
liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V 2). 4. Katseandmed Metall nr 335 V1=13,35 ml
....................................................................2 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega...............................2 Sõda Euroopas(1813-1814).................................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?...................................................................2 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte...................................... 2 3. Selgita mõisted....................................................................................................................3
happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele
elementide tuumade lõhustumise, sest tuuma lagunedes eralduvad 2-3 neutronit, mis tungivad teistesse tuumadesse, kutsudes ka seal omakorda lagunemise esile. See toimib nagu laviin. Joonis: · Kuna neutron on neutraalne, suudab ta kergesti tungida aatomi tuuma. Kuid aatomite üleküllus muudab aatomi ebastabiilseks ehk radioaktiivseks. · Ahelreaktsiooni toimumiseks peab olema ainet vähemalt kriitilise massi (väikseim mass, mille korral reaktsioon veel toimub- piiri peal) jagu. · Ahelreaktsiooni kiirus oleneb (nt. uraani puhul) 1. aine puhtusest - kui selles leidub kõrvalist ainet, on võimalik, et neutron tabad seda, mitte aga uraani aatomeid, nii ei saa käivituda ahelreaktsioon. Sel juhul toimub lagunemine poolestusperioodi seaduse järgi. 2. aine hulgast (mida rohkem on või mida suurem tükk ainet on, seda suurem on tõenäosus, et neutron tabab teise uraani tüki tuuma). Tuumapomm
Vesi 22 kraadi CuSO4*nH2O CusO4*nH2O 1,24 Vesi + 4 kraadi ammooniumnitraat Tiigel + CuSO4 11,107 Vesi + 28 kraadi naatriumsulfaat CuSO4 0.807 Kristallvesi 0.433 Järeldus: Ammooniumnitraadi vees lahustumise reaktsioon on Arvutused: endotermiline ja naatriumsulfaadi n=m/M lahustumise reaktsioon vees on eksotermiline. M(CuSO4)=159,5 g/mol m(CuSO4)= 0.807g n=0,8/159,5=0,00501 mol M(H2O)=18 g/mol M(H2O)= 0,433 g Kristallvee koefitsient = 0.024 / 0,005 = 4.8 n= 0,433/18= 0,024 mol
tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Tsingigraanulile oli tekkinud must vasekiht ning oli tekkinud Galvaanipaar. Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu Oksüdeerija:Cu²⁺ Redutseerija:Zn Zn + Cu²⁺ → Zn²⁺ + Cu Zn -2e⁻ → Zn²⁺ Cu²⁺ + 2e⁻ → Cu Teise katseklaasi asetasin puhta tsingigraanuli ning lisasin mõlemasse katseklaasi ∼3 cm3 soolhappelahust. Esimeses katseklaasis kulges reaktsioon kiiremalt, sest tsingigraanulist sai seal anood. Zn + HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ +H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn Anood:Zn -2e⁻ → Zn2+ Katood:2H⁺ + 2e⁻→ H2 3.1.3 Asetasin kahte katseklaasi alumiiniumigraanuli. Ühte katseklaasi valasin ∼3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Teises katseklaasis toimus reaktsioon intensiivsemalt. Järelikult kloriidioonid (Cl−) kiirendasid reaktsiooni. Järelduse
Anne Vahtramäe MD, MA Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 25 Põletik - inflammatio Põletik - inflammatio ... on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik Kaasneb peaaegu kõikide haiguslike reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida seisunditega ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav On seotud kolme protsessiga toime. Kudede kahjustus e alteratsioon Mikrotsirkulatsiooni muutus e eksudatsioon Rakkude vohamine e proliferatsioon
Põhjenda ja too näiteid.- Nii AK kui AG esinemist. 34. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi?- vereseerumist 35. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene?- verest, lümfist, nahast, koest, faeces 36. Kuidas saab seroloogiliste meetodite puhul hinnata antikehade hulka organismis?- reaktsiooni tiitrina st. suurimat uuritava materjali lahjendust, mis põhjustab reaktsiooni. 37. Mis on aglutinatsiooni reaktsioon?- AK kandvad osakesed moodustavad Ig reageerides komplekse e. aglutinaate, mis pole vesilahustuvad ja sadenevad raskusjõu mõjul, tekib silmale nähtav teralisus 38. Miks on fluorestsentsmikroskoopia preparaadi ja ELISA testide valmistamise puhul loputamine nii tähtis?- Et välja uhada mitteseostunud AK 39. Mis on seotud antikeha külge immunofluorestsents mikroskoopia puhul?-Fluorestseerivad ained e. markeeritud ained 40
elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse selle vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teoreetiline osa: Galvaanielemendi emj. E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega: E 2 1 (1) kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse elektroodi (katoodi) ja negatiivse elektroodi (anoodi) potentsiaalid Kui elektroodil toimub reaktsioon Oks Oks + ze– = Red Red (2) kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e – elektron, – koefitsient elektroodireaktsiooni võrrandis siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandist RT 0 ln Q zF
koha võrra vasakule; kui tuum kiirgab neutroni, jääb ta tabelis paigale. 27 Tuumareaktsioonide võrdlemine keemiliste reaktsioonidega Keemilistes reaktsioonides tekivad uued ained, tuumareaktsioonides aga uued keemilised elemendid Tuumareaktsioonides vabanev energia on palju kordi suurem keemiliste reaktsioonide energiast. 28 Rutherfordi reaktsioon 14 7 N + He= O + H 4 2 17 8 1 1 29 raadiumi lagunemine 226 88 Ra Pb + 3 He 214 82 4 2 30 Tuumade lõhustumine Tuuma jagunemine kaheks. 31 Ahelreaktsioon
Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA leelismetallid, IIA leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valg...
Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2. Metallide reageerimine vee ja hapete ning leeliste lahustega. · IA leelismetallid, IIA leelismuldmetallid (Ca ja sellele järgnevad elemendid). Edaspidi kokkuvõetult leelismetallid. · Leelismetall + vesi leelis + H2 (leelismetallid IA ja IIA v.a. Mg ja Be) · Leelismetall + hape(lahus) sool + H2 (võib plahvatada) · Siirdemetall (p-metall) + vesi aktiivselt ei reageeri
relvasid ja tööriistu. Inimestel tekkis järjest suurem vajadus kasutada tuld valguseks. Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist oli päikesepaistelisel päeval väga kerge tuld saada. Tuletikud võeti kasutusele 19.saj. siis hakati kasutama ka petrooleumlampe ja laternaid. Sajandi lõpul tuli juba elektrivalgus. 2 Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid
KEEMIA RIIGIEKSAM Proovieksam Ülesanne 1.(3 punkti) Täitke lüngad järgmistes lausetes. a.)Lihtaine on aine, mis............................ b)Alus on aine, mis................................. c)Hüdrogeenimine on reaktsioon, ................ Ülesanne 2.(3 punkti) Millised järgmistest väidetest on tõesed, millised väärad?(kastikesse + või - ) Vale väite korral parandage viga. a)Raua kontaktisolek vähemaktiivse metalliga takistab raua korrosiooni. ..................................................................................... b)Kontsentreeritud happe lahjendamiseks tuleb vett valada happesse. ..........................................................................
5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6) Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. NB! Nivoode ühele
Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel
sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani, ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse katlakütusena. 7. Keskkonnakaitse probleemid naftakeemiatööstuses Emissioonide kontroll nafta rafineerimistehastes Süsivesinike kaod auruna nafta rafineerimistehastest on umbes 5-10% üldisest CH emissioonist atmosfääri. Nafta
kaotavad optiliselt aktiivsed ühendid aktiivsuse, toimub ratsemisatsioon. -halogeenimine Ketoonid, millel on -vesinikud, reageerivad halogeenidega, toimub asendus. Halogeenimisreaktsiooni kiirus suureneb, kui lisada hapet või alust. Samuti sõltub reaktsiooni kiirus halogeeni kontsentratsioonist. H O X O hape C C + X2 või alus C C + HX Haloformi reaktsioon Metüülketoonide reaktsioonil halogeenidega aluse juuresolekul esineb mitmeetapiline halogeenimine metüülrühma süsiniku juures, kuna esimese halogeeni sisseviimise järel muutuvad ülejäänud -vesinikud veelgi happelisemaks. :O: H :O: :O: X - ..- X X - C C H + :B C C H C C H + X
Mille mõõtmiseks kasuatakse järgnevaid ühikuid ja mida nad näitavad. Mool- aine hulga ühik (mol) Aatommassiühik- ühe aatomi mass (g) g/cm3- tihedus pascal- rõhk dzaul- energia, soojus (J) Näiteks: Mitu aatomit on 3g grafiidis? Näiteks: Kui suure ruumala võtavad enda alla 5*10 astmes 25 etanooli molekuli, kui etanooli tihedus on 0,79g/cm3? Iooni laeng- Oksüdatsiooniaste- kirjutatakse elemendi peale Keemiline reaktsioon- reaktsioon, milles kaks või enamat ainet reageerivad Redoksreaktsioon- reakstioon, milles mõningate elementide oksüdatsiooniaste muutub. Redutseerija- elektronide loovutaja Oksüdeerija- elektronide liitja Oksüdatsioon- Reduktsioon- 1 Happelises keskkonnas võib mõlemale poole juurde liita vee molekule. Aluselises keskkonnas võib mõlemale poole juurde liita H ioone.
kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed.
ning merendust; 2) endised sõdurid, kes osalesid Somaalia kohalikkes sõjades ning üsna hästi tunnevad sõjapidamist; 2) eksperdid, mis oskavad hea tasemel relvastust kasutama, seal hulgas ka GPS seadmeid. Reeglina, piraadid on relvastatud granaadiheitjatega ning automaatidega. Liikumiseks kasutavad nad vähetonniliseid laevu. Nendeks on kaaterid, kalapüüdjade jaoks mõeldud laevad ning mootoriga lootsikud. 4. Reaktsioon rahvusvahelisel tasandil Piraatluse kõrval on oluline ühiskonna reaktsioon sellele nähtusele rahvusvahelisel tasandil. Ebastabiilne olukord ühes regioonis võib tekitada probleemi ka teistes regioonis, sest piraatlus Somaalias mõjutab teiste riikide huvesid ja vajadusi. Ülemaailmse ühiskonna eluliselt olulised huvid seisnevad mere kasutamises rahvusvahelise koostöö areenina majanduslikes, teaduslikes ning ka teistes harudes. Piraatlus toob kaasa suured materiaalsed kahjud ning halvasti mõjutab vaba ja turvalise laevaliikluse printsiibi
Autoimmuunhaigused – immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Mõne bakteri antigeenid võivad olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis ründab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakterite sarnaseid valke. Ka viirusnakkused või ravimid võivad muuta rakumembraanide valke nii, et organism peab oma rakke võõrasteks sissetungijateks. Allergia – immunsüsteemi reaktsioon organismile ohutule ainele. Allergeenid – allergiat esile kutsuvad tegurid. Allergilisi reaktsioone põhjustavad lümfotsüüdid. Sageli on allergiline reaktsioon väga kiire. Kiire reaktsioon põhineb sellel, et organism on varem selle allergeeniga kokku puutunud ja selle vastu on tekkinud antikehad. Kui allergiline inimene puutub uuesti kokku sama allergeeniga, käivitab antikeha valgelibledes põletikku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni,
Keemia KT kordamine 1. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis , oksüdatsiooniaste väheneb Oksüdeerimine elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, oksüdatsiooniaste kasvab Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutust 2. Mõiste kasutamine ja määramine ! 3. Vesiniku saadakse vee elektrolüüsil , vesinukku kogutakse ...... , 4. Vesiniku omadus 5. Veeomadused : värvuseta , lõhnatu , maitseta 6. Lahuse koostise arvutamine , valemite kasutamine .
püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline Valama 5-6 ml 10%-soolhappelahus katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetada metalltükk filtripaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda hermeetiliselt. Liigutada bürette üles+alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkida üles näit ühes böretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutada metalltükk hapesse. Jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutada bürette üles-alles nii, et nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja Lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal.
Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. ,,Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal
Keskpunkt Hõõrdejõud Kahe Liikumise Fh N tasapinna vastas vahel Toereaktsioonij Toe ja keha Pinnaga N N Puudub õud vahel risti Rõhumisjõud Toe ja keha Pinnaga N* N Puudub vahel risti ja toe- reaktsioon i- jõu vastas
neelamismahutavus - on suurim ioonide hulk, mida mullakolloidid on võimelised kinni pidama küllastusaste - arv, mis näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused puhverdusvõime - mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele hapestumine muutumine happeliseks/happelisemaks reaktsioon Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontsentratsiooni mullas. aktiivne reaktsioon potentsiaalne reaktsioon Happesus-on vesinikioonide, alumiiniumi ioonide ja dissotseerumata hapete sisaldumine mullas, mis oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas. Mullahappesust saab reguleerida väetamise, lupjamise ja viljavahetusega. Aktiivne happesus-põhjustajaks on vesinikioonid mullalahuses. Mulla aktiivset happesust väljendab mulla reaktsioon, mida kirjeldatakse logaritmilise suuruse pH kaudu. Selle järgi
Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel olev elektronpaar võrdselt. Üksiku paardumata elektroniga osakest nimetatakse radikaaliks. Radikaalideks lagunemist nimetatakse radikaalseks dissotsiatsiooniks ja nende radikaalide ühinemist radikaalseks rekombinatsiooniks .Alkaanid reageerivad halogeenidega, reaktsioon toimub radikaalmehhanismiga ja kujutab endast ahelreaktsiooni. 1. Cl22Cl·(reaktsioon toimub kõrge temperatuuri või ultraviolettkiirguse toimel) 2. CH3CH2CH3 + Cl· CH 3·CHCH3 + HCl 3. CH3·CHCH3 + Cl2 CH3CHClCH 3 + Cl· 4. CH3·CHCH3 + Cl· CH 3CHClCH3 SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINEKui molekuli koostises on süsiniku aatom seotud ainult süsiniku aatomitega, on tema oksüdatsiooniaste null
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
