Fissioon ja Fusioon Tuumalõhustumine Spontaanne Võimalik esile kutsuda ja ahelreaktsiooni kontrollida Keemiliste elementide isotoobid ehk tuumakütused U235/Pu239 Tuuma kasvades seoseenergia väheneb Elekter? Tuumaühinemine Energia vabaneb või neeldub? Looduslikult toimub tähtedes Tingimused Eeldused Coulomb'i barjäär Tuumajõud versus tõukejõud Ajalugu Selle potentsiaal teada juba 1920 neli H aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks heeliumi aatom Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake...
Põletik Põletik on organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Põletiku ülesanneteks on kahjustava teguri isoleerimine ja kahjustunud kudede taastamine või asendamine. Põletiku lokaalseteks sümptomiteks on punetus, kuumus, turse, valu ja funktsioonihäire. Põletik algab alteratsiooniga ehk koekahjustusega. Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid
• Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline reaktsioon. Näiteks fotofilmil või fotoplaadil. 2) Fotoluminesents – Aine võib neelata langeva röntgenfootoni ja kiirata uue footoni mõne teise lainepikkusega. Tekkinud kiirgus võib olla ka nähtavas piirkonnas. 3) Sisemine või väline fotoefekt – Langev kiirgus lööb elektroni anoodist välja või viib elektroni kõrgemale energianivoole. Geigeri loendur
Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul on tugevamad redutseerijad kui vesinik ja tõrjuvad hapete vesilahusest vesiniku välja. Metallide pingereas on metallid reastatud metalliliste omaduste nõrgenemise suunas. Metallide reageerimine veega AINULT kõige AKTIIVSEMAD metallid reageerivad aktiivselt veega. Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium
Muutust on lihtne jälgida värvi muutumise tagajärjel. 1. Esimene katseklaas jäi võrdluseks. 2. Teise katseklaasi lisasil 2 tilka FeCl3 lahust. Lahus läheb tumedamaks ehk saadust tekib rohkem. 3. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse värv on väga lähedane teise katseklaasi lahuse värvile. 4. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahus läks heledamaks, kui see oli algselt. Toimus vastupidine reaktsioon ehk lähteaineid tekkis rohkem. Järeldus Kui valmis segatud segule lisati juurde lähteaineid, liikus tasakaal saaduste poole, kuna lahuses oli molekule, mis said veel omavahel reageerida. Kui segule lisati ühte produktidest, toimus silmaga nähtav värvi muutus, mis näitas, et tasakaal liikus teisele poole. Saadus sai laguneda lähteaineteks tagasi. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete
reaktsioo--nist osavõtava aine j suhtes. Ühend j -kontsentratsiooni-k1CA2 - k2CACA* - -kCA* = 0- Need kaks võrrandit tuleb koos lahendada, -et saada T, molaarne -bilanss mingil ajamomendil t reaktsiooni kineetilised -põhitüübid on:-1) nulljärku reaktsioon X ja kontsentratsiooni profiilid -piki PTR-i. Algritmi k1 C 2
neelamismahutavusest. 18. puhverdusvõime - mulla võime vastu panna reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul. (Näiteks orgaanilise aine lagundamine, väetised jne) 19. Hapestumine - Mulla pH langeb alal 5,6. Põhjuseks nii looduslikud tegurid (orgaanilise aine lagunemine) kui inimtegevus. Eestis toimub, sest aastane sademete hulk ületab aastast sademete aurustamist. 20. Mulla reaktsioon - H ja OH ioonide teatud kontsentratsiooni mullalahuses. Sõltuvalt nende ioonide vahekorrast võib mullalahuse reaktsioon olla neutraalne, happeline või leeliseline. 21. aktiivne reaktsioon - on tingitud mullas olevatest hapetest “süsihape, huumushapped, võihape, soolhape, lämmastikhape jne) ning nende lahustunud, hüdrolüütiliselt happelistest või leeliselistest sooladest. 22. potentsiaalne reaktsioon - mulla tahke faasi reaktsioon sõltub peamiselt neeldunud katioonidest
dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB yY + zZ, v = kc(A)ac(B)b , kiiruskonstant (k) kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B AB; 2A A2),
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.)
määrata ensüümreaktsiooni kiiruse v igal ajahetkel vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile, teadel eelnevalt katses kasutatud substraadi ja ensüümi kontsentratsiooni. Mida väiksem on Km , seda suurem on reaktsioonivõimelisus,seda vähem dissotsieeruvam ja tugevam on vahekompleks ES. Michaelise-Menteni võrrand: Ensüümreaktsiooni täielik põhivõrrand ja lihtsustatud põhivõrrand: Vmax- teoreetiline maksimaalne reaktsiooni kiirus, millist reaktsioon kunagi tegelikkuses ei saavuta . , kus - katalüütilise aktiivsuse mõõt; on substraadi molekulide arv, mis konverteeritakse ühe ensüüme molekuli poolt ühes ajaühikus produktiks, tingimusel, et ensüüm on küllastunud substraadiga. S- substraadi kontsentratsioon. Km- Michaelise constant ( kineetiline aktiveerimiskonstant) substraadi kontsentratsioon , mille juures .
· Titrandi kontsentratsiooni määramiseks on vajalik nn. esmane ehk primaarne standard ehk põhiaine · põhiaine kõrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele · Kõrge puhtus; · Püsivus õhus ja lahuses; · Mitte hügroskoopne; · Odav; · Suure molaarmassiga; · Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; · Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused Sekundaarsed standardid · Alati pole võimalik leida sobiva tiitrimisreaktsiooni jaoks põhiainet · Sellisel juhul on titrandi standardiseerimiseks kasutusel nn. sekundaarne standard · See sekundaarne standard tuleb alati standardiseerida põhiaine ehk esmase standardi abil Standardlahuste omadused · Püsiv, et tema kontsentratsiooni peaks määrama ainult üks kord; · Reageerima analüüdiga kiiresti;
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis
Kui alla 35 hüpotermia, kui üle 44, surm?? Kõrge temperatuuri korral: higistamine, veri koondub naha poole. Madala: kananahk, veri koondub kehas sissepoole . 2)Kõrge temp: varju minek, tuulutamine. Madal: Kokku tõmbumine, riided 8. Kirjelda organismi reaktsiooni haigustekitajale. Millel põhineb omandatud immuunsuse teke? Ning miks öeldakse, et meie immuunvastus tihti hilineb? On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab: 1) Kiire reaktsioon See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks. 2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke
-Inimese seedeelundkonnad on suu, neel , söögitoru , magu, peen- ja jämesool Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida. -maksa poolt toodetav sapp emulgeerib toidus leiduva rasva. Eluslooduse organismiline organiseerutuse tase on rakulisest kõrgem. AUTOTROOFID organismid ,mis väliskeskkonnast hangitud orgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid sünteesivad. NEURAALNE REAKTSIOON elundite ja elundkondade talituse regulatsiooni nimetatakse neuraalseks reaktsiooniks. HUMORAALNE REAKTSIOON veres olevate hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite regulatsioon -Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed . -Inimese sisekretsiooni näärmed on ; peaaju , käbikeha ja ajuripats , kaelapiirkonnas kilpnääre ja harknääre , ning kõhukoopa erinevates osades neerupealised , kõhunääre ja muna- seemnesarjad .
puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks,
Stefan Sepp 10c 1. rühm. Al2O3- alumiiniumoksiid- polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid, seetõttu reageerib ta nii aluste kui ka hapetega: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- ...
· Molar- purihammas · Tremendous- hiiglasuur · multi-hop-mitmekordne hüpe · Tummy tuck- rasvaimu kõhult · multi-lingual-mitmekeelne · Turnip-kaalikas · nay-vastuhäl · Verve-innustus · Neutralization reaction-reaktsioon · Viable- elujõuline, mõistlik tootmaks ph=7/neutralisatsiooni · Wisdom teeth- tarkusehambad reaktsioon · Noxious- kahjur · Nuance-nüanss · Nullify- nullima · Obtain- saavutama · outdoorsy-õue armastav · Periodicals- ajakirjad, perioodika · Persecute-jälitama, taga kiusama · plasmid- osa dna st plasmid · poised- · Preterm- enneaegne · Profit-kasu · Progenitor- eelkäija, rajaja · Promotion-edutamine · Psyche- hingeelu, psüühika · quarter-veerand · Rational- mõistusepärane · ravioli-ravioolid · rearview mirror- tahavaate peegel
korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeeriaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside(hapnik, kloor, vääveldi oksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vms.) Kuna tavatingimuses on keemiline korrosioon väheoluline, siis intensiivsemalt kulgeb see kõrgel temp. ( metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparaadis, automootoris, ahjudes jms) Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgel temp. Tekib põhisaadusena rauatagi e- Fe3O4, kuumutamises kloori atmosfääris tekib raud(III) kloriid.
KORDAMINE. 1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad. 5) Karboksüülhapped reageerivad alkoholidega. Saadus kuulub estrite klassi. 5
reaktsiooni staadiumi(te)st ja selle regenereerumine. Näide tüüpilisest katalüütilisest reaktsioonist, milles reagentide (X ja Y) liitumisel moodustub produkt (Z) katalüsaatori (Kat) juuresolekul. 6. Akvatsioonienergia Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Aktivatsioonienergia (Ea) on vajalik, et ületada energeetiline barjäär, et reaktsioon saaks toimuda. Vajalik aktivatsioonienergia võib tulla molekulide enda sisemisest energiast või välisest allikast: soojus (ka reaktsioonis eralduv (H)), valgus, elektrivool või mehaaniline jõud.
Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade
kristallidena. 25) Aine valemv - 26) Indeks - näitab elemendi aatomite arvu molekulis. 27) Keemilise reaktsiooni võrrand - ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet). 28) Kordaja reaktsioonivõrrandis - 29) Liitaine protsendiline koostis - 30) Lagunemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 31) Ühinemisreaktsioon - on keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 32) Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). 33) Redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). 34) Redoksreaktsioon - on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. 35) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemandi
elektronide elektrilaengute summaga. Näiteks alumiiniumi (keemiline element nr 13) ioonis Al+3 on 13 prootonit, 14 neutronit ja 10 elektroni, seega on selle iooni laeng +3 (13 · 1 + 14 · 0 + 10 · (-1) = 3). Oksüdatsiooniaste (o-a) aatomi formaalne laeng ühendis, eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Tähistatakse rooma nr, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Keemiline reaktsioon ühe aine muundumine teiseks. Redoksreaktsioon reaktsioon, milles elementide o-a'd muutuvad. Oksüdeerumine e oksüdatsioon elektronide loovutamine. O-a suureneb. Redutseerumine e reduktsioon elektronide liitmine. O-a väheneb. Oksüdeerija liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb. Redutseerija loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab. 9. Molaarsus e molaarne kontsentratsioon (CM) väljendab lahustunud aine
elektronide elektrilaengute summaga. Näiteks alumiiniumi (keemiline element nr 13) ioonis Al+3 on 13 prootonit, 14 neutronit ja 10 elektroni, seega on selle iooni laeng +3 (13 · 1 + 14 · 0 + 10 · (-1) = 3). Oksüdatsiooniaste (o-a) – aatomi formaalne laeng ühendis, eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Tähistatakse rooma nr, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Keemiline reaktsioon – ühe aine muundumine teiseks. Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles elementide o-a’d muutuvad. Oksüdeerumine e oksüdatsioon – elektronide loovutamine. O-a suureneb. Redutseerumine e reduktsioon – elektronide liitmine. O-a väheneb. Oksüdeerija – liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb. Redutseerija – loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab. 9. Molaarsus e molaarne kontsentratsioon (CM) – väljendab lahustunud aine
nimetatakse seebistamiseks (hüdrolüüsiks). Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul: 1. Hüdroksüülrühma asendumine halogeeniga (alküülhalogeniidide moodustumine). Reaktsioon viiakse tavaliselt läbi fosfor- või väävel-, samuti ka vesinikhalogeniidide toimel: · C5H11OH + PBr3 C5H11 Br + POBr3 + HBr · C5H11OH + SO2Cl C5H11 Cl + SO2 + HCl · C5H11OH + HBr C5H11 Br + H2O Alkoholi reaktsioon vesinikhalogeniidhappega on pöörduv. Alküülhalogeniidi saagise suurendamiseks, s. o. tasakaalu nihutamiseks paremale tuleb reaktsioonisegust mingil viisil vett eemaldada. Selleks võib kasutada vett siduvaid aineid, näiteks kontsentreeritud väävelhapet või juhtida veevabasse alkoholisse gaasilist vesinikhalogeniidi. 2. Dehüdraatumine alkeenideks. Alkoholi kuumutamisel suure hulga kontsentreeritud väävelhappe või tsinkkloriidiga, samuti
Reaktiivid : Elavhõbe(II)nitraat (HgNO3)2 ; Kaaliumjodiid KI Töö käik : TAP pessa pipteerida 2 3 tilka 0,5 M elavhõbe(II)nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI kahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsiooni võrrand. [Hg(NO3)2 + 4 KI + 2 H2O 2 KNO3 + HgI4 + 2 KOH + H2] Meie leitud keeruline variant Õige reaktsiooni võrrand : Hg(NO3)2 + KI HgI2 + 2 KNO3 HgI2 + 2 KI [HgI4]2- + 2 K + Järeldused: Reaktsioon toimub kahes osas. Reaktsioonil oli kõige pealt näha oranzi sademe tekkimist TAP pesa kuid KI juurdelisamisel see lahustus. Lahuses tekkinud kompleksioon on [HgI4]2 Nagu ka meie esialgsetest püüdlustest näha võis, on kompleksühendite tekkimine keeruline protsess, kus tegelikud reaktsioonid ei pruugi kohe silmnähtavad olla. Töö nr 13 : Redoksreaktsioonid Katse 1 : Raua oksüdatsioon Töö eesmärk : Jälgida raua roostetamist, aru saada elektronide üleminekust
edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 H 2 H 2 S , , 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Kaaluda kuiv kolb, seejärel kaaluda kolb CO2-ga. Kolvi mahu (korgini) määramiseks
Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega väga energiliselt. Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel tekkinud materjal. Sulamid on enamasti paremate mehhaniliste omadustega, keemiliselt vastupidavamad. Sulamid sulavad madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad koostismetallid. Hüdroksiid koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi aatomite oksüdeerumise astet ühendis ; võrdub elemendi aatomi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühendis teise keemilise elemendi. · Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. Reaktsioonis o.a väheneb.
Lubi võib tehnoloogilises protsessis esineda kahe erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi, · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) ehk kustutatud lubi, Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm. Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil.
mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe. Tuumareaktor osad peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad, ülesanne juhitav ahelreaktsioon. Sünteesireaktsioonid kergete tuumade ühinemisreaktsioonid, vaja kõrge temperatuur. Tuumafüüsika rakendusi energia tootmine, isotoopide ainete saamine, sõjategevus, rakettide kütus, meditsiin, arheoloogia. Kiirguse kahjulikkus mutatsioonid, surm,
valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maali mõõtmed on 4,2x 8,8 m (15 jalga x 29 jalga). Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Teosele iseloomulik · suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria; · figuuride asend ning valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; · perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse;
- H 3O + põhjustab happelisust. > Etanool on hape, sest etanooli lagunemisel tekib hüdrooniumioon (happelisus) ja etanolaatioon. - Hape + alus CH 3 - CH 2 - O - H + + NaOH CH 3 - CH 2 - O - Na + + H 2 O Tekib naatriumetanolaat (alkoholi sool ehk alkoholaat) - Alkoholid reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas H 2 st eespool. CH 3 - OH + Ca (CH 3O - ) 2 Ca 2+ + H 2 Tekib kaltsiumetanolaat. Vasega reaktsioon ei toimuks, sest Cu asub pingereas tagapool. - Kondensatsioon on funktsionaalrühmi sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. Alkohol kondenseerub happega, tekib ester. CH 3 - COOH + CH 3 - CH 2 - OH CH 3COOCH 2 CH 3+ H 2 O - Reaktsioon halogeniididega (halogeniid nt HCl, HBr) Halogeen on Cl 2 Halogeeniühend on RCl. Halogeniid HCl. CH 3 - CH 2 - OH + HBr CH 3 - CH 2 - Br + H 2 O Tekib etüülbromiid - Dehüdrogeenimine
peitu pugeda. 3. Miks ei karda inimesega varem mitte-kohtunud metsloomad inimest? Mis peab juhtuma, et see hirm tekiks? Inimene pole mestloomale ohtu põhjustanud ja seega ei karda loom inimest. Kui inimene peaks metsloomale kahju tekitama, siis teravneb looma tähelepanu inimese suhtes. Tegemist on sensitisatsiooniga. 4. Osa inimesi ärkab regulaarselt üles umbes 5-10 minutit enne äratuskella helisemist. Kas see on tingitud või tingimatu reaktsioon? Mis juhtub selle reaktsiooniga peale pikka suvepuhkust? Tingitud reaktsioon. Reaktsioon kaob pärast suvepuhkust. 5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile autosõidu ajal kiisueine pakkumisega.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile.
A(+): 2CL- -2e- -> 2Cl -> Cl2 - oksüdeerumine Summaarne: 2NaCl + 2H2O ->el 2NaOH + H2 + Cl2 4. Metallide korrosioon Metallide korrosioon- metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 4Ag + 2H2S + O2 -> 2Ag2S + 2H2O 2Cu + O2 -> 2CuO 2Cu + O2 + H2O + CO2 -> Cu2(OH)2CO3 4Fe + 3O2 -> 2Fe2O3 - oksiidikiht on poorne ja roostetamise jätkumist ei takistad, raud ainsana roostetab Selleks, et peatada raua korrodeerumist, tekitatakse kõrgel temperatuuril tahtlik reaktsioon, kus raud reageerib püsivamaks ühendiks, mis kahjuks küll pole tugeva 3Fe + 2O2 ->t Fe3O4 Korrosiooni liigid 1) Keemiline korrosioon: saab toimuda kõrgel temperatuuril ja agressiivse gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid 2) Elektrokeemiline korrosioon: toimub tavatemperatuuril ja elektrolüüdi lahuses a) Happelises keskkonnas- toimub iseenesest ja on eksotermiline A(-): Fe - 2e- -> Fe2+ - oksüdeerumine
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: ...
IMMUUNPATOLOOGIA KÜSIMUSED (vastata Ü. Parm. Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest lk.39-46 põhjal) 1. Millal tekib immunoloogiline reaktsioon? – Kui organism satub antigeen, mille vastu on vaja reageerida. (Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk). 2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu. 3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta. - ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus. 4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e
valmistamisel ning toiduainetööstuses. ning toidus tärklisesiirup. Keemilised Hõbepeegli reaktsioon Hõbepeegli reaktsioon Hüdrolüüs: Hüdrolüüs: Hüdrolüüs: omadused CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2OCH2OH(CH CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2OCH2 C12H22O11+H20C6H12O6 (C6H10O5)n+nH2OnC6 (C6H10O5)n+nH20nC6H12 OH)4COOH+2Ag OH(CHOH)4COOH+2Ag H12O6 H12O6 O6
Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementaarlaengute arv Iooniline aine-ioonilise kristallvõrega aine milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline kristallvõre-kristallvõre kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid
25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28. Kas leelismetallide võime loovutada elektrone rühmas ülevalt alla kasvab? 29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31. Kas Kaaliumi reageerimine veega on tormiline reaktsioon? 32. Kas hapete alustega reageerivad leelismetallid veel aktiivsemalt kui veega? 33. Kas IIA rühma metalle nimetatakse leelismuldmetallideks? 34. Kas leelismuldmetallid reageerivad hapete alustega aktiivsemalt kui veega? 35. Kas metallide pingerida algab Litiumiga ja lõppeb Aurumiga? 36. Kas pingereas asuvad vasakul kõige aktiivsemad metallid? 37
puudused: võib tekkida plahvatus, keerukas radioaktiivsete jäätmete ohustustamine Enne ladustati reaktoris tekkinud radioaktiivseid aineid merre, nüüdisajal ladustatakse neid sügaval maa all asuvates hoidlates. Praegu on väljatöötamisel energiavõimendi, milles k on väiksem 1, kuid ahelreaktsiooni hoidmiseks vajalikke neutroneid saadakse kiiresti. Selle rakendamine muudab elektrienergia tootmise ohutumaks, sest reaktsioon lakkab kiirendi seiskamisel. Kriitiline mass nim lõhustuva aine väiksemait massi, mille korral on võimalik ahelreaktsioon Eesti on kaasa aidanud aatomitööstusele tooraine tootmises, mis toimus Sillamäel. Siin saadi tõenäoliselt esimene maagist erladatud uraanikontsentraat ning on võimalik, et NLiidu esimese aatompommi tooraine oli siit pärit. 40date lõpul sai Eestist lõhustuvate tuummtaerjalide tootja. Tuumarelvakatsetuste keelustamise leping - 1963. a. sõlmisid NSVL, USA ja
füüsiku ja keemiku Henry Cavendishi poolt. Vesinik on tähtede põhiline koostisosa. Kui vesinikule mõjub rõhk, mis on 500 000 korda tugevam kui maa atmosfääri oma, muutub vesinik tahkeks Midagi põnevat Vesinikuga Vesinikuga kaasneb kaasneb suur suur tule- tule- ja ja plahvatusoht. plahvatusoht. Reaktsioon Reaktsioon hapnikuga hapnikuga eraldab eraldab soojust, soojust, mistõttu mistõttu vesinik vesinik õhus õhus või või hapnikus hapnikus põleb põleb ja ja ta ta segud segud hapnikuga hapnikuga või või õhuga
happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB
H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB
t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise kõige olulisem põhjus. Katalüsaatori keemiline koostis ja kogus jäävad peale reaktsiooni endiseks. 2. Keemiline tasakaal on olukord, kus toimub pöörduv reaktsioon (reaktsiooni saadused reageerivad omavahel ja selle tulemusena tekib uuesti teatavas koguses lähteaineid). Teatud temperatuuril tekitatakse selline olukord, kus mõlemas suunas kulgevate reaktsioonide kiirused on võrdsed ning reageerivate ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. 3. Elektrolüüdid -ained mis vedelas olekus või vesilahustes juhivad elektrit. Elektrolüütiline dissotsiatsioon -nimetatakse elektrolüütide lagunemist ioonideks nende lahustumisel vees
(va O ja F ja H) d elemendid ehk Brühmad · metallidel puudub kindel o.a. Nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid või osa ka eelviimaselt kihilt. Fe: II või III ; Cu: peamiselt II, aga võib olla ka I ; Zn: II ja Ag: I... OKSÜDEERIJA aine, mis põhjustab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemist; oksüdeerija seob elektrone. OKSÜDEERUMINE (oksüdatsioon) keemiline reaktsioon, milles elemendi oksüdatsiooniaste suureneb. REDOKSREAKTSIOON (redutseerimisoksüdeerimisreaktsioon) keemiline reaktsioon, mille käigus muutuvad reageerivate ainete elementide oksüdatsiooniaste: oksüdeerija redutseerub, redutseerija oksüdeerub. REDUTSEERIJA aine, mille koostises olev element (või ioon) loovutab reaktsioonil elektrone; reaktsioonil redutseerija oksüdeerub.
muutuda, kuid Michaelis-Menteni võrrand oma üldkujul jääb kehtima väga paljude erinevate reaktsioonimehhanismide korral Kiirus võrdub substraadi kontsentratsioon korda konstant jagatud substraadi kontsentratsioon pluss konstant Michaelis-Menteni võrrandi poolt kirjeldatav kõver: V versus [S] V = Vmax[S]/(KM + [S]) Matemaatiliselt ritkülikukujuline hüperbool y = C1 x/(C2 + x) Kolm piirjuhtu: 1. [S] >> KM ja V = Vmax - reaktsioon on saavutanud oma piirkiiruse ensüüm on substraadiga küllastunud 2. [S] = KM ja V = Vmax/2 - reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest pool ensüümist on substraadiga kompleksis 3. [S] << KM ja V = Vmax[S]/KM kiirus sõltub substraadi kontsentratsioonist lineaarselt valdav osa ensüümist on vaba Ensüümkineetika parameetrite, kcat, KM ja kcat/KM tähendus Michaelise konstant KM · substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon
happed, orgaanilised ained) Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid Eksotermiline reaktsioon valdavalt ühinemisreaktsioonid, eraldub energiat, H < 0 Endotermiline reaktsioon valdavalt lagunemisreaktsioonid, neeldub energiat, H > 0 Molekulidevahelised jõud vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis.
või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br2) tekivad halogeniidid. Metallide reageerimine hapete lahustega METALL+HAPE -- > SOOL+VESINIK Oksüdeerija on vesinikioon. Metallide aktiivsus väheneb vasakult paremale. Metallide reageerimine veega
· Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-trioloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonist võetud proovi(sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandaub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(i)-ks. Moodustub Cu2O ja eraldub punase sademena. Lahusesse jääb vaba triloon B. Keetmisel 2 toimuv reaktsioon: Kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust määratakse vabanenud triloon B koguse tiitrimise teel.Selle käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi ja kaliibrimissirget kasutades leitakse taandavate suhkrute kontsentratsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
