1 30 0,78 1,28 2 40 0,37 2,7 3 50 0,2 5 4 60 0,083 12 Kokkuvõte ja järeldused Töö ülesandeks oli uurida, kuidas mõjutab temperatuur ja lähteainete kontsentratsioon reaktsioonikiirust. Katses 1 sai tõestatud, et reaktsioon toimub seda kiiremini, mida suurem on lähteaine (Na2S2O3) kontsentratsioon. Reaktsiooni järk Na2S2O3 suhtes on 1. Katses 2 selgus, et kõrgemal temperatuuril reageerivad ained kiiremini. Uuritud reaktsiooni kiirus tõusis temperatuuri tõstmisel 10 °C kaupa keskmiselt 2,12 korda. Erinevate temperatuurivahemike kiiruskonstantide erinevuse põhjuseks võib olla näiteks see, et erinevate temperatuuride juures võis hägusus, mille juures stopperi kinni panin, olla veidi erinev.
YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 2 Anood ja katood anood: elektrood, millel toimub oks¨udeerumine Zn - Zn2+ + 2 e- katood: elektrood, millel toimub redutseerumine Cu2+ + 2 e- - Cu Summaarne reaktsioon: Cu2+ () + Zn (t) - Cu (t) + Zn2+ () YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 3 Nullvoolupotenstiaal ¨ Uheks peamiseks galvaanielementi iseloomustavaks suuruseks on nullvoolu- potentsiaal Eg , mis defineeritakse kui:
Cu2+ + 4NH4+ + 4OH- → [Cu(NH3)4]2+ + 4H2O Redoksreaktsioonid Metallid, metallide pingerida Katse 7. Võtta ühte katseklaasi tükk metallilist tsinki ja teise vaske. Lisada katseklaasidesse lahjendatud vesinikkloriidhapet. Jälgida gaasilise vesiniku eraldumist metalli pinnal mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. 1) Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2↑ (reaktsioonis eraldus H2 metalli pinnal mullikestena, reaktsioon toimub, sest Zn asub vesinikust vasakul.) Zn + 2H+ + 2Cl- → Zn2+ + 2Cl- + H2↑ Zn – 2e- → Zn2+ (redutseeria – loovutab elektrone) 2H+ + 2e-→H2 (oksüdeeria – liidab elektrone) 2) Cu + HCl → reaktsiooni ei toimu Teist reaktsiooni ei toimu, kuna lähtudes metallide pingereast Cu on vähem aktiivne kui H. Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all
Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama. https://www.youtube.com/watch? v=b4dhlBLL2xI NAHA REAKTSIOON PM Selleks et viia värvi pigment naha sisse on vaja nahk sirgeks teha. Seejärel lükkame nõela naha sisse. Muidugi nahk reageerib protseduurile. Loomulikult naha reaktsioon sõltub mitmetest faktoritest. Punetus ja turse on loomulik naha reaktsioon, mis kaob pärast naha pinnatöötlusest Valu tugevus on kõikidel inimestel erinev,sõltub paljudest põhjustest. Kui patsient/klient on murelik,pinges või oli ärritunud siis ta
Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liigitatakse aluseid ? Kas kõik alused on hüdroksiidid ?
võrrandeid.Reaktsioonis osaleva aatomituuma kirjeltataksetema keemilese elemendi tähisega, mille ette kirjutatakse tuuma nukleunide kogu arv ning tuuma prootonite arv. Reaktsioonis osaleb elementaarosakesi, siis neid märgitakse osakese sümboliga. Näiteks footon on Y ja elektron e-. 4 Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Paljudes keemilstes reaktsioonides toimub energia vabanemine . Üks reaktsioon on meile kõigile tuttav ja see on põlemine- süsiniku ja hapniku ühinemine, millee võime sümboolselt kirjutada kujul: C+O2→CO2+4Ev Näide: Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seosenergia , seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. Süsteem , mis on seotud olekus, omab madalamat potentsiaalset energiat kui tema koostisosad üksinda
CuSO4 lahust. Loksutada katseklaasi ning reaktsiooni kiirendamiseks soojendada katseklaasi vesivannil. Tulemus: Tekkis helesinine sade, mis hakkas loksutamisel aina enam intensiivsemaks minema, ka vesivannil soojendamine muutis sadet veelgi tumedamaks ja intensiivsemaks. Seega saime positiivse reaktsiooni ning peptiidsitemete esinemine ehk seega ka valk sai tuvastatud. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Lisada tuleb kontsentreeritud lämmastikhapet, mille toimel valk denatureerib pöördumatult ning sadestub. Katseklaasi soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad, moodustunud ühend on intensiivse kollase värvusega. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisada 5-6 tilka kontsentreeritud lämmastikhapet. Loksutada ja soojendada, kuni valge sade muutub kollaseks. Seejärel jahutada segu ning
kollaseks. Pärast ammooniumhüdroksiidi lisamist muutus kollane sade intensiivsemaks, oranzikamaks. Võib järeldada, et munavalgus on aromaatset tuuma sisaldavaid aminohappeid. Pärast kontsentreeritud lämmastikhappe lisamist denatureerus valk pöördumatult, kuumutamisel hakkas toimuma aromaatsete tuumade nitreerumine, mille tulemusel tekkiski kollane värvus. NH4OH lisamise järel tekkis aluseline keskkond, millele andis tõestust sademe muutumine oranzikamaks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini radikaalid. Milloni reaktsiooni puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tumepunaseks. Töö käik:
võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii: Sellele järgneb triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M CuSO4 lahust. Tiitrimisel komplekseerub triloon B Cu(II)-ioonidega ja kompleksi taastekkimist saab kindlaks määrata indikaator mureksiidi värvuse muutumise järgi. Taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus leitakse tiitrimiseks kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi kaliibrimissirgelt. Kui on tegemist vedela ensüümipreparaadiga, siis avaldatakse
Selles elemendis iga z mooli aine lahustumisel same elektriahelas zF kulonit elektrit. Kui see elektrokeemiline element töötaks termodünaamiliselt pööratavalt, siis konstantsel rõhul ja temperatuuril vastavalt TD teisele seadusele on Gibbsi vaba energia võrdne maksimaalse kasuliku tööga (Wmax), milleks antud juhul on elemendist saadav elektrienergia zFE, kus E on antud elemendi EMJ: Wmax = -G = zFE IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand Kui elektroodil toimub reaktsioon: voksoks + ze-=vredred (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e- -elektron, vi -vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: =0 + RT/zF ln a Oksvoks/a vred Red 0 on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K : RT/F* 2,303= 8,314*298*2,303/96487= 0,059V ; = 0 +0,059/z log a Oksvoks/a vred Red V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende
Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade
atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO 2 molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükolüüs on kasutatav energiaallikana nii auto- kui heterotroofsetes organismides. Lisaproduktina eralduv O 2 on vajalik kõigis rakkudes toimuvaks hingamisprotsessiks. GLÜKOLÜÜS: joonis. . Hingamisahela reaktsioon: joonis. 5.ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG: Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel. Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne kromosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks. Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesuguliselt teel. Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks
dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt
- tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1 · reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu - soola hüdrolüüs kulgeb enamasti vähesel määral. Vabade hapete ja aluste tekkeni reaktsioon ei kulge. - Hüdrolüüsi kulgemisest annab märku see, et soola vesilahus pole neutraalne.
Kuna skisoidsetel inimestel ei ole sidemeid teiste inimestega, siis ei ole neil ettekujutust, kuidas nende agressiivsus teistele mõjuvad. Seetõttu on nad ülearu teravad, salvavad bõi äkilised. Tühisemgi ajend võib vallandada agressiivsust, see võib iseseisvuda ja ilmneda kõikmõeldavais äärmuslikes vormides. Turvalisuse ja seotuse puudumise ning sellest tuleneva umbusu tõttu tunnetab skisoidne isik teise inimese lähenemist enesele ohustamisena. Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida. Isenad oma agressiivsuse pärast ei kannata. Skisoidse isiku agressiivsuse kõige sagedasemad avaldusvormid on järskus, äkiline ja solvav teravus, jäine külmus, kontakteerumatus, küünilisus ja poolehoiu silmapilkne muutumine vaenulikuks vastumeelsuseks
On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad. 21. Alused- koosnevad metallioonist ja hüdroksidioonist (OH-). 22. Happed- koosnevad vesinikioonist(H+) ja happejääkioonist 23. Soolad- koosnevad metallioonist ja happejääkioonist 24. Oksiidid- koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: – reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu – reaktsioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub (redoksreaktsioon). Ühinemisreaktsioon - tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl Lagunemisreaktsioon - saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes s...
Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB: Lagunemisreaktsioon: alus => oksiid + vesi Neutralisatsioonireaktsioon: alus + hape => sool + vesi 8. Mis on lahuse pH ja mida see näitab? pH on eriline suurus, mis iseloomustab lahuse aluselisust ja happelisust. 9. Nimeta indikaatoreid ja nende värvuseid happelises ja aluselises keskkonnas.
kus E energia m mass c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Massidefekt: Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul puudujääk (1%). Massidefekti põhjus on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. Mida suurem on antud tuuma moodustumine massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 6. Reaktsiooni etapid Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet 7. Hessi seadus Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sõltub ainult alg- ja lõppolekust. 8. Mis on elementaarosake?
1)Tuumade lagunemis ahelreaktsioon on reaktsioon, kus üks reaktsioon põhjustab teise ning selle tagajärjel lagunevad tuumad. Et tekiks ahelreaktsioon peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 2) Neutronite paljunemistegur K- näitab mitu järglast on igal neutronil tuumade lagunemise ahelreaktsioonis. 1) K=1 -juhitav ahelreaktsioon. 2) K>1 -mittekontrollitav(tuumaplahvatus) 3)K<1 -ahelreaktsioon lakkab 3)Kriitiline mass on väikseim kogus ainet millega hakkavad tekkima reaktsioonid. Nt. et
(i.k. Reactor coil Möödaviik (i.k. Bypass) Äravool Kandelahus (i.k. Carrier) Töö põhimõte Käesolev laboratoorne töö on lihtne näide VSA võimalikust rakendusest vismuti kontsentratsiooni määramiseks spektrofotomeetriliselt. Selleks kasutatakse ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga antud juhul põhineb vismuti reaktsioonil etüleendiamiintetraäädikhappedinaatriumiga, mille tulemusena moodustub vismuti etüleendiamiintetraäädikhappe sool Bi-EDTA. Töövahendid · Vismuti standardlahus 0,1 mg/ml · Reagendi lahus kompleksoon III - EDTA 0,001 M · MilliQvesi · Mõõtpipetid · Mõõtkolvid, 50 ml · Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik
kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga, algab CO2 eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO 2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO 2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? a. Süsinikdioksiidi - Kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel b. Vesiniku (H2) - sobivast metallist happe toimel c. Vesinksulfiidi (H2S) Raudsulfiidist väävelhappe toimel 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik,
mis mis loovutab elektrone tulemuseks tulemuseks oksüdatsiooniaste kahaneb 4. Otsusta, milline lause on õige (kirjuta kasti ,,+"), milline väär (kirjuta kasti ,,-"). a) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. b) Redoksreaktsioonis ei pea alati oksüdeerumine ja redutseerumine toimuma koos. c) Redoksreaktsioonis redutseerija loovutab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kasvab. d) Redoksreaktsioonis oksüdeerija liidab elektrone, mille tulemusena tema oksüdatsiooniaste kahaneb. e) Kui elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb, siis element oksüdeerub.
fragmendist. Struktuur? Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%- list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: CuSO4 lisamisel muutus lahus lillaks. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranži värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3
mis ei ole otseselt määratavad. Nimetatud seaduse avaldas Germain Hess 1840. a. Reaktsiooni molekulaarsus. Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu. Seda suurust kasutatakse keemiliste reaktsioonide iseloomustamisel. Molekulaarsuse järgi jagatakse elementaarreaktsioonid: · monomolekulaarne reaktsioon, milles osaleb üks osake (molekul A dissotsieerub või isomeriseerub produkti(de)ks) · bimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kaks osakest · trimolekulaarne reaktsioon, milles osaleb kolm osakest. Trimolekulaarsed reaktsioonid on väga haruldased, sest kolme osakese samaaegne põrkumine on vähe tõenäoline. Elementaarreaktsioonide kirjeldamisel kasutatavad mõisted nagu molekulaarsus, reaktsiooni järk ja stöhhiomeetriline koefitsient on tavaliselt
a- suurenemine leelismuldmetall: IIA rühma elemendid katioon: positiivse laenguga ioon korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone) oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad siirdemetallid: B-rühma metallid keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis elektrivoolu ei juhi. Nt: raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta (sellele alluvad nt sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid)
keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ valgus/ elekter energia nivoo tähis on H aktiveerimis energia barjäär - energia mis on vajalik, et alustada reaktsiooni. Et alustada reaktsiooni peab kõigepealt ületama energia barjääri, mis omakorda nõuab energiat ning on igal reaktsioonil erinev.
halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge Jah, mõlemad lähteained on vees lahustuvad - Lõpeta reaktsioonivõrrand ja kontrolli, kas reaktsioon kulgeb, sest 1.). üks saadustest on vesi või mõni nõrk hape jah
välja tuua SH rühma olemasolu. Pantoteenhapet on piisavas koguses enamikes toitainetes Mitme koensüümi funktsioneerimise näiteks ühe kompleksi koosseisus on püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks. Püruvaadi dehüdrogenaasi (PDH) kompleks on suur multiensüümne kompleks, mis koosneb bakteritel ca 60 subühikust ja inimesel enam kui 130 subühikust. PDH kompleks vajab 5 koensüümi: tiamiinpürofosfaati, lipoamiidi, FAD, NAD ja CoA. Kompleksi poolt katalüüsitav reaktsioon kulgeb järgmiselt 1.Püruvaat (α-ketohape) liidetakse tiamiinpürofosfaadi molekuliga N+ kõrval asuva süsinikuga koos kaasneva CO2 elimineerimisega. Moodustub hüdroksüetüülprodukt. 2.Hüdroksüetüüli reaktsioonis lipoamiidiga moodustub atsetüül-lipoamiid ja vaba tiamiinpürofosfaat 3.Atsetüül-lipoamiid loovutab atsetüüli CoA koosseisu, tekib dihüdroksülipoamiid 4.FAD redutseeritakse dihüdrolipoamiidi poolt, regenereerub vaba lipoamiid 5
Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge Jah, mõlemad lähteained on vees lahustuvad - Lõpeta reaktsioonivõrrand ja kontrolli, kas ....
ESTRID, AMIIDID JA POLÜMEERID 1) Mõisted: Le Chatelier printsiip, pöörduv reaktsioon, reaktsiooni tasakaal, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, katalüsaator, reaktsiooni kiirus, polümeer, liitumispolümeer, kondensatsioonipolü-meer, homopolümeer, kopolümeer, monomeer, elementaarlüli: Le Chatelier printsiip - põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes (lühidalt: pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun.
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Katalüsaator on keemiline aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 4. Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses
Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja jooksul. See sõltub happest. Soolhappega reageerisid nii tsingitükk kui ka pulber kiiresti, aga äädikhappel olid mõlemad reaktsioonid aeglased. Ja kuna soolhape oli 36%, siis on ka reaktsioon kiirem.
2) metall(o.a)hüdroksiid (o.a Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid metall + aniooni 1) metall+aniooninimi (o.a ei muutu) CaCl2 kaltsiumkloriid Soolad nimi happeanioon 2) metall(o.a)aniooninimi(o.a CuSO4 vask(II)sulfaat Aineklasside vahelised reaktsioonid Reaktsioon toimub KUI on IA ja IIA Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid CaO + H2O = Ca(OH)2 rühma metallideoksiidid Happeline oksiid + vesi =hape VÄLJAARVATUD SiO2 SO2 + H2O = H2SO3 Hape + alus = sool + vesi Reaktsioon toimub ALATI! H2SO3 + Zn(OH)2 = ZnSO3 + 2H2O
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides
elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahuste elektrijuhtivus: need lahused sisaldavad ioone, mis vabalt ringi liiguvad. Kui asetame elektrolüüdilahusesse alalisvooluga
Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja jooksul. See sõltub happest. Soolhappega reageerisid nii tsingitükk kui ka pulber kiiresti, aga äädikhappel olid mõlemad reaktsioonid aeglased. Ja kuna soolhape oli 36%, siis on ka reaktsioon kiirem.
Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb.
Järeldus: Happe ja lahuse piirpinnale violetne reaktsiooni produkt, seetõttu võib väita, et uuritavates lahustes esinevad süsivesikud. 1.2.2. Osasoonide saamine. Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju on lähtesuhkrule iseloomulik. Osasoonide tekkimise reaktsioon on kaheetapiline: · esmalt toimub reaktsioon C-1 paikneva aldehüüdrühma kaudu ja formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis; · teine etapp hõlmab C-2 asendis oleva hüdroksüülrühma oksüdeerumist karbonüüliks ja selle kaudu ka C-2 asendis hüdrasooni formeerumist. Reaktsioon vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml erinevat taandavat suhkrut (laktoos, fruktoos).
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas
b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli. Enamikes rakkudes kulgeb edasi reaktsioon ning lõpp-produktideks saadakse etanool ja piimhape. Rakud, mis täidavad aeroobse hingamise eesmärki, toodavad rohkem ATP molekule (aga seda mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada. Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil.
· ei muuda termodünaamiliselt mittesoodsat reaktsiooni isevooluliseks · võimaldab metabolismi regulatsiooni Biokatalüsaatorid · valgud ensüümid · katalüütiline RNA ribosüümid Biokatalüsaatoreid iseloomustab · kõrge spetsiifilisus · kõrge efektiivsus Biokatalüsaatorid on efektiivsed Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · reaktsioon on termodünaamiliselt soodne · katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaioonide (Fe3+) juuresolekul kiireneb 1000 korda · hemoglobiini juuresolekul kiireneb 1 000 000 korda · katalaasi juuresolekul kiireneb 1 000 000 000 korda Keemilise kineetika alused Keemiline kineetika uurib keemiliste reaktsioonide toimumist ajas Mis on keemilise reaktsiooni kiirus? Kiirus on millegi muutumine ajas t
lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlaks, kas keskkond on aluseline või happeline või neutraalne. keemiline reaktsioon protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus redutseerija loovutab elektrone, ise oksüdeerub, ning oksüdeerija liidab endaga elektrone, redutseerub. redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. redutseerumine protsess, mille käigus oksüdeerija liidab endaga elektrone. oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone
reaktsioon vesi Nõrk elektrolüüt -polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks Oksiid -aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed) Pöördumatu -reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused reaktsioon omavahel ei reageeri Pöörduv reaktsioon -reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine Sool -kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond
hapetega komplekse. Eetri inertsuse ja tema elektrodonoorsete omaduste tõttu on nad kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB
Jahutasin segu, siis lisasin NH4OH lahust ja loksutasin. Tulemus: Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ning NH4OH lisamisel intensiivse oranzi värvusega sade. Järeldus: Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, on tekkinud nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselises keskkonnas on see oranz. Võime järeldada, et munavalgu lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid. 1.1.3 Milloni reaktsioon Milloni reaktiiv on elavhõbe(II) nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvub valgu lahus või sade roosakaks kuni punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Lisasin mõlemasse 6 tilka Milloni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannis.
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu
Veeauruga: 4Al + 3H2O Al2O3 + Veeauruga: 3Fe + 4H2O Fe3O4 + H2 4H2 3. Hape 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Fe + 2HCl FeCl2 + H2 2Fe + 3Cl2 2FeCl3 Raud + lahj. hape Fe(II) ühend! 4. Sool 2Al + 3CuSO4 2AlCl3 + 3H2 Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu KEEMILINE REAKTSIOON · Füüsikaline nähtus Aine olek või keha kuju muutub · Keemiline nähtus Reaktsioon ainete vahel Keemiline reaktsioon Ühtedest ainetest saavad teised ained Liigitus: 1. Mehhanismi järgi · Asendusreaktsioon AB + CD AD + BC · Ühinemisreaktsioon A+B+...X · Lagunemisreaktsioon AB+C+... 2. Oksüdatsiooniastme muutuse järgi · Redoksreaktsioon o-a muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
