hapniku asemel elektronide aktseptoritena. Sel viisil toimub N 2 tagastamine atmosfääri. 6. Millises vormis (mille koostises) olevat lämmastikku on võimeline omastama valdav enamus organisme? NH4+ - koostises. 7. Ammooniumi lülitumine orgaanilistesse molekulidesse toimub põhiliselt kolme tüüpi reaktsioonide abil. Otsustage, milline ensüüm millist reaktsiooni katalüüsib. Reaktsioon Ensüüm A. -ketoglutaraat + NH4++ NADPH glutamaat + NADP+ I. Karbamoüülfosfaadi süntetaas B. HCO3- + NH4+ +2 ATP H2N-COO-PO32- II. Glutamiini süntetaas C. Glutamaat + NH4++ATP Glutamiin + ADP+Pi III. Glutamaadi süntaas 8. Ammooniumi lülitumisel orgaanilistesse molekulidesse on võtmepositsioonis kaks aminohapet. Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4).
Keemia 1.Mõisted! OKSÜDEERIJA- aine, mis seob(liidab) elektrone OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine reaktsioonis(o.a suureneb) REDUTSEERIJA- aine, mis loovutab(lahutab) elektrone REDUTSEERUMINE- elektronide liitmine reaktsioonis(o.a väheneb) REDOKSREAKTSIOON- reaktsioon, mille köigus elementide o.a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad,
võiksid metallitõki happesse kukutada. 12. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõleamas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). 13. Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). 14. Katseklaasi järsult liigutade kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paberitükk avaneks ning jälgida kuidas reaktsioon algab ja vee nivoo bürettides muutub. 15. Kui reaktsioon on lõppenud ja vee nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinukul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui vee nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 16. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Nivoode ühele
sisenenud vesi saab väljuda ainult aurustumise teel. Nagu eelnevalt juba öeldud, võib lubi- ja silikaatvärve kanda ainult mineraalsetele aluspindadele, näiteks uutele ja vanadele krohvpindadele, mida on eelnevalt lubja- või silikaatidepõhiste katteainetega töödeldud. Juhul, kui neid värve soovitakse kanda eelnevalt orgaaniliste värvidega töödeldud pindadele, tuleb orgaaniline värv eemaldada. Ainult sel juhul on tagatud lubi ja silikaatvärvi täielik keemiline reaktsioon ehk nakkumine aluspinnaga. Kui värvieemaldus pole täielikult võimalik, tuleb appi võtta spetsiaalsed krundid, mis muudavad aluspinna happeliseks ja seina pinnas olevad lahustuvad soolad lahustumatuteks ühenditeks. Selle meetodiga peatatakse soolade edasine murenemine ja samas ühtlustatakse aluspinna keemiline koostis ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna ulatuses. Nii et püsivus saavutatakse õigete keemiliste reaktsioonide abil, mis toimivad looduses.
Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb? *Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti 4.Miks kaasneb -lagunemisega tavaliselt ka -radioaktiivsus? *Sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni. Missugune reaktsioon toimub siis tuuma sees ja milline osake kiirgub tuumast välja? *Elektron neeldub prootonis, tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino 2.Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop? *Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15
•Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas. • Metalli reageerimine happe lahusega on redoksreaktsioon,milles oksüdeerijana käituvad happe vesinikioonid. •Metalli reaktsioon veega on redoksreaktsioon, milles oküdeerijana käitub vesi. •Aktiivse metalli reageerimisel veega eraldub vesinik ja tekib vastava leelise lahus.
Reaktsioon: COCl2(g) = CO(g) + Cl2(g) 1. Arvutada reaktsiooni standardne Gibbsi vabaenergia muut G0 temperatuuril 298 , ja reaktsioon Käsiraamatu andmed: _(,298)^0(kJ/mol) _298^0 (J/mol*K) COCl2 -219.50 283.64 CO -110.53 197.55 _298^0=_(,298)^0()+ Cl2 0.00 222.98 _(,298)^0(2) = -110,5 _298^0=_(,298)^0 "(CO)+" _(,298)^0 _298^0=108970-298136,89=
Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud uued tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. n=t/T. T- poolestusaeg, t- tavaline ajavahemik. Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumise ahelreaktsiooniks nimetatakse reaktsiooni, milles reaktsiooni esilekutsuvad osakesed(neutronid) tekivad selle reaktsiooni produktidena. Sellega eraldub hiigelsuur energiahulk. Kui neutronite paljunemistegur k<1, reaktsioon lakkab k>1, toimub plahvatus. k=1, on reaktsioon juhitav. Neutronite paljunemistegur on ühe tuumade lõhustumise ajal tekkinud neutronite arvu suhe eelneva lõhustumise ajal tekkinud neutronitega. Kriitiline mass on lõhustuva aine vähim mass, mille korral võib tekkida tuumade lõhustumise ahelreaktsioon.
sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, samuti 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O-tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Võib kasutada ka kaaliumheksatsüanoferraati(II), mis oksüdeerudes annab lahusele kollase värvuse (Fe2+Fe3+) ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Eelnevalt valmistatakse tööreaktiiv (25 ml): · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH 6,0 · K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni Uuritava lahuse ettevalmistamine · Prooviks kasutatakse pressitud apelsinimahla · Lahuseks võetakse 0,5 ml mahla, pipeteeritakse see 200ml mõõtekolbi ja täidetakse
laengutega osakesteks. Antud protsessi nimetatakse lahustumiseks. Näiteks söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaadi viimisel vette dissotseerub molekul väiksemateks ioonideks vastavalt dissotsiatsiooni reaktsioonile: NaHCO3 Na+ + HCO3- Samuti on võimalik, et ainete reaktsioonil veega on produktid võimelised dissotseeruma ioonideks, näiteks süsihappegaasi ja vee reaktsioonil tekib molekul, mis vesilahuses dissotseerub ioonideks: CO2 + H20 H2CO2 Dissotsiatsiooni reaktsioon vesilahuses: H2CO2 H+ + HCO3- HCO3- H+ + CO32- DISSOTSIATSIOONIMÄÄR · Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks (dissotsiatsioonimäära väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti). · Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioon on täielik, nõrkade puhul aga osaline ( < 0,05) ja kulgeb pöörduvalt. · Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonimäär sõltub:
Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. 8. Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . 9. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl K2CO3 2K+ + CO3 2- Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH- Na3PO4 3Na+ + PO4 3- 10. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. 11. Hüdrooniumioonid on H3O+ -ioonid ning nad tekivad vesinikioonide seostumisel lahuses vee molekulidega. 12. Astmeline dissotsiatsioon on dissotsiatsioon, kus esimeses astmes astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon, teises astmes teine jne. Astmeliselt dissotsieeruvad mitmeprootonilised happed. 13. vt. vih. 14
Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12
Saksa keele sõnad Lektion 47 Toetus,liikmemaks-der Beitrag-e" Kõmupealkiri- die Schlagzeile-n Raadio-der Rundfunk Märge-die Notiz-en Tõttu-wegen Hoolimata-trotz Varas-der Dieb-e Toimepanija-der Täter- Tegu-die Tat-en Tunnistaja-der Zeuge-n Hädaabikõne-der Notruf-e Põhjus-die Ursache-n Reaktsioon-die Reaktion-en Demokraatia-die Demokratie-n Avalikkus-die Öffentlichkeit Riik-der Staat-en Vallandama-kündigen Teada saama-erfahren,erfuhr,hat erfahren Linnapea-der Bürgermeister- Süü-die Schuld Kodanik-der Bürger- Kaebama-beschweren Streikima-streiken Tegelema millegagi-bescäftigen
Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis U(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Seejärel leitakse väljundmuutuja kujutis nt osamurdudeks lahutamise teel. Originaalile üleminek toimub Y(s)'i nö tagasiteisendamisega y(t)-ks Laplace'i teisenduste abil. Impulss- ja hüppekajad: Süsteemi karakteristikud on testsignaalid, mille tulemusena saame süsteemi reaktsioonid kahele teadaolevale signaalile, milleks on hüppekaja ja impulsskaja: Hüppekaja g(t) – reaktsioon ühikhüppelisele sisendile: u(t) = 1(t) (1 kui t >=0 ja 0 kui t < 0) ehk hüpe mis tekib kohe alghetkel, see on konstantne sisend. H(s) on teada, kui süsteem hakkab konstantsele sisendile kuidagi reageerima ehk süsteemi reaktsioon (sisend ja väljund mis sellele reageerib) konstantsele sisendile ongi hüppekaja. Hüppekaja on impulsskaja tuletis. Hüppekaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon (väljundsignaal) sisendisse nullajahetkel antud
nukleofiilid. Reageerimine leelistega Lisades eetrile leelise lahust, hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit. Toimub nukleofiilne asendus: hüdroksiidioon on ründav osake ja alkoksiidioon moodustub lahkuvast rühmast. Hüdroksiidiooni ja alkoksiidiooni läheduse tugevuse tõttu tuleks kirjutada tasakaaluvõrrand. Kuna aga karboksüülhape reageerib alkoholaadiga, tekitades alkoholi, kulgeb reaktsioon lõpuni. Niisugust reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. Estrist moodustuvad happe sool ning alkohol. Reageerimine hapetega Kuna vesi on väga nõrk nukleofiil ja reaktsioon estritega toimub väga aeglaselt, muudetakse katalüsaatori abil üks neist aktiivsemaks. Katalüsaatorina kasutatakse happeid. Happe lisamisel tõuseb lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ning osa estri molekule seob endaga prootoni
Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui esimeses katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle saaduste tekkimise suunas. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust
22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri stiimulite vahel 2)Tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3)Tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine: 1)Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2)Tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3)Reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Fikseeritud intervall tähendab, et preemia antakse teatud kindla ajavahemiku järgi. Näiteks iga 5 minuti tagant
Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone
+ C . Magneesiumoksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidivabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sestmagneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH– + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks onvesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht
on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Ahelreaktsioon Mõne isotoobi puhul pole lõhustumist esilekutsuva neutroni energia üldse tähtis. Sel juhul võivad ka lõhustumise tagajärjel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist, nimetatakse ahelreaktsiooniks. Ahelreaktsiooni näited Ahelreaktsooni näiteks võiks olla lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest siin pole võimalik õhu juurdevool ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Paljunemistegur Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut
Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Lahus on aluseline, sest fenoolftaleiin muudab lahuse värvuse roosakaspunaseks aluselises keskkonnas, happelises ja neutraalses keskkonnas on lahus värvitu. Lisades HCl aluselisse keskkonda, siis indikaator muudab lahuse värvusetuks, sest toimub happe ja aluse vaheline reaktsioon (neutralisastsioonireaktsioon). Soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 H2O, kuni esialgselt tekkiv sade (mis sade tekkis?) loksutamisel lahustub ja värvus enam ei muutu. Millise värvuse annab lahusele tekkiv kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ ? Esialgselt tekkis piimjas valge sade Cu(OH)2. Kompleksioon [Cu(NH3)4]2+ annab lahusele tumesinise värvuse. Redoksreaktsioonid Katse 7.
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katsetulemuste põhjal tabelis joonestan 2 graafikut. Ülesanne 2 Arvutan reaktsiooni keskmise temperatuuri . 30°C 40°C 40°C 50°C 50°C 60°C Arvutan keskmise temperatuuriteguri: 63 Ülesanne 3 Järeldused: 1) Reaktsioonikiirus on sõltuv Na2S2O3 kontsentratsioonist, mida rohkem on Na2S2O3 lahuses, seda kiirem oli reaktsioon. Reaktsioon on Na2S2O3 suhtes esimest järku. 2) Uuritud reaktsiooni kiirus temperatuuri tõstmisel 10 oC võrra tõuseb umbes 1,63 korda. Kokkuvõte Uurisin reaktsioonikiiruse sõltuvust lähteainete kontsentratsioonist ja reaktsioonikiiruse sõltuvust temperatuurist. Katse tulemused esitasin tabelites ja selle järgi koostasin graafikud. Reaktsioon on Na2S2O3 suhtes esimest järku.
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
3) lahustuvad piirituses ja bensiinis. Füsioloogilised omadused: 1) Mürgised. 2) narkootilise toimega. 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa. MÕISTED: 1) nukleofiil- vaba elektronpaariga ja neg laenguga aine osake. 2)Elektrofiil- tühja orbitaliga ja pos.laenguga aineosake. 3)nukleofiilne tsentner- neg.osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 4) lektrofiilsus tsentner- pos. Osalaenguga aine osake molekulis/ aines. 5) nukleofiilne asendusreaktsioon- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilsed ja nukleofiilsed rühmad ühinevad. 6) Radikaal- osake millel on paadumata elektron.
Bioloogiline oksüdatsioon inimkehas Hingamisahel Ksenobiootikumide biotransformatsioon Ensüümid Oksüdaasid: otse reaktsioon hapnikuga Monoksügenaasid: lülituvad hapnikuaatomi substraadimolekuli (CytP450) Dioksügenaasid: lülituvad hapnikumolekuli substraadimolekuli (Trüptofaani oksügenaas) Hüdroksüperoksüdaasid: lipiidide hüdro- või vesinikperoksiidi konversioon (peroksüdaas, katalaas) Dehüdrogenaasid: bio-oksüdatsiooni kesksed ensüümid Hingamisahel Roll: energia saamine (prootonite transport) Koostis: Ensüümid: dehüdrogenaasid ja tsütokroomid
metallid (alumiiniumist-kaadiumini), siis tekib oksiid ja vesinik. Kui reageerivad metallid (nikklist rauani), siis reaktsiooni ei toimu. Metallide keemilised omadused Metallide reageerimine sooladega Metalli ja soola vaheline reaktsioon toimub, siis kui eraldi seisev metall on pingereas enne seda metalli, mis on soola koostises. Reaktsiooni ei toimu Metallid kui redutseerijad Oksüdeerumine- Elektronide loovutamine, o.a. Kahaneb. Redutseerija. Redutseerimine- Elektronide liitmine, o.a. Kasvab. Oksüdeerija.
dG=dHdST, kus d tähistab deltat e muutust. 10. Kuidas on vabaenergia muutus seotud reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonidega (valem, ühikud)? Glükoos + ATP Glc6fosfaat + ADP (võivad olla erinevad reaktsioonid) G = Gº + RT ln ([produktid]/[lähteained]) Vabaenergia ühikJ 11. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G< 0. 12. Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud tasakaalu. Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel? (võivad olla erinevad reaktsioonid) G=0 13. Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni kiirus? Tasakaaluolekus ei ole soodustatud ei pärisuunaline ega vastassuunaline reaktsioon. G=0 14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus temperatuuri tõustes, kui a) H > 0
vesinikust ja hapnikust, kus enamusel juhul vesiniku ja hapniku vahekord on (H2O)n Glükoos valge suhkur Fruktoos puuviljasuhkur Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisesse kuulub C, H, O ja N. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Aminohape- NH2 Aminohape - 2-aminobutaanhape 10 Reaktsioonitüübid: 1. Ühinemisreaktsioon ehk liitumisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. 2 Ca + O2 = 2 Ca O 2. Lagunemisreaktsioon on reaktsioon, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enamat uut ainet Ca CO3 = Ca O + CO2 (kuumutamine) 3. Asendusreaktsioon on reaktsioon, kus lihtaine aatomid asenduvad liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomiga Zn + 2H Cl = Zn Cl2 + H2 4. Vahetusreaktsioon on reaktsioon, mis toimub kahe liitaine vahel ja mille
Tuumaenergia Tuumaenergiast Aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda Tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon 1789 avastab Klaproth uraandioksiidi, sellega pannakse alus tuumaenergiale. Puhta uraani avastas Peligot aastal 1841. 1896 avastab Becquerel, et uraan kiirgab mingisugust kiirgust. Plussid - miinused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahjulikud mõjud
Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid. Krakkimine on reaktsioon, mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul. Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel. Bensiin on seega primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. See koosneb alkaanidest,
Polaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse rühmaga aminohape - Tyr 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille korral valgumolekulis on negatiivsete ja positiivsete laengute hulk võrdne ja valgu molekuli laeng on summaarselt 0. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Kui lahuse pH väärtus erineb oluliselt valgu pI'st. 9. Mida tähendavad mõisted
kõige lihtsamate ülesannete lahendamisega ja orienteerub halvasti õbritsevas keskkonnas. Tundmusi eristatakse ka nende kestvuse järgi. Sõltuvalt tundmuste kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse emotsionaalseid seisundeid. Emotsionaalsed seisundid, olgu nad nii subjektiivsed kui tahes, on põhjuslikult tingitud, ehkki inimene sageli ei tunneta selgelt oma seisundi põhjust. * afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna, kus väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega. Afektile on iseloomulik võimukus. Afekt on palju jõulisem emotsionaalne seisund kui emotsioon või meeleolu. Paljud psühhiaatrid ja mõned psühholoogid vaatlevad affekti kui pataloogilist nähtust. * Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
Portselantiigel ainete kuumutamiseks lahtisel leegil. Tiiglitangid kuumade asjade tõstmiseks. Spaatel tahkete ainete tõstmiseks Põleti ehk piirituslamp ainete kuumutamiseks. Füüsikalised nähtused ainetega toimuvad muutused, kuid aine koostis jääb samaks, nt purunemine, aine ruumala muutumine soojendamisel või rõhu tõstmisel, oleku muutumine näiteks tahke aine sulamsiel. Keemilised nähtused ühtedest ainetest tekivad teised ained s.t toimub keemiline reaktsioon, nt põlemine, raua roostetamine, fotosüntees. Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste koosesinemine nt raua kuumutamine (raua temp. Tõusmine on füüsikaline- ja rauatagi tekkimine keemikaline nähtus) ja koogi küpsetamine(vee aurumine füüsikaline- aga taina kerkimine keemiline nähtus). Keemilise reaktsiooni tunnused: *Valgusefekt Reaktsioonide kulgemise tingimused: *Soojuse eraldumine *Kuumutamine
(naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega .Happe elektrolüütiline dissotiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline: esimeses astmes eraldub happe lahusesse 1 vesinikioon, teises teine jne.Ioonide vahelised reaktsiooni kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunad. Ioonide vahelised teaks. Kulgeva vee (vm teise nõrga
reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. *tuumareaktsioone on 2 liiki : 1.raskete tuumade lõhustumine 2.kergete tuumade lõhustumine ehk sünteesireakts./termotuumareakts. 7.tuumade lõhustumine.ahelreaktsioon Aatomi tuum lõhustub siis,kui me suudame teda ergastada, see tähendab ,et ta neelab neutroni. Selle tulemusena aatomi tuum jaguneb kaheks osatuumaks ja vabaneb 2-3kiiret neutroni, mis omakorda võivad põhjustada naabertuumade lõhustumise jne. Tekib ahelreaktsioon-see on reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumise. 8.neutronite paljunemistegur reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur. Neutronite paljunemistegur võrdub antud põlvkonna neutronite arvu ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhtega. Kui paljunemistegur on suurem kui 1 toimub plahvatus! 9.Tuumareaktori põhiehitus *tuumareaktorites rakendatakse tuumade lõhustumisel tekkivat ahelreaktsiooni *kütuseks
Seetõttu, et värv, mis kasutatakse arterite ülevaateks, võib kahjustada neerud kui ettevaatusabinõud ei võeta. Kui vanematel on muresid või küsimusi, tuleb kohe küsida ja mitte karta. Lapsele palutakse panna haigla riietus. Uuring toimub radioloogia osakonnas õde viib lapse sinna ja on koos lapsega uuringu ajal. (Angiogram/angioplasty 2009). · Tuleb uurida, kas laps on allergiline joodi suhtes. · Kas on kunagi esinenud raske allergiline reaktsioon (anafülaksia) mis tahes ainele? · Kas lapsel on astma? · Kas on allergiat ravimitele? · Kas laps võtab verd vedeldavaid ravimeid? · Kas on esinenud probleeme neerudega või diabeeti? · Kuna protseduur kestab mittu tundi, tuleb tühjendada põis vahetult enne algust. · Enne protseduuri tuleb teha vereanalüüsid, nagu vere hüübimist (koagulatsiooni) uuringud, vere uurea lämmastiku (BUN) ja kreatiniini. (Angiogram/angioplasty 2009).
etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on motoorsete närvirakkude lihasesse. reaktsioon mikroobide infektsioonile kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe Mälu üks juhtivaid uurijaid on Endel (elab Kanadas). Mälu jaotatakse: sensoorne toob kohale valgeliblesid. Antigeenid on milekulid (proteiinid või salvestatakse meeleelunditest saadud info mõneks ms-ks (info sorteerimine), polüsahhariidid), mis suudavad käivitada kindla immuunsusreaktsiooni. Palavik on
need rakud on olulised ka selleks,et organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese organismis toodetakse teatud kogust autoantikehi. T-tsütotoksiinid T-tsütotoksiinid tappavad rakke,mille sees leiduvad võõraid organisme,näiteks viirused,pahaloomulised kasvajad ja mükobakterid ja nendest tulenevad antigeenid. allergia immuundefitsiit autoimmuunsus I TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on kiiresti anafülaktiline reaktsioon. - kiire vastus vastavale allergeenile - iseloomulikud on vereringehäiredja bronhiospasmid - ravi antihistamiinikumidega - seotud humoraalse immuunsuse patoloogiaga II TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on tsütotoksiline immuunreaktsioon.Ag aktiveerib AK ja tekkinud ühendi vastu käivitub organismis ülitundlikkusreaktsioon. III TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: ülitundlikus tekib antigeeni ja antikeha komplekside mõjul. Nad hakkavad ladestuma
Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse, et väiksem hulk tööjõudu suudab teha sama või suuremat hulka tööd. Probleemiks ehk siis stressi allikaks võib olla ka rollide jaotus, puudub piisav autonoomsus ning kontroll oma töö üle. Tööga seotud stress on sageli seotud kohanemisega, uute tingimustega harjumimisega. Üldisel kohanemise sündroomil eristatakse kolme staadiumi: 1) ärevus, hirm - see on kohene reaktsioon väljakutsele, automaatne närvisüsteemi käitumine -valmidus tegutsemiseks. 2) vastupanu - esmane ehk ärevusreaktsioon ei saa kesta kaua ning asendub aja möödudes faasiga, kus inimene arendab "ellujäämise" strateegiat ning püüab võidelda stressi põhjustega. Siiski on inimesel kalduvus eelistada lühiajalist kergendust pikaajalisele lahendusele ning püüd ebamugavaid situatsioone ära hoida kiirete meetmetega.
5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6) Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. NB!
kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad. Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus ning suur veemahutavus ja hea füüsikalis-keemilised omadused. Miinusteks sellel mullal on vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, peene- ja väikekivisuse kohatine esinemine, põhjavesi kohati halvasti kaitstud. Gleistunud leetjas muld KI(g) KI(g) muld kihiseb 60(50) 100 cm ulatuses. Väga produktiivne muld ja sobib kõigile põllukultuuridele. Sellel mullal sobib eriti hästi kasvatada nisu, kera, põldheina ja kartulit
väiksemaks. Nihkereegel Kui alfa- ja beetaosakesed välja lüüakse siis väheneb laeng ja massiarv teatud arvu võrra. Kiirgusdoosid-1Sv biodoos.2-3 mSv/a looduslik foon.50 mSv/a töökoha kiirgus.1Sv kiiritustõbi.3-5Sv surm. Ahelreaktsioon tuumafüüsikas nimetatakse ahelreaktsiooniks raskete aatomituumade lõhestmaist neutronide toimel. Kriitiline mass on aine kogus, mille korral käivitub ahelreaktsioon. Kui aine mass on võrdne kriitilise massiga, siis toimub reaktsioon muutumatu kiirgusega kuid kui aine mass ületab kriitilise massi, siis toimub plahvatus. Nt. tuumapommides. Termotuumareaktsioon Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine. Kuna reaktsioon toimub väga kõrgel temperatuuril, on tehniliselt raske saavutada juhitavat reaktsiooni. Kasutatakse termotuumapommides. Radioaktiivse süsiniku meetod Vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi
Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade Cu2+ + 2OH- Cu(OH)2 d) Cu(OH)2 + 2HCl CuCl2 + 2H2O sinine sade kaob. Kulgeb praktiliselt lõpuni, sest toimub neutralisatsioon Cu(OH)2 + 2H+ + 2Cl- Cu2+ + 2H2O + 2Cl- e) NH4Cl + NaOH NaCl + NH4OH tekib nuuskpiirituse lõhn. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni, kuna tekib nõrgem alus NH4+ + Cl- + OH- + Na+ NH4+ + Cl- + OH- + Na+
· 1962 · Kognitiivne emotsioonide teooria · Oluline on mudel, mille vahendusel maailma tajutakse, inimese hinnang stiimulile või tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul
elektrolüüs) 5. Millised tegurid soodustavad korrosiooni? 1) temp-i tõstmine 2) lahuse happelisuse suurenemine, happevihmad 3) metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid 4) metalli kontakt vähemaktiivse metalliga 5) hapnik 6. Kuidas ära hoida korrosiooni? 1) protektor 2) värv, lakk, email 3) püsivama metalliga katmine 4) püsivate sulamite kasutamine 7. Milleks kasutatakse elektrolüüsi? 1) Metallide tootmine 2) Teiste lihtainete tootmine (vesinik, hapnik) 8. Milline reaktsioon toimub katoodil/anoodil? Katoodil elektronide loovutamine, redutseerumine Anoodil elektronide liitmine, oksüdeerumine 9. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotudreaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 10. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad vee karedust?
Keemiline evolutsioon Greetel Kala Gerli-Maigret Kuhi Stella Toomsoo Big Bang: Big Bang: ● maailm venis/laienes ● ei allunud füüsikalistele seadustele ● jahtumine ● tahkete materjalide teke Keemiline evolutsioon: ● Gaasiline evolutsioon ● Tähtete nukleonsüntees ● Molekulaarne evolutsioon ● Hapniku evolutsioon Gaasiline evolutsioon: ● Happe põhine reaktsioon ● Topelt asendus reaktsioonid ● Mürgised ● Plahvatus ohtlikud Tähtede nukleonsüntees: ● Tuumasünteesi reaktsioonid ● Temperatuuri muutused ● Struktuuri muutused stabiliseerumiseks Molekulaarne evolutsioon: ● Raku molekulide järk-järguline muutus ● DNA, RNA, proteiinid ● Üksikud nukleotiidi muutused ● Neutraalne evolutsioon vs. looduslikvalik ● Mutatsioon ● Rekombinatsioon Hapniku evolutsioon: ● Hapniku teke
elektroniga elektronipaarist, mis moodustab keemilist sidet mingis teises osakeses. Mõlemal juhul tekib madalama energiaga osake, millel pole paardumata elektroni. 3. Alkaani halogeenimine on summaarse võrrandi järgi asendusreaktsioon. Reaktsiooni mehhanismi, s.t protsessi kulgemise täpse kirjelduse alusel on see ahelreaktsioon. Arvutades süsiniku oksüdatsiooniastmed lähteainetes ja saadustes, leiame, et see on alkaani oksüdeerimise reaktsioon. 4. Esiteks peab halogeeni molekul lagunema radikaalideks. Siis peaks halogeeni radikaal ründama süsiniku aatomit, et tõrjuda välja (asendada) vesiniku radikaal, kuid halogeeni radikaal ei saa rünnata süsiniku aatomit kui reaktsioonitsentrit, sest see on varjatud vesiniku aatomite poolt. Seepärast on kõige kättesaadavamaks reaktsioonitsentriks hoopis vesiniku aatom, mille radikaal ,,ära võtab"
paisumisel, tahke aine lahustumisel jne. 36. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (tuntud ka kui Gibbsi vabaenergia, tahistatakse G) on termodunaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tood, mida termodunaamiline susteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rohul. Vabaenergia energia, mis on tootamise jaoks "katte saadav". Gibbsi energia keemilise reaktsiooni jaoks on selle reaktsiooni toimumise potentsiaal, mis vordub nulliga, kui reaktsioon on saavutanud tasakaalu. Tasakaaluolekus on delta G vordne nulliga. Keemiline tasakaal ja kineeteika 37. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL 38
Füüsikaline nähtus Ainetega toimuvad muutused kusjuures ained ise jäävad samaks. Keemiline nähtus Ühtedest ainetest tekivad teised kulgeb keemiline reaktsioon. tunnus värvuse muutus , lõhna teke , sademe teke gaasimullide teeke , soojuse eraldumine ja valguseefekt tingimused kuumutamine , süütamine,valgustamine,elektri läbijuhtimine lahus on ühtlane segu Ainet kus oskaesed om ühtlaselt jaotatud nim- lahustiks aine mis teises ühtlaselt jaotunud nim lahustunud aineks. Lahustuvus näitab suurimat aine kogust mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses Valguse levimise kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
