Uue sajandi väljakutsed ,,Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma.", sellised sõnad on öelnud Ronald Reagan. Eesti oli kaua aega kiire tõusuga riik, mille käigus arenes meie majandus jõudsasti, sellega käis kaasas ka inflatsiooni kiire tõus. Nüüdseks kui ka meile on jõudnud ülemaailmne majanduslangus, siis naeratavate rikaste kapitalistide suud on longus. Majanduslangus on viimasel ajal aktuaalne teema. Sirvides ajalehte või uudiseid vaadates, näeme ikka üht ja seda sama - tuhat töötut Eestis juures, Läti laenud, USA börsi langus või tuntute autotootjate pankrotistumine
1954 jagunes vietnam 2 diktaatorlikuks riigiks. Nsvl ja hiina toetusel põhja vietnam, usa ja prantsuse mõju all lõuna vietnam. Vastuolud. Lõuna vietnami rahvuslik vabastusrinne. Doominoteooria. Et purustada sisside varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping. maareform(kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani
Suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaailmaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati. Vahepistena võiks eelneva juurde tuua mõneti pööreldelise tõiga niinimetatud perestroika ,,isadustesti". On üldlevinud arvamus ja teadmine, et Gorbatsov on perestroika algataja ja isa. Üllatusena peavad aga näiteks paljud venemaa poliitikud selleks hoopiski Ronald Reagani. Mart Laar kirjutab ajakirja ,,Diplomaatia" 2011. aasta veebruari veebiväljaandes nõndamoodi: Reagan otsustas jätta NSVLi ilma kahest peamisest sissetulekuallikast naftatuludest ja relvamüügist. Selleks veensid ameeriklased Araabia Ühendemiraate suurendama järsult naftatootmist, millele järgnes nafta hinna järsk langus. See tõi kaasa nii NSV Liidu enda kui tema klientriikide sissetulekute kiire vähenemise. Kui sellele lisada vastutöötamine ja erioperatsioonid NSV Liidu enda energiatööstuses, olid tulemused Moskva sissetulekute jaoks laastavad
ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokonservatismi lipulaevadeks olid suurbritannia ja USA koos nende juhtidega president Reagan ja peaminister Thatcher. 3.80-ndate uus suund- lubati vähendada riigi sekkumist majandusellu, elavdada eraettevõtlust, soodustada konkurentsi. 4.Reiganoomika-*piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist *isiku-ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine *toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. 5.Nõukogude Impeeriumi lagunemine- maailma avalikkuse ette jõudsid Venemaa kohta anmeid
Alkohol oli majanduslikult väga tähtis ja piiramine suurendas majanduslangust. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli juhatades sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Valimiste tulemusel pääses kongressi arvukalt opositsiooni suuna poliitikuid kes tahtsid sotsialismi lagundada. Käsumajandus lagunes ja turumajandusele ei suudetud üle minna, mis tekitas rahva vastuseisu. Gorbatsov üritas läänt petta et saada hingetõmbeaega, aga Reagan sai aru, et NSVL on lagunemise äärel ja hoopis tugevdas survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata.
Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974) Pingelõdvendusaeg, suhete parandamine Walergatei afäär Vietnami sõja vietnamiseerimine majanduskriis Ronald Reagan Maksude alandamine Selgita: Trumani doktriin- päästa Euroopa kommunismi käest Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks Makartism- Reaganoomika. 7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu. Saksamaa lõhenemine. 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik - SLV
kogu mu tähelepanu püüdsid. Laval oli palju muutusi: kord oli laval suur pikk laul, kohal rippumas massivsed valged põnevad lambid, järgmisel hetkel oli laval puur, siis juba vagunid, siis vanglaseinad jne. Teises vaatuses võis näha ka inimsuuruseid Miki Hiirt ja teisi Walt Diseny tegelasi, kes lavastuse veelgi huvitavamaks muutsid. Nende kujul on tegemis Ameerika Ühendriikide sümbolitega, kelle hulka kuulusid ka Ronald Reagan ja Ameerika sõdurid. Samuti oli laval palju liikumist, eriti teise vaatuse ajal, kui lava peal toimuv võttis vahepeal lausa veidikene silme eest kirjuks. Niisiis said etenduses kokku nii iidsed juudalased, punaväelased, kosmilised vaenlased, lihtinimesed kui ka uusima ajaloo meediategelased.Võrreldes minu eelmise ooperikülastusega, oli nii lavaline kui muusikaline pool minu jaoks kordades huvitavam, kuna tegu oli väga tänapäevase ja põnevust pakkuva lähenemisega.
ratifitseerimata. Miks? Võidurelvastuse uus etapp Miks puhkes võidurelvastumise uus etapp? 1979 võttis NATO vastu otsuse hakata 1983. a. paigutama Lääne-Euroopasse keskmaarakette. Tähtaeg seati nii pikk seetõttu, et varuda aega läbirääkimisteks relvastuse mõlemapoolse vähendamise üle. Läbirääkimistel polnud vähimatki edu ja kui NATO alustas 1983. a. lõpul keskmaarakettide paigaldamist, lahkus Nõukogude delegatsioon läbirääkimistelt 1983. aastal teatas Reagan USA strateegilise kaitsealgatuse kavast. Projekti hakati nimetama tähesõdade kavaks. Tegemist oli hiigelprogrammiga, mille käivitamine pidi võtma optimistlikumategi hinnagute järgi aega paarkümmend aastat. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks Desarmeerimise algus Miks algas desarmeerimine 1985. aastal?
ning millised olid selle skandaali tagajärjed Sellega oli seotud Richard Nixon, kes olles teist korda valitud riigipeaks, pidi ta 1974. aastal ametikohast loobuma, kuna ilmnes, et parteikaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate`i hotellis Washingtonis pealtkuulamisaparaadid. iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Presidendiks oli Ronald Reagan. Ta vähendas ettevõtete riikliku reguleerimist, tühistas ettevõtjate piirangud, alandas makse jne. Tänus nendele muutustele väljus USA majanduskriisist. Välispoliitikas otsustati, et tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning tuleb uuesti NSVL sundida USA- ga võidurelvastuda, see pidi NSVL majanduslikult kurnama ja NSVL varises kokku.
More than a quarter of a million people of diverse ethnicities attended the event. King delivered a 17-minute speech, later known as "I Have a Dream". To conclude, I would like to tell, that Martin Luther King was one of activist, who changed the black peoples life for better. He was Christian, so his views based on Christian beliefs and he supported nonviolent movement, moreover, he struggled for the Afro-American civil rights. At the White House Rose Garden President Ronald Reagan signed a bill creating a federal holiday to honor King.
Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus.
Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö ku...
Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Vaclav Havel -Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 Nicolae Ceausescu -oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Edgar Savisaar --1988 Rahvarinde üks asutajaid Boriss Jeltsin -oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991 1999). Arnold Rüütel 1983 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Mõisted
USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste eest võitleja. 1964. aastal sai nobeli rahupreemia. suri aastal M.L. King 1968. USA president 1981-1989. 1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida- W. Brandt Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia.
ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kõik see mõjutas oluliselt NSV Liidu ning sotsialismileeri majandust ja viis selle 1980. aastate keskpaigas panktrotti. 1985. aastal tuli NSV Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riigis tegema ümberkorraldusi, lootes vabaneda riiki piiravast madalseisust. Perestroika, mida ta viis läbi
Üldistuseks · eesmärk: demokraatiat kaitsta - alade jagamine - Marshalli plaan - Kolmanda maailma riigid - eeskujuks heaoluühiskond · rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu · makartism (ca 1950-1954) - senaator Joseph McCarthy: kommunistid tuleb ametitest kõrvaldada - tagakiusamised · John Kennedy (1961-1963) - populaarne
1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
Näiteks sekkusid mõlemad üliriigid Korea sõtta 1950.-1953. aastatel ja proovisid seal oma üleolekut tõestada. Külm sõda viis suure võidurelvastumiseni. Mida suutis saavutada üks riiki, pidi teine kindlasti ka saavutama. Niisiis sai USA endale tuumarelva 1945. aastal. Nõukogude Liit sai selle 1949. aastal. Võidurelvastumine viis utoopiliste arvudeni sõjatehnikas ja tuumalõhkepeades. 1983. aastal töötas USA president Reagan välja Tähtede sõja programmi, mis kohutas NSV Liitu. Sellega oli selgek s saanud, et Nõukogude Liit on relvade võidujooksu kaotanud. Mõlemad riigid moodustasid ka koostöölepinguid teiste riikidega. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki koos Ameerika Ühendriikidega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), mis ühendas riike sõjaliselt, ja 1952. aastal asutati Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel koos Beneluxi maadega ja Itaaliaga Euroopa Söe- ja
Osariigid piirasid mustanahaliste valimisõigusi. Mustanahalised lapsed ei saanud õppida samas koolis koos valgetega. Tööd oli ka raske saada. Kommunismi leviku pidurdamine: tekkis sõda Lõuna- ja Põhja-Vietnami vahel. USA oli Lõuna poolel abis. USA valitsus oli sunnitud järeleandma, sest üliõpilased tegid ägedaid meeleavaldusi. Vietnamis tekkis hingeline kriis. Reaganoomika: Ronald Reagani majanduskava, kus USA'l tuleb lõplikult looduda pingelõdvendusest. Reagan tahtis, et USA hakkaks sõdima Vm'ga, lootes, et viimane murdub. Nii see juhtuski. USA jäi ainsaks üliriigiks maailmas. Saksamaa lõhenemise 3 põhjust: *moskva-meelne kommunistlik diktatuur, *tekkisid 2 konservatiivset liitu (CDU ja CSU), liberaalne liit (FDP) ja vasakpoolne liit (SPD), *berliini blokaad. Saksamaa lõhenemine -toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja 2 vabariiki. Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai esimeseks kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okup
Kissinger · Astus ise ametist tagasi · Vietnami sõja lõpetamine, vietnamiseerimine James (Jimmy) Carter (1977-1981) · Demokraat lõunast, Georgia osariigi kuberner · Polnud edukas, puudus järje- ja otsusekindlus · Sisepoliitikas ei suutnud luua koostööd Kongressiga · Välispoliitikas sama inimõiguste kaitsmine maailmas ebaedu · Suhete pingestumine NSV Liiduga · Iraani probleem · Lähis-Ida probleemi lahendamise algus Camp David Ronald Reagan (1981-1989) · Vabariiklane, asepresidendiks G. Bush, vanim mees presidendina, lahutatud, filminäitleja minevikus · Majanduspoliitika maksude kärpimine + inflatsiooni pidurdumine + sotsiaalsete programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg
Üsna pea jõuti aga järeldusele, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA senat tema tegevuse hukka. Vietnami sõda 1960-1973, kommunstliku põhja-vietnami, keda toetas NSV liit ja vabariikliku lõuna-vietnami, keda toetas USA vahel, avalikkuse survel alustas USA vietnamlastega läbirääkimisi, mille tulemusel algas kommunistlike jõudude pealetund ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Roland Reagan sai 1980ndal aastal USA presidendiks, ta asus innukalt majandust reformima, tänu millele väljus USA majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. Välispoliitikas loobus ta pingelõdvendusest ning sundis NSV liitu uuesti võistlema USAga relvastumises, mis kiirendasid NSV liidu kokkuvarisemist, pärast mida jäi USA ainsaks üliriigiks maailmas. Reaganoomika USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise
Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman, John Lennon, … Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias), Hubbard (saientologist). Huvitavat Seitsmest viimasest USA presidendist on viis vasakukäelised: Gerald Ford, Ronald Reagan (pigem mõlemakäeline), George H. W. Bush, Bill Clinton, Barack Obama (vasak käsi on presidendi käsi) Vasakukäelised jagunevad ühtlaselt kogu maailma rahvastiku populatsioonis. 13. augustil on rahvusvaheline vasakukäeliste päev. Alates 1976. Päevale pühendatud kodulehekülg asub internetis: www.lefthandersday.com. Eestis on 30% politseinikest vasakukäelised, mistõttu kirjutati ka uue püstoli hankesse tingimus, et seda peaks olema võrdselt mugav
Legendaarne admiral Chester William Nimitz (18851966), kelle järgi nimetatakse teatavat Ameerika Ühendriikide sõjalaevade sarja, alustas kahurilaeva komandörina ja teenis seejärel allveelaevadel. Saatuse tahtel oli just tema see, kes pidi 26. novembril 1945 Pearl Harbouris langetama Ameerika Ühendriikide lipu. Nimitzklass Sarja esimene alus, USS (United States Ship) Nimitz alustas seilamist sellest täbarast sündmusest kolm aastakümmet hiljem ja seni viimane, USS Ronald Reagan alles äsja, 2003. aasta juulis. Järgmise lennukikandja, mis saab nimeks USS George H. W. Bush, pandi pidulikult paika möödunud aasta septembris ja laev peab valmima käesoleva kümnendi lõpuks. Iga Nimitzklassi lennukikandja on nagu kõigi vajalike mikrostruktuuridega väikelinn. Laeval ei puudu raamatukogu, haigla, hiiglakauplus, juuksurid, postkontor ning TV ja ringhäälingustuudio. Ilmub isegi oma ajaleht.
likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine Peale 2 MS iseseisvusid: filipiinid, india, pakistan, bangladesh Zimbabuwe-iseseisvuse tõttu vajab seal pool elanikkonda hädasti toiduabi Hiina kultuurirevolutsioon- 1966-1976, pidi välja juurima hiinlaste iidsed traditsioonid NSVL- kokkuvarisemine 1991, sest pidev sõjaline valvelolek ja võidurelvastumine oli suurriikidele äärmiselt kulukas. USA president Reagan lubas kommunismi ajaloo prügikasti visata, Gorbatsov hakkas nõukogude ühiskonda ja majandust moderniseerima. Riigi arengutaseme näitajad: 1. SKT- riigi aastatoodang 1 in. kohta (eest 10 000 USD), 2. energia tootmine, tarbimine 1 in. kohta, 3. inimarenguindeks iseloomustab rahva haridustaset, tervist, 4.majanduse struktuur-kui palju in. töötab põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, 5. elatustase mobiiltelefonide, internetiüh arv 1000 in kohta
Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand · Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi · Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme · Turumajandus · Tsiviilkontroll · Kodanikke toetatakse
Tulemused: · Inflatsiooni aeglustumine · Tööstuse struktuuri ümberkorraldamine · Kõrgtehnoloogilise tööstuse areng · Tööpuuduse vähenemine · Elujärje paranemine o Kõigile sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks Falklandi sõda 1982 · Falklandi saared olidd vaidlusprojekt Suurbritannia ja Argetiina vahel. · Võitis UK USA · 1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks Ronald Reagan · 1980.aasta presidendni valimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Roland Reagan. ,,Reaganoomika": · Reagani majanduspoliitika: o Sotsiaalprogrammide kärpimine o Maksude vähendamine o Eraalgatuse soodustamine · Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika · NSVL LIIT kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada
Kuigi Liibüa on maailma kõige nafta rikkam riik, on Liibüa elanikud jätkuvalt vaesed. Liibüalased ei saanud seda rikkust, mida Gaddafil kogunes aastatega. Majanduseksperdid väitsid, et Gaddafi varandus küündis 60 miljardi dollarini. Suhted läänega: Suhted läänega halvenesid 1980ndate lõpu poole. Gaddafi režiim tehti vastutavaks terrorismirünnakutele terves maailmas. Tollane Ühendriikide president Ronald Reagan nimetas Gaddafit „ Lähis-Ida hulluks koeraks“, peale 1986. a Lääne-Berliinis La Belle ööklubis toimunud pommirünnakut, kus hukkus 2 USA ohvitseri ning sai raskelt vigastada 200 inimest, neist 79 USA ohvitseri. Hiljem saatis Reagan lennukid, et need pommitaksid Liibüa linnasid. Ühes õhurünnakus sai Gaddafi ka äärepealt surma. Aastate jooksul on lääneriigid olnud Gaddafi režiimi vastu, kuna ta toetas Iiri Vabariiklikku Armeed ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni. 2000
Po s tmo de rnis m Triin Sõro 12b J PG Ajalooline taust 1973 USA väljub Vietnami sõjast 1979 NSV Liidu väed tungivad Afganistani 1979-1990 Margaret Thatcher Suurbritannia peaminister 1981-1989 Ronald Reagan USA president 1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP juhiks. Perestroika algus 1989 Berliini müüri langemine 1990 Saksamaa ühendamine 1991 NSV Liidu lagunemine Miks postmodernism sündis? Põhjuseks laiemad ühiskondlikud probleemid, mõjutused poliitikas mõjutas kõik maailmas toimuv Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri
anything, it is this love of performing that won her the hearts of millions throughout the world. By the 1970s, she was performing with a trio headed by pianist Tommy Flanagan, and regularly with dozens of different symphony orchestras. Though her voice was not what it had been, Fitzgerald's enthusiasm and charisma continued to excite crowds well into the 1980s. After a successful appearance in the United Kingdom in 1990, she retired due to ailing health. Two years later President Ronald Reagan awarded her the National Medal of Honor. Suffering continued health problems, Fitzgerald spent the last few years of her life in her Beverly Hills home. On June 15, 1996 she died at the age of seventyeight. Of Fitzgerald, Johnny Mathis said, "She was the best there ever was. Amongst all of us who sing, she was the best." From those early days on Harlem streets to the upper stratosphere of musical fame, Ella Fitzgerald's life was the quintessential American success story
idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumise aktsioonidest, dissidentide represseerimisest jpm. 6 Välispoliitika Gorbatsov tahtis parandada suhteid lääneriikidega, eriti USA-ga. Suurimad muutused toimusid eelkõige kolmes valdkonnas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguse kaitse. 1987. aastal jõudsid Reagan ja Gorbatsov kokkuleppele, mille kohaselt olid nõus hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise. Genfis kirjutati 1988.aastal alla lepingule, mille
Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. George Bernard Shaw Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab allakäigu heakskiitmist. Teadmata Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi. Voltaire Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. John F. Kennedy Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Albert Einstein Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna. Sokrates Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või ...
ja sotsialismimaades.See eksiarvamus läks Gorbale kalliks maksma.Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hrustsovi sul ajal, õnnestub NSVLI fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Läänt petta ning keerulistest olukorrast välja pääseda.Hingetõmbeaja saavutamiseks vajas NSVL pin- gete leevendumist rahvusvahelisel areenil ning võidurelvastumise pidurdumist.Gorbatsovi õn- netuseks olid läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Reagan tugevndas survet NSV liidule.Nsv liidul polnud erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandunuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSVLis. 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorba, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSVLI majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialist-
b) oskad nimetada mõnda kriisi; ● Afganistani sõda, Suessi kriis, Ungari ülestõus c) Kuuba kriisi olemus; ● 1962.oktoober ● Kuuba, NSVL, USA ● NSVL tahtis rajada tuumaraketibaase Kuubale d) kuidas lahendati Kuuba kriis? ● NSVL lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. ● USA allkirjastas lepingu milles lubas Kuubat enam mitte kunagi rünnata ● hävitati tuumarelvad 11. USA president Ronald Reagan. a) Ronald Reagan inimesena; ● USA president 1981-89 ● parempoolsete vaadetega ● kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat kuni Donald Trumpini ● peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloo ● meenutatakse presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis külma sõja b) milliseid ümberkorraldusi tegi riigis; ● esimese ametiaja jooksul laiendas USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki
3 korvi: 1. Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds 2. Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3. Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioonile mis on tuntud OSCE nime all. Pingelõdvenduse tippsündmus Külma sõja taasägenemine: Afganistani sõda 1979-89. Suhete jahenemine NSVL ja USA vahel. Reagan kuulutab välja tähesõdade programmi millega NSVL ei suutnud kaasas käia. Siin pole tsehhoslvovakkia ja afganistani jama. Ei leidnud. Lõpuosa on suht lühike, võtsin vihikust enamus mis olin tunnis kirjutanud. Raske on selles sitases raamatus orienteeruda. Mina vihkan ajalugu Annely teeb aktiivselt sugu Töö ssaab jälle kahe Sotter küüditab ta üle lahe Käbi peast on ilgelt loll Kristo on lihtsalt koll HAHAHAHAHA KAMMIB
Hakati välja töötama liidulepingut. Perestroika-aegne välispoliitika "Uut moodi mõtlemine" välispoliitikas avaldus nii: · NSV Liit püüdis parandada suhteid Läänega: 1) loobuti sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest 2) klassivõitluse asemel rõhutati üldinimlikke väärtusi 3) räägiti koostööst, partnerlusest, usaldusest jne. (Gorbatsov rääkis juba 1985 "Euroopa ühiskodust", mõeldes selle all küll nii kapitalistlikke kui sotsialistlikke riike) Gorbatsov ja Reagan kohtusid esimest korda 1985 novembris Genfis, sellele järgnes veel rida kohtumisi: 1986 Reykjavikis, 1987 Washingtonis, 1988 Moskvas jne. · edusammud desarmeerimises 1987 sõlmiti lepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta (kusjuures NSV Liit hävitas neid rohkem kui USA ja lubas koguni USAl seda kontrollida!) · NSV Liit hakkas oma vägesid teistest riikidest välja tooma 1989 Afganistanist (kuigi kodusõda seal jätkus) 1988 lõpetas NSV Liit sekkumise Nicaragua siseasjadesse
iseenesest oht, sest inimloomus on heitlik. Maailma silmad on tuumaohu ees olnud õnneks juba ammu avatud. II maailmasõda hävitas 2,5% maailma rahvastikust. III maailmasõja tulemusi ei julgeks keegi ennustada. Paljusid inimesi kummitab relatiivsusteooria rajaja Albert Einsteini mõte, kes ütles, et ta ei tea, mis relvadega peetakse III maailmasõda, aga IV peetakse kaigaste ja tokkidega. Enamik riigijuhte on võtnud sõna tuumarelvade ohtlikkusest. Aastaid tagasi proovisid Roland Reagan ja Mihhail Gorbatšov saavutada kokkulepet tuumajõudude likvideerimiseks- nad ebaõnnestusid. Mul on tunne, et varsti võib tulla olukord, kus on juba liiga hilja midagi muuta. Õnneks on üldsuse tähelepanu üha rohkem koondumas antud teemale. Oma osa selles tendentsis on kindlasti andnud ebastabiilsete regioonide püüd end tuumarelvaga varustada. Sama on juhtunud ka kõrgemal tasemel, eelmisel aastal ilmus Wall Street
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti
Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid,
pantvangi 1980 Iraanis kukutatakse USA-meelne sahh, kehtestatakse nn islamivabariik ajatolla Khomeini juhtimisel.Poolas moodustatakse ametiühing "Solidaarsus", millest kujuneb tõsine vastupanuliikumine kommunistlikule reziimile.Afganistani invasiooni tõttu boikoteerivad lääneriigid Moskva olümpiamänge. Iisraeli õhujõud pommitavad "ennetava löögina" puruks Iraagi tuumareaktori 1981 Poolas kuulutatakse välja sõjaseisukord Ronald Reagan astub ametisse USA 42. presidendina, alustatakse aktiivse poliitikaga NL-i vastu, sh nn "Tähesõdade programm" 1982 Suurbritannia ja Argentina vaheline Falklandi sõda.Sureb NL-i juht Leonid Breznev, tema asemel tõuseb riigi etteotsa Juri Andropov 1983 Poolas tühistatakse sõjaseisukord USA väed tungivad Grenadasse, et takistada NL-i rahastatava lennuvälja ehitamist 1984 NL-i hävitaja tulistab alla nõukogude õhuruumi rikkunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747, hukkub 269 inimest
1979 tekkis Afganistaanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, kuhu NSVL kohe appi tõttas. Afganistaanis tehti riigipööre ja uus valitseja saadeti otse Moskvast. 27dets sisenesid väeüksused. USA ja lääne reageering oli järsk, 1980 aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti ja NSVL käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu. Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983
enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna- Vietnami sõjaväe jõududega. Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla. R.Reagan- 1981-89 USA president, kes suurendas USA tavarelvastust, lõi kiirreageerimisüksused, paigaldas keskmaaraketid Lääne-Euroopasse, lõi nn. "tähesõdade" programmi (strateegiline kaitse). Reagan aitas kaasa sellele, et NL majandusressursid seoses võidurelvastumisega ei pidanud vastu ning hiljem sõlmiti USAga diil, et vähendatakse tuumarelvastust (START1-1991). J.Stalin- NL-i juht aastani 1953, alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietiseerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. Stalin kuulutab välja SDV, mis on ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik ning kuulub idabloki koosseisu alates 1949.aastast. Korea
NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks strateegilise kaitsealgatuse lava e kosmosemilitariseerimine kava(tähesõdade programm);1985-tuli NSVLis uuendusmeelne Gorbatsov ja koos temaga muutusid Moskva välispoliitilised arusaamad(rahulik kooseksisteerimine, üldinimlike väärtuste rõhutamine,sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest loobumine);NSVL võttis enda kätte kahe üliriigi tippkohtumiste organiseerimise, tippkohtumised toimusid 1986-genf,reykjavik,1987-washington,1988-moskva,1989-malta;oma
aastast ka müntidena 1995 ühinesid Austria, Rootsi,Soome 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria 2013. aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia Isikud: John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63 Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja. Tapeti 1968. „I have a dream“. Richard Nixon – USA president 1969-1974 Ronald Reagan – USA president 1981-1989 Robert Schuman – Prantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid. Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963 Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969 Mõisted: Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis
Naastes 1979 kuulutasti Iraan islamiriigiks, valitses islami seaduse alusel. 1980 alustas sõda Iraagiga. Margaret Thatcher SB peaminister. Raudne Leedi. Thatcherism. Falklandi kriis (parandas SB rahvusvahelist positsiooni). Milton Friedman USA majandusteadlane. Monetaristide eestkõneleja. Nobeli majanduspreemia laureaat. Kohustusliku sõjaväeteenistuse kaotamine Vietnami sõja tõttu (pidas ma suurimaks saavutuseks) Ronald Reagan USA president. Reagonoomika, lõppes pingelõdvendus. Atendaadikatse (jäi ellu, suurendas populaarsust). Ernst Jaakson Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude Okupatsiooniajal ja esimene iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USAs. 1967 Valges Majas Balti riikide esindajatele korraldatud vastuvõtt. Jimmy Carter USA president. Camp Davidi rahu. 4
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
tarad, okastraadi, kraavid ja valvel seisvad sõdurid. Järgmisel päeval ehitati Berliini müür, kuid läbi värava oli võimalik pääseda siiski Pariisi väljakule, mis oli sel hetkel kui eikellegimaa, see siiski sulgeti ka ehk ehitati siis madal nn beebimüür Brandenburgi värava ette, mis jäi suletuks kuni 22.detsembrini 1989. 1963. aastal pidas USA president John Kennedy Lääne-Berliinis kõne ning seda kordas 1987. aastal USA president Ronald Reagan Brandenburgi värava ees, kes ütles ,,Mister Gorbatsov, avage see värav. Purustage see müür." Tema on ka pildil. Veidi enne teda, 1980.aastal, lausus Lääne-Berliini linnapea (Richard von Weizsäcker) kuldsed sõnad ,,Saksamaa küsimus on avatud senikaua, kuni on suletud Brandenburgi värav." (pilt!) 1989. aastal, hilissügisel, toimus revolutsioon ning müür lammutati ning 22. detsembril avati Brandenburgi värav taas jalakäijatele. (pilt!)
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal enne lõppaktile allakirjutamist kohtuma Balti esindajatega ning kinnitama mittetunnustamispoliitika jätkumist Selle klausliga ühinesid ka Suurbritannia, Saksa LV ja Prantsusmaa. 1980. aastate alguseks muutus Balti küsimus rahvusvahelisel tasemel igapäevaseks kõneaineks. 1983. aastal kuulutas USA president Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Balti apellile tuginedes võttis Euroopa Parlament 13. jaanuaril 1983 vastu deklaratsiooni, milles tehti ettepanek tõstatada Balti küsimus ÜRO dekoloniseerimiskomisjonis. Balti küsimuse päevakorda tõusmine rahvusvahelises poliitikas julgustas Balti rahvaid vastupanu jätkama ning aitas luua eeldusi oma iseseisvuse taastamiseks.
esimest korda hakati relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle läbirääkimisi pidama 1973. aastal tulemusteta 1977 tegi USA Nõukogude Liidule ettepaneku hakata strateegiliste kandurite arvu vähendama. SRP-2 (SALT-2) valmis 1979. aastal kumbki pool pidanuks oma strateegiliste kandurite arvu vähendama 1985. aastaks 2400-lt 2250-le. Samal aastal viis Nõukogude Liit oma väed Afganistani ja USA jättis lepingu ratifitseerimata 1981. a. USA presidendiks saanud R. Reagan kuulutas, et edaspidi peavad Ühendriigid NSV Liiduga mitte SRP (SALT), vaid SRV (START) - strateegilise relvastuse vähendamise läbirääkimisi. Läbirääkimised algasid 1982. a., kuid katkesid pisut rohkem kui aasta kestnud kõneluste järel . 1970ndate alguseks oli tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963. a oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972. a kirjutasid USA ja NL alla SALT-1 lepingule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
