- Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal ehk kaks kohta kõrgemal kui Jaapan või kuus kohta Prantsusmaast parem (IMD 2007). Neid tabeleid nähes ei tohiks kaotada reaalsustaju: selliste pingeridade koostamisel kasutatakse laialdaselt eksperthinnanguid ja nende põhjal hinnatakse sageli vaid potentsiaalset konkurentsivõimet. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne Eesti majandus on kiiresti kasvanud
suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. (Laas, 2000: 3) 5.1 Sõltuvus ja selle liigid Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - Ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel ilmuv halb enesetunne, apaatia, masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde parandamist. Psüühiline sõltuvus areneb välja läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Seisundit iseloomustavad süvenev hirmutunne, ahastus, masendus, passiivsus, apaatia ja tõmblused. Kontakt reaalsusega on häiritud, inimene elab illusoorses
(ja «Protsessi» puhul spetsiifilisemalt bürokraatia) kriitikat. Selle asemel on meie ees ambivalentne tekst, mis toimib niihästi kujut- luse kui reaalsuse tasandil, hullumeelse absurdikomöödiana kui ka kõige süngema hinnanguna inimese eksistentsile ühiskonnas. «Kohus», mille piiramisrõngasse K. satub, kujutab endast lõputute ruumide, käikude ja kohtu-uurijate ja kohtu käsilastena ilmuvate naiste rägastikku, kus liikuja kaotab paratamatult vähimagi suuna- ja reaalsustaju, kuid võib K. näitel säilitada vähemalt kriitilise meele ja mõistuse, mis teeb tema rännaku (protsessi) sel pööra- sel bürokraatilisel maastikul talle kahekordselt painajalikuks. On peaaegu ime, et K. kõige selle juures mõistuse suudab säilitada see õnnestub tal küll ehk vaid seetõttu, et protsess tihti masi- navärgi kõige absurdsemais keerdkäikudes takerdub, pakkudes sellega K-le üürikest meelelahutust ja hingetõmbeaega.
teineteisest kuigi palju. See viitab sellele, et kohanemist tingivad muutused peavad toimuma ajus, mitte aga maksas. PÖÖRDUMATU AJUKAHJUSTUS Kõva joomine paljude aastate jooksul võib lõppeda tõsiste mõistusekahjustuste või jäädava, pöördumatu aju või perifeerse närvisüsteemi kahjustusega. Ajufunktsioonid, nagu õppimisvõime, mälu ja otsustusvõime, võivad tõsiselt kahjustuda, ühtlasi võib kaduda reaalsustaju. Isegi väikesed kogused alkoholi vähendavad tundlikkust maitse ja lõhnade suhtes. Kompamismeelele on alkoholil vähe mõju, küll aga tuimastab ta valutundlikkust. On leitud, et mõned pitsid enne magamaheitmist vähendavad kiirefaasilise ehk unenägudega une määra. Tagajärgedeks on mälu ja kontsentratsiooni kahjustumine, samuti ängistus, väsimus ja ärrituvus. SÜNERGILISED TOIMED 1 + 1 = 6, 8, 10
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.............................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................
gif) LSD - Sünteetiline narkootikum LSD on lüsergiinhappe dietüülamiin, mis on üks tugevamaid teadaolevaid hallutsinogeene ehk meelepetteid põhjustavaid ühendeid. Tekivad tugevad meelepetted, meeleolu ja mõtlemise muutused. Kui uimastipruukija on eelnevalt halvas meeleolus või miski rõhub teda, võivad ilmuda hirmutavad meelepetted. Kõik välisärritajad, nagu valgus või hääled, võimenduvad negatiivsetena. Mõtte- ja tundehäired võivad üle minna ägedaks psühhoosiks. Reaalsustaju kaob täiesti ja hirmumõtete all kannataja võib tappa enda või kellegi lähikonnast. (http://www.usdoj.gov/dea/images_lsd.html) Ectasy - Ecstasy's on kombineeritud amfetamiinile omane stimuleeriv toime LSD-le sarnase meelepetteid põhjustava toimega. Ecstasy mõju all ollakse rahulikud ja õnnelikud, agressiivsus on kadunud. (http://www.bluntbeats.com/wp-content/uploads/2007/03/ectasy.thumbnail.gif) 6
kasvupinnase uutele ning paljulubavatele harudele. Üha rohkem suunas ta ettevõtet teenuste osutamise poole, mitte ainult tootmisse. Muutuste vallandumine sai ajendatud Three Mile Islandil juhtunud õnnetusest tuumareaktoirga, mistõttu kadus lootus, et keegi neilt kunagi 7 veel mõne reaktori tellib. Ometigi viis see vahejuhtum nelja aastaga tuumareaktorite harus kasumi 14-lt 116 miljoni dollarini. Sellest kogemusest hakkas Jack rõhutama reaalsustaju ning, et tuleb vältida otsute langetamist tuginedes lootustele või minevikule. Esimese või teise positsiooni ideoloogia viis 1984-ndaks aastaks 71 tootmisharu müümiseni, mille pealt teeniti ligi 500 miljonit. Veel sooritati 118 tehingut, sealhulgas ühisettevõtmisi, oste ja investeeringuid, kuhu kulutati ligi miljard dollarit. Töötajaskond vähenes samal perioodil 118000 inimese võrra. Selline toimimine viis Jack Welch´i ajakirja
inimestega, kes mängivad flööti ja jälgivad teda. Ta tihti segas oma majapidamist sellega, et karjus nendele flöödimängijatele erinevaid käske. Teise näitena kirjeldavad autorid patsienti, kes arvas, et tal polnud pead ta uskus, et ta oli peata türann. Kuidas aga seostada selline hullumeelsus Caligulaga? Ei saa arvata, et eksisteeris üks Rooma imperaator, kes käitus irratsionaalselt, kelle jutt oli arusaamatu, reaalsustaju häiritud ning sooritas erinevaid kuritegusid selles konditsioonis, ilma et keegi oleks sekkunud. Kui ta tõesti oleks olnud hull, siis oleks süü viidud ühiskonnale, mis teda ümbritses. Peamiselt Senatile, mis viis ellu imperaatori otsuseid, ka maksuameti ametnike peale, kes jaotasid ringi hiigelsuuri summasid tema korraldustel. Süü alla oleks ka langenud need inimesed, kes nägid teda iga päev ja andsid talle nõu. Võib ka arvata, et kui Caligula oleks olnud hull, siis oleks ta
stimulaator, kofeiin, surub alla depressant, alkoholi, mõju. Selline kokteil suurendab vee kadu organismist, sest mõlemad osised on diureetikumid ained, mis suurendavad uriini tootmist ja seega suurendab vere alkoholisisaldust, s.t. tõstab joovet. Nende jookide koostarbimine tekitab unisust ja reflekside aeglustumist. Petlikult hea enesetunne paneb inimesi tegema valesid otsuseid: veel rohkem alkoholi jooma, autorooli istuma jne. Kaob reaalsustaju, s.t. ei suudetaa määrata tegelikult tarbitud alkoholi kogust. (http://www.kirss.net) 15 MATERJAL JA METOODIKA Käesoleva töö empiirilise osa koostamiseks koguti materjal identsete küsitluslehtede alusel Tallinna Ühisgümnaasiumi kahest õpilaskogumist ja võimlemisklubi Piruett meistriklassi rühmast. Koolis olid vastajateks 11A ja 11C klassi mõlemast soost õpilased. Seega haaras küsitlus 14- kuni 19-aastaseid noorukeid.
Sa saad sellest üle." Nende kavatsused on head, kuid nad annavad mõista: "Sa ei tohiks nutta, sa ei tohiks kurvastada." Sellisest tunnete eitamisest pole mingit kasu ning see võib tervenemisele hoopis vastu töötada. On ääretult tähtis hoida kontakti osavõtlike sõprade ja/või pereliikmetega ning lasta neil end aidata. Hingehaava ravimine pole õige aeg olla "vapper" ja püüda üksi hakkama saada! · Emotsionaalse trauma ravimisele aitab kaasa reaalsustaju säilitamine. Tuleb näha elu kui tervikut ning tunnistada omaenda mina kõiki aspekte, nii negatiivseid kui positiivseid. · Kuuendaks: paranemist edendab probleemide lahendamine. Meeleheitehetkil võib see tunduda raske ülesandena, kuid see on ääretult tähtis. 11 Psühhoteraapia ja teised professionaalsed ravimeetodid Depressiooni puhul edukaks osutunud ravimeetodeid on nelja põhitüüpi: ravimid,
Ajaviitemängudega ei mängi ainult lapsed, vaid need sobivad ka edukalt täiskasvanutele. Arvutimängude positiivseks pooleks võiks lugeda: · arendavad reaktsioonikiirust · arendavad mõtlemist · arendavad tahtejõudu, saavutamaks kõrgemat tulemust Nendel mängudel on ka terve rida negatiivseid omadusi: · võivad soodustada agressiivsust · tekitavad teatud mõttes sõltuvuse · kasvav laps ei arene füüsiliselt, liigub vähe · kaob reaalsustaju 6 Tuntumad brändid mänguasjade seas 6.1 LEGO Legod on tõelised sõbrad lastele. Nad annavad võimaluse välja mõelda ja ehitada lõputult ja lõputult. Legod on mängud läbi kogu lapsepõlve. Ostes algselt ühe komplekti, saab seda lapse kasvades ja arenedes pidevalt täiendada. Sõna Lego on muutunud väga populaarseks igas eas laste seas. Taanis on avatud lastele koguni Legoland. Seal on igasuguseid mänguasju ja legodest on kokku pandud linn, mis tundub tõelise linnana. See
Kondoomid Kasutades kondoomi, saab küll vähendada, kuid mitte täielikult välistada suguhaigustesse nakatumise ohtu. AIDS-i puhul kaasneb ka kondoomi kasutades mitme protsendine jääkrisk, et viirus kandub edasi. Noortel pole enamasti kas üldse vi siis on äärmiselt väikesed kogemused kondoomi kasutamisega, seega kaasneb suur risk, et kaitsevahendi ige kasutamine ebannestub. Sltuvus narkootikumidest Narkootikumid ja alkohol ähmastavad inimese reaalsustaju ja vastutustunnet, samuti nrgendavad nad otsustusvimet ning enesekontrolli. Tulemuseks vivad olla juhuslikud ja kaitsmata seksuaalvahekorrad. Seepärast omab narkootikumidest hoidumine AIDS-i ennetsutöös suurt tähtsust. Vaktsiin hepatiit B vastu Kui te kuulute hepatiit B viiruse riskigruppi (meditsiinitöötajad, dialüüsitavad patsiendid, veenisüstivad narkomaanid vi inimene, kes peatub pikemat aega arengumaades), peaksite end selle haiguse vastu vaktsineerima.
ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel
nende kolme kriteeriumi esinemisel on tegemist ajutise või püsiva vaimse häire või haigusega ärevushäire – eriline tundlikkus mingi spetsiifilise ärritaja või olukorra suhtes, mis võib sega igapäeva elu normaalset toimimist hüpohondria – haiguslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused dissotsiatiivsed häired – identiteedi häired, isiksuse kahestumine skisofreenia – vaimuelu lõhestumine, isiksuse desorganiseerimine, reaalsustaju moondumine ning luulude esinemine antisotsiaalsed isiksushäired – empaatiavõime puudumine, tundetus teiste inimeste kannatuste suhtes, äärmine egoism oma eesmärkide realiseerimisel jne väärastunud kihud/tungid või parfiiliad – pedofiilia, koprofiilia, zoofiilia, gerontofiilia jms 4.5 Isiksuse sotsiaalsed suhted HOIAK: hoiak – isiksuse püsiv valmisolek reageerida mingile nähtusele, objektile või inimesele teatud kindlal viisil
hüpnoosi12. Inimesi võlub interneti juures anonüümsus. Kui inimesel on tavaelus probleeme, millega ta ei suuda või ei taha toime tulla, on põgenemine pseudomaailma ja enda esitlemine kellegi teisena nende jaoks lausa jumalik. Keegi ei tea kes oled ja see annab võimaluse fantaasiat kasutades luua endast oma uus minavorm. Tihtipeale aga need inimesed enam ei tee vahet reaalsel maailmal ja oma veebimaailmal. Need piirid on väga hägused ja hallid ning pahatihti kaotab inimene reaalsustaju . Minu uurimus töö eesmärk ja hüpoteesid. Uurimustöö eesmärk oli küsimustiku põhjal välja selgitada, kas vastajatel võivad olla sõltuvuslikud häired internetist. Kuna antud uurimustöö autorile pole teada Eestis sellel alal läbiviidud uurimusi ja puuduvad ka võrreldavad näitajad siis antud uurimustöö koostamisel lähtusin vastajate isiklikest vastustest. Sellest lähtuvalt püstitasin esimeseks hüpoteesiks: 1.Interneti testi skoor viibitud aja produktiivne kasutamine
Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania).
kõik peabki nii elus olema ning see tundub talle põnev. Järgmine hetk võibki ta juba ise katsetada mängudes nähtud vms. Vastanuid, kes pakkusid, et mängud ei määra vägivaldsust põhjendasid ennast järgmiselt: Üle 30-aastane naine ütles, et kindlasti annab vägivaldseid mõttekäike juurde, aga tingimata ei põhjusta vägivaldset käitumist reaalses elus. Põhjendusi, mis toetasid pigem sellele, et mängud mõjutavad vägivaldsust, oli palju. Arvatakse, et reaalsustaju kaob, eriti mängida väga pikalt. Üle 40 aastane mees ütles järgmist: „Oleneb mis vanuses neid mängima hakata. Selge see, et täiskasvanu saab aru, et inimesel on ainult üks elu ja surm on ikkagi traagiline sündmus, aga kui juba maast madalast on harjutud tulistama (olgugi et mängult), siis on kuri karjas. Arvutimängud ei ole võrreldavad igasuguste puidust püsside ja muuga, millega vanasti lapsed ringi traageldasid. Arvutimängud mõjuvad
ja palub andestust, pihtides kõike mida süüdistaja talt küsis. Tagasi kohtusaalis, Djali hakkab kohtuniku imiteerima, tõestades neile Esmeralda nõidusest. Kohtunik määrab neile mõlemale avaliku patulunastuse Notre Dame'i ees ja seejärele poomise Place de Grève'l. Esmeralda veenab ennast, et ta näeb und. Vangistatuna pimedasse maa-alusesse kongi, palvetab Esmeralda, et ta kohtuks varsti Phoebusega, isegi surmas. Kuna tal ei ole üldse valgust, ei ole tal aimugi mis päev on või reaalsustaju, et tegu ei ole unega. Ta kuuleb vaid veetilkade ühtlast kukkumist mis ta lõpuks hulluks ajab. Korraga ilmub mees, väites et on preester. See on Frollo ja naine tunneb hirmu ta nägu nähes, see on mees kes räävis tema tõelise armastuse. Frollot haarab sõnavaling, väites et on teda alati armastanud ja plaanis tema vangistuse, et saaks teda privaatselt külastada. Ta väitis, et tõukas eemale kõik naised kuni nägi Esmeraldat ja tundis saatuse kätt
Skisofreenia püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. (Tõsine haigus, kujuneb suhteliselt aeglaselt, sellele eelneb terve rida sümptomeid, enne kui diagnoos saab kinnitatud. Psühhiaatrilist diagnoosi ühel arstil otseselt õigust panna ei ole. Arst märgib oma tähelepanekud ja teeb lühikokkuvõtte.) Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma ,,teisest" maailmast, kuidas öösel mehikesed käivad, neisse patareisid panevad, jne.) Esinevad luulumõtted, katatoonne rahutus (kindla mustri järgi käitumine vms, sundliigutused), stuupor (inimene kangestub kogu aeg, pilk v liigutused kangestuvad, ei saa liigutada end), illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad
ja palub andestust, pihtides kõike mida süüdistaja talt küsis. Tagasi kohtusaalis, Djali hakkab kohtuniku imiteerima, tõestades neile Esmeralda nõidusest. Kohtunik määrab neile mõlemale avaliku patulunastuse Notre Dame'i ees ja seejärele poomise Place de Grève'l. Esmeralda veenab ennast, et ta näeb und. Vangistatuna pimedasse maa-alusesse kongi, palvetab Esmeralda, et ta kohtuks varsti Phoebusega, isegi surmas. Kuna tal ei ole üldse valgust, ei ole tal aimugi mis päev on või reaalsustaju, et tegu ei ole unega. Ta kuuleb vaid veetilkade ühtlast kukkumist mis ta lõpuks hulluks ajab. Korraga ilmub mees, väites et on preester. See on Frollo ja naine tunneb hirmu ta nägu nähes, see on mees kes räävis tema tõelise armastuse. Frollot haarab sõnavaling, väites et on teda alati armastanud ja plaanis tema vangistuse, et saaks teda privaatselt külastada. Ta väitis, et tõukas eemale kõik naised kuni nägi Esmeraldat ja tundis saatuse kätt
"Sa ei tohiks nutta, sa ei tohiks kurvastada." Sellisest tunnete eitamisest pole mingit kasu ning see võib tervenemisele hoopis vastu töötada. On ääretult tähtis hoida kontakti osavõtlike sõprade ja/või pereliikmetega ning lasta neil end aidata. Hingehaava ravimine pole õige aeg olla "vapper" ja püüda üksi hakkama saada! Emotsionaalse trauma ravimisele aitab kaasa reaalsustaju säilitamine. Tuleb näha elu kui tervikut ning tunnistada omaenda mina kõiki aspekte, nii negatiivseid kui positiivseid. Kuuendaks: paranemist edendab probleemide lahendamine. Meeleheitehetkil võib see tunduda raske ülesandena, kuid see on ääretult tähtis. Toon näiteks mehe, kes on äsja üle elanud valusa abielulahutuse. Ta on ahastuses ning tunneb naisest puudust, kuid
sest raha polnud. Baltharas Russowi Liivimaa kroonika oli oluline, alam-saksa keeles kirjutatud. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, kindlustus luterlus. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused - 1) Liivimaa kaupmehed takistasid 1539. a. venelaste kauplemist ja suhtlemist Lääne-Euroopaga. 2) Tsentraliseritud riikide tekkimine lõi eeldused nõrgemate riikide ülevõtmiseks tugevamate poolt. 3) Liivimaa oli nõrk ja killustatud ala, mille juhtidel puudus reaalsustaju. 4) Riigijuhtide edukuse üheks mõõdupuuks olid edukad sõjad ja vallutatud aladelt saadav tulu (Venemaa nõusid Tartu piiskopkonna maksude tasumist tsaarile, 1556.- 1557. a. pidas ordu sõja Riia piiskopi ning Poolaga võitlused lõpesid Posvoli rahuga ja Venemaa-vastase liiduga, mis havvas kehtima alles 5 aasta pärast, sest siis lõppes Vene- Poola vaherahu). 5) Usutülide lahendamine sõjaliste vahenditega.
kõrgematest tarvetest. Kellel on prestiizne eriala ja kindel töökoht, seda ei heiduta mõte töötuks jääda. Eneseaktualiseerimine Eneseaktualiseerimine on Maslow järgi inimese, annete, võimete, potentsiaalide täielik kasutuselevõtt, mille läbielamine tagab kõrge eneseaustuse, rõõmu ja rahulduse. Uurides mainitud ajaloo suurnehi mitmekügselt paljude dokumentide, intervjuude jm põhjal, tõi Maslow esile 15 end täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnust: 1) Hea reaalsustaju ja elu tegelikkusega kohanemise võime, 2) Võime end, kaasinimesi ja sotsiaalset keskkonda aktsepteerida selisena, nagu see on, 3) Vahenditus, lihtsus ja loomulikkus, 4) Herk probleemitaju ja probleemidele keskendumine, 5) Oskus olla omaette ja koos teistega, 6) Suhteline sõltumatus kultuurinormidest ja keskkonna ettekirjutustest, 7) Elutaju värskus, 8) Müstiliste ja tippelamuste teke, 9) Sotsiaalne soojus-ühtsustunde kogemine kaasinimestega,
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
THK-d, mis säilib rasvkoes. On spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, seda suitsetatakse, nagu marihuaanatki. Suitsetamisel mõju ilmneb 10-30 min pärast, see kestab tavaliselt 2-6 tundi.Kanepisaaduste tarbimise mõjud: Uimasus ja põhjendamatu enesekindlus õnnetunne, pikenenud reaktsiooniaeg, naeruhood ja suurenenud jutukus, kõrgenenud enesehinnang, väheneb kriitikavõime. Tekivad taju- ja koordinatsioonihäired, refleksid aeglustuvad. Võimalikud hallutsinatsioonid ja reaalsustaju kadumine, paanika ja hirmuhood. Kanepisaaduste tarvitamise pikaajalised mõjud: Pidev väsimus ja huvide kaotus, mälu nõrgenemine, meeleoluhäired, Hingamisteede kahjustused ja võimalikud unetus, iiveldushood.36. Sõltuvuse teke.Sõltuvuse kujunemine: kuigi erinevad uimastid toimivad ajule läbi eri mehhanismide, on sõltuvuse kujunemise tee ajus sama. Füüsiline sõltuvus- organism kohaneb uimastiga ja seab oma tegevuse ümber. Kui aine organismist kaob tekivad
kartus; bakterofoobia, bakterite ja nakatumiskartus; reptilofoobia, madude ja sisalike kartus jms.) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil
kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa. 3) Simulaakrumid tõlgendavad kaasaegset maailma. Oleme jõudnud tarbimisühiskonda inimesed, kes tarbivad sarnaseid asju, kuuluvad ühte huvigruppi (saavad omavahel läbi). Kuid see on ka sooliselt erinev (nt naised ei saa kanda asju, mis teisel naisel on; kuid mees võtab seda kui komplimenti, kui teine mees kannab sama ülikonda, mis temagi). Kultuuri vaadatakse läbi tarbimisprisma. Suur osakaal on ka meedial kujundab meie reaalsustaju. Meedia annab edasi hinnangu asjade olulisusest ning meie võtame need hinnangud üle (kujundab väärtushinnangud). Näiteks meedia vahendusel on maailma vapustav sündmus, kui kolm teismelist Ameerikas jäävad samaaegselt rasedaks; samas kui Aafrikas inimesed nälgivad jne. Elame simulatsioonimaailmas, mis kandub meieni läbi massimeedia. James Clifford kultuurikollaaz Ulf Hannertz kreoliseerumine Sünteetilisus, pole puhtaid kultuure, segunemine, kultuurilise segunemise kasv
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Jackson kaks aastat pärast vitiliigodiagnoosimist, haiguse varajases staadiumis. Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. 1986. aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson magab hapnikukambris, et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt. Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ning tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud. Kui Jackson ostis ühest laborist omale simpansi, kahtlustati, et ta on üha enam reaalsustaju kaotamas. Kuulujutt Jacksoni soovist osta "elevandimehe" Joseph Merricki luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber. Kuigi algselt soovis Jackson väljamõeldud lugudega suurendada oma populaarsust, lõpetas ta nende levitamise, sest uudised muutusid liialt sensatsioonilisteks. Selle tagajärjel hakkas meedia ise lugusid välja mõtlema. Nende lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik- Jacko)
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest – hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
See annab liidrile võimaluse näha seoseid organisatsiooni erinevate osade vahel. Avatus uutele ideedele ja perspektiividele. Töötajad toetavad liidreid, kes suunavad neid mõtlema ja õppima ning innustavad leidma uusi ideid ja alternatiive. Vaimsusse kuulub sügav veendumus ja usk, mis määravad liidri maailma nägemise. Vaimsed mudelid juhivad liidrite käitumist erinevates situatsioonides ja aitavad tal olukordades orienteeruda. Meisterlikkus koosneb kolmest elemendist- visioon, reaalsustaju ja loovus. Liider töötab alati visiooni suunas ning ei lase samas reaalsusel visiooni endaga kaasa tõmmata. Meisterlik liider aksepteerib unistust ja reaalsust samaaegselt, juhtides organisatsiooni unistuse poole, mitte aga vastupidi (Türk 2001). Liidriks olek eeldab teatud isikupära ja tööalaseid eelistusi, mida võib nimetada ka karjääriankruteks. Edgar Schein töötas välja nn karjääriankrute teooria, mida T. Delong edasi arendas
huumor, ebaküpsus, nõrkus, ebaõnn; · tööalane kompetentsus teadm., kogem., korralduste respekt. Paindlikkus, eetilisus ja visiooni loom. ei etend. olul. rolli liidrite eristam. 3. Väärtused. Tähtsamad: · in. on tähtsaim meeskonna kujund., pers. arend., delegeerim.; · soov olla parim professionaalsus, ausus, hea mäng, pühendumus, tervikl.; · tegutsemisele orient. täpsus, kulude kontr., võimal. nägem. · tulemustele orient. teadm., kasumivõimelisus, ärivaist, reaalsustaju, ress. juhtim.; · kliendi teenind. turu juhtim., tarbija vaj. tunnet.; · innovatiivsus eelkõige innovaatilisusele ergutam. 4. Edastam. ja kommunikats. - oma erisuste ja väärtuste edastam. tööt. Peam. edast.meetodid: · vahetu suhtlem., · struktureerit. kommunikats.teated, · koosolekud jt., näited ja probl. lahend. Tõhusad juhid on innust. suhtlejad, suudavad in. tööst vaimustuma panna. Teevad seda rahulikult, tagasihoidl. ja tõhusalt. Ebatõhusad juhid on ametlikum
taju muutub. See Billiga juhtuski. Kontsert toimis religioose rituaalina. Muusika hüpnootilised rütmi, hundihäälte üha korduv tõus ja langus, küünlavalguse ja varju mäng seintel kõik see tegi kontserdi sama rituaalseks kui seda on nt missa. Lisaks liites kuulajate seltskonna ühtseks ,,koguduseks", täitis hundimuusika kõigi rituaalide ühise eesmärgi tõsta osalejad välja oma individuaalsest mina-st, neid ühendaa, luua ühine, avaram reaalsustaju. Religioossed rituaalid on osa igast kultuurist. Nende vorm varieerub, kuid efektiivne rituaal teisendab meie kogntiivseid ja emotsionaalseid tajusid nõnda, et võidakse kogeda distantsi kadumist oma mina ja Jumala vahelt. Rituaali peeti kaua puhtkultuuriliseks, sotsiaalselt konstrueeritud nähtuseks, selle füsioloogiast ei huvitutud. Ent inimrituaalid peegeldavad 8 selgesti loomade rituaalkäitumist, teenides ka sarnaseid funktsioone
Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. 44. GRUPILINE MÕTLEMINE Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada
Sellele aitab kaasa see, kui inimene tegutseb peegeli või telekaamera ees. Enesekontrolli aitavad rõhutada ka sellised asjaolud nagu lisaks peeglitele ja kaameratele ka väikelinnad, heledad tuled, nimesildid, isikupärased riided ja individuaalmajad. Tervikuna tekitavad deindividuatsiooni seisundit: a) anonüümsus b) erutusseisund c) tähelepanu välistele sündmustele d) tihe koostegutsev grupp. Grupiline mõtlemine Grupiline mõtlemine on grupi vaimse efektiivsuse, reaalsustaju ja otsustusvõime moonutumine grupisisese surve tulemusena. (I. Janis 1972). Selleks pinnaseks, mis grupilist mõtlemist soodustab on järgmised asjaolud: 1) tegemist on heade omavaheliste suhetega tihedasti kooskäiva grupiga 2) grupp on mingil moel isoleeritud võimalikest vastupidistest arusaamadest 3) neis gruppides on direktiivne liider, kes tavaliselt annab teada sellest, millist seisukohta ta soosib. Grupilise mõtlemise sümptoomid: 1) Illusioon et neid ei saa kahjustada.
piirkonnale keskendumine ja tehke seda mõni teine kord.Südametsakrast allpool paiknevat energiakeskus, mis asub mao piirkonnas, on tahte (soovi) paikkond. See keskus fokuseerib teie energia füüsilisele reaalsusele. Seepärast on see keskus seotud loomingu, eluolu, ambitsioonide ja isikliku jõu probleemidega.Ego ja tahe (soovid) on tihedasti teineteisega seotud. Tahe võimaldab fokuseerida end kas millelegi sisemisele või välisele. Teie enese ja teiste reaalsustaju on paljus seotud sellega, mida te tahate teie soovidega. Teie soovid on tihti seotud hirmudega. Tihti te soovite midagi seepärast, et tunnete millegi järel vajadust. Selle taga on puudusetunne. Tänu sellele, et teie paljude soovidega kaasneb hirm, juhib kolmandat energiakeskust tihti egoenergia. Ego väljendab end läbi kolmanda keskuse. Läbi tahte (soovide) avaldab ego teie reaalsusele survet. Reaalsus peab end pressima nendesse raamidesse, millesse tahab ego uskuda
Peamised häirete liigid: 49 · Ärevushäired (nt foobiad) · Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) · Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid ning sättumuslikke hoiakuid
siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: Ärevushäired (nt foobiad) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke,
.......................................................................................................................................... 19 4 REAALSUSE TAJU ..............................................................................................................................................20 4.1 REAALSUSE IDEED FILOSOOFIAS................................................................................................................................... 20 4.2 REAALSUSTAJU ........................................................................................................................................................ 22 4.3 REAALSUSE ,,SIIRDED" FILMIKUNSTIS............................................................................................................................ 24 4.4 FÜÜSIKALINE REAALSUS ........................................................................................................................................
.......................................................................................................................................... 18 4 REAALSUSE TAJU ..............................................................................................................................................19 4.1 REAALSUSE IDEED FILOSOOFIAS................................................................................................................................... 19 4.2 REAALSUSTAJU ........................................................................................................................................................ 21 4.3 REAALSUSE ,,SIIRDED" FILMIKUNSTIS............................................................................................................................ 23 4.4 FÜÜSIKALINE REAALSUS ........................................................................................................................................
süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui koguaeg teeb või põhjuseks olla see, et vanemad pole piisavalt hoolivad ja hellad olnud lapse vastu, siis ta mõtleb välja sõbra, keda pole olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, fantaseerivad jms. Siis lapsele jääb külge. Mõlemal juhul laps ei tahagi reaalsusega kohaneda, moonutab reaalsustaju vastavalt soovidele ja ihadele. Lõppkokkuvõttes teda ei huvita sotsiaalne maailm, sellega tuleb tegeleda. Muidu ta jääb üksikuks. Fantaasiavale eest ei tohi karistada! Küll tuleb õpetada, mis on tõelisus ja mis on näiline. Selles eas olev laps alex arvab ,,Vale on inetu sõna!". Kui poleks karistust, siis poleks ka valetamist ta mõtleb samamoodi. Mõtleb, et see samamoodi halb sõna nagu teised ebasündsad sõnad. Teab, et vale keelatud, aga miks keelatud, seda ta ei tea
psühholoogiline ja lastepsühhiaatriline individuaalne uurimine. Hinnangut andev isik peab hästi tundma laste ja noorukite normaalse arengu käiku ning selle varieerumist, erivanuses erinevaid häireid. Last intervjueerides kasutatakse struktrueeritud küsitlust. Uurimismeetoditena võib kasutada ka vaba mängimist, vaba joonistamist, suunatud joonistamist ja mõnel erikorral anatoomilisi nukke. Psühholoogiliste testidega tehakse kindlaks lapse arengutase, emotsionaalne seisund, reaalsustaju ja viited kogetud traumadele, tema võime interaktiivseks suhteks ja arusaamine endast ja oma seksuaalsusest. Tuleb uurida ka lapse või nooruki vanemaid ja perekonda. Lapse eluga tuleb põhjalikult läbi uurida ja erilist tähelepanu pöörata elusündmustele ning dramaatilistele kogemustele. Vanematega kohtutakse koos või eraldi. Kohtumine kogu perekonnaga annab võimaluse jälgida pereliikmete vahelisi suhteid. Lapse või noorukiga võib samuti kohtuda eraldi kummagi vanema osaleval
.......................................................................................................................................... 21 4 REAALSUSE TAJU ..............................................................................................................................................22 4.1 REAALSUSE IDEED FILOSOOFIAS................................................................................................................................... 22 4.2 REAALSUSTAJU ........................................................................................................................................................ 23 4.3 REAALSUSE „SIIRDED“ FILMIKUNSTIS............................................................................................................................ 26 4.4 FÜÜSIKALINE REAALSUS .....................................................................................................................................
sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja
Loomiseaeg ulatub rahvaste rändamise aega või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse
olevustest, kelle huvi ei ulatu kaugemale kui omaenda nina, inimesteks, kes on võimelised lahendada probleeme, analüüsima moraalseid dilemmasid ning kujutlema ideaalseid ühiskondi. Siiski jääb noore mõtteviis sageli mingil määral imelikult ebaküpseks. 201 Noored kaotavad sageli reaalsustaju ning tunnevad, et “niimoodi mõeldes see niimoodi toimubki” ning et kui nad midagi usuvad piisavalt tugevalt, saab see tõeks, ilma, et ise peaks midagi selle heaks tegema. Noored kalduvad olema äärmiselt kriitilised (eriti vanemate ja teiste autoriteetsete isikute vastu), vaidlushimulised, iseteadlikud, enesekesksed, kõhklevad ning silmnähtavalt silmakirjalikud.
maksas). Olenevalt ainest võivad ka lagundamisel tekkivad kõrvalsaadused olla farmakoloogilise toimega. Peale selle võivad uimastid lagundatavate ravimitega reageerida ja nii nende toimet mõjutada (kas tugevamaks või nõrgemaks muuta). Ravimitevahelist vastastikmõju on sageli raske ette teada ja hinnata. Adekvaatsus, enese ja teiste vigastamine Uimasteid tarvitavad patsiendid keelduvad mõnikord ravist. Seda nii olukorra tõsisuse mittemõistmise ja reaalsustaju kadumise tõttu kui ka sellepärast, et kardetakse sõltuvust tekitavate ainete kasutamisega kaasnevaid karistusi. Mõned uimastid suurendavad agressiivsust. Neid tarvitanud patsiendid on ohtlikud lähedal viibivatele inimestele. Nimetatud patsiendid ei ole sageli adekvaatsed ega suuda enda olukorda hinnata.. Selliste haigete sunniviisiline haiglasse toimetamine tähendab alati politsei kaasamist sest patsiendi vastuseisu kadumist ei ole oodata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
