Referaat Mõttemudel Tallinna Transpordikool Arthur Skurko IT2E 2012/2013 Sissejuhatus Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse ...
pühendunud inimest, kuid ka meelehead taotlevat inimest. Naudingut võib sellisele inimesele pakkuda ka töö tegemine, enesepiinamine vms tegevused · Maailmavaade: Naudingutele keskenduv, toimetuleku tagamiseks pole enam tarvis teha tööd. · Tavaliselt on omane kolmanda või hilisema põlve eliidile Mis kujundab reaalsuse, milles inimene elab? · P ä r ito lu ( r ik a s, va en e ) · Pe re ko n n a m a a il m a k ä sitlu s ( u sk li k , l ib e ra a l) · H a r id u s ( p õ h ih a r id u s, k õ rg h a r id u s ) · Ise seisva l t õ p it u · E n d a ja o k s p ü st it a tu d e esm ä rg id ( h ea t ö ö ko h t, v õ istlu se v õ it m in e) · Te ist e i n im e s te ga s u h eld es
Kasv (014) Uurimine ehk rolliotsingud (1424) Katsetamine Siirdeperiood Üritamise periood Väljakujunemine (2544) Säilitamine (4564) Eraldumine ehk pensionile siirdumine (üle 65) E. Ginzbergi kutselise arengu staadiumid Fantaasia staadium (310) Proovistaadium Huvide periood (1112) Võimete periood (1213) Vajaduste periood (1314) Väärtuste periood (1517) Ülemineku periood (1718) Reaalsuse staadium Avastamise periood (1819) Kristalliseerumise periood (2021) Spetsialiseerumise periood (2223) D. E. Superi ja E. Ginzbergi teooriate tugevus ja kriitika Teooriate väärtuseks on tõdemus, et inimese kutseeelistused, kompetentsid ja mina kontseptsioon muutuvad aja jooksul Karjääriplaneerimise seostamine inimese kognitiivse ja sotsiaalse arengu seaduspärasustega Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks,
Autoagressioon - enda süüdistamine. Alavääristamine teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine. Eitamine ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest. Huumor ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. Vastureaktsioon teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse.
Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Kasvavas joones: sissejuhatus, sõlmitus, pingetõusja kolmnurga tipus on kulminatsioon, siit edasi kahanevalt: pööre, lõpp-pinge ja lahendus; omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan sellist skeemi ei järgi. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, neid hakatakse pidama heaks või halvaks, põnevaks või igavaks selle põhjal, kuidas kirjanik neist teemadest sõnade abil [uue] reaalsuse loob. ... vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade); sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Jutustajatüübid
sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse'
Tõestuseks on see, et me tajume erinevaid asju väga erinevalt, seega omistame neile erinevaid omadusi. Seob eksistentsi mõiste tajuga eksistents on tihedalt seotud tajuga ning põhineb sellel.Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul).Maailm on tohutu kogum fenomene ehk hinge ideid (maailm=ideede kobar; asjade ja nähtuste eksistents selles maailmas põhineb sellel, et me neid tajume).On kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust..Tema lahendus põhineb ideede omadustel ja nende vahelistel suhetel.Kui kujtlen, et näen oma armsamat, siis see kujutluspilt erineb tema tegelikust nägemisest ideede jõulisuse ja detailsuse poolest. Ka nende suhe on minu tahtega erinev.Tõe ja fantaasia erinevus peegeldub inimlikus valikus kui ma kujutlen, et ma kohtan tänaval oma armastatut või kui ma teda tõesti kohtan, siis vaid ühel neist juhtudest on mul võimalus valida, kas ta naeratab mulle või ei
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
See peab toimuma igas olukorras. Kohtle inimest kui eesmärki iseeneses, mitte kui vahendit millekski muuks. Georg Wilhelm Friedrich Hegel Saksa klassikalise filosoofia silmapaistvaim esindaja. Ta oli romantismi esindaja. Ta ei uskunud, et mõistus või vaim oleks tekkinud hingetust loodusest, vaid et see ongi eksistentsi põhikomponent ja seega reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu ajalooline protsess, mis moodustab reaalsuse, kujutab endast vaimu arenemist enesest teadlikuks saamise suunas. Kui eneseteadvus on saavutatud, jõuab kõik olev iseendaga kooskõlla Hegel nimetab seda enesest teadlikku üksiolemist absoluudiks. Kuna ta nägi oleva põhiainest mitte-materiaalsena, siis on tema filosoofiat hakatud nimetama absoluutseks idealismiks. Hegel uskus, et kui me kõneleme ideede arengust, siis saabub vastuoludeta seisund siis kui vaim tunnetab end ülima tõelusena ja mõistab, et kõik
Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.
Isegi laiema üldsuse seas hakkas veendumus, et mõistus suudab maailma kujundada. Ajavaimu kujundas rahulolematus tsivilisatsiooni ja tehnikaga ning usaldamatus valgustuse ja ratsionalismi vastu. Need olid ka kaks põhimotiivi, millest toitus elufilosoofia. Otsesest vastuhakust mõistusele sündis dualistlik elufilosoofia, mis vastandas tardunud ratsionaalsusele elu dünaamilise printsiibi. Elufilosoofia Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest
) Leida ja läbi viia nõrkuste/tugevuste harjutusi. Missugused on mõtted enne arvuti taha minekut Lastel kehtestada juba varakult limiidid 22. E-isiksus Uudishimulik, aga laisk isiksus Oma privaatsust ohverdav Virtuaalset mälu kasutav Ei talu vaikset aega Internetti kuritarvitav või sõltuv sellest Virtuaalsust üha enam hindav ja reaalsuseks pidav Kui teises elus tegutseja Avatarina tegututsev Eskapistlik kardab tõelisust, reaalsuse eest põgenev. Regressiivne- taandareng Destruktiivne- norm. Struktuuri vigastav Impulsiivne- hetke ajel toimuv Nartsissistlik- isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus Kompulsiivne- sunduslik
kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53. Etnoloogia - uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. 54. Positivism – 19. sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua neutraalne ja objektiivne teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. 55. Osalev vaatlus – sulandumine uuritavasse gruppi 56. Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis sageli asub emamaast kaugel. 57. golokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele. 58. Rühm / salk – väike sulgulusel põhinev grupp (ebapüsiv, moodustatakse isklike
e) Fichte- Teadusõpetus ? looduses kõik toimib loomulikult, peab see toimuma ka ühiskonnas, rajaja Laozi, f) T.Kuhn - Teadusrevolutsioonide struktuur mitteametlik õpetus Vana-Hiinas d) Substants - reaalsuse põhimine koostisosa 3) Kes olid: e) Karma -,Budismis on karmaseadus e kõik teod saavad tasutud a) Siddhartha - Buddha kodanikunimi, 3) Mehed ja teosed b) Leukippos - atomismi rajaja, aatomiõpetus, maailm koosneb väikestest a) Nietzche - sealpool head ja kurja jagamatutest osadest – aatomitest
Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum _ Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. _ Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad.
Ebarealistlik optimism- minuga seda ei juhtu Kolmanda isiku efekt- arvamus, et teised on ajupesust /meediast enam mõjutataud kui arvaja ise Vaikuse spiraal- vähemusse jäämise hirmul ajel minnakse vooluga kaasa Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot
Nad hakkasid üksteisest hoolima ning see avaldub teoses pärast seda, kui Huhuu oli saanud võõraste koerte käest pureda: „Siis tundis Popi, kui lähedal ta temale õieti oli. Ta lähenes talle öösiti ja hommikuti nagu endiselegi Isandale, et oma haletsust ja kaastunnet avaldada.“ Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti. Teose arenedes kaob reaalsuse tunnetus siis, kui Popi näeb und oma uuest Isandast, mis muutub aga tõeluseks. Varsti ei suuda ta enam tegelikul ja unenäoaailmal vahet teha ning peremeeste loomused sulanduvad ühte. Novelli lõpus on loomad pidevalt purjus ning ei viibi tegelikkuses: „Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast, mis täitis kogu maja. Ja nad ei mäletanud enam midagi.“ „Popi ja Huhuu“ esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu
olukorra- või looduskirjeldused. Kire ja iha kui millegi loomaliku käsitlus ja selle seostamine tänapäeva ühiskonna erootiliste tabudega on järjekordne ilmne seos “ebatavalise ja ähvardava” inimloomuse pahupoole ja “looduse” kui ühe suure urbaniseerunud keskkonna metafoori vahel. Kõik käsitletud novellid tutvustavad uskumatute sündmuste osaks saanud peategelasi, kes esmapilgul tunduvad kõik tavalised inimesed, elamas oma igapäevaelu, kuid kes juhuse tahtel kuskil reaalsuse ja sürreaalsuse häguseil piirimail uskumatutesse sündmuste keeristesse on kisutud. Samuti on reaalsed inimesed ka tihti nimede taga, mida Mehis Heinsaar on otsustanud kasutada. See on rohkeks kõneaineks arutades, kui eetiline või moraalne on siduda reaalsete inimeste nimed sürreaalsete ja sageli ka kompromiteerivate juhtumistega. Sageli on lugude kangelastele omistatud küll hoopis teised elukutsed või on nad tegevad sarnastel (kuid
Horisontaalne ehk süntagmaatiline Vertikaalne ehk paradigmaatiline Me asendame ühe sõna ja see muudab kogu lause tähenduse (paradigmaatiline) Keel kontrueerib reaalsust mitte ei peegelda. erinevad keeled konstrueerivad erinevat reaalsust. Me saame reaalsust kogeda ainult tõlgendussüsteemide kaudu. Kant Meil on olemas teatud konseptsioon millega me reaalsusest aru saame, aga reaalsust otse tajuda ei saa . Me saame kasutada keelt et reaalsusest aru saada, aga me konstrueerime oma reaalsuse keele kaudu. "Keeles ei ole ideid ega helisid, mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab." Sassure. Märkide kombineerimine, märkide valik, Sassure ei pööra tähelepanu sellele, kes neid valib Levi-Strauss Kas kultuuril tervikuna on olemas oma keel ehk langage, baasstruktuur. Levi-Straussi müüdikäsitlus. Müteem Binaarne Müüdi mõiste puudutab kõiki ka praeguseid elusfääre, algselt oli küll
Uuritakse ka üksikinimesi, et õppida ühiskonna kohta. Toimetulek, võimalused. Religioonisotsioloogia uurib usklikke kultuurikontekstis. (Homoseksuaalsuse bioloogilised põhjused religioossus ei välista homoseksuaalsust.) 6. Sotsioloogia uurib teisitimõtlemist (kodanikualgatuse kaudu ühiskonna mõjutamine jne). Religioonisotsioloogia uurib religioosse teisitimõtlemise vorme, väljendamist. 7. Sotsioloogia uurib reaalsuse sotsiaalset konstrueerimist. Kuidas inimesed loovad ühiskonda? Meedia, arusaam maailmast sellisena, nagu seda esitatakse (tõlgendamine?). Religioonisotsioloogia uurib religioosse reaalsuse loomist. New age kui subkultuur. Millega tegeleb religioonisotsioloogia? - Kes usuvad, mida ja kuidas usuvad, millistes oludes usuvad, kuidas uskumused muutuvad kultuurilise miljöö osaks, kuidas interpreteeritakse inimeste kogemusi ja millised võivad olla mingite uskumuste
3) Sekundaarsed hüved - paituste hankimine. 4) Eksistentsiaalsed hüved - saavutatud tasakaalu hoidmine. 2 Strukturaalne analüüs - Mina-tasand - sidune tunnete süsteem (fenomenoloogiliselt) ja sidusate käitumismustrite kogum (operatsionaalselt). Mina-tasandid: 1) Eksteropsüühiline - mis esitavad vanemlikke kujundeid - vanemad. 2) Neopsüühiline - mis autonoomselt suunatud reaalsuse objektiivsele hindamisele - täiskasvanud. 3) Arhepsüühiline - mis esitavad airhailisi jäänukeid esindavad siiani säilinud mina- tasandid, mis fikseetusid varases lapsepõlves - lapsed. - «Küpsed isikud» - inimesed, kes suudavad enamasti kontrolli Täiskasvanu käes hoida, kuid kelles, nagu igal teisel inimesel, asub aeg-ajalt juhtima Laps, sageli tulemusega, mis heakskiitu ei vääri. - Kohanenud laps - laps, kes kujundab oma käitumist Vanema mõju all.
kujutlused. Ainult Jumalal on ettekujutus, mis paljastab tegelikkuse ehtsa olemuse ja korra. See on uskumatu, hämmastav, et kõigeselle taga on Jumal. Lõpmatu, absoluutselt täiuslik Jumal onasetanud monaadid luues nendevahelise kooskõla. See onL."ettemääratud harmoonia" põhimõte, mis annab viimase lihvi tema süsteemi ratsionaalsele tervikpildile. [4.] Küllaldase aluse printsiip Jumal on loonud monaadid ja tema tahtel on need saavutanud reaalsuse. Ta on loonud nende ajaloo ja Jumal on valinud maailma. Kuid miks on Jumal valinud just selle ja mitte mõne teise maailma? Võimalikke maailmu on lõputult. Miks on just see kõige parem? Olemasolev maailm on kõige parem sellepärast, et Jumal on kõige targem, kõige parem ja kõige võimsam. Kõige targemana pidi ta tundma kõige paremat maailma, kõige paremana pidi taselle valima, kõige võimsamana pidi ta olema suuteline seda reaalseks muutma ehk looma. Olemasolev
võrkkestal, taotlesid värvimuusikat, jaotades kompositsiooni ringikujulisteks osakesteks. Tubism - "Tube"-toru, tüüpilised maalidel tumedat värvi torud, silindrid, värvilaigud. Inimeste ja masinate ühtekuuluvus, vahendiks oma maalide muutmisel nurgelisemaks. Purism peale kubismi Eriti arhitektuuris. Vabastada kaasaegsed ehitised hilisematest lisanditest, otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset võrdkuju reaalsuse mõistetele. Futurism on kubismi sugulasnähtus Itaalias. Itaalia ühtne rahvusriik 19.saj lõpul, provintsides poolfeodaalsed traditsioonid, terav vastuolu uue elulaadiga, mis tormiliselt arenes tööstuslinnades. Futurismi esindajaid, noori kunstnikke vaimustasid teaduse edusammud, tehnika areng – raudteevõrgud, ookeaniaurikud, lennumasinad, terassillad, autod, suurlinnad. Nad paigutasid samale maalile üheaegselt toimuvaid erinevaid liikumisi, mis väljendas elutempo kiirust, liikumist
Second level Third level Fourth level Fifth level Kristjan Raua kujunemisaastatele jättis sügava jälje 19.-20. sajandi vahetuse meelelaad. K.Raud alustas kunstnikuna ajal,mis sümbolismi igavesed teemad lummas kunstniku kujutlusvõimet ja 20.saj. Alguses peegeldasid reaalsuse pealispinnast eemaldumise püüdu. "Talutaat" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K.Rauale meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest
7. Manerism: Tintoretto, Parmigiano, El Greco, Archimboldo- otsige ise näited. Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli suurepäraseid lugusid ja pühasid legende teistmoodi. Rohkem dramaatilisust, põnevust ...
Hitler tahtis, et kooliõpilased loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära inimesi, panna omad inimesed valitsema. 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 4. skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon 5. epikureism Epikuros 6. stoitsism - Zenon 9.defineeri metafüüsika Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant Z, Kahest tööst kokku 1
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
hulgaliselt negatiivseid emotsioone. Ammuseid vaenlasi ei eralda üksteisest enam ükski puur, nad on jäänud kahekesi üksteise seltsi oma väikestesse maailmadesse. Popit pole enam keegi kaitsmas ning Huhuud pole keegi peatamas. Kätte jõuab kulminatsioon, kus Huhuu käitumine mõjub Popi tillukesele vaimule laastavalt. Pidevalt laamendades, koera terroriseerides ning Isanda voodis tema riietes magades on Huhuu põhjustanud Popi konstantset hõljumist reaalsuse ning väljamõeldud hirmsa ulmelisuse vahel. Pöördes kirjeldatakse Popi harjumist oma uue ''Isandaga'', kuna vaene koer oli lõppude lõpuks leppinud sellega, mis ümberringi toimub ning lakanud vahet tegemast reaalsusel ning väljamõeldisel, kuna Huhuu ei olnud enam sugugi nii agressiivne kui varem. Vastupidi, ta andis Popile süüa ning vahepeal isegi poputas ning silitas teda, nagu kunagi varem oli seda teinud päris Isand. Lõpus saab lõpp-pinget ning lahendust
jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd vaid juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Abstraktsiooni rajajaks peetakse Vassili Kandinskyt. Kandinsky sündis 16. detsember 1866 Moskvas ja suri 13. detsember 1944 Neuilly-sur-Seines. Aastatel 18861892 õppis ta Moskva Ülikoolis õigusteadust, 1896. aastal siirdus Münchenisse, kus õppis Anton Azbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all. Aastal 1901 võttis ta osa
olid Kreekast välja kihutatud. Inimesed kes lõid müüte, ei sallinud irratsionaalsust ja armastasid fakte, see on tõsi, olgu mõned neist lugudest nii pööraselt fantastilised kui tahes. Herakles , kelle elu kujutas endast pikka võitlust pööraste koletistega , on kõikide lugude järgi Teeba linnast. Paika, kus Aphrodite merevahust sündis, võis külastada iga antiikaja turist. Tuntud paigad andsid kõigile müütilistele olevustele reaalsuse rüü. Hirmuäratval irratsionaalsusel pole paika antiikmütoloogias. Maagiat, mis on nii võimas enne ja pärast kreeka maailma, siin peaaegu ei esine. Siin pole ühtki meest ja on ainult kaks naist, kes on varustatud kohutava üleloomuliku jõuga. Astroloogia, mis on õitsenud iidse Babüloni päevist kuni tänapäevani, puudub täielikult antiikses kreekas. Kreeka müütides jutustatakse küll tähtedest , kuid siin pole ühtki sõna sellest , nagu võiksid need inimeste elu mõjutada
Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu. Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Aeg muutub väga subjektiivseks nähtuseks. MINEVIKU OLEVIK mälestused OLEVIKU OLEVIK millegi vahetu tajumine TULEVIKU OLEVIK meie ootused/lootused . Füüsikalisel ajal pole pistmist inimese tunnetuse seisundiga. Aeg on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet.
Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessanss kunstis: R kunst haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ning seda eelkõige arhitektuuris ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd)
Majandusressursid: 1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2)maksupoliitika 3)hinnapoliitika Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks- suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga inimeselt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga in. Maksude kehtestamise eesmärk: 1)et riigil oleks raha- eelarve 2)sotsiaalpoliitika Maksud:Otsesed maksud: 1)Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks
mõtlemine tulemuse talletamiseta on täiesti kasutu tegevus, kuna selle tulemus ei saa kunagi ideeks ja seda ei saa hiljem kasutada. 14. Mõtlemise eesmärgiks on asitingute kaudu saadud esmaseid ideid töödalda ning siduda omavahel ja saada seeläbi uusi ideid mida saab hiljem uuesti kasutada ning siduda uue ideedega. 15. Unenäos mõeldud mõtted on tavaliselt hägused ning segased ja omavad vähe ühist reaalsuse või kaine vaimse tegevusega. Selle tulemusel ei saa tekkida uusi ideid. Bacon. Novum Organum Baconi tekst räägib filosoofia kui teaduse edasiarendaminse vajadusest ja sellega seotus probleemidest. Suurt tähelepanu on tekstis osutatud vääratele mõtetele ja iidolitele mis on inimaru sügavalt hõivanud ning takistavad või moonutavad informatsiooni vastuvõtmist ja õigete järelduste tegemist
Kvantmehaanika toob aga füüsikalisse maailmapilti mittelokaalsuse (lisaks paljudele muudele häirivatele või lausa müstilistele asjaoludele nagu elementaarosakeste mittedeterministlik (laineline) olek, lainefunktsiooni kollaps jne.. ), mis on teravas vastuolus meie kogemusega meid ümbritsevast maailmast. Mis on lokaalsuse printsiip? Alustame ühest mõeldavast definitsioonist. Füüsikalise protsessi toimumine antud ruumipunktis ei tohi omada hetkelist mõju reaalsuse elementidele teistes ruumipunktides. /wikipedia.org/ Teisiti öeldes tähendab see seda, et ükski objekt ei saa mõjutada teist, ilma et eksisteeriks nende otsene kokkupuude või oleks nende vahel registreeritav ühene põhjuslikke sündmuste ahel läbi pideva ruumi punktide pidevas ajas. See keerukas sõnastus võtabki kokku meie igapäevase kogemuse materiaalse maailma toimimisest. Näiteks on mul võimatu lüüa kedagi vastu nina nii, et minu käsi ei puutuks kokku löödava näoga
poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sündmused), subjektiivne reaalsus (poliitilised sündmused indiviidi ehk poliitikute/aktivistide ja kodanike poolt tajutuna), konstrueeritud reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti)
Küsib nende vaimse tervise järele. Arvab , et hullumeelsuse piir on seotud ajastu vaimse situatsiooniga,st. see, mida peeti vaimuhaiguseks, on sõltuv ajastul valitsenud arusaamadest. 1975 --"Valvata ja karistada"ja 1976 --"Teada tahtmine", nendes raamatutes analüüsib Foucault võim-teadmise põhitunnuste komplekse. Võimu omaduseks on teadmistega kooseksisteerimine. NB! Võim pole Foucault'l negatiivne mõiste. Erinevad võimud tekitavad antud reaalsuse. Tänapäeva võimu ja vaimu vahekord tekkis Valgustussajandi lõpus ja 19 sajandi künnisel ning seda iseloomustab kolm aspekti : panoptism - kõike püütakse jälgida distsiplinaarsus - kõike püütakse distsiplineerida. normeerimine - seotud inimsfääri normidega ja ettekirjutistega. Võimusuhted läbivad kogu ühiskonda,nt. riik-indiviid, vanemad-laps. 19 sajandil toimus võimu sensualiseerimine -- pehmenemine, mis oli tingitud seksuaalteadmiste levikust
Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria- on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüs võib olla- 1) Positivistlik (olemasolevate majandustingimuste ja -poliitikate ning nende mõju analüüs); 2) Normatiivne (otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on).
Autism on pervasiivne arenguhäire. Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja sotsiaalsete kontaktide vastu, esineb emotsionaalne frigiidsus. Autism ilmneb väikelapseeas, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. (Johnson 1998.) Sümptomid · Endassesulgunud
-assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi
küsimustes vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Seega, virtualiseerumise vastased ja pooldajad teevad tõenäoliselt mõlemad ühe ja sama vea. Nad vastandavad virtuaalse ja reaalse. See on küll ahvatlev tee, kuid viib meid lõputute jaburate arutluste rägastikku. Üks võimalus on käsitleda virtuaalset hoopis reaalsuse laiendusena, mitte selle aseainena. XXI sajandil on raske elada ilma arvutita, seega peaksid kõik tundma ka virtuaalse suhtlemise kultuuri, aga enamasti on meilisuhtluse etikett kaine mõistusega tuletatav. Teate ju, kuidas tuleb suhelda klientidega silmast silma kohtudes või telefoni teel vesteldes. 3 Kasutatud materjalid: "Virtuaalse suhtlemise kultuur" "Mina internetis" www
Kes on Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi elu tundub esmapilgul väga kirev ja kadestamisväärne. Ta on vaba kõigist kohustustest ja muredest. Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast ar...
verist lund","Sireli".Marie Under"Agulis","Orb",Becher"Ettevalmistus"Dadaism- sürrealism.-Dadaistide agressiivne suhtlemine publikuga,olulised on mäss,provakatsioonid,skandaalid,kirjutasid kõlaefektidel rajanevaid luuletusi.Guillame Apollinaire(1880-1918)"Kroon"sürrealist. Sürrealism tekkis1919a. Prantsusmaal.Dadaistid muutusid sürrealistideks.I MS oli hukka mõistetud.Sürrealistide meelest tuleb vägivalda aktsepteerida ja võtta vastutus.Püüdlesid maagilise reaalsuse poole.1.Unenäod tuleb vabastada,tuleb kõrvale jätta tabud.2.Inimese juures ei ole midagi keelatud st.inimene võib muuta sõnu,luua uusi sõnu, inimkeha,erootilisus.3.Armastasid musta huumorit.4.Müüdid olid väga vajalikud.Andre Breton(1896-1966)"Vaba armastus.Imazism-pärit Inglismaalt1912-1917.Seotud sümbolismi ja impressionismiga.Anti edasi isiklikku kogemust ja ümbritsev anti läbi sümbolite.Eeldab väga intelligentset ja laia silmaringiga lugejat
nagu armastus ja sõprus. Miks siis on inimesed nõus, et osad elavad väga vaeselt, kui samas on ka neid, kes on haaranud endale suurema osa kasumist? Vastuse sellele küsimusele annab minu arustjärgnev väljavõte: ,,Kriitilise õigusõpetuse pooldajate sõnul tuleb siin ilmsiks inimestele väga omane enesekaitse mehhanism. Kehtivat süsteemi legitimeerivad väited, mis rõhutavad õiguse ratsionaalsust ja efektiivsust, sisendavad kindlustunnet- need aitavad ebameeldivat vältida ja kohutava reaalsuse ees silmad kinni pigistada" (P. Jõgi 1997, lk 98). Viimaste aastakümnete uuemaid suundasid õiguses on kommunitarismi õiglusteooria. Kas inimestes on viimaks ärkamas revolutsiooniline teadvus? Aina rohkem räägitakse õiglusest ja eetikast. Kutsestandardites on eetika sisse toodud kui tähtis element töötegemise väärtuste juures. Iseenesest kõlab sotsialismi tees ju igati õiglaselt: ,,Sotsialism- ühiskonnakorraldus kus
Joosep Kruusmaa Siseturunduse toimimise olulised punktid: · tähelepanu koondamine tootele või teenusele. · efektiivse tasustamissüsteemi sisse seadmine. · turundustegevuse toetamine. · organisatsioonisisese harmoonia loomine. · selgita välja, milline on praegune maine kas sinu arvamus ettevõtte mainest ühtib klientide arusaamaga; · milline on erinevus unistuse ja reaalsuse vahel; · kuidas unistust ellu viia, kellest ja millistest tegevustest sõltub unistuse täitumine; · selgita, millest tuleneb praegune erinevus hinda oma organisatsioonikultuuri; · loo sild organisatsioonisiseste tegevuste ja välistele sihtrühmadele suunatud tegevuste vahel; · leia arenguvõimalused; · planeeri arendusvahendid, · kasuta arendusvahendina siseturundust: otsusta objektid sõnumid ja kanalid.
kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole. Tähtsustavad keelt kui kogu reaalsuse väljendamise vahendit. Derrida, foucoult jne. Nende mote ei ole olemas konkreetset tõde. Teadmine võrdub nende käsitluses võimuga. Suhe on läbi teadmise ja võimu seletatud. Nad on selles omavahel põimunud. Kes teab rohkem, omab rohkem võimu. Pole olemas konkreetset tõde. Pole võimalik valida, et kas subjektivistlik vms. Kui valin, siis mõne lähenemise elimineerin, nii et pole võimalik valida. Nende lähtepunkt ujub, sest lähtekohad pole samad, mis meil
4. Leian, et novellis on põimitud ekspressionistlik ja maagilis-müstiline olustiku kujutamine. Ekspressionistlikuks teeb novelli tumedate värvide, meeleheite ja viletsuse rõhutatus, näiteks Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su kotta või õue astub, siis sureb tall, kärvab hobune või jääd ise haigeks." Maagilis-müstilise joone lisab novellile üleloomulikud motiivid. Näiteks libahundid, nõid, loitsud ja Endriku kahtlemine reaalsuse ja unes nähtu vahel. 5. Novell on vastuoluline nii eetilisel kui ka moraalsel tasandil. Konflikt moraalsel tasandil tekkis Hundva ja Enriku vahel, näiteks uskus Endrik kaugete metsade taga olevatesse maadesse, kus päike särab ning kirikus õnnistatakse inimesi, kuid Hundva tegi maha ideid Jumala eksistensist. Enrikule paistis moraalivastane ka Hundva libahundiks olemine, tal oli raske uskuda, et tasa ja armsalt kummaline neiu, kelle ema tõrred olid täis liha ja salved täis
lõpp taolisele eesmärgipärasusele kunstis ning seeläbi tõestab see seda, et kunst ei saa olla looduse peegeldus. Impressionistide tulekuga vajas kunstiinstitutsioon uusi definitsioone kunstile, kuna nende maalid ei näinud välja realistlikud ning tõetruuduse tagaajamine polnud ka nende eesmärk. Siinkohal kaob Danto arvates ära järjekordselt imitatsiooni pool ning 3 kerkib esile reaalsuse pool. (Robert Rauschenbergi rippuv voodi seinal näitab, et tegemist ei ole enam imiteerimisega, vaid objekti enda olemusega). Arthur Danto rõhutab selliste teoste puhul sõna “on”, mis teeb olemasolevast objektist või teosest kunsti. “Miski on kunstiteos siis, ja ainult siis, kui sellel on teema, millega ta peegeldab mingisugust hoiakut või mõtet. Omab miskit, mis haarab vaataja endase ja täidab tühja augu.”
Hüvastijätt Port Lligatiga: Dali ja Gala ostsid 1930. a. Väikese kalurionni · 1940.a. Käis Dali Port Lligatis ,et oma isaga hüvasti jätta,enne kui ta USA-sse emigreerus Poliitika lummuses: Tema suhtumine kodusõjasse oli kahetine: alguses pooldas vabariiklasi, kuid kui selgus,et Franco fasistid võivad sõja võita, vahetas ta poolt, et kindlustada võimalus pärast sõda Hispaaniasse tagasi pöörduda Peitepildid : reaalsuse muudetud tajumine on ka peitepiltide optilise mitmetähenduslikkuse aluseks. Rahvusvaheline edu: 1936, aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid ka mõned Dali tööd · Dali osales näitusel New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis, mis tõi talle laialdase populaarsuse Ameerikas · Detsembris 1936, allkirjastas Dali Edward Jamesiga lepingu, mis kindlustas talle korrapärase sissetuleku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
