Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele. Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist
(Evens jt 2007: 5-6 ) 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted Kognitiivne semantika ei ole ühtne liikumine. Need, kes sellega tegelevad, uurivad väga erinevaid vaatenurki ja omavad erinevaid fookuseid. Evensi jt (Evens jt 2007: 6) leiavad, aga neli juhtmõtet, millega saab kognitiivset semantika kirjeldada: · Kontseptuaalne struktuur on kehastunud Evensi jt järgi on inimestel, tänu meie keha omapärale, omane kindel maailmavaade. Meie reaalsus on vahendatud kehade kaudu. Üheks selliseks näiteks on värvid. Meie nägemissüsteemist sõltub, milliseid värve ja kuidas me näeme. Teised liigid näevad värve teisiti ja nende jaoks on see reaalsus. Reaalsus sõltub meie kehade piirangutest. See, kas kehastunud kognitatsiooni ja lingvistika vahel on seos, on vaieldav. Kindel on see, et kehastumine ei määra ära milliseid sõnu milliste värvide kohta kasutame
Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rit...
kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche. 19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida filosoofia enne teda on au see pidanud. Tema jaoks on olemas vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid oma soovidesse ja tahtesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob "oma reaalsust". 20 16.3. Võimutahe · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..." 21
analüütikud ja strateegid olema valmis adapteerima oma vaateid vahetunud realiteetide ja väljavaadetega. Näiteks uus võimas Bin Ladeni juhitud löök Ameerika pinnal võib raputada analüütikud tagasi usku, et Al Qaeda tuumik on jäänud (või on taasehitatud) tugevaks, keskseks üksuseks, millel on efektiivne juhtimis- ja kontrollivõime. Samuti ka kuigi Al Qaeda võib näida amorfsena (s.t. kujutuna), siis sügavam reaalsus võib olla, et see on polümorfne, tahtlikult kuju ja stiili muutev, et sobituda muutuvate oludega, liites uusi, poolautonoomseid allüksusi laiemasse võrgustikku. Sellest tulenebki paindlikkuse põhjendus analüütikutele: kui selge ka poleks, et Al Qaeda ja ta tütarosad on organiseeritud võrgustikuna, jääb siiski puudu tõenditest paljude disainidetailide kohta. Pole piisav, et lihtsalt öelda: miski on võrgustik. Vastavalt ühele mudelile võib võrgustik alata
Vanem generatsioon pidas taolist muusikat kõlvatuks ja ei hakanudki seda aksepteerima. ,,Tuleb aeg, kus nad su maha lõhuvad või sinu peale oma kasuhimulisi reklaamisilte kleebivad." Ma kipun arvama et selline on iga vaatamisväärsuse saatus, olgu see siis ajalooline või modernne. Materjaalne huvi on liialt üle hingelisest väärtusest. Kui mõjuvõimsamatele kord antakse luba, siis hakkab selliseid asju juhtuma. Praegu tunduvad sellised mõtted utoopilistena, kuid selline saab olema reaalsus. ,,Kord võisin ma teda õhtu läbi silmitseda..." Stepihunt ei olnud palju endasuguseid näinud, sest muidu oleks ta elu ka muretum olnud. Kontserdil ta nägu ühte samasugust Stepihunti, kes tundus isegi veel rohkem endassetõmbununa. Ta võis praktiliselt oma peegelpilti näha seal, kuid tal ei tekkinud üleüldse mingit tunnet, nagu oleks Stepihundiks olemises midagi halba. Talle tundus see huvitav ja haruldane. Arvan et raamat oli huvitav kuni keskkohani, sest lõpuks hakkasid samad
see ei tähenda veel seda et nad oleksid halvad inimesed. Meursault mõtles teistmoodi ja tema maailma vaade oli teistsugune, ta arutles vanglas olles oma elu olemuse üle järgi ning ta leidis, et kuni kuriteo sooritamiseni oli ta õnnelik, kuid nüüd on see läinud ning tema elu on lõppemas. 4. Kõiki inimesi ei saa reeglite põhjal juhtida. Meursault, kuulus nende inimeste sekka keda ei saanud juhtida, tal oli oma nägemus elust ning elamisest. Tema jaoks polnud tunded esikohal, pigem reaalsus. Lihtsam on elada reaalsuses ilma muretsemiseta, milleta ei kaasne ka mured. Elu on näitemäng. Peategelane ei sobinud sinna näitemängu, ometigi ei suutnud ka teised sellega leppida. Kõigil oli ettekujutlus õigesti elamisest ning sellest, mis on halb ja mis paha. Kõigil on elu jaoks kirjutatud just kui stsenaarium, mis eeldab ka seda, et sa nutad matustel, avaldad tundeid oma kaaslastele, nõustud kõigega,mis peaks halb olema. Ühiskond ei taha aksepteerida teistsuguseid.
välja, raputa kotis segi ning võta ükshaaval välja-saabki luuletuse. Dadaistide eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma. SÜRREALISM Sürrealism tekkis Prantsusmaal 1920ndatel ja hakkas maailmas vaibuma 1930ndate lõpus. Tähtsaimad esindajad on Andri Breton ja Paul Eluard. Lähtusid psühholoogiast, Sigmund Freudi alateadvusteooriast. Nende teooria oli, et kuna inimeste nägemus maailmast põhineb ainult nende meeltel siis reaalsus ongi kujutluste maailm ja kõige õigem on inimeste alateadvuses olev ning seda peabki kunstis kujutama. Püüdsid kujutada fantaasia maailma ja unenäolist reaalsust. Võtted/tunnused *kirjutada nagu hüpnoosis juhuslikke mõtte seoseid ülesse. *oivaline laip- mitu autorit kirjutavad paberile ridu, teadmata eelnevat teksti. *Eitasid loogikat ning kasutasid huvitavaid kujundeid ja seoseid. EKSPRESSIONISM Ekspressionism on Saksamaal ja Austrias 1910-1925.a levinud modernistlik vool. Keskus oli
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
Natuke rohkem süüvides ,,Kalevipoja" sisusse, võib sealt leida mitmeid viiteid Eesti kaugema mineviku kohta. Raamatu läbiv motiiv on sõjakas ning rahutu. Ühele vaenukatsumisele järgneb teine ja niimoodi verd valades möödub aeg. Sarnaselt Eestile on ka eeposes vahepeal rahulikumaid aegu, kuid needki on üürikesed. On vähe sellist aega, millal rahval on võimalus nautida priiust. Isegi kui on vabadusemaiku tunda, siis tavaliselt reaalsus on midagi muud, sest alati on mingi võõrvõim, mis kontrollib kas otseselt või kaudselt. Nii oli ka ,,Kalevipojas", kui oli lõppenud sõda ja taplus, siis riigis ringi liikudes tuli tal pidada uusi võitlusi nii sortsidega kui ka Vanapaganaga. Seega tõelist vabadust ei ole on vaid näilisus. See iseloomustabki nii ,,Kalevipoja" sisu kui ka Eesti minevikku, olevikku ja ilmselt ka tulevikku. ,,Kalevipoja" sündmustik on avaldanud mõju ka Eesti geograafiale läbi
jätnud usutavat muljet. Leemeti osatäitja Hannes Prikk oli laval võrratu. Ta tegi üht keskmist purjus abielumeest nii hästi järgi, et see ei tundunud isegi lavastusena. Ta oli eestlaslikult karm ja külma iseloomuga. Kui ta öösel purjuspäi koju tuli, kolistas ta hirmsasti ja ajas asju ümber, ise naerdes ja väites, et teeb Luigile öömuusikat. Ta astus ämbritesse ja hakkas nendes ringi käima, tehes lollusi nagu purjus mehed ikka teevad. Oli päris kohutav mõelda, et reaalsus ongi selline ja mõni naine talubki öösiti selliseid olukordi. Luigi sõbranna Liivi oli just üsna usutav ning jättis hea mulje. Liivi osatäitja oli Piret Rauk ning oma särtsakusega ja mõjuvõimsusega suutis ta publikut päris korralikult naerutada. Liivi abikaasat Kaalepit tegi väga hästi järgi Mati Talvistu, eriti tore oli see, kui ta joobnuna suure prantsatusega laua peale pikali lendas ja magama jäi.
seejärel murrab kohe sõna.(Harry sõnad) Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames.(Gray) Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. (Henry) Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule.(Henry) Elu pole muud kui üks suur pettumus.(Gray) Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta.(Henry) Inetus on ainus reaalsus. Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab oma elu ja peab selle eest ise maksma. Iga efekt, mille sa saavutad, toob sulle ühe vaenalse juurde. Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane.(Henry) Armastame meie, naised, kõrvadega, nagu teie, mehed, armastate silmadega, kui te üldse kunagi armastate.(Hertsoginna) Iga armulugu elab kordamisest ja kordamine muudab iha kunstiks.(Henry) Pealiskaudsed armastused elavad edasi
Ta oli tabanud Allani koos teise mehega. Kui ta otsustas lõpuks selle koha pealt meest rünnata, siis Allan oli endalt elu võtnud. Pärast seda oli Blance'i elu halvemuse poole läinud ning pärast kõiki neid perekondlikke kaotusi ja majandusliku kindlustuse kaotust, ei suutnud ta enam traagilisi sündmusi üle elada. Blance'i hullumeelsus ei jäänud teisel kahe silma vahele. Pärast vägistamist Stanley poolt kaotab naine oma viimase reaalsus taju. Ühel päeval ta istubki voodi peal ning ootab üht meest, kes ta kaugele ära viiks ning kes tema eest hoolt kannaks. Ta ootab härra Huntley'd, kellele on ta jätnud mitmeid telegramme. Oodates on ta rahulik ja räägib merest. Ta on rõõmsameelne, kuid teised seal ruumis teavad, et talle ei tule järgi too mees, vaid hoopis hullumaja arstid. Kui lõpuks Stella õde arste märkab hakkab tal hüsteeriahoog. Ta karjub ja väidab, et kuuleb hääli. Tema vaimne tervis on väga tugevalt
Häired tänavalt juba mitmeid on antud. Keegi ei kuule, sest ajad on segased ja aina segasemaks läevad. Meie kohtusüsteemid on konveiertehased, kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad. Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga, vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid. Ei ei mitte sittagi ei ole tasa ma, kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid, hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin, et hämarad tänavad on reaalsus, mitte noortekas või ZTV, olukorrad on täbarad, kriminaalsus, veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV hei vaadake! Ekskursioonidele Kas kuulete sajatusi, needmist, Allasurutud raevu, mis kaane all ootab ülekeemist..... Kas tunnete seda trotsi, Põlgust ja vihkamist, Meeletut meeletut Kättemaksu ihkamist Kas näete neid pilke, Mis puurivad teist läbi, neis pole kübetki kahetsust, neis uhkus ei lase tunda häbi. Pimelinn mis pimelinn Pimelinn, oh pimelinn,
1750-1850 oli suurim muutuste ajajärk Euroopas. Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusma...
Nüüdiskirjanduse tunnuseid Sisu, teemad 1) globaliseeruv maailm, mille vormideks majanduskriis, terrorioht ja ,,lõputa sõda", rassi- ja sooproblemaatika, kiired muutused tehnoloogias, muutused inimeste liikumistrajektoorides, keskkonnaprobleemid. Katusküsimus: mida tähendab elada tänapäeva maailmas, mida tähendab olla inimena tänapäeval? 1a) uusalandlikkus millisel määral on kirjandus võimeline hetkel maailma muutma, kas kirjanduse vahendid on võrreldavad poliitilise propaganda ressurssidega, meediaga jne 1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegev...
nüüd on saabunud hetk, kui selle tulemusena vallandunud üksindustunnet hakatakse teadvustama ka poliitilisel tasemel. 17. jaanuaril nimetas Theresa May ametisse üksindusministri Tracey Crouchi, kelle peamisteks ülesanneteks peaks olema erinevate noorteorganisatsioonide ja vanurite päevakodude juurde loomine, kuid lisaks ka avaliku ruumi muutmine koosviibimisteks sobivamaks. Üksindus on tänapäeva maailma kurb reaalsus. Autor toob selgelt välja selle seose mitte ainult romantiliste suhete puudumise, vaid just üldinimliku kontakti nappusega. Ta juhib tähelepanu sellele, kuidas tänapäeval nähakse romantilises armastuses justkui midagi päästvat, vabastavat. Sellest on saanud kui kinnisidee, mis meid päris maailma tagasi viib ning üksindusest välja toob. Kuid tegelikkuses ei saa see tekkida, kui nii avalik kui ka privaatsfäär pole tervikuna avatud erinevatele intiimsuse vormidele.
kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga? Nimelt sellepärast et lihtsameelsed surelikud lähevad paanikasse, sulgevad silmad tõe ees, karjuvad miilitsat, lootes, et see midagi teha suudab... Ja lõpetavad hullumajas, sinna lukustatuna endasuguste poolt. Kui kujutada ette maailma, kus on näiteks võimatu maast õhku hüppamine, asjade tõstmine või muud sarnast, hirmutaks meie reaalsus neid samavõrd. Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates.
Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud. rajas filosoofide kooli nimega "Akadeemia" Mõtlejana süsteemilooja. Leidis, et igasugune arvamus on kasutu, kui seda pole vorminud mõistus (ratsionalist). idee-õpetus, -Platoni dualismiks. Temaga seoses on tekkinud väljend "platooniline armastus 2.1. Ideed tõsiolevana tegelikkus koosneb ideedest. Ideed on muutumatud, püsivad, igavesed Meeleline reaalsus -kaduvatest asjadest ehk ideedevarjudest. Varjudemaailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, tihe seotus ajaga. ühiskonns kolm erinevat klassi. Valitsejateks filosoofid, sest nemad usaldavad mõistust. Millest tuleneb ülekohus ja ebaõiglus ühiskonnas? Teadmatusest. Rumal inimene, on hädade põhjus. Mis siis lõpetaks ühiskonna hädad? See et ühiskonnas hakkaks dominerima mõistus!
võitluses peale võim oma rumaluses ja jõhkruses (Huhuu) ning kõiki ootab katastroof. Selle novelliga osutab kirjanik, et inimeste saatus on maailmas (ühiskonnas) sageli vastandjõudude mängukanniks. ,,Maailma lõpus" aluseks on episood kalevipojas, kus Kalevipoeg sõidab maailma lõppu hiiglaste maailma. ,,Kuldne rõngas" vastandub kuldiga-lapseiga. Peategelane saab kuldset rõngast järgides lapsepõlve episoode uuesti läbi elada. Segunevad fantaasia ja reaalsus. ,,Inimese sööja" Initsiatsiooni teema, üks parimaid. Initsiatsioon- arusaam, et armastus toob kaasa surma. Lapsed mängisid, et nad on inimese sööjad, mis oli nende arvates maailma kõige hirmsam asi, kuni leiavad poodud õe. Päris hirm on jubedam kui oodata oskasid. Armastus tõi surma. ,,Taevased ratsanikud" 13. aastane poiss Bova rändab koos vana türklasega idamaades. Nendega rändab ka türklase ahv. Türklane ahistab poissi, poiss kägistab ta. Ahv kägistab poisi.
Tegelikult on mõistmatus antud juhul kahe poolne. Ka sõdurid ei mõista seda ühiskonda kuhu nad tagasi tulid. Sõdurid arvasid, et kui nad koju tulevad on kõik täpselt nii, nagu see lahkudes oli ja vanemad arvasid, et nende lapsed on ikka sama sugused. Tegelikkuses olid mõlemad muutunud ja elu oli edasi läinud. Isegi kui kodus poleks vahepeal midagi muutunud oleksid sõdurid seda ikka näinud teisiti kui varemalt, sest kujutlused, mis neil sõja ajal olid, olid paremad kui reaalsus. 6) Kuidas suhtub autor sõjasse? Mis sinu arvamust kujundama hakkab? Autor suhtub sõjasse negatiivselt. Remarque näitab, kuidas isegi need mehed, kes suutsid pääseda granaatide eest, on tegelikult ühiskonna jaoks kaduma läinud. Eriti hästi ilustreerib seda leitnant Heel, kes oli sõjas väga hinnatud mees, aga päris elus ei suutnud hakkama saada ja otsustas siduda revolutsiooni näol sõja oma isikliku eluga. Päriselt tegi ta sellega aga palju halba
TALLINNA MAJANDUSKOOL Mehhiko Referaat Maarja Maasik PA08 Juhendaja Ester Raiend Tallinn 2009 Mehhiko Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos) Ametlik keel: hispaania Valitsemissüsteem: föderaalvabariik Rahvaarv: 109 miljonit Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hi...
Siis jõudsin raamatu teise osa juurde mis rääkis siis algul Mende ja teiste laste saatusest ja vangistamisest. Ütleme nii, et pinge oli üleval terve raamatu vältel. Ma elasin kõigele nii kaasa, et igakord pabistasin kui Mendel näiteks jälle midagi juhtus (kukutas kandiku sülle vms). Kartsin Rahabi reaktsiooni sellele. Mul oli kohati nii piinarikas seda raamatut lugeda. Neid hetki kui ma unustasin, et see kõik tõsi on, oli palju. Iga kord kui mul jälle meelde tuli, et see on kurb reaalsus, muutusin ma väga kurvaks. See on minu jaoks nii ebareaalne, et meie ühiskonnas ja 20.sajandil selline asi juhtub. See on lihtsalt uskumatu! Ma vist teeksin endale ise lõpu peale nende asemel, mul on juba lugedeski nutt kurgus. Ühesõnaga, orjuse osa oli väga kurb ja mõtlema panev, kuid samas ülimalt huvitav. Ma ei pannud raamatut käest enne kui selle lõpetasin, sest ma tahtsin kogu aeg teada, mis edasi saab. Ma märkan praegu, et kirjutan suhteliselt segaselt
NT Henrik Visnapuu Dadaism- dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. See sündis esimese maailmasõja vapustustest. Dadaistid protesteerisid sõja vastu, mõistsid hukka kogu tsivilistatsiooni ja kultuuri ning otsustasid põgeneda kaosesse. Kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes ja püüdsid nii luua lugejas vabastava elamuse. NT Louis Aragon ja Paul Éluard. Sürrealism- Tekkis 1920. Aastate algul rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli asendada reaalsus sürreaalsusega. Nad rajasid oma loomingu alateadvusele ja unenägudele. Sürrealistid ei soovinud ainult uuendada kunsti vaid ka üldisi arusaamu inimestest ja elust. NT Andre Breton, Louis Aragon (prantslased) ja Karl Ristikivi, Jüri Üdi (eestlased) Absurd- sündis vastusena teisele maailmasõjale. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Teoste tegelased olid kaotanud isiksusele omased
(ei tohi anda hinnanguid). 1 Deterministid:-st. põhjuslike asjade pooldajad. Karl Marksilt on pärit kolm panust 1. Ta käsitles ühiskonda kui orgaanilist tervikut.Igal osal on oma kindel funktsioon. 2. Tõi esile majandusliku sektori tähtsuse. 3. Tõi sisse konflikti rolli ajaloo kujundamisel(enne teda konfliktidest ei räägitud) Emil Durkhein Väitis et ühiskond on omaette reaalsus st inimesed sünnivad elavad ja surevad kuid nende kogemuste muster eksisteerib inimestest eraldi.Kas meid on või ei ole aga haridus eksisteerib edasi. Suitsiidi statistika leijutaja ja lõi oma teoori ka. Max Weber Sai maailma kuulsaks oma raamatuga kapitalismi vaim ja protestantlik eetika. Kaasaegset teooriad Kaasaeksed teooriad: I Makrasotsioloogilised teooriad on üldised mudelid ja liiguvad nendelt igapäeva küitumise juurde nii öelda ülevalt alla.
Oli see unes või ilmsi, selles polnud ta kindel, kuid kaunis olevus oli jäädavalt end ta südamesse immutanud. Ta andis talle nimesid, palju erinevaid nimetusi ja tiitleid, kuid mitte ükski ei läinud kokku kurvahõbedase helireaga, mida ta hing vabadusse karjus, kui keegi teine ei kuulanud. Vajutades elevandikuust klahve mustatiibsel klaveril, püüdis ta kuulata südame tasast häält ja anda armastusele kõla. Pika vastupanu murdmise järel andis reaalsus alla ja õige meloodia pani õhu vibreerima. Poiss sattus oma muusikast vaimustusse, mängides kiirustamata algusest lõpuni, ikka jälle ja jälle, kuni kõik sõrmed verevaiguseks hõõrdusid. Ent ta ei jätnud järele, andudes täielikult ekstaasile. Talle tundus, et kui ta nüüd lõpetab, võib juhtuda midagi kohutavat. Vahepeal kuulis ta mere rütmilist kohinat, kuid sealjuures tundus talle, et need on tiivad, mis kaugusest tema poole sirutuvad
süsteem pideva seaduspärasusteg l olemas mitu i. Tema st a ning mis on saavuta reaalseust, teooria ülemin tihedalt seotud da mitte ainult aluseks ekust inimese mõistega. nende õe reaalsus. galeidos ühest maksim koop ja oekust aalne swinky. teise, tervisep Õde ilma et otentsia
kannatlikult lõpplahenduseni jälgides satuksime silmitsi üksildase filosoofiaga. Intellektuaalne autobiograafia Et olla hea filosoof, ei ole tingimata tarvis mõtiskleda filosoofia loomuse üle. Küimustele, mida teeb filosoob, võib vastata, et ta mõtleb filosoofilistele probleemidele, ning tuua siis mõned näited: materiaalse maailma olemasolu, keha ja vaimu vastasmõju, tahtevabadus. Mis on ülim reaalsus? Mida me saame teada, mida peaksime teadma? Vähemalt mõnele esitatud küsimusele saad anda ka vastused. See annab tunnistust sellest, et filosoofi huvi nende küsimuste vastu on iseäralik, nimelt on ta „filosoofi huvi“. Üks ajastu võib filosoofia ülesannet näha väga erinevalt teisest ajastust. Skandinaaviamaades ning anglosaksi maailmas kestis „analüütilise filosoofia“, Viinis ja Cambridgeis alanud liikumiste troonipärija valitsemine pikka aega
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest
kritiseerija, palju vaenlasi. Kristusesse usk hea, sest Kristus on absurd, usk millessegi võimatusse aga ülim usk. In usub vaid kui ta ise tahab, kõigi järgimine viib eksiteele. Elustaadiumid: 1)esteetiline (naudi elu, otsi õnne! Don Juan) Valikuid tehes ol olevik, vabadus, nauding, vastas sugu, suhtlus, ei abielule (see toob meeleheite). Lõpuks siiski meeleheide- viib järg staadiumi. 2)eetiline (töö, abielu, kohustused. sokrates).kombed, üh.k, pere, roll, tõsidus, reaalsus, tasakaalukus, põhimõtted, rahulolu endaga. Meeleheide viib taas järg sttadiumisse. 3)Religioosne (kõik v ei midagi, relig kirg, Abraham-valmis jumala käsul poja ohverdama). üksindus, subjektiivsus, moraalist loobumine, traagika, kannatus, pinge, otsingud, heitlus, ehtne usk. In kogeb kuristikku enda all, hirmuga tekib tung sinna viskuda, üles vaadates kogeb julgust, rõõmu. K õnnetu armastus Regine. Arthur Schopenhauer- ''maailm kui tahe ja kujutlus''
500 miljonit, kinnitavad seda. Kui niiviisi saabub ühe maailma lõpp, siis -- Larryst kaheksakümnendatel sai selle lõpu kuulutaja ning soomlaste kurjad linnud ongi juba tinalao- ja trükimustakeskse maailma oma puutetundlike rakulkadega puruks pommitanud. Sündinud homo virtualis'ele pole enam mõtet näppu vibutada, et ära mängi, ära surfa, see võib sulle ohtlikuks saada. Virtuaalsus on juba ammu reaalsem substants kui endine reaalsus ise, sest päriselu -- suhted, raha, riigijuhtimine jne -- on sinna kolinud. Vanast reaalsusest vajame vaid mõnda kehaosa, pöidlaid põhiliselt. Eluohtlikud olukorrad tekivad virtuaalsuse ja reaalsuse kokkupõrkes. Netifolkloori klassika räägib poisist, kes, olles tundide kaupa ekraanil autoga kihutanud, võttis öösel isa auto võtmed ja kihutas linnatänavatel samamoodi edasi. Kuni pärispolitseinikud ta pärisposti vastu sõitma sundisid ning
…“) Lõpeta lõplikult („Ah jaa, ma unustasin veel öelda …“) Kokkuvõtvalt SISSEJUHATUSES selgita, millest rääkima hakkad. TEEMAARENDUSES räägi see asi ära. KOKKUVÕTTES selgita, millest sa just rääkisid. SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema
Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttöölistel võimalus valima minna; 2)valijateks regristreerimise tingimused on lihtsamad kui Ühendriikides. Asjastamine. Me peame ühiskonnast rääkides täpsstama, kellest ja millest me räägime. Liiga sageli võib lugeda, et ühiskond teeb seda, või ütleb toda, kuid see on asjastamise loogiline viga ehk abstraktsest mõistest konkreetse asja tegemine. Subjektiivne reaalsus. Meie subjektiivne reaalsus(meie meeles olevad ideed ja tunded) areneb suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Me tugevdame omi muljeid teistelt pärit arusaamadega, näiteks mõne rock-bändi või partei kohta. 2. Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele (3234). Sotsiaalseid uuringuid läbi viies tuleb arvestada ka teadusväliste tegurite mõjusid. Need teadusvälised tegurid on väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate ning
Aga kas võib tõsiasjast, et päike on seni hommikuti tõusnud, täie kindlusega ja vaieldamatult järeldada, et päike ka homme tõuseb? Hume vastab: EI! Sest mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? Mis alusel me liidame paratamatuse sidemetega üksteise külge kõik eelnevad, juba toimunud päikesetõusud ning homse päikesetõusu, mida pole veel toimunud? Kas meil on mingit alust uskuda, et reaalsus on alluv seaduspärale ja muutumatusele? Hume: selleks puudub meil igasugune alus. Et usk reaalsuse seaduspärasse oleks Hume vaatevinklist põhjendatud, peab olema võimalik seda tuletada vahetust kogemusest, lõppkokkuvõttes muljest. Aga see pole Hume arust võimalik. Kui palju ka reaalsus ei kordaks ühte ja sama skeemi- päikesetõusu, piljardikuuli suunamuutusi kokkupõrkes teise kuuliga- jääb põhjuslik suhe alati varjatuks
mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli ajaloofilosoofia. Hegel on süsteemiegitaja, kes loob kõikekatva koondsüsteemi, ühe filosoofia kõige kuulsamatest. Tema süsteemile on kõige loomulikul läheneda tema ajaloofilosoofia kaudu. Ajalugu käsitledes suudab ta oma fantaasiat ohjeldada. Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema kavatsuseks on näidata, kuidas inimkond edeneb ja areneb ja mis on maailmaajaloo kõige põhilisemad arengujooned. Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist
mõõtmise objektiks on karakteristikud kas autot saab juhtida? autot ei saa juhtida - juhime auto liikumist juhime protsesse, mõõdame karakteristikuid, valitsemise objektiks- inimesed teadusliku uurimise objektiks on probleem probleem= vastuolu reaalsuse (see kuidas tegelikult on) ja ideaali vahel (see kuidas võiks olla) 3 komponenti: 1)ideaal 2)reaalsus 3)subjekti hoiak probeem laheneb kui ideaal ja reaalsus läheb kokku (hommikune bussisõit- buss sõitis nii aeglaselt , loodeti kiiremini) probleemi ei saa lahenda ilma, kui me teame, mis on põhjus kui me ei saa täpselt aru milles probleem on- nt väikeettevõtte (töötajad ei ole tulemuslikud) peame hakkama uurima, milline on ideaal ( kuidas peaksid asjad olema) Mis on ideaal? - peame hakkama kirjeldama KÕIKI olulisi karakteristikute (omaduste) kaudu (ideaal kohvik) KÕIK OLULISED KARAKTERISTIKUD TULEB ÜLES LEIDA- ideaal peab olema
,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetas ta ka võimeid filmikunstis. Ta tegi koos Luis Bunueliga nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1930. aastal hakkas Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit. Sünteesiks pakkus ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. 1930. aastad olid Dali jaoks aeg, mil ta tõesti endast täiel häälel maailmale teada andis. Sellest räägivad ka arvukad teosed, näiteks: ,,Purskkaev" (1930), ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis" (1932), ,,Libido kummitus" (1934), ,,Gala portree" (1935), ,,Uni" (1937). _________________________________________________________________
Henrik Visnapuu luulet on olulisel määral mõjutanud ka tema abikaasa Hilda-Franzdorf- Visnapuu ehk Ing, kellele autor on pühendanud mitmed oma värsiread. 1920. aastal ilmunud kogumikust ,,Käoorvik" võib leida kümme luuletust, mis on pealkirjastatud kui kirjad Ingile. Visnapuu ei peljanud oma luule kaudu ka kogu rahvale oma tundeid naise vastu näidata ning nii saidki kirjadest Ingile abielukirjeldused, kus reaalsus ning kujundlikud väljendid teineteisega harmooniliselt põimusid, tekitades lugejale nii veelgi südamelähedasema tunde. Mäletad, Ing, seda alleed, seda üksikut lumist teed? Kuused olid kui suhkrupääd, suhkrupäike all sina läed. ... Ühel ristteel lunde sa
kõik millesse me oleme terve elu uskunud, et mõista mis on õige. Autor toob näite unest ja ärkvelolekust. Inimene näeb unes tõeseid asju, kuna ei ole võimalik kujutleda seda, mida ei ole mõeldud. Seetõttu võib kogu meie reaalne maailm tegelikult tunduda unena. Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti. Need, kes jumalat ei usu arvavad, et kõik mis siin ilmas toimub tänu juhusele, kokkusattumusele, saatusele või mingil muul viisil. Sellele ei saa
Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne.
Kindlasti võtab ka kõvema närviga inimesel selline olukord käe värisema. Tavainimene pole lihtsalt loodud sellisesse olukorda ja kuigi talle seda õpetatakse ja tutvustatakse eelnevalt, siis kohapeal kõik lihtsalt ununeb võluväel. Sellises olukorras kaine mõistus säilitada on suur kunst. Sa võid ju koolis isegi nukkude peal selle kõik läbi mängida või isegi eelnevalt end selliste õõvastavate piltidega ,,ette valmistada", kuid üks on reaalsus, teine on harjutamine. Oma kirjatüki lõpetuseks võin kinnitada, et kohe kindlasti kõik inimesed pole suutelised andma esmaabi. Seda seetõttu, et nad on liiga nõrganärvilised ja kardavad verd ja ei suuda vaadata seda, kuidas inimene mõne raske kahjustusega kannatab. Teiseks kindlasti see, et ei suudeta mõelda, et läbi esmaabiandja käe võib abivajaja hoopis surma saada. Lihtsalt pole närvi! Kõik need hirmud kokku pannes muudavad esmaabiandjate ringi nii väikeseks, et pead
oma võimu kasutavad. Võimul on teatud negatiivne varjund ,kuna inimesed ei taha eriti olla need, kelle kohta öeldakse, et nad kasutavad oma võimu. Samal ajal võisteldakse ühiskonnas võimu tähistavate sümbolite omamise eest. Passiivset võimu omamist aktsepteeritakse, aktiivselt võimu kasutamist peetakse tihti ebaeetiliseks ja negatiivseks. Uus tehnoloogia, organisatsioonimuudatused, e-suhtlus ja virtuaalne reaalsus võimaldavad uusi viise võimu avaldumiseks ning ka peitumiseks. Teabeorganisatsioonides on volitused antud näiteks teadmiste baasil, mitte hierarhilise positsiooni baasil, vastupidiselt bürokraatlikele organisatsioonidele. Palju on küsitud, kus ikkagi peitud kõige tugevam võim, kas majanduslikes tegurites, tehnoloogias, meedias, poliitilises positsioonis või teadmistes. Huvitav on ka küsimus, kas mingisugune võim saab ületada jõudusid, mis valitsevad vabal turul
Seega on toote turustamise etapis väga oluline õigete juhtimisotsuste tegemine. (Toote testimine ja turustamine 10.11.2014) 5 2.EFEKTIIVNE TOOTMINE Efektiivse tootmise elluviimiseks on oluline jälgida üheaegselt paljusid parameetreid missugune on protsesside aja- ja materjalikulu, milliselt on protsessid struktureeritud, kuidas on koordineeritud tootmisettevõtete erinevad üksused näiteks müügi- ja tootmispersonal, milline on reaalsus võrrelduna püstitatud eelarvega. Tootmise planeerimise abil saab luua etteantud parameetritele vastavad tootmise, mis arvestavad tootmisressursside koormatust, vajalike materjalide olemasolu ja/või tarnetähtaegu, klientidele antud lubadusi ning toodete laoparameetreid. Tootmise planeerimise funktsionaalsus on vajalik kõigile tootmisettevõtetele, kelle tootmistsükkel on pikem kui üks päev või kelle tootmine on ,,mitmetasemeline" ehk siis toodetakse ise ka valmistoote komponente.
piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog Süsteem mingi kirjeldatav tervik, mis koosneb osadest, mis on seoses jam is mõjutavad üksteist kuidagi. Süsteem ei saa olla suletud, alati on mingis keskkonnas, mis mõjutab. Organisatsioon kui supersüsteem. Sõltuvusteooria. Milline on sõltvuskeskkonna ja organisatsiooni vahe. Otsitakse parimat sobicust keskonna mõttes. Kontekst määrab ära, milline juhtimisviis on parim. Sotsiaalse konsttuktsiooni teooria. Berger ja Luckmann. Nende mote reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Organisatsioon eksisteerib vaid nende inimeste peas, kes seda organisatsiooni kogevad. Inimene ei saagi muudmoodi järeldusi teha, ui tema varasem kogemus on. Klassikaline näide tuletõrjujate kohta. Raam, millele luuakse tähendusi. Näide sellest, kui panna esimene auto pilt , me ütelme, et see on told. Postmodernism. Foucault. Võim/teadmine. Võim klassiruumis. Institutsioonide kriitika. Põhliine idée kriitiline pool. Kriitika
Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne.
internetti üles riputati. Häkkerid olid sisse murdnud inimeste iCloud'i kasutajatesse ning neid vägivaldselt ära kasutanud. See sündmus ei toimunud aga mitte Eestis vaid Ameerikas. Selline juhtum näitab, kui kaitsetud me interneti ning kurjategijate ees tegelikult oleme. Olles ise noor, siis tean ma, kui põnev on internet ja mingil hetkel tundub see hea ideena enda kohta võimalikult palju infot jagada. Reaalsus on see, et iga tegu internetis jätab oma jäle ning paratamatult teavad inimesed meist rohkem kui me seda tahaksime. Olgu see siis ehatahtlikul teel saavutatud või mitte. Väga tõsiseks probleemiks internetiajastul on küberkiusamine. Paljude arvates on küberkiusamine ületähtsustatud ning mõned leiavad lausa, et sellist asja polegi olemas. Ma leian siiski, et küberkiusamine on interneti privaatsusega väga tihedalt seotud ning ülimalt probleemne teema, mis vajab lahendamist
Veeda tekstid on ülimuslikud. Neist lähtuvalt tuleb elada. On kolm jumalat. Brahma oli looja. Visnu saab maailmas võtta erinevaid kehastusi. Siva hoiab maailmat ülal, läbi tantsu. Isiba oli Siva poeg. Usutakse, et kõik kordub uuesti. Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu. Hinduismi eesmärk on tunda end Brahmaniga ühtsena. Hinduistlikus käsitluses on 6 teed moksasse jõudmiseks. 1. Vedanta lähtub sellest, et Brahman on reaalsus, nähtav maailm on illusioon. Kui inimene saab sellest aru, siis jõuabki ta moksasse. Vedanta järgi on 3 teed: Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. Armastuse tee andumine jumalusele 2
teadmine on lihtsalt suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. Kuna "arvamus on midagi muud kui teadmine" ja "kumbki neist on võimeline eri asjaks", "neil kummalgi on erinev objekt". "Vaid teadmine on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele" ja selleks ei ole arvamus võimeline. Platoni filosoofilised põhiseisukohti on põhjust nimetada absolutistlikeks. Olevas sisaldub täielikult muutumatu, absoluutne aines nii mõtleb see filosoof, kellele mingi suhteline reaalsus ei kõlba. Platon eelistab alati üldist ja abstraktset üksikule ja konkreetsele. Ta eelistab püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nende eri tasanditest algab Platoni ideeõpetus, algul näiliku ja tegeliku eristamine (koopa võrdlus), siis teadmise ja arvamuse eristamine, ja lõpuks mõtlemise abil tabatav tõsioleva ja meelelise tegelikkuse eristamine. 3 Ta arvab, et ideed on muutumatud, püsivad ja igavesed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega
Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest). Segatakse ja reaalsus ja fantastika. Ülimaks tundeks on armastus. Romantism on äärmiselt kontrastne, äärmiselt tundeline. Moto: Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi. Perioodid: Vararomantism 18001830 Kõrgromantism 18301850 Hilisromantism 1850 ? (1910) Muusikalistest väljendusvahenditest oli kõige olulisemal kohal meloodia(vabalt arenevad, lainetavad, tunglevad, lõptmatud, kaunid, kirglikud jne.) Klassitsismi/Romantismi võrdlus
ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
