3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja –laad. Tee tabel. Nad vastanduvad põhimõtteliselt kõiges. Belikov: kõik on kindlalt määratud ja peab nii olema; asju peab läbi mõtlema ja kaaluma, kas ikka tasub; elamisel peavad olema reeglid ja piirangud; midagi ei tohi jätta juhuse hooleks; väldib inimesi ja rahvarohkeid kohti, hoiab omaette; riietub nii, et on alati halvaks ilmaks valmis; suhtleb inimestega viisakusest ja kohusetundest; ei meeldi reaalsus. Burkin: on spontaanne; tegutseb vastavalt vajadusele; suhtleb inimestega ja naudib nende seltskonda, tal on sõbrad; riietub vastavalt ilmale, lepib reaalsusega. “AMETNIKU SURM” 1. Tuleta meelde novelli kompositsiooni tunnused. Tee skeem. Novelli tunnused: 1) Keskendub ühele olukorrale või juhtumile (ametniku ja tsiviilkindrali kokkupuutumine) 2) Käsitletav sündmus on millegi poolest eriline (ametnik tunneb suuri süümepiinu ja kindral ei taha temaga
inimestevaheliste konfliktide ja sõdade põhjuseks. See pole kõigest idee, vaid sellega kaasnev vajadus kontrollida ja fikseerida, mis kutsub esile agressiivsust ja konflikte. Poliitilised, isiklikud või vaimsed ideaalid, tervise, ilu ja mõistuse standardid, sunnivad peale tingimusi, milline te peate olema, kuidas peate käituma. Kõik nad püüavad määratleda ja fikseerida mis on HEA. ARMASTUST ei huvita määratlus Hea. Teda ei huvita ideed vaid reaalsus. Armastus on suunatud reaalsusesse.Südant huvitab kõik, mis on, iga teie reaalne väljendus, destruktiivne või konstruktiivne. Ta võtab lihtsalt teadmiseks, ta lihtsalt on, ümbritsedes teid oma juuresolekuga, kui te lubate sellel sündida. Kui te avate end armastuse reaalsusele, südame reaalsusele, lubate te hukkamõistul lahkuda. Te võtate end sellisena, milline antud ajahetkel olete. Te teadvustate
See suhe pole propositsiooni vahel, vaid pigem tõetagaja(meelest sõltumatu reaalsus) ja propositsiooni vahel(tõde). Propositsioonid on tahtlikud objektid uskumustest, mõtetest ja väidetest. Tõetagajad leiavad oma tõde olema vajalikuks. Seega propositsioonid on pigem võimalikud kui päriselt tahtlikult objektid. Kui Armstrong tahaks väita vastupidist, siis peaks tõetagaja pidama vajalikuks ka päris uskumusi, mõtteid ja väiteid. Olemasolev või puuduv reaalsus mängib suurt osa tõetagaja ja tõdede puhul. 3. Selgitage, mida tähendab väide, et „aktuaalne“ on indeksikaal. Aktuaalne maailm tähendab lihtsalt „see maailm“. Seega, igas maailmas, nende elanikud tajuvad oma maailma kui aktuaalset. Igal võimalikul maailmal(ka aktuaalne) on sama reaalsuse staatus. Kolmest väitest, millest Lewis kirjutab, tuleb välja, et kui me räägime oma maailmast kui
Inimeste poosid ja asendid tema maalidel ei ole peened, valitud, vaid rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole, sealjuures aga väga hoogsad ning veenvad. Caravaggio eesmärgiks ei olnud suursugune ja täiuslik kompositsioon. Kuulsaks ei teinudki kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Temast kujunes väljapaistev natüürmordi meister. Caravaggio kuulsamad teosed on "Amor võitjana", "Haudapanek", "Maarja surm", "Matteuse kutsumus", "Püha Matteuse martüürium", "Söömaaeg Emmauses", "Peetruse ristilöömine", "Lautomängija","Hea ennustus", "Iisaku ohverdamine" ja "Bacchus". Iseennast on kunstnik kujutanud väga vähe, tuntuim on "Bacchus", kus ta
METAFÜÜSILINE MAAL Itaalia 1917-1921 Nime andis: Carlo Carra, teooriaid tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid. inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma. vahel pilt pildis (Chirico).. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri ,,Valori plastici". Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), Carlo Carrà, Giorgio de Chirico, Giorgio Morandi,Alberto Savinio. Veristliku sürrealismi eelkäija - Giorgio de Chirico....
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastav...
minul oleks selline poeg või sugulane. Ilmselgelt ei peaksi kaua vastu. Öelda inimesele midagi halba või leida kuidagi kontakt temaga teeks asja veelgi hullemaks. Esimese pilguga arvatakse, et peategelane on hull, tegeliklt on ta geenius aga kui suur see piir geeniuse ja hullu vahel on. Seda ei oska mina öelda, kuid tundub, et ''Suvekool'' is moondus piir päris tublisti ning arusaada kus on reaalsus ja ebareaalsus oli raske. Analüüsida sellist teatrimängu on üpriski keeruline ning ei oska öelda, kellele sellised etteasted ka meeldivad. See ei ole tavaline komödia ega tragöödia ega ulme, müne kohapealt paneb film ikkagi mõtle, kuidas sarnastes situatsioonides käituksime meie. Tuleb vahel idee ka isegi näiteks selline katse läbi teha. Kuidas minule kallid inimesed siis käituksid ja kuidas saaks nende käitumist sarnastuda nähtu põhjal. Ma ei tahaks ega
Järva-Jaani Gümnaasium POSTMODERNISM 2013 SISUKORD Mis on postmodernism? 1 Postmodernism kirjanduses 2 Postmodernism eesti kirjanduses 3 Kasutatud kirjandus 4 MIS ON POSTMODERNISM? Kirjandust, mis päras II maailmasõda hakkas kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks.Mõiste ,,postmodernism'' võeti kasutusele 1980. aastate algul. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. Kui 20. saj I poolel, arvati ühiskond olevat juhitav ning usuti tuleviku planeerimise võimalikusse, siis sajandi II pool näitas, et ettearvamatus maailmas tuleb toetuda omavalikutele ja otsingutele. Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tun...
puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma. Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul). Reaalsus on Berkeley arvates vaimne ta koosneb ideedest, mis on omavahelises seoses loodusseadustega. Loodusseadustest saame teada kogemuse kaudu, mis õpetab, et selliste ideedega kaasnevad just tavaliselt sellised ideed. Seega on olemas looduslik kord, mis puudutab ideede vahelisi suhteid. Neid suhteid ideede vahelisi suhteid uurib aga teadus. Berkeley ei eita teaduse saavutusi, sest teadus aitab kirjeldada ideede vahelisi suhteid.
vabadust ei saavuta (kuna talvel tal seda siiski pole). Nimelt rändab ta suvel ringi, rääkides inimestele kõike, mida sülg suhu toob, ei pelga lepinguid sõlmida ja taluperemeest mängida ega ka lageda taeva all ööbida. Ta laulab siis, kui tahab, ja seal, kus tahab. Samuti eirab Nipernaadi, et tema jutt pole tõsi, tekitades lugejas segadust, kas tegelane ongi suuteline reaalsuse unustama või püsib tal reaalsus siiski pidevalt meeles, kuigi ignoreerib seda. Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse--ka see väide on tõsi. Oma lugusid jutustades ja endast väärarusaami tekitades loob ta uue tegelikkuse nii enda kui teiste jaoks, kusjuures enamik ei saagi kunagi tõde teada. Ega see tõde tegelikult kellelegi ei meeldinudki, nagu teosest selgub. Lisaks armastab ta kõiki ja kõike, mis tema teele satub, ning annab teistelegi võimaluse näha elu teisiti
Sotsiaalsed muutused Mis on sotsiaalne muutus? Muutus- seisundite vahetus Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toim...
enam suhtlemisaldis, kuid sundis ennast sellegipoolest külla minema. Külas nägi ta ühte pilti, kus oli Gothet Harry meelest absoluutselt valesti kujutatud. Ta ei suutnud teiste inimeste arvamust taluda, mitte siis kui see tema omast nii kardinaalselt erines. Mina ise ei suuda vahetevahel teiste inimeste mittetolerantsust tolereerida. Näiteks seda kui inimesed peavad inimesi, kes neist natuke erinevad, neist endist mingil moel madalamaks. Minu mäletamist mööda tegi ka Harry’le reaalsus haiget, täpsemalt öeldes tänapäeva inimeste pinnapealsus ja hoolimatus. Minu tänapäeva ja Harry tänapäeva vahele jääb küll aastakümneid, kuid teemad on ometi samad. Kodanlikkust Harry ei sallinud silmaotsaski. Samas oli ta suuteline kodanlikkuse ilu kaugelt imetlema. Mind kõnetas seik “Stepihundist”, kus Harry trepil istus. Tärpentinilõhn ja araukaaria tuletasid Harryle meelde lapsepõlvekodu ja puhtust. Hoolimata sellest, et Harry ei oleks selles
tema samuti(alateadlikult). Need olid vihjed ja soovitused! Võtke suve mõnusalt ja suhelge palju! Head tulevast vaheaega!! Lisan siia ka ühe luuletuse Hommikune sära Kui tõusen hommikul, on akna taga väike sära, kui käin hommikust söömas, ei kao see ära. Välja vaadates, ei saa aru, seal pole päikest, see mis särab, peab siis olema midagi väikest! Kooli minnes, kui linnapoolt tõuseb valgus, mõtlen tihti, et kas see on ikka reaalsus. See, mida kuulen, tunnen, näen, ennem selles ei veendu, kui välja sirutan oma käe. Ikka olen ärkvel, ma ei saa midagi enam aru, koolis olles, veel, endas kannatust ma varun. Lõpuks tajun, miks nii valge on, vahetunnis vaikselt üks tüdruk, istub, on. Kui mind vaatad, tõuseb sära, taevapäike, mis ei kustu iial ära. sa sätendad ja oled kena, mind vist sa röövisid salaja ära. Kui lahkud ja silmapiirilt kaod, mul justkui silmisse tekiksid vaod.
selle arhitekt. ,, Ühiskond ei ole mitte häda ja viltsus, ta on tõeline katastroof..." Ta neab põhja kristluse, ,, mida võimsam on intitustsioon, seda vähem on tema inimlikkust". Seega pöörab ta selja maailmale, elule. Ainukeseks pääsemiseks peab ta surma, ehk lunastus on enesetapp. Talle ei meeldi, et meid kõiki seob üksteisega sõnatu kokkulepe pidada vastu kuni viimase hingetõmbeni, ,,surm, ehkki igavene, pole inimtavades endale kohta leidnud, tema kui ainus reaalsus ei tule kunagi moodi, seega on inimesed vanameelsed. Neile, kes ei suuda end tappa, on loomuses saamishimu ja kättemaks. Elab ta või mitte, see on teiste mure. Filsosoofial oleks ometi kord aeg kõigutada TÕE autoriteeti ning vabaneda kõigist definitsioonidest..". Ta teeb vahet filosoofil ja filosoofil. On mõtlejaid, kel puudub isikupära, võttes kuju oma ajastu vormi järgi, on aga truid, kes mis tahes ajal esile kerkivad, jäädes ajastust hoolimata truuks iseendale. Nt
"Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt... Tserebraalsond, mis edastab teadvusesse muljeid illusoorsest maailmast ja muudab inimkeha robotite energiaallikaks; ajuga integreeritud lahinguarvuti esialgu on need ainult meelelahutuslik fantaasia, mis said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju ro...
Sõltuvustunde avaldumisega võivad olla seotud mitmed psühhosotsiaalsed probleemid: süütunne, depressioon, ärevus, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused või vähesed sotsiaalsed kontaktid. Internet pakub samasugust põgenemist reaalsusest nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad Internetis luua endale uue ihaldatud identiteedi, teised suhtlevad selle identiteediga ja inimene võib arvata, et need suhted on sama, mis reaalsus. Võtmesõnaks on mõõdukus, probleem ei esine mitte kõigil inimestel ja kogu aeg. See tekib alles siis, kui inimesed on Interneti tegevustesse nii siisse elanud, et nende tegelik elu jõuab punkti, kus jäetakse hooletusse tervis, reaalelu suhted, töö ja muud kohustused. sõltuvustunde teket soodustavad ka sellised välised tegurid nagu multimeedia stimulatsioon, hea ligipääsetavus Internetile, piiride puudumine ning Internetist saadava stimleeriv sisu
aidates kaasa ühiskonna arengule, kus inimesi ei hinnata enam välimuse järgi. Virtuaalselt inimesega suheldes määrab esmamulje just verbaalne vestlus ning alles seejärel keskendutakse välimuslikule olemusele. Me ei saa kunagi sellistes sünteetilistes maailmades ennast kindlalt tunda ja riskivabalt virtuaalkeskkondi kasutada, kuid samas oleme inimestevahelise suhtlemise viinud hoopis uuele tasemele. Virtuaalmaailm võib meie jaoks muutuda tehislikuks reaalsuseks. Kuna reaalsus ja virtuaalsus on omavahel tihedalt seotud, siis tihtipeale unustatakse oma enda elus olevad probleemid ning inimesed, keskendudes küberkeskkonnas toimuvale „teisele elule“. On esinenud juhtumeid, kus just noorukid on võtnud endalt elu, sest piirid kahe maailma vahel on muutunud häguseks. Daniel Vaarik on oma artiklis toonud näite, kus noor Aasia poiss oli sõltuvuses tuntud internetimängust.
Piisab vaid kujutlusvõimest, et inimene enda kõrvale tuua. Tegelikult sellest ei piisa.. etendus näitab, et täielikku, rahuldavat lähedust saab tunda vaid reaalselt. Miks piinata ennast ainult kujutlusvõimega? Miks kujutada ette endale midagi, mis reaalses elus on kättesaamatu? Näidend panebki mõtlema sellele, et internetti ja sellega seonduvat ei tohiks võtta liiga tõsiselt. Selge on see, et virtuaalmaailm on huvitav ning selleta ei saa enam paljud inimesed. See on reaalsus, et inimestel polegi vaja enam suhtlust näost-näkku, sest olemas on tehnika. Soovitan kindlasti seda näidendit teisele! Tegelased mängivad oma osa hästi ning etenduse teema pole kindlasti kellegile võõras. Mind pani tõsiselt mõtlema sellele, kui palju suhtlen inimestega näost- näkku ning hoiduma sellisest juhusest, et kujutlusvõime abil tekivad tunded inimese vastu keda tegelikult ei tunne.
Kui kaugele võib viia au kaitsmine? ,,Mis on au? Me räägime vist millestki muust. Me ütleme ilge mark või täitsa bläss, me ei ütle au." Just nende sõnadega algab Ilmar Raagi vändatud linateos ,,Klass". Film räägib eeskätt noorte vahelistest teravatest suhetest ning koolivägivallast. Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab
Villu Tamme Tutvustus 1. Kirjeldus Villu Tamme on sündinud 2. novembril 1963. aastal ja on hetkel 51-aastane. Ta on välimuselt silmapaistev oma punkarliku stiili pärast. Värvilised juuksed, räsitud habe ja üldiselt korrapäratu välimus. Iseloomu kohta ütleb ta, et vanasti oli ta konkreetsem ja ütles välja, kõik mis arvas. Praegu väldib ta otsest kritiseerimist ja ütleb, et on lausa häbelik. Tema huvideks võib nimetada nii maalikunsti, muusikatööstust kui ka kirjutamist, luuletamist. Maalikunsti viljeleb ta siiski vaid hobikorras. Tamme on ansambli J.M.K.E. asutajaliige ja kunstiline juht. Perekonnast käib ta läbi vaid venna ja kaugemate sugulastega, ise on punkar poissmees. 2. Analüüs Villu Tammel on nagu punkluuletajatel ikka, alati pessimistlik ja negatiivne vaade kõigele, millest luuletab. Luuletuste teemasid on seinast-seina, ku...
Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad. Tihti juhtub, et kasuema või hooldaja osutubki selleks õigeks vanemaks. Raske on ette kujutada, kuidas me ise hakkama saaksime, kui meil poleks ei vanemaid ega ka sugulasi, kelle juurde raskel hetkel pöörduda. Kõige hullem on aga lastel, kes elavad tänaval. Neile ongi pere eest vaid sõbrad, see on vist raskeim toime tulemise viis, sest pere toetus ja hoolitsus on elus kõige tähtsam. Kõik see on karm reaalsus, lapsed võitlevad tänavatel oma elu eest iga päev, ilma et keegi nende seljatagust valvaks. Ei ole enam eriti oluline, kui vana või kui noor sa oled. Peab olema piisavalt avatud uutele nähtustele ja võimalustele, sest vaid nii saame inimesed omavahel rohkem suhtlema panna , et nad seda ka teeksid ja vastastikku sellest rõõmu tunneksid. Tahaks ikka, et meie ühiskond oleks parem ja et inimesed
Sügisene ilm ajab nimelt minategelasele peale õunte isu. Mistõttu otsustab ta neid kolm tükki soetada. Kuid ubinad osutuvad kopitanuteks ning neil on nö. Surma maitse. Need meenutavad minategelasele hoopis õunu, mida tema vanaemal oli kunagi kombeks jõuludeks osta. Kuid ka lapsepõlves maitstud õunad ei kõlvanud kuhugi. Neil oli kibe maitse ja nad tegid suu paksuks kui pihlakad. Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (Riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat. Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta sinna kuuluda. Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb ,et ei sobi ka sinna tagasi. Angelo on minategelase kujutletav kirjasõber, kellele teine oma kuritegu üles tunnistab, ,,sest sa oled võõras, sest me ei pruugi enam kunagi kohtuda, sest sa oled tulnud teiselt poolt maakera ega
keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga, see tähendab, et aluseks on kogemus. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval. · Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Sellepärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda. · Tegelik reaalsus jääb meile kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, sinu ja minu jaoks, mis on meie mõistuse looming ning põhineb harjumusel ja taval. HUME TÄNAPÄEVAL Hume ei ole tänapäeval unarusse jäänud filosoof. Tema poliitilised esseed on mõnedes riikides juura tudengitele kohustuslikuks kirjanduseks. Tema teoseid loevad paljud inimesed, kes ei pruugi olla seotud filosoofia või kirjandusega. Minu arvates Hume'i filosoofia on ka tänapäeval
Brahma Kuigi kummardatakse paljusid jumalikke olendeid ja jumalate kujusid, usuvad paljud hindud, et on üks jumal Brahma. Brahma on kõige looja. Ühes upanisaadis on öeldud: ''Brahma on elu. Brahma on rõõm. Brahma on tühjus... Rõõm on tõesti sama mis tühjus. Tühjus on tõesti sama, mis rõõm.'' Siin mõeldakse tühjuse all mitte kõledat mitteolemist vaid tühjust, millel on piiritu loomingu-potentsiaal. Brahma on ülim reaalsus. See reaalsus on ühendav üldmõiste, misa annab hinduismile põhiliselt monistliku iseloomu. Brahmanit on mõistetud ka kui ''kõige hinge''. Hindu mütoloogia põhiline korduv teema on maailma loomine ennastohverdava Jumala poolt. See tähendab, Jumal toob ennast ohvriks, muutudes ise maailmaks, mis lõpuks muutub jälle Jumalaks. Seda jumalikku loovat aktiivsust nimetatakse lila'ks. Lila müüdil on tugev maagiline hõng
säilitati sellega veel nõrk side. Abstraktsionismi ,,isaks" peetakse venelast Vassiili Kansinsky. 1910 aastal maalis ta esimese akvarelli. Esimene abstraktne maal Kord tuli Kandinsky jalutuskäigust ja nägi oma ateljees imepärast värvilakudega maali. Segus, et see on tema enda külili vajunud maal. Mida valgustasid aknast tulevad päikesekiired. Maalil olid muidu konkreetsed vormid, kuid külili vajudes polnud neid üldse näha. Kandisnky jõudnud järeldusele, et reaalsus teeb lõuendile kahju, reaalsus pole huvitav ja nii sündinudki abstraktne kunst. Teadlikkult hakkas ta abstraktsionismiga tegema 1910 aastal. See töö on küllaltki piiratud, kunsti kriitikud on öelnud, et ta pole seda maali teinud impulsiivselt Kandinsky abstraktsel maalikunstil on pikk areng. Algselt kirevatest värvilaikudest jõudis ta väljapeetud värvigamma juurde. Kandinsky väitis, et kunstnikule on tähtis ennast väljendada. Ja mida teised selles väljenduses näevad on
Autor oli reaalsuse, fantaasia, unenäo ja ärkveloleku omavahel tugevasti põiminud. Reaalsuse muutis ta fantaasiarikkaks ning romaan oli kirjutatud justkui ühest seiklusest ärkvel olles, kuhu on ta sisse seganud unenäolised pildid. Unenäoline maailm Unenäo elementide põimumine tegelikkusega. Surnud mehe maja avaneb unenäolise maailmana, mis paljuski sarnaneb reaalsusega, kuid samal ajal on sellest irduv. Pigem on see ebareaalne reaalsus, mida iseloomustab ülim määramatus ja hajuvus (leia selle kohta tekstinäiteid!). Näide: Kui mees peale maali vaatamist pimedasse tuppa oli jäänud, hakkas ta liikuma, et jõuda seinani kuid sein oleks nagu eest ära liikunud. Lõpuks nägi ta ukse lukuaugust tulevat valgust ning kui ta ukse avas, nägi ta sama vaatepilti, mis oli maalil. Unenäolised sisselõiked aitavad minategelasel sügavamalt iseenda hinge vaadata, kaardistavad teekonda sisekosmoses
vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu üldse folkloor- pärimused, legendid ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv. Ja Mozart, too võlur ooperimaailmas, kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb. Mozarti elu koosnes kokkusobimatutest vastuoludest . Ühelt poolt üldtunnustatud geniaalne muusik ja teiselt poolt inimene, perekonnapea, kes oli alalises puuduses sunnitud elu lõpuni mistahes esinemis- ning loomisvõimalusi otsima . Ühelt poolt iseloomu poolest vaese lihtrahva esindaja, teiselt poolt võimukas helide valitseja, kes
ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühiskonda skeptilise intellektuaali muigega.Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid
olla selline nagu ümberkandi rahvas rääkis. Öeldakse, et eesmärk peab olema reaalne ja unistus saavutamatu. Peremehe eesmärgid ja unistused olid kõik reaalsed, seda kuni hetkeni, millal oli ta taaskord vanal põllulapil imestamas, et kas kivid kasvavad siin. Vihm oli maapõuest välja pesnud kivid, mille äravedamine kõige vastumeelsem oli.Tol hetkel sai ta aru, et unistus ja eesmärk, mõlemad peavad olema kaks täiesti erinevat asja. Muidu lööks reaalsus unistuse segamini ja sellele ei saaks raskel ajal toetuda. Paindlikkus on ka meie unistuste puhul oluline. Hea, et ta tunnistas seda endale. Hetkeks ma juba kartsin, et ta annab alla. Laseb oma unistuste Vargamäe pildil kildudeks kukkuda. Väikesed eesmärgid mis on lihtsamini saavutatavad, peavad andma meile uhkust, rõõmu ja uut jõudu, et oma saavutatamatu unistuse poole liikuda Peremehe elu tegi raskeks naisepeksja Pearu, kes pühendas ennast koos
pigem keskklass), siis pereema oli väga ergas ja aktiivne, otsis igasuguseid erinevaid viise, et parandada perekonna rahalist olekut. Nende sõber, kelle nad etenduse lõpuks ära tapavad oli rikas ja rahulik, võib öelda isegi, et ta oli ükskõikne. Tal oli raha palju, ta võis omale lubada ükskõik, mida ta tahtis ja tal oli kõigest ükskõik. Kõik näitlejad sobisid minu arust suurepäraselt oma rolli. Nad oskasid nii hästi oma rolli välja mängida, et vahepeal tekkis tunne, et see on reaalsus ning, et nad on terve elu nii elanud. 7.Kõik tegelased olid omavahel sõbrad, kuid keegi ei teadnud, et nad tegelevad ühe ja sama rahateenimisviisiga. 8.Muusikavalik oli vastavalt meeleolule. Kui oli rõõmus või naljakas hetk, olid ka helid rõõmsameelsed ja lõbusad. Leina, viha ja kurbuse ajal oli aga kõik vastupidine. Ägedad ja vihased helid. Muusikavalik lisas tegevusele jõudu juurde. Näiteks kui tülitseti, siis osad helid andsid meile märku, et nad tõesti tülitsesid
61-aastasena haigestus Hegel ootamatult ja suri järgmisel päeval une pealt. G. W. F. Hegel 10 13.1. Ajaloofilosoofia Ajalugu on Hegeli käsitluses protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus; üksikute sündmuste lõplik sisu selgub alles suhtes tervikuga. 11 Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. 12 Mõistuse väljenduses areneb maailm kogu aeg täiuslikkuse poole. Seepärast on ajaloolistele sündmustele iseloomulik paratamatus. Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng. 13
Olemise talumatu kergus Tähtis ei ole eksisteerimine vaid vaimse oleku eelistamine füüsilisele. Inimesele on antud võime mõelda, areneda, luua loogilisi seoseid- kõik selleks, et muuta oma elu lihtsamaks. Mõtlemisega peab kaasnema realiseerimine, et tuua olematu tegelikkusesse. Ilma sihita, tulemuslikkuseta ja sõnaõiguseta on inimelu väärtuseta- see on tunne, mis on arvatavasti vallanud enamikke sõjaroimade kannatanuid. Nende mõttelaadi iseloomustab nõrkus, kergemeelsus ja järeleandlikkus. Kas tänapäeva ühiskond kasvatab kergeid inimesi, või selleks saadakse? Kas elu ilma sihita, on elamist väärt? See on mõte, mille üle juurdles Faust kogu oma elu jooksul. Ta oli hingelt filosoof, kes oli pettunud oma eksistentsis, kuna tal oli nii vähe inimkonnale pakkuda. Raske on võrrelda seda seisukohta tänapäeva esimese maailmaga, sest on riigijuhid, kelle ülesandena elanike elujärje parandamine puu...
nagu nõudnud liiga palju: kõike tervet ja elu surmatunnini välja. Ta kartis, et talle endale ei jää midagi. Tegelikult ei peagi jääma, meil on kõik juba olemas, aga ikkagi jääb hirm. Hirm jääda ilma, jääda hiljaks, jääda kõrvale. Kartus, et elu läheb mööda. Siis ta läkski. Tänapäeval purunevad paljud abielud ja pered samadel põhjustel. Kardetakse, et ehk on siin elus miskit paremat. Ei märgata, et parim on juba kõrval, et armastus on loodud lõpuni kestma. Reaalsus ja tõde saavad ilmsiks siis, kui on juba liiga hilja. Paradiis õpetas veel, et tegelikult on inimeste kokkusaamine ja elu lihtne. Me oleme ta ilmaasjata kole keeruliseks teinud. Kui sa oskad armastada ennast ja oma osa, siis on sul kõik, ja kui ei, siis mitte midagi. Vanad Paradiisi inimesed olid kannatlikud ning elu mida me praegu peame raskeks, ei olnud neile raske. Nii on ka mugavustega. Need peaksid meid tegema vabaks, kuid tegelikult ei orjasta meid miski rohkem
Paljudes novellides esineb oma traagika, kus Friedebert Tuglas kujutab realistlikult just seda ajajärku, kus tema elas. Tema lühijuttudest tuleb välja selle aja eripära ja tegevustik, kuid asjale vürtsi lisades kasutab ta ka väga palju fantaasiat. Tragöödia ja loo lõpp jääb õhku eriti novellis ,,Inimese vari". Sealses loos ema Maret ootab koju oma poega sõjast. Sõda ja sellega kaasnevat painet ja muret on Tuglas kirjeldanud läbi Mareti unenägude, kus reaalsus vaheldub sõjakoleduste fantaasiaga. Traagika tuleb välja selles, et arvatav poeg saabub koju haigena ning ei jaksa emaga peaaegu rääkidagi. Sündmused toimuvad peamiselt öösiti, viirastuslikus kuuvalguses. Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt teada, et maetu polnud avatavasti tema poeg, vaid tolle mõrvar. Samas jääb naisele mõistatuseks, kes oli ikkagi see mees, keda ta südamest põetas.
Kristi arvab ise, et ,,Võib-olla mõeldakse imelikult, aga ütlema pole tuldud." Minu arvates on soorollidega kaasnevad ülesanded selgelt jaotunud, nii oli aastatuhandeid tagasi, on praegu ja kindlasti ka tulevikus. Meestele omistatakse ühiskonnas traditsiooniliselt liidri ja jõulise tegutseja rollid, naistele hoolitseja, alluva ja kaasaelaja rollid. Sellest võib järeldada, et soorollid ei ole müüt, vaid täiesti igapäevane reaalsus. Allikad: 1) Tartu Ekspress: "Meestejutud lasteaias" http://www.tartuekspress.eu/index.php? page=1&id=495 2) Dokfilm Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis (Eesti 2011) http://etv2.err.ee/videod/211d8864-6556-48b9-a10d-13c363154096 3) ,,Soorollidest" - Anti Einpaul http://www.tnk.tartu.ee/0soorollidest.html 4) Õhtuleht: ,,Rekkajuht Kirsi: hästi võimas tunne on keerata suure auto rooli!2 5) www.Praxis.ee 6) www.sirp.ee
elanike arvust. Tekib küsimus, et kas sõdimine sõjas, mis pole meiega isegi otseselt seotud, on seda väärt? Et sõja loomusest aru saada, tuleks sellest lähtuda sõduri pilgu läbi. Sõjakeerises olles unistab iga sõdur oma endisest elust. Päevast-päeva vaevab teda mõte, et kas ta naaseb sealt elusana. Teos ,, Läänerindel muutuseta" rääkis vabatahtlikult sõtta läinud koolipoistest, kes ei osanud aimata, mis nendega sõjas juhtuma hakkab. Reaalsus oli see, et sõda rikkus nad ära, röövides neilt senised väärtushinnangud, uskumused ja veendumused ning asendades need oskustega olla julm ja halastamatu. Alles sõjast läbi käies mõistetakse, kui tühine on ühe hinge väärtus sõjas. Eesti vabadussõja ajal oli kerge sattuda sõdima teise riigi alla. Ei hoolitud inimesest, kui isiksusest, vaid sellest, mida ta sõjaväele pakkuda suudab. Teoses ,,Nimed marmortahvlil"
tänulikud, et mõni selline neid peaks tahtma. Tundsin lugedes kõhedust, et ainsad päriselt reaalsust tajuvad tegelased, kellega end samastada, olid selles raamatus (peale autori enda) vaid rohelised mehikesed Tralfamadore'i planeedilt. Feminist minus pidi pettuma. Oma mitmekihilisusega, kus autor lubab lugejal vaadelda ka kirjutamise enese protsessi ja kus eksisteerivad korraga mitu reaalsust sõja reaalsus, peategelase hilisem elu, elu teisel planeedil ja autori päriselu sinna sisse põimituna pakub ,,Tapamaja" kõigile võimalusi äratundmiseks, paralleelide vedamiseks kaasaja ja oma eluga, ning mis peamine õppuse võtmiseks ajatutest kogemustest. Eks küsi igaüks neidsamu küsimusi iseenese kohta ja see on raamat, kust saada häid vihjeid vastuste leidmiseks.
Telefoni teel suheldes juhiga tundus tema jutt väga sorav, soe, ning ilus ja lubadused olid üllatavalt mesimagusad. Mulle jäi väga hea mulje-olin justkui unistuste palga ja juhiga töö saanud. Järgmine päev võtsin ette siis retke Soome poole, ning laevasadamasse tuli vastu omanik ise, ning viis mind Esposse tööliste korterisse, kus esialgse jutu järgi pidin olema veel ühe töötajaga kahekesi, kuid reaalsus muidugi oli midagi muud. Olime hoopiski neljakesi korteris. Korter koosnes köögist, suurest toast ning väiksest magamistoast, kus me siis kõik pidime ära mahtuma. Positiivne oli muidugi see et korter oli väga korralik, puhas ning möbleeritud, üsna inimsõbralik. Juht muidugi hoolitses meie eest esialgu väga hoolivalt-ostis meile lausa uued padjad, tekid ja voodipesud. Kurb oli muidugi see et pidime pisikesse tuppa end 4kesi ära mahutama.
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
ringi ja vedagu selle keskele kahe silmatäpi alla pikali kukkunud kuu - kas see näitab veel inimeste õnnelikkust ning kavalat päikeselaiku nende silmis, mis särab ka siis, kui päike ei paista? Kuidas tunda ära õnnelikku inimest? Tänaval jalutades neil ei ole näol pildile jäädvustatud hambaid paljastav naeratus ega otsa ette kleebitud vastavasisulist silti. Õnnelik inimene ei hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole pilt, ei veni ka inimeste suunurgad kõrvuni, kollased taevakehad silmis. Ei, nad on teistmoodi. Kui mitte öelda harmoonia, siis on õnnelik olemine seisund, mis heidab teistele kiiri enesekindlusest ja jagab head enesetunnet. Inimene on õnnelik siis, kui sisetunne teab kindlalt ette paremuse suunas liikumist, kõige elusse panustatu täislastil ülesmäge liikumist. Õnnelikkus ei ole emotsioon nagu kurbus või rõõm, ega ka hetk, mis mööduks ning mida
Rohkem turumajandust 1 http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160818/OPINION/160819811/AR/0/ Peeter-Koppel.jpgFOTO: Erik Prozes Et mitte ma head elu maha mängida, vajame rohkem turumajandust kui naabritel, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Pärast taasiseseisvumist on Eestil läinud majanduslikult väga hästi, et mitte öelda suurepäraselt. Võiks isegi väita, et majanduslikus plaanis oleme kollektiivselt loteriivõitjad, sest võrreldes kõigi nendega, kellega olime samal stardipositsioonil, on meil läinud kõige paremini. Inimarengu indeks (HDI) viitab sellele, et Eesti on inimarengult maailma riikidest 30. kohal, olles peaaegu kinni püüdnud näiteks Itaalia ja Hispaania ning olles sarnasel tasemel näiteks Tšehhi Vabariigiga, mille stardipositsioon oli faktiliselt meist oluliselt parem. Näiteks Ungari ja Portugal jäävad meist juba selgelt maha, rääkimata sellest, et endistest Nõukogude Liidu riikidest on taas kõige paremini...
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõp...
kirjandus, pole põhjust kõige on vaid teater. valedest kõige kujutav kunst, rääkida riigist. universaalsem (Malcolm ilusam. (Claude muusika, (Priit Pärn) keel maailmas. Muggeriddge) Debussy) arhitektuur, (Henry teadus, teater Longfellow) jne Meedia Meedia on Ajakirjandus on Reklaam on Reaalsus on saun, kus loetamatu ja 20.sajandi hakanud üha viheldakse kirjandust ei suurim rohkem okastraadiga. loeta. kunstivorm. sarnanema (PM) (Oscar Wilde) (M.McLuhan) sellega, mida kaamerad meile
Alguses, kui ma seda raamatut lugema hakkasin , tundus see igav. Aga mida rohkem ma loetud sain , seda huvitavamaks läks. Ilmuskumatuid kohti esines ka . See pole võimalik , et tuline laava kannab puust tehtud parve ülesse. Tohutu lainetuse peale jäid alati kõik mehed pardale, mis tundub natuke kummaline väikese parve korral. Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist : Jules Gabriel Verne sündis 1828 aastal, Nates-s Prantsusmaal. Jules Verne läks 1848. aastal Pariisi õppima. 1850 aastal lavastati tema esimene näidend. Kui Verne ülikooli pooleli jättis, pidi ta hakkama ise raha teenima. Ta teenis raha raamatute müügiga. Temast sai üks maailma
soovide, unelmate ja sihtide abil. Paljud defineerivad oma elu õigsust läbi usu, kuna tihtipeale on just religioonis väga kindlalt ära määratletud see nn kõige “õigem elu”. Inimloom on kujunenud selliseks, et kunagi ei tehta midagi üleliigset. Mis üleliigne- see järelikult kulutatud vaev, mida saaks kindlasti projetseerida mujale. Kuid see paneb mõtlema elu tühisusele. Päevast päeva tegutseda vaid nii, et hädavajalik saaks tehtud, normid täis ja siis….. See ongi kurb reaalsus. Mitte keegi ei suuda elu täielikult hinnata. Paratamatus on see, et mingil hetkel inimene siiski hakkab võtma kõike seda iseenesestmõistetavana. Kaob tõeline ilu hindamine, kogemuste ja hetkede võlu, sest pidevalt ei koputa peas mõte, et meie aeg on piiratud. Needsamad hetked, mis teevad elu väärt elamist, on meil loetud. Kui üks möödub, see tähendab, et oleme jälle ühe hetke võrra lähemal surmale. Mina arvan, et elu ongi just täpselt nii võrratu, põnev ja
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
selle, et Eesti poliitika ootab ainult paremat tulevikku, kuid seda ei paista kuskilt tulevat, nii et jääbki üle ainult elada hetkes. ,,eks ole see meiegi saatus siin Eestis: me ootame oma valget laeva ja peremeest" Taaskord peab tõdema, et luuletus on pigem mõtleva panev. Luuletusse lisab vürtsi kaasaaegne keelekasutus. ,,Tõsielu" Luuletus annab edasi mõtteid nähtud unenäost. Selles ühes unenäos, millest Rooste kirjutab, on ilus armastus, mis kaob kohe kui reaalsus endast märku annab. Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes
24% olid uue vaimsuse raamatuid lugenud. Religioonisotsioloogia kui teadus (1. küsimus: kas Jumal on olemas?) Sotsiaalkonstruktsionistlik lähenemine/sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine (sama). Mida on religiooni kohta võimalik teaduslikult uurida? Sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine jagab reaalsuse kaheks: see, mis inimestest ei sõltu, ja inimestest sõltuvad nähtused. Religioonisotsioloogia uurib seda, mis on inimestest sõltuvalt olemas. Sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud inimeste poolt inimesed loovad juba rääkimisega sotsiaalset keskkonda. Kui räägime, kontrollime nende usutavust. Püüame olla tõsiseltvõetavad vastandame, kohandame, vm. Loome ettekujutust maailmast (uudiste kuulamine). Võimu-, õigus-, haridus-, majandus-, religiooniinstitutsioonid. (Ka kohtunik kui amet on institutsioon.) Sotsiaalse reaalsuse loomise protsess on pidev, aga mitte alati teadvustatud. Sotsiaalkonstruktivism sõnana
regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186). Sotsiaalsed faktid on seega sotsiaalne reaalsus, mida indiviid ühiskonda sündides eest leiab ja millega peab arvestama sama tõsiselt nagu loodusnähtustega. Sotsiaalsed faktid jagunevad Durkheimi järgi nelja gruppi: 1) Ühised ideed ja tundmused (sh keel, uskumused, pika ajalooga traditsioonid); 2) Ideaalid, väärtuskujutlused ja normatiivsed arusaamad, millest lähtuvalt kujundatakse sotsiaalse käitumise praktikat; 3) Õigus sel määral, mil see on kooskõlas üldisemate väärtuskujutlustega ja kõlbeliste ideedega;
mingi eepilise draama poolt. Eepilised draamad ise on pärit nende olendite meelest (teadvusest), kes on mässanud Vaba Tahte seaduse vastu. Seetõttu baseeruvad need draamad austuse puudumisel vaba tahte vastu ja sellest tulenevalt ka empaatia puudumisel. 2. Eluvool on eepilisest meeleseisundist nii pimestatud, et ta arvab, et tema taju ei ole lihtsalt taju, mis on loodud tema enda meeleseisundi poolt, vaid et see ongi kõrgeim reaalsus. Teiste sõnadega — eluvool ajab segamini taju ja reaalsuse. Psühhopaat on absoluutselt veendunud, et tema viis elu näha on õige, võib-olla lausa ainuõige. Ja kui kõik teised inimesed ei ole sellega nõus, siis on teistega lihtsalt midagi viltu. 3. Eluvool on loonud oma isikliku allakäiguspiraali, mis on saanud nii tugevaks, et see koormab üle tema teadliku meele, annab tema tajule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
