Virtuaalmaailm ja reaalsus Elame kõik kiire elutempoga ja iga päev toob meile uut infot, nii negatiivset kui positiivset. Igaüks meist loeb ajalehti, sirvib ajakirju, vaatab televiisorit ja kuulab raadiot. Arvuti on muutunud lahutamatuks töövahendiks ning tihti ka ainukeseks ,,sõbraks". Kas virtuaalmaailm võib muutuda reaalsuseks? Kas reaalsus ongi virtuaalmaailmas? Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu
Kuid kahjuks praeguseks on see juba päris ebareaalne kuna oleksin pidanud juba nooremana korvpallis päris hästi läbi lööma . See on üks ideaalidest mis jääb mul kahjuks sinnapaika. Ideaalne kodu minu jaoks oleks suur maja, linnast väljas natukene. Kuskil vaikses külas. Suur tagahoov kus on väliköök, suur patuud, purskaev ja kõike muud. Majas oleks kindlasti 2 korrust, saun, suur ja avar köök ja veel palju tube. See kõik on tegelikult reaalsus , see kõik on võimalik mul korda saata ja saada oma ideaalkodu. Ideaalne oleks see kui võidaksin lihtsalt loteriiga miljoneid ja saaksingi oma ideaalkodu aga loteriiga võitmine , tundub minu jaoks juba ebareaalne kuna iga kolmapäev mängin aga ei võida, lihtsalt mul ei ole õnne. Naistest rääkides, siis ideaalnaist on vist praktiliselt võimatu leida. Reaalsuses vist ei olegi sellist naist ega meest kes oleks nii ideaalne, et tal lihtsalt ei oleks ühtegi negatiivset külge.
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Virtuaalmaailm ehk inetrenetimaailm, see on kui teispoolsus, teine koht, kus on võimalik jääda anonüümseks. Arvuti ja inetrnet on vahendid, mille kaudu me tänapäeval tõhustame oma suhtlemist, õppimist, töötamist ning ka võimalust kogeda meeldivaid emotsioone ja meelelahtust. Inetrnetis võid oma arvamust avaldada, kommenteerida, rääkida nii nagu Sa tegelikult arvad. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, seal saad privaatust, mida mujal sulle ei pakuta
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole.
Karm reaalsus läbi aegade Karm reaalsus valitseb meil kõikjal koolis, tööl, kodus ja väljas pool neid, lihtsalt vahepeal me ei märka ümber ringi toimuvat. Samas teine hetk, keegi nagu tuletakse meile seda meelde. Ajaloo vältel on realismisse süübitud ja tahetud inimesele ja lugejale mõistetavaks teha, et tegelikkus on väga jõhker, mis väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Selle kohta saab tuua palju näiteid. Ilma hariduseta naeruvääristatakse inimest. Dostojevski teoses ,,Idioot"
Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja
maailma ja otsib selgitust argistele asjadele, nagu äikese tekkimine ja vee voolamine jõgedes. Kuna teadus tegeleb füüsikalise maailmaga, siis üheks kriteeriumiks uue nähtuse uurimisel, on see et seda nähtust oleks võimalik mõõta mõne juba leiutatud füüsikalise instrumendiga. Kui selline vahend puudub on arvatavasti tegemist müstikaga või hoopis millegi muuga. Ma arvan et teadus on pigem reaalsus kui müstika ja selle kirjutisega üritan teile seletada, miks ma nii arvan. Kõigepealt räägin, mida reaalsus ja müstika minu arvates kujutavad. Reaalseks nimetatakse seda, mis tegelikult (päriselt) on olemas.Reaalne võib olla ka plaan, ülesanne või eesmärk, mille täitmine on tegelikult võimalik. Reaalsuseks võib nimetada kõike reaalset kokku. Iga inimene usub millessegi, üks usub Jeesusesse Kristusesse, teine usub, et
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud
Kaks Eestit kas tõesti reaalsus? Kodumaa see on midagi, mis võiks tänapäeva Eestimaal elavale noorele korda minna, millest tuleks rääkida kui pühamaast. Noorele inimesele eelkõige seepärast, et ta on osa järelkasvust, mis kujundab mõnede aastate pärast jällegi omanäolisema ühiskonna ja kultuuri. Vanematele inimestele peab kodumaa nii või teisiti korda minema, kuna see maa ei ole pelgalt maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii o...
edendada kultuuri arengut vaesemates piirkondades, et aidata neil tugevdada oma identiteeti, tõmmata ligi turiste ja luua töökohti sellistes valdkondades nagu sidusteenused ja meedia. Kultuuriprogramm ELi üks esinduslikumaid algatusi on kultuuriprogramm, mis praegusel kujul toimib ajavahemikul 20072013 kogueelarvega umbes 400 miljonit eurot. Kokkuvõte Globaalne kultuur on tänapäeva ühiskonnas reaalsus , sest demokraatia tõttu on piirangud kadunud ning barjäärid kaotatud. Inimesed on üksteise suhtes sallivamad ja tolerantsemad kui minevikus. Samuti on suur liikumivabadus, mis soodustab erinevate rahvuste segunemist.
TPL 2011 Sotsiaalse vahetuse teooria Teooria kohaselt põhinevad ühiskondlikud suhted materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede vahetamisel. Raha, edu, prestiiz, mugavus, armastus Aluseks turumajanduse mudel Ratsionaalsus Hüved ja kulud Emotsionaalne, psühholoogiline, materiaalne tugi Soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse kogemine Pingutused käituda sobivalt, truudusetus, hoolimatus, vaba aja puudumine, loobumine Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus Arusaamad põhivajadustest Mehe põhivajadus on seksuaalne rahuldatus.
Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi.
esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii kaua juba elanud ja seni pole ükski amet mind kõnetanud. Mind ümbritseb nii palju inimesi, kes on teinud valesid otsuseid ja töötavad alal, mis neile ei meeldi. Mina tahan, et kui ma oma tuleviku ameti valin, siis ei teki mulle kunagi pähe mõtet, et mulle ei meeldi see töö
kohale jõudnud. Inimeste arvamustel on teatud määradel suur erinevus, kuid igavust ja mõttetust seostavad paljud inimesed sarnaselt või koguni täpselt ühte moodi. Kõik inimesed on elanud läbi aegu, mis võivad tunduda igavad, olgu selleks ajaks siis tund, päev, kuu, aasta või isegi rohkem. Kui tekib olukord, kus inimesel on igavustunne, siis peab see olema mingile tegevusele järgnev ning seda igavat aega nimetatakse jällegi mõttetuks. Jällegi on reaalsus vastupidine. Olles jälle mõnes olukorras millele võib järgneda igavus, suudab teisel korral inimene juba ette mõelda, mis ta võiks edasi teha või mida ta võiks teisiti teha, et seda igavustunnet enam ei tekiks. Selliseid näiteid ja arutelusi on täpselt samapalju, kui on meie eludes tegevust. Juttu kokku võttes mainiksin ühe korra veel, et ükski elatud hetk või pikem aeg ei ole mõttetu
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmag...
Interneti võlud ja valud Internet on koht, kus saab kiiresti ja odavalt otsida seda, mida parasjagu vaja on. Selle kasutamine annab hea võimaluse inimesele end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline avameelsus on hea või hakkavad inimesed ennast liiga hästi tundma ja sellist võimalust kurjalt ära kasutama? Minu arust see oleneb inimesest. Kõik ei ole sellised. Need inimesed on rahulikud ja neil ei ole mingeid isiklikke probleeme, mida tahaks kuskil välja elada. Nad on enesekindlad ja endaga rahul. Ebakindlad noored tunnevad just interneti teel end enesekindlamalt, kuna nad ei näe siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võibo...
Vahe reaalsusega on selles, et oma tegelasi ja nende hirme suudab ta erinevalt omaenda reaalsusest kontrollida. Vähemalt esialgu. Raamatu tegevustiku hargnedes muutub kontroll tegelaste üle üha enam küsitavaks ja lõpuks muutuvad tegelased sedavõrd reaalseteks, et materialiseeruvad Ericu ellu. Tekib küsimus, kas fantaasia on reaalsem kui fantaseerija? Romaani lõpus arenevad tegelikkuse ja väljamõeldise suhted veelgi kaugemale, nii et senist lugu raamistanud peategelase Ericu reaalsus muundub väljamõeldiseks. Seda ilmselt tükkis romaani pärisautori Heiki Vilepi endaga. Raamatu kirjutamise käigus leiab peategelane endale nii töö kui elu mõtte. Hirmude põhjused on leitud, pahupidi pööratud, puust ette tehtud ja punaseks värvitud. Raamatu tegelased võivad kaduda. Nende hävitamisega autor romaani lõpupoole ka peaasjalikult tegeleb. Ülevaade autorist Sündinud: 27. märtsil 1960 Tartus Koakondsus: eesti Rahvus: eestlane
William James'i pragmatismi tõeteooria Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad.
Alkohol ei lahenda ühtki probleemi, kuid samas - piim ka mitte! Teeskava: Sissejuhatus - Mis ja milleks on alkohol? Lõik 1 - Üheks õhtuks on normaalne olla, aga siis koidab karm reaalsus. Lõik 2 - Mis on probleem? Lõik 3 - Miks tekivad probleemid? Lõik 4 - Kuidas pääseda probleemidest? Millised on valed valikud? Kokkuvõte - Tuleb olla ja proovida jääda tugevaks, olenemata kõigest.oled just SINA see, kes saab end aidata. Mitte keegi teine. Alkohol.. Üldsusele tuntud kui jook, mis teeb tuju heaks ja olemise mõnusaks ning kui on probleemid, siis kergeim pääsetee karmist reaalsusest. Kergeim tõesti, kuid kas ka nutikaim?
Juhtimise puhul võib impulsi andmine esineda emotsionaalse mõjutusena, näiteks läbi väljakutsuva eesmärgi sõnastamise, käsu või ! korralduse andmise, eeskuju näitamise või ka läbi juhi seisundi. Seega ei tohi juht unustada, et tema ülesandeks on selgelt väljendada oma tahet, andmaks töötajate panusele kindla !! suuna ja raamistiku ning rakendada optimaalset impulssi soovitud protsesside käivitamiseks. ! V Juhtimine on reaalsuse programmeerimine. Objektiivne reaalsus kujuneb otsustest ja tegudest, mida teeme meie ise ja meid ümbritsevad inimesed. See aga omakorda sõltub, millisena tajume ennast ja keskkonda meie ümber. Juhtimine on oma olemuselt juhitavate psüühika kodeerimine, uue subjektiivse reaalsuse tekitamine nii enda kui teiste peades (uskumused, maailmapilt, olukorra taju jmt) ja selle tagajärjel käivituva sündmuste ahela ka objektiivse reaalsuse ümberkujundamine.
Deduktsioon- üldiselt üksikule liikuv tueltusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 13. Dialektika- a. Antiikajal ja keskajal: filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu( kr. Dialegomai) abil(sokrates). b. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. ( tees+ antitees=süntees) 14. Monism- teooria, mille koahselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. F õp, mille koahselt olemas üks ja ainult üks substants. 15. Dualism- teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist. 17. Atomism- maailm koosneb aatomitest ja tühjusest( demokrites) 18. Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. 19
laiemalt. Oleme jõudnud nii kaugele, et sündmus või probleem on oluline pelgalt selle pärast, et see leiab meedias kõlapinda. Demokraatlik ajakirjandus levitab kodanike harimise kõrval tihti ka rumalaid või vähetähtsaid ideid. Meedia muudab teatud probleemid või sündmused aktuaalseks, mistõttu need näivad olulised, kuid pildid ei pruugi alati viitada reaalsele maailmale vaid loovad sageli hoopis reaalsuse illusiooni. Ma arvan, et me ei peaks meediat pimesi uskuma. See ligitõmbav reaalsus, mida mulle teleekraanilt pakutakse, tundub ahvatlev, sest see ei nõua pingutamist. Seda on lihtne aktsepteerida. Inimestele pakutakse illusioone, mis tunduvad olulised ja tõele vastavad. Paraku on meedia edastatud informatsioon alati osaliselt ebatõene ning kallutatud. Tegelikkuse mõistmiseks peame olema meediast pisut üle.
Seejärel mõistab, et tema ise on see, kes registreerib objektide toimet ta märkab iseennast, subjekti. Seejärel märkab, et tema ja maailma vahelt jookseb samuti läbi piir ja see oli üldse esimene eraldusjoon ning tõmmati sündides. Alles pärast psüühika emantsipeerumist reaalsusest, pärast subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena. Seejärel mõistab, et algupäraselt on vastamisi vaid tema psüühika ja reaalsus, tema kui subjekt, reaalsus kui objekt, ei muud. Selles tõdemuses avaldub mõtte kujul eksistentsiaalne moment. Seejärel mõistab ta, et psüühika ja reaalsuse koosolu ja vastasseis on funktsionaalne, ning märkab, et leidub ka vahendav seos: taju. Kõik kokku moodustab tajukujundi, mis on rohkem või vähem dünaamiline vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud. Eranditult iga inimene on mõtisklenud oma eksistentsi üle
vahetult oma mina olemasolu, ja seda mitte tunnetavate subjektidena, vaid kõlbeliste toimijatena. Me tegutseme ja tegutsedes teeme valikuid ning otsuseid; neid tehes kogeme me vahetult oma eksistentsi mitte empiirilise maailma objektina, vaid moraalivõimeliste olenditena. Ja kuna me oleme teadlikud kõlbelisest vastutusest oma tegude eest, siis oleme me teadlikud oma ajas pidevast minast. Kõlblus on ülim reaalsus Fichte uskus, et kõige oleva esmane ja põhimine olemus peitub tema kõlbelises iseloomus. Sellest järeldus veendumus, et inimeste esmane ja põhimine olemus ei seisne mitte selles, et nad on teadlikud enda poolt saadavast kogemusest ja seetõttu on ,,tunnetavad olendid", vaid selles, et nad tegutsevad teadlikult ja on seetõttu ,,kõlbelised olendid". Inimeksistentsi peamine koostisosa ei ole mitte mõistus, vaid kõlbeline tahe.
Diferentseerumine ja väljaliigendumine (seda ei küsi eksamis!!!!!) Difereintseerumine ehk mis on selle otstarve luhmann „massimeedia reaalsuses“ Meedia on autopoieetiline süsteem ehk loob end pidevalt uuesti ja on vaatlussüsteem, ehk sellega ostun ühiskonnale teenust Meedia loob tegelikkust – tegelikkus see mida me ise loome, ehk mida me usume teadvat, see ei ole reaalsus!!! Sõnum meediakommunikatsioonis Sõnum: Sisu- väited, argumendid Vorm – kuidas on esitatud ja korrastatud - Kui sisu vastab aktuaalsusele ja tõesusele siis kõneleme uudisest - Kui sisu vastab väärtusele, kõneleme arvamusest - Kui sisu kannab lõdvestust on meelelahutus Uudis Uudis pole see kui koer hammustab inimest vaid kui inimene hammustab koera (JohnB), uudsus
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline
◦ sümboliline mäng - alates teisest eluaastast, nt puukepist saab hobune, algul peab objekt olema sarnane tegelikkusega, hiljem mitte ◦ Piaget - toimub reaalsuse assimilatsioon ehk erinevalt jäljendamisest vormib laps tegelikkuse mängule sobivaks, mitte enda käitumist tegelikuga vastavaks, kaks põhistaadiumi ja hulganisti alastaadiume, alates oma tegevuse kordamisest mänguasjadega kuni kodu mängimiseni; I staadiumis ei oma reaalsus suurt tähtsust, II staadiumis sobitakse mängudes toimuvat rohkem reaalsusega ◦ siirdeobjekt - ese, mida laps armastab üle kõige ja võtab igale poole kaasa, nt tekk, mõmmi ◦ lapsed võtavad rolle soost lähtudes, suur mõju ümbritseval keskkonnal; juba 1,5 aastased saavad aru nimisõnade soolisust, nt emme-issi, 4-aastased suudavad eristada kokkuleppelisi soorolle, nt siduda triikraua naise pildiga
intellekti kui ka pragmatisti vaatenurgast. James jõuab tõe otsingul nii kaugele, et defineerib tõesed ideed - ideed, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada, verifitseerida. Kõige otsustavam erinevus ratsionalistiks ja pragmatistiks olemise vahel on nüüd kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on meile juba kõnelnud. Selle sisemise oivalisusena ei ole tõel meie kogemustega midagi pistmist. Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või
* Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad.
Eluajal avaldas L.oma metafüüsikast vaid ühe visandi, mis tekitas ka üsna suurt poleemikat. Metafüüsika rajaneb tema loogikal. Metafüüsika on filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. Tema metafüüsika mõistmiseks on kõige olulisem meeles pidada tema veendumust, et tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest eksisteerivatest osakestest. Metafüüsika kõneleb monaadidest, millest reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb. [3.] KOKKUVÕTE Gottfried Wilhelm Leibniz oli tõenäoliselt kõige mõjukam valgustusaja filosoof. Leibniz oli tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis- loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas
Teoreetiliselt põhineb antud teraapia küsimusi, mõõdik küsimusi ja valikulisi probleemi lahenduse Wittgestainilikule ja küsimusi, sh konsuldatsiooni murdavid protsessile. konstruktivistlikule filosoofiale. ja sekkuvaid sõnumeid. Reaalsus teraapia on arendatud välja Nõustamissuhe toimub Nõustaja püüab saavutada hea kontakti Põhineb kindlal Antud teooria välis 1960-l Dr. William Glasseri ja Dr. reaalsus teeraapias teatud ja sideme kliendiga, mis järgib teatavaid teoorial ja minevikust tingi G. L. Harringtoni poolt
Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.)
tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori
Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.)
Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.)
Absurdsus valmisasja kasutamine. Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Duchamp, Arp, Ray, Radnitzky, Höch Magritte, Dali, Mire, Max Ernst, Tanguy, Arrak, Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Toome, Malin, oad. Rousseau - reaalsus + fantaasia, Duchamp - pidevalt uuenduslikel radadel. Magritte - Veristlik suund ebareaalne reaalsus. Kõige ebaloomulik ruumikujutus, täpsus, naised, Tavalised tarbeesemed või kunstivõõrad äärmuslikum tegelikkus, ilustamata. Luuakse uut reaalsus, eksootiline loodus, vigane inimanatoomia materjalid. muu maailm olemasoleva kõrvale. Kõigil nägu varjatud.
Unengu reaalsuse tde! Meile anti koolis lesanne mtiskleda Jrgen Rooste luuletuse phjal. Pidime kohe ise vlja mtlema pealkirja ja kui ma pealkirja olin valmis melnud, avastasin - et kaine peaga ei suudagi mtiskleda sellisel teemal mis ma valmis mtlesin, ehk siis "Unengu reaalsuse tde!" ja leidsin et peab ise ka realsusest lahkuma (ehk siis pool liitrit kangemat hinge alla). Tavaline inimlik reaalsus on nilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused kll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui vimalik, kuna lhtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-psimine domineerib muutumise le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi tielikult allutada.
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust.
juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas. Mis juhtub, kui vang vabastatakse koopast? Ta eeldatavasti ei lahkuks omal valikul, sest on hirmunud, aga kui ta viiakse sunniviisiliselt välja, siis pärast natukest aega tema silmad harjuksid ära valgusega ning ta näeks päikest, kogudes tarkust, mida päikese valgus talle näitab
Ravimid: Ravis kasutatakse meeleolustabilisaatoreid, antipsühhootikume ning harvem kombinatsioonis teiste ravimitega ka antidepressante. Psühhoteraapia: Psühhoteraapia valik sõltub seisundist, haiguse faasist, kuid ka inimese eelistustest. Valida võib koostöös arsti või psühholoogiga kas hariva teraapia, käitumis- kognitiivse teraapia, perekonnapsühhoteraapia või stabiilses faasis ka psühhodünaamilise suunaga teraapia vahel. Müüdid ja reaalsus Müüt: Mania on mõnus seisund Reaalsus: Mania põhitunnused nagu meeleolu ning energiataseme tõus tunduvad üpris meeldivad muutused olevat. Kahjuks käib maniaga tihtipeale kaasa kergesti ärritumine ning ärevus, mis selle meeldivuse tahaplaanile lükkavad. Mõttetegevuse kiirenemine ning planeerimatu käitumine võivad mania seisundis inimese jaoks olla hirmutavad, kuna nendega võib kaasneda enda ja oma elu üle kontrolli kaotamise tunne. Müüt: Bipolaarne häire on väga haruldane
.. · Mõned laulud tsüklist: · 1. " Head ööd"- võõrana olen siia tulnud ja võõrana lahkun siit. Minnes vastu tundmatule tulevikule soovib ta oma armastatule head ööd. Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnnetu ja vaene, tühine ning nähtamatu leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana
uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused.
Kohandamine – skeemid muutuvad keskkonna mõjul. Kui kujutad endale laua peale pastakat, kruusi ja õpikut ja kujutad, et hakkad ükshaaval neid asju laua pealt üles tõstma. Kujuta ette, mis asendis on su käsi või käed, kui neid tõstma hakkad. Kui sa seda ette mõtled, siis mõistad, et su käeasend on iga protsessiga erinev. Oled kohandatud võtma seda nii, nagu õppinud oled. Tasakaal – teadmised ja reaalsus saavad kokku. Sensomotoorne periood Algab sünniga. Motoorsed refleksid – nt laps tõstetakse jalule ja ta hakkab tegema kõndimise moodi liigutus, samamoodi oskab ujuda. (0-1 kuud) Esmased tsirkulaarreaktsioonid (1-4 kuud) o Tegevus on eesmärgipärane. Nt hakkab pöialt imema. Algul on see kogemata, kuid tegevus muutub tahtlikuks. o Tahtmatult tehtu kordamine
Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste
mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna?
poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sündmused), subjektiivne reaalsus (poliitilised sündmused indiviidi ehk poliitikute/aktivistide ja kodanike poolt tajutuna), konstrueeritud reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja
on rohtu pea iga haiguse vastu, on võimalik ka depressiooni vastu tablette saada. Kas need ka tegelikult olukorda paremaks teevad, on omaette küsimus. Pigem muudavad kõik need valuvaigistid, antidepressandid, alkohol ning kõik muu saast, mida inimesed iga päev meeletutes kogustes sisse ajavad, aju mannatera suuruseks ning pole ime, et Eesti on täis selliseid geeniusi, kes arvavad, et purjus peaga rooli istudes teevad nad oma rahakotile taksoraha arvelt teene. Reaalsus on aga vastupidine õnnetusse sattudes tuleb katta kümneid kordi suuremaid kulusid, kui paarisajakroonine taksoarve. Rääkimata inimelu hinnast. Milles seisneb tantsusaate populaarsus? Kogu see hirmus reaalsus paneb inimesed põgenema oma igapäevaelust ning nautima midagi jumalikku, glamuurset, kättesaamatut. Selles osas ongi appi tulnud kavalad telemehed, kes on välja mõelnud lihtinimese jaoks kättesaamatu tantsusaate
Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures arutleme? Kas teadmine on võimalik? Kuidas me teame, et me teame? Kas moraalselt õigete ja väärade tegude (või väärtuste, või institutsioonide) vahel on erinevus? Kui jah, siis milles see seisneb? Millised teod on õiged ja millised väärad? Kas väärtused on absoluutsed või suhtelised? Üldiselt ja konkreetselt - kuidas peaksin ma elama? Mis on reaalsus ja milliseid asju võib kirjeldada reaalsetena? Mis on selliste asjade loomus? Kas mõned asjad eksisteerivad sõltumatult meie tajust? Mis on aja ja ruumi olemus? Mis on mõtte ja mõtlemise olemus? Mida tähendab olla keegi? Mida tähendab olla ilus? Kuidas erinevad ilusad asjad igapäevastest? Mis on kunst? 2. Tõeline teadmine on see, kui me teame, et me teame seda, mida me teame, ja et me ei tea seda, mida me ei tea. (Konfutsius)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
