********** ******* 11. klass ,,Veronika otsustab surra" Paulo Coelho Uurimustöö Juhendaja: ******* Väike-Maarja 2009 Sisissejuhatus...............................................................................................3 1.Paulo Coelho.....................................................................................4 1.1 Auhinnad ja tunnustused...............................................................5 1.2 Bibliogeaafia............................................................................6 2.Sisu kokkuvõte..................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud kirjanudus.............................................................
2009 -91, 85, 86, 88, 75-2013, vargused on vähenenud 12%, 2012- 15000, nüüd 14000 Tsaariajal oli õigusvastutus 12-aastaselt. Enesetapmised kui tundlik ühiskonna heaolu näitaja ENSVs oli suitsiidiinstituut, mida juhtib psühhiaater ning neil on ilmunud nende kogemusi kokkuvõttev raamat. Hingeabipunktid: eluliin (emotsionaalne tugitelefon 19-07) Laulev revolutsioon ilus aeg, üldine sotsiaalne optimism, saabus siiski kuritegelik reaalsus Suitsiidid erinevatel aastatel: I eesti ajal olid kõige õnnetumad majanduskriisi aastad. 1922 184 1923 186 1933 - 326 1934 - 337 1935 - 326 1936 - 308 1937 - 230 1994 - 600 2008 - 242 2009 - 269 2010 - 221 Suhtlemisel tuleb näha märke kõrgest suitsiidiriskist: Inimene hakkab sotsiaalsest elust kõrvale hoidma alko/narko tarvitamise suurenemine depressioon tõsine ärevus või sisemine rahutus suremisest või suitsiidist rääkimine
54 Eelarve e. büdzett (irw)- teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süstemaatiline kalkulatsioon 55 Eelarve menetlus hõlmab- eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve täitmine, muutmine aruande koostamine ja kinnitamise protsess, milleks kasut, erimeetodeid 56 Eelarvedefitsiit- summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid 57 Assingeerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 58 Eelarvele esitatud nõuded- ühtsus , täielikkus, reaalsus,avalikkus 59 Eelarve tasakaalustamise võimlused- kulude vähendamine maksude suurendamine, riigilaenude, võlapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt , lisavaheneid, varade müük , paberraha emissioon 60 Riigieelarve tululiigid- laekumised maksudest koormised, lõivud, trahvid jm, tulud tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest
on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord? Dualism ontoloogias – mis on see, mille suhtes ollakse dualistid? Dualism Substantsidualism Omadusdualism Dualism Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism Okasionalism Materialism Monistlik seisukoht – kogu reaalsus on materiaalne e. füüsikaline Ka vaimunähtused on materiaalsed, kuna nad on reaalsuse osad Kas saab anda materiaalset käsitust eranditult kõigi vaimunähtuste kohta? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb
printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus „Maailma asemel,“ 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja – seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja
Itaalias, kus ta ka praegu meelsasti peatub. Henzet iseloomustab siiani traditsioonilisem ooperikäsitlus – esineb nii neoklassitsistlikke elemente kui mõningates teostes ka Bergi ning itaalia ooperi (Puccini) mõju. Viimaseid võib märgata näiteks ooperis „Homburgi prints“ (1958; laval 1960; Bachmanni libreto 19. sajandi kirjaniku Heinrich Kleisti samanimelise näidendi alusel; ooperi on pühendatud Stravinskile). Selles segunevad reaalsus ja unenäod, vastandub vabadus ja vägivald, õigus teha valik ja allumine. Muusikas on kasutatud seeriatehnikat, vabatonaalsust, kontrapunkti; on olemas lüüriline alge. Väga edukaks kujunes ka Henze opera buffa „Noor lord“ (Der junge Lord; Wilhelm Hauffi jutustuse „Ahv inimese rollis“ alusel), mida iseloomustavad neoklassitsistlikud jooned, sh peamiselt klassikaline orkestrikoosseis.
Me ei suuda ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on meie mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju
pole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba. Selline olukord on jätkuva dialektilise arengu liikumapanevaks jõuks. Arengu seadus(dialektika) Hegel nägi kõike arengus ja kõike protsessi tulemusena. Tees antitees süntees tees "MIS ON MÕISTUSLIK SEE ON TEGELIK, MIS ON TEGELIK, SEE ON MÕISTUSLIK" Hegeli kolm võtmeideed, mis on mõjutanud kogu lääne mõtlemist: 1. Reaalsus on ajalooline protsess ja seda saab mõista vaid ajaloolise seletuse kaudu 2.Maailma ajalooline struktuur on mõistusepärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk dialektikas. 4 3.Võõrandumise mõiste oma enda tsivilisatsiooni rajades loob inimene igasuguseid institutsioone, seadusi ja ideid, mis hakkavad teda ahistama hoolimata tõsiasjast, et need on tema enda leiutatud.
lühiajalised plaanid. · Juhtimistasadi alusel strateegilised plaanid, operatiivplaanid. · Valdkondade alusel müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid 14. Mis on strateegiline planeerimine? Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. 15. Mis on taktikaline planeerimine? Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine. 16. Mis on operatiivne planeerimine? Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
Mitmene: edasi saab teist eklektik või integraal. 3. Relativistlik. 4. Pühendunud (ollakse viimaks). Kui praktikat tähtsustatakse üle, muutub see harjumuspärseks ja me ei õpi uusi lähenemise. Kui me reflekteerime praktikat saame küsida, mis teeb praktika heaks läbi teooria ja praktika. Sotsiaalpedagoogi ees on selline probleem, millele on palju lahendusi ja lähtub kliendist. Erinevad perspektiivid. Sotsiaalpedagoog vaatab haridust läbi sotsiaalsete prillide sotsiaalne reaalsus läbi hariduse. Uurimisparadigma võib olla kvalitatiivne või kvantitatiivne. Pole valmis lahendusi sotsiaalpedagoogilistele probleemidele . Perspektiivi võtmine-teooriad: 1. Teadvustatud perspektiivi arendamine 2. Perspektiivi säitilitamine 3. Võime muuta perspektiivi. Perspektiivide korrastamine on pidev metategevus igapäevaelus SP. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine: on oma iseloomuliselt pedagoogilised. Sekkumine on millegi tegemine
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamisel. Organisatsioonil on sotsiaalne identiteet, struktuur, strateegia ja tehnoloogia saavutamaks ühist eesmärki. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, marksonadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jalgima ja arvestama valiskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on...
on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.)
Tavaliselt küsitakse arvamust mingi kindla asja kohta ja siis tulemused üldistatakse. Usaldusväärsus sõltub palju küsimuse vormist. · Testid- võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda näiteks intelligentsi või isiksuseomadusi. 2. Korrelativsed uurimused- Korrelatsioon näitab, kui tugevasti kaks nähtust omavahel seotud on. 3. Eksperiment- eksperimentide käigus luuakse teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. 6. Psühholoogi tööeetika ja probleemid Psühhoteraapias on vaja, et klient avaks ennast ravi käigus. Selleks peab nõustaja olema usaldusväärne ja objektiivselt klienti julgustama. Kõike kliendilt kuuldut tuleb hoida saladuses. Psühholoogi eetikakoodeks- 1. Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. 2. Uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik. 3. Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul.
uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus
lõpptulemus on ootamatult traagiline. Birk Rohelind “Mina, Mortimer” • Sisu tutvustus • Mortimer on 23-aastane üliõpilane, kes avastab saatuse tahtel, et senine elu on olnud justkui klišeedest koosnev kaardimajake ja tema kontroll olukordade üle vaid illusioon. Nii saab alguse ärkamine – saabub luupainajalik reaalsus, mis vaheldub absurdimaigulise unenäomaailmaga.Kiiresti saab selgeks, kui kohutavalt keeruline võib tegelikult olla see, mis pealtnäha on tundunud nii lihtne. Ketlin Piirilinn “Sefiirist loss” • Sisu tutvustus • Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga,
2. Korduvus- üks kord mitu korda 3. Mõju - suur väike 4. Aeg - pikk lühike pikaajalised - kavandatud 5-10 aastale. Tegeleb tippjuhtkond, nad sisaldavad proriteete ja samme, mis vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; Strateegia määrab org. põgieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel järgmised omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. programmid, projektid. vahepealse kestusega - plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Nim taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist; Taktilisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Kui
Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001) Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat. Minu töö eesmärgiks on välja se...
Inimene sõnumite vastuvõtjana Inimene on võimelik töötlema ainult väikest osa infomatsioonist Ta ei erista, millisest allikast sõnumid pärinevad Intregeerib erinevatest allikatest pärinevad sõnumid (ka siis, kui turundaja neid ei integreeri) Tarbija kui aktiivne info töötleja Tarbija on õppinud vastu võtma ainult nii palju infot kui minimaalselt tarvis Taju on tarbija jaoks reaalsus, „objetiivset reaalsust“ ei ole olemas Tarbija ei võta vastu eelnevate teadmistega vastuolus olevat, nendega seostamata või enda jaoks ebaolulist infot Sõnumid akumuleeruvad (kogunevad üksteise otsa), mitte ei asenda üksteist Turunduskommunikatsiooni plaan Mis on eesmärk? Eesmärk on kavatsus; kuhu ma tahan jõuda Eesmärk peab olema võimalikult spetsiifiline Eesmärki peab olema võimalik mõõta Kommunikatsiooni eesmärgid
omistatud reaalne identiteet. Ei suudeta ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on mõistuse kategooriad, ilma milleta ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei osata kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju ega tunnetusega
pidama ning ajapikku mäluaugud kadusid. Lugedes nüüd tudengina üht lapsepõlves peetud päevikutest, leiab Evan end korraga minevikust. Järeldades, et see oli võimalik tänu päevikule, otsustab ta minna ajas tagasi, et muuta asjade käiku. Kuid iga kord olevikku naastes leiab poiss, et tema tegudel on ettearvamatud ja katastroofilised tagajärjed. 1.2. Sotsiaalsed faktid Sotsiaalseid fakte on antud filmis erinevaid kuna filmi ülesehitus on omalaadne ja jagatud episoodideks kus reaalsus on muutunud. Peategelase lapseea sotsiaalsed faktid on elu ühe töötava vanemaga (emaga) kes töötab haiglas med-õena, isa viibib vaimses raviasutuses. Elatakse tüüpilises ameerikalikus eramajade rajoonis, kasutuses olev sõiduk on päevinäinud ja patuga pooleks sõitev vanaraud. Majanduslik elujärg on alla keskmise kuid üle vaesuspiiri. Argipäevadel viibib Evan lasteaias/koolieelses haridusasutuses ning vabadel päevadel oma lapsepõlve sõbra isaga, nende elukohas
• nt. Pagar loob tordi, ehitaja maja, juuksed kammitakse soengusse jne. • Kes on loonud looduses olevate asjade otstarbekuse? (nt. silma nägemiseks jne) • Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata. • Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles)
vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale. 2. Konstruktivistlik õppimisteooria · B. F
Smuul palju ja rahutult, temast sai maailmakodanik nii loomingu kaudu kui ka reiside ja suhtlemise läbi. Sünnikoht jäi talle aga elu lõpuni kõige siduvamaks paigaks. Smuul oli inimene, kes tundis ja hindas oma juuri, ning selle tõdemisega on öeldud rohkesti olulist ka tema kui kirjaniku kohta. Muidugi olid käärid unistuste ja tegelikkuse vahel, olid lapse- ja noorukiea plaanitsused ja soovid, mis jäid täitumata või täitusid hoopis teisel kujul. Oli meri kui igapäeva reaalsus ja kui unistuste sinine kaugus, mis lakkamatult toitis tundemeelse rannapoisi kujutlusi. Oli rohkesti koloriitseid laialt maailma näinud meremehi, kelle jutustused, lood ja laulud neid kujutlusi omalt poolt täiendasid ja ergutasid, lisasid ränkade tormide ja mehiste tegude romantikat. Tekkis unistus merekoolist ja meremeheelust, aga see ei olnud ainus. Koolipoisiaastatest peale kirjutas Tooma perepoeg luuletusi ja jutte, ihaldusväärsena tundus ka keskkoolis edasiõppimine
detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm. William Shakespeare (1564-1616) - näidendid (36)kronoloogilist järjestust ei ole võimalik teha) 1)varasemad näidendid: "Tõrksa taltsutus", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu" jt 2)komöödiad ja ajaloolised näidendid, 3)tragöödiad ja problemaatilised näidendid, 4)muinasloolised näidendid. Temaatika - S eelistab jälgida elunähtusi esinevatest vaatenurkadest. 1)näilisus ja reaalsus 2 maailma - näiline ja reaalne maailm. Tegelased ei suuda eristada näilisust reaalsusest ("Kuningas Lear") 2)armastus (ka kodumaa või kuninga vastu) õnnelik suhe lõppeb tavaliselt abieluga ja abielu on harmoonia ja õnne sümbol; sageli kaitsetu kurja ees ("Macbeth", "Kuningas Lear") a)armastus kui inimloomuse vajadus armastada ja olla armastatud; b) armastus kui tohutu jõud, mis aitab parandada ja lepitada, aga ka hävitada, kui seda halvasti käsitleda. "Romeo ja Julia"
vallandab emotsionaalne mõtlemine samad tunded, mis tekkisid ka minevikus. Seega reageerib emotsionaalne mõtlemine olevikusündmustele, nagu oleks tegu minevikuga. Emotsionaalne mõtlemine rakendab ratsionaalse mõtlemise oma teenistusse me püüame mõistuspärastada, ratsionaliseerida oma tundeid ja reaktsioone, õigustada neid käesolevast hetkest lähtudes, ilma et teadvustaksime emotsionaalse mälu osakaalu. Seisundispetsiifiline reaalsus. Kokkuvõte Emotsionaalne mõtlemine on seisundist sõltuv, dikteeritud mingil hetkel domineerivast spetsiifilisest emotsioonist. Kui oleme romantiliselt meelestatud, käitume täiesti erinevalt sellest kui oleme vihased või tunneme end hüljatuna. Emotsioonide mehhanismide puhul on emotsioon seotud kindlate reaktsioonide, mõtete, isegi mälestuste kogumiga. Intensiivne emotsioon toob tekkimise hetkel selle kogumi jälle esile.
mängudes iga mäng oma hierarhiat. Intellekti tuleb kasutada igas mängus, kuid mõningates mängudes võiks see olla teisejärgulise tegurina. Mängus arenevad kõige intensiivsemalt mõtlemine, emotsioonid, suhtlemine, kujutlusvõime ja teadvus. Mäng pakub lapsele emotsionaalset heaolu, võimaldab realiseerida erinevaid püüdlusi ja soove, ennekõike soovi käituda nagu täiskasvanu, soovi asju kontrollida. Teine funktsioon - kompenseeriv - põhineb asjaolul, et mäng on nagu teine reaalsus, mis esindab püsivat saarekest tegelikus elukaoses. Ta annab lapsele ahvatlevat võimalust avaldada võimed, milliseid on raske rakendada täiskasvanute maailmas (, 1990, viidanud 1999). Mäng on samuti lapse jaoks: · Distsiplineerimise kool. Kui lapsel on raske seista paigal isegi kaks sekundit, siis mängulises situatsioonis teeb ta seda rõõmuga. Näiteks: Meri on rahutu - jälle täies hoos - kaks täies hoos - kolm. Seisa
olemasolu õigustus. Missioon on rohkem suunatud olevikku. Eesmärke liigitatakse o Pikaajalised (tavaline dimensioon 3-5 aastat) see on strateegiline dimensioon juhtimises o Lühiajalised (suunatud kiiretele, lähema aja tulemustele) see on taktikaline dimensioon juhtimises Nõuded eesmärkidele o Konkreetsus · Mõõdetavus · Omavaheline kokkusobivus organisatsioonis · Reaalsus, saavutatavus · Tähtajalisus Strateegilised eesmärgid o Suurem turuosa o Kõrgem toodete kvaliteet o Kindlam positsioon harus o Madalamad kulud võrreldes konkurentidega o Kõrgetasemeline klienditeenindus o Tarbija igakülgne rahulolu jne Ingliskeelses kirjanduses on sõnastatud põhimõte, et eesmärgid peavad vastama SMARTreeglile, st olema: o S (specific) konkreetsed, eriomased
kuid samad on ilu ka abstraktne mõiste, kuna teda ei saa pakkida nt. kui mina kaotan Jaani usalduse, siis ei kaota Jaan usaldust, vaid mina kaotan usalduse müstika: kui ülendame, on tegemist maagiaga, kui alandame, on tegemist müstikaga. Allegoorilise praktikaga seotud ka teine võimalus. Viimane praktika metakeel: 4. alltekstuaalne teistsugune reaalsus, mingisugune teine reaalsus. Raha raha on märk. Kui meil on märk, peame teadma, mida ta tähendab ja millele osutab(mis on tema signifikaat) ja alles siis saame rääkida rahast. Mis on raha signifikaat(sisu- semantiline struktuur, üks võimalus seda kätte saada on tõlkida see)?: 1 EEK on 1:15.6 Tähendus ja mõiste (12.12.08; Katre Pärn) Tähendus: kui semiootikas räägitakse tähendusest,siis kohtame suurt mõistetekimpu ja tähendus ise on nende seas küllaltki harva
Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest Nominalism teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskajal põhilise probleemistiku filosoofias. Objektiivne 1. tõeline, erapooletu. 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. Ontoloogia metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas. Panteism jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. Ratsionalism teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism Realism 1
sama. Luuakse ühtsete standartite järgi kunsti. Pseudo-individualisatsioon- see strateegia osutab sellele, et kultuuritööstus varjab seda kuidas kunst/muusika on meieni toodud. Kapitalis toimib uue paasil, midagi mis on uus. Standartiseeritud kunst tekitab inimestes standartiseeritud reaktsioone. Kultuuritööstus näitab meile maailma, nagu see võiks olla. Nautimis rutiin, naudingut esitatakse meile läbi rutiini. Sotsiaalne tsement- hoida reaalsus nii nagu see on, et inimene aksepteeriks maailma paratamatusena. Adorno jaoks on tantsu muusika sama mis marsi muusika, sest sellel on sarnane rütm ja see mõjutab inimest. Teatud harmoonilised võtted tekitavad inimeses kaastunnet. Adorno ei olnud ainus kes rääkis massikultuuris, kuigi ta kasutas teist sõna. 18.02.2015 Marcuse- ta jäi ameerikasse ja jäi seal nö superstaari staatusesse. Ta
· Saada juhiseid, kuidas tulla toime kliendipoolse survega · Täpsemalt doseerida abi · Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks · Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust KUIDAS tekib? · kliendi-toimija-kohtumise konteksti (majanduslik, sotsiaalne taust jne) koostoime, üldistus, neist igaüks on SOTSIAALSELT KONSTRUEERITUD ootuste, kultuurinormide ja käitumismustrite kaudu. · sotsiaalne reaalsus kujundab ning mõjutab sotsiaaltöötajat ja klienti · ST ja klient on osa reaalsusest ning mõjutavad läbi INTERAKTIIVSE SUHTE omakorda reaalsust · reaalsus mõjutab teooriaid NB! ST EI OLE KATALÜÜTILINE PROTSESS, kus STja ise ei muutu. Praktika ja teooria on alati omavahel seotud, teooriat kontrollitakse praktikas ja arendatakse seda edasi. Igas teoorias on alati olemas järgmised praktikas esinevad aspektid :
-mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud.
(?) eri populatsioonid erinevad omavahel ainult mitteristumise poolest; kõigi teiste tunnuste (ka molekulaarsete) poolest on nad praktiliselt sa- mad, erinevused on palju väiksemad kui sama liigi omavahel ristuvatel isen- ditel. Liikidevahelise erinevuse aste on erineva mastaabiga eri organismi- rühmades (taimed, linnud, teisseened, jne.). Nii võimegi liigi reaalsuse probleemi kohta väita: ühise päritoluga (monofüleetiliste) isendirühmade esinemine looduses on reaalsus, nende nimetamine liikideks on aga mudel, mille on loonud inimene. Enamusel juhtu- dest on see mudel ilmselt vastavuses reaalsusega (kuid pole mitte reaalsus ise). Varasemad (näit. Linné) seisukohad liigi ühemõttelisest reaalsusest tuginesid eelkõige napile infole liikide varieeruvuse kohta, samuti filo- soofilis-ideoloogilistest eelarvamustest. 1.1.6. Elusolendite esinemine liikidena on ilmselt seoses nende ehituse
Ego Id Teadvus Super-Ego Mitteteadvus Laps-nooruk Alateadvus Imik Peeglifaas Täiskasvanu Subjekt enne tema enese Mina sündi Tähistatav Auk kõnes Tähistaja Lihtne puhas Reaalsus on algselt olemasolev, selle juurde kuuluvad instinktid, vajadused jne. Ta ei saa olla ei hea ega halb. Ta on samaaegselt piiritletud ja absoluutne. Suhtes Reaalse ja Sümboolse vahel ja nende suhete tulemusel tekkiva maailma vahel sõltub kõik subjekti positsioonist. Subjekti positsiooni aga määrab eelkõige ära tema koht sümboolsuses (see määratletakse ära sümboolsest maailmast kõne maailma). Ego tuumaks on verbaalne nimetus. Kujuteldav ja reaalne tegutsevad ühel tasandil
Nad uskusid, et nii toimides ei eksi nad Jumala tahte vastu ja see viib neid eesmärgini. Eesmärgiks oli oma hinge päästmine ja taevariiki jõudmine. Kogu kirjavara oli suunatud sellele, et inimesed saavutaksid Jumala õnnistuse ja pääseksid taevariiki. Kirjavara näitas neile teed taevariiki. Kõige tähtsam oli kirjatüki õpetlikkus. Meisterlikkust hinnati väga kõrgelt mida parem tekst, seda libedam tee taevariiki Kirjandus ei kirjeldanud igapäevast elu-olu. Reaalsus oli vaid võrdluseks või selleks, et hoiatada, kuidas ei tohiks elada. Kiievi periood oli väga loominguline ja intensiivne. See oli mitme traditsiooni kokkusulatamine. See tugines Bütsantsi-Kreeka traditsioonile, mis oli kõige rikkalikuma kultuuriga traditsioon. Palju oli tõlkekirjandust. Lõviosa ongi keskaja kirjandusest tõlkekirjandus. Originaalsus polnud tähtis. Keegi ei tahtnud olla originaalne, vaid hoopis hea kristlane. 13
küüni. mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad. mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Kant defineerib, et mõistuse ideed on tunnetusevälised regulatiivsed printsiibid, "mille eesmärk on viia meie arurakendus kõikeläbiva kooskõla, täielikkuse ja sünteetilise ühtsuseni". Varasema metafüüsika kriitika
MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 ...
julgeolekust, kuna võimaliku rünnaku objektideks on arvutitel põhinevad side- ja juhtimissüsteemid, registrid, meie harjumuspärast eluviisi otseselt ja tõsiselt mõjutavad infrastruktuuri sõlmpunktid. - Eesti küberruum on avatud keskkond, mille tugevus ja kaitstus sõltub iga inimese ja infosüsteemi omaniku suutlikkusest ning valmisolekust kaitseks. Rünnakud arvutivõrkude vastu on igapäevane reaalsus ja see mõjutab meie tavapärast elu tõsiselt. Arvutivõrkude töö häirimine on nii kuritegelikule maailmale kui terroristidele järjest ahvatlevam viis ühiskonda destabiliseerida. 2. Kaitsetahe - Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnete tõrjumisel osutusid erakordselt edukaiks juba selleks ajaks väljakujunenud vabatahtlikud küberturbe spetsialistide võrgustikud, kus aktiivsemate ettevõtete ja organisatsioonide infoturbe eksperdid mitteametlikult koostööd tegid.
Referaat ,,Kultuur on ennekõike paljusus." (L. Meri) Taoism Koostaja: Rene Tuvikene Varstu 2006.a Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Kaanon........................................................................................................................................5 Kujunemine maagilisteks rituaalideks........................................................................................6 Taoism ja kristlus...............................
mille väärtust mõõdab kasulikkus ja tarbimisvõime. Edukusefilosoofia ja utilitarism heiastub hariduspoliitikas, kus tahaplaanile jäävad sotsiaalsed probleemid ja unustatakse vaimsed väärtused ning isiksuse terviklik harmooniline areng. Sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid aga kasvavad. Suureneb marginaliseerunud inimgruppide hulk: tööpuudus, vaesus, katkenud haridusteega tänavalapsed, inimesed, kes püüavad mured unustada meelemürkide abil, on reaalsus nii arenenud riikides kui ka tänases Eestis. (Kraav , Kõiv 2001) 11 Väärtuste süsteem määrab vahendite valiku oma vajaduste ja huvide rahuldamisel. Seega määrab ära püüdluste eelistused. Väärtuste konflikte tekib tavaliselt erisuunalistest väärtustraditsioonidest. Oluline on teadvustada väärtusi. Teravkonflikt võib tekkida individuaalsete väärtuste, ametialaste väärtuste ning töökollektiivis
verd elu jaoks kadents kants Fujii Sadakazu Poeet ja õpetlane, Genji monogatari uurija, Debüütkogu ''Kohanimed maa sisse tagasi'' Viimane luulekogu ilmus 2005. aastal ''Kami no koinu''. Eesti keeles luulekogu ''Titt maksab kätte'' Masaoka Shiki (Kaasaegne luule)-haiku ja tanka moderniseerija. Nägi luule ja loodusesuhetes 3 liini- ¤shasei(tekstid elust) ¤selektiivne reaalsus ¤makoto(tõelisus). Arvas, et poeet peab keskenduma uurimisele. Impulssi peab saama lihtsatest asjadest ja samuti lihstalt need lugejale ära seletama.
Kuid nad ei moodusta kunagi sel viisil koos olevat paari, nagu on kangelased "Don Quijotes". Üheski rüütliromaanis ei ole kannupoisil sellist kaalu, mis on Sanchol don Quijote kõrval. Don Quijote ja Sancho kuuluvad jäägitult ühte, moodustavad duaalse kujundi, kaksiksümboli, mille üks pool, kui see romaanist välja jätta, tühistaks korrapealt teise poole ning seega kogu sümboli ja romaani. Reaalsus don Quijote sümbolis vastandub Sancho sümbolile. Don Quijote - see on unistused, ideaalid, kõige madala ja labase põlgus, võime ohverdada oma füüsis täielikult ülla ja puhta ideaali teenimisele. Don Quijote on ka renessanslik edasitung, seiklusiha, valmidus võitlusteks ja lahinguteks, avastusteks ja vallutusteks. Sancho - see on kokkukuuluvus maaga, alalhoidlikkus, traditsioon, rahvalikkus, rahuarmastus, naljad ja kõnekäänud, mis
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
Need kolm ei ole kolm eraldi kõnetegu, vaid ühe kõneteo Neid dimensioonid neid ei saa teistest eraldi sooritada. Ütluses võib alati Kood (=reeglid) tagab, et määrmatuse (korrapäratuse) leida neid aspekte. asemele astub tõenäosuslik kord. 4 Semiootikakoolkonna kommunikatsioonikäsitlus See ei ole objektiivne reaalsus, vaid ainult . Semiootika keskne termin on ,,märk. Märkide ja nende Kood on , mis võimaldab kommunikatsioonis toime osalejate vastastiktoimet (interaktsiooni). uurimist nimetatakse semiootikaks. Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti: midagi lõplikku.
Nigeris, näeb end flmis ,,nii näitleja Edward H. Robinsonina ja ühel hetkel ka kuulsa poksija Sugar Ray Robinsonina"36. Ehkki niinimetatud näitleja tõelise nime saab vaataja teada alles lõputitritest, on Robinsoni lugu samal ajal ikkagi Ganda lugu. Filmis Robinsoni meenutused Indo-Hiina sõjast, noorena kodust ära jooksmisest, vaesusest, rahulolematusest oma praeguse eluga see, nagu ilmneb Rouch'i kommentaaridest filmi tausta kohta37, on Ganda reaalsus. Eriliselt huvitav on Jean Rouch'i lahendus filmi heli osas, sest Moi, un noir võeti üles ilma sünkroonhelita. Et seda kompenseerida, näitas Rouch filmitud materjali oma tegelastele- näitlejatele, ning lõpuks andis loo kangelasele Robinsonile/Gandale mina-vormis kommentaatori rolli. Viimane domineerib nii pildis kui kõlas, kommenteerides ja helis välja mängides kõike toimuvat (omamoodi filmi teadvusvool). Rouch ise jätab endale selguse tooja rolli
Neil pole õigus, nad eksivad! "... tema hulljulge vastutustundetuse eest," tänitas tähtis hääl, ,, ... meie usina kajakatõu üllaste traditsioonide kahtluse alla panemise eest!" Reeglina tähendas häbiposti minek, et ta heidetakse välja ühiskonnast, kihutatakse üksildusse KAUGETE KARIDE taha. ,, ... kunagi, ühel päeval, kahetsed sa oma põikpäisust, Jonathan Livingston, ja mõistad, et tühja taga ajada ei tasu. Elu on mõistetamatu ja jääb mõistetamatuks, välja arvatud reaalsus, kuhu oleme pandud randu koristama ja rappeid sööma, et hoida hinge sees viimse viivuni, kuni see kehas püsib." Endast lugupidav kajakas ei lasku ealeski vaidlusse PARVEGA, ent Jonathan ei suutnud vaikida. "Vastutustundetus!" karjatas ta. "Vennad, kas merikajakal saab olla rängemat vastutust kui leida ja järgida oma kõrgeima lennu aadet?! Tuhandeid aastaid oleme üksteist tuuseldanud kalapeade pärast, nüüd
Alberto Burri (1915) Karl Appel (1927) Wols (1913-1951) 20.saj neodada Sotsioloogiline reaalsus, reaalsed materjalid, Yves Klein (1928-1962) (1960ndad) individualismist loobumine, sinine, katkiste Jean Tinguely (1925-1991) viiulitega kompositsioonid, kirjutusmasinad, Arman (1928) fotoaparaadid, liikrusmärgid, elektrilambid César (1921) Jasper Johns (1930)
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe III kursus REFORMATSIOON KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad välja toodud (peamiselt selles osas, mis puudutab Kristuse kohalolu armulauas ning missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike li...
selliseks. · EELNEVUS - eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib jrg aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi) · KVALITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud otstarbeks · KVANTITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud summas · AVALIKKUS - eelarvemenetluse etapid oleksis avalikud. Avaldatud Riigi Teatajas. · REAALSUS - arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 44. Riigieelarvega seotud mõisted: · EELARVE PERIOOD - ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib; 1 aasta · EELNÕU - kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt; · MENETLUS - eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab ca 2 aastat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
