Kunstnikud maalisid Pariisis ja selle äärelinnades, Normandias ning Ile-deFrance'is Seine'i ääres, maakohtades ja mererannas. Uute värviaistingute otsingul reisisid kunstnikud ringi (Claude Monet käis Normandias, Londonis, Hollandis). Sageli maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta- ja päevaaegadel. Teoste pealkirju täpsustasid kohanimed, aasta- või kellaajad. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest maalisid kunstnikud hobuseid, raudteid, sildu, pargaseid, purjekaid, lippe, suitsu, taevast, pilvi, tantsijannasid, vett ja peegeldusi selles. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Impressionistid loobusid frontaalsest vaatepunktist ja sügavuseillusioonist. Nad kadreerisid pilte sageli ülalt- ja altvaates. Piirjooned, tihedus ja ruumilisus hajuvad liikumises ja valguses. Impressionistid püüdsid maalidel kujutada valguse muutlikkust ja suurtest ühevärvilistest pindadest
Lõuna-Korea (12,44 mln bt ehk 39,7%) järel teine laevaehitusmaa, kusjuures Jaapani osakaal maailma laevaehituses on langenud poolelt 1975. a kolmandikuni. Kergetööstus Traditsiooniliselt on Jaapani töötlev tööstus arenenud Keihini, Chugoku, Hanshini ja Kita- Kyushu piirkonnas. 1950. aastatel alguse saanud kiire majandusarengu käigus on tööstus mööda kiirteid ja raudteid nihkunud teistesse piirkondadesse. Töötlevas tööstuses domineerivad selgelt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted töötajate arvuga kuni 300. 2004. a statistika kohaselt kuulus sellesse kategooriasse 99,4 % töötleva tööstuse ettevõtetest, varustades tööga 73,6 % antud valdkonna töötajatest. Olulisemad valdkonnad töötlevas tööstuses on elektriseadmed (18,3%), transpordivahendid (15,8%), masinaehitus (9,8%),
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. ...
-Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. -Tänu sellele jäi siinne rahvas kehvemale elujärjele, mis hakkas paranema alles Eesti Vabariigi ajal. 37.Majanduse areng 1870-1914: Raudteede rajamine -Eesti majandusellu tõi suuri muutusi raudteede rajamine. -1870.a.valmis esimesene Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburgiga. -Uue sajandi algul sai raudteeühendus Tallinnaga ka Haapsalu. -Ehitati ka kitsarööpmelisi raudteid. -See ühendas Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga. -Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka susekubermangudega, samuti Läti aladega. -Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. -Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad
mõndagi harivat. USA kahes võib-olla, et isegi tähtsaimas linnas on vaadata palju asju, kuluks ilmselt kuid, enne kui jõuaks kõike huvipakkuvat näha. Tähtis on aga reis varakult ette planeerida ja varuda parajalt aega. Transport Ameerika Ühendriikidel kui maailma suurriigil on kõrgelt arenenud transpordivõrgustik. Kõigi teede pikkus ületab 6,5 miljonit kilomeetrit, raudteid on 226 427 km, lennujaamu on 15 079. Kõik need näitajad on maailmas suurimad. Lisaks on USA-l ligi 800 tuhat km toruteid ja veidi enam kui 41 tuhat km veeteid. Tähtsaimad sadamad on Los Angeles, Long Beach ja New York. Joonis 16 näitab tähtsaimaid teid USA-s. Joonis 16: USA tähtsaimad teed Kokkuvõte Ameerika Ühendriigid on maailmas pindalalt 3. ja rahvaarvult samuti 3. riik. USA on
aega varustuse ja lisajõudude järeletõmbamiseks. Rinde ajutine stabiliseerumine tõi enesega kaasa lahinguid ka nendel Eesti aladel, mis olid veel Nõukogude vägede kontrolli all: Nõukogude võimude poolt parteiaktivistidest ja mobiliseeritutest moodustatud hävituspataljonid teostasid Eestis nn põletatud maa taktikat, hävitades tööstusobjekte, sildu ja raudteid ning teostasid terrorit (neis hukkus u 2000 inimest). Varem ennast metsades peamiselt varjanud eesti metsavennad hakkasid rinde lähenedes ründama väiksemaid vene üksuseid ning suutsid u 20 väiksemas kohas võtta võim üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavennad osalesid aktiivselt ka Tartu vabastamisel. Soomest Eestisse saadetud eestlastest koosnev luurerühm „Erna”,
Eestlased olid relvitud ning neid rünnati mitmelt poolt(Venemaa, Inglismaa). 7. 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun enamlaste poolt. Selle eesmärk oli see, et teised inimesed arvasid, et tegu on kodusõjaga, kuid tegelikult enamlased ründasid Eestit seestpoolt. 8. 1919 a. jaanuari algul läksid Eesti Vabariigi väed üle vastupealetungile. Appi tulid Soome vabatahtlikud, võitlustahe Eesti vägedel kasvas. Raudteid kontrollisid soomusrongid. Vägede liikumine ja varustamine toimus rongide kaudu. 9. 1918 a. detsembris läksid rindele vaid vabatahtlikud: gümnasistid ja üliõpilased. 1919 a. algul kujunes neist välja löögijõuline armee. 1918 oli vaid paar tuhat võitlejat, 1919. a. veebruariks oli 30 000 meest. Soomest tuli 3700, Rootsist 220, Taanist 170 meest. Võitlusvaim muutus suuremaks. 10. 1919 aasta jaanuaris korraldati natukene väed ümber, tuli abivägesid. 11
Tehnika areng mõjutas sõjanduse arengut mitmeti ja samal aja ka vastuoluliselt. Ühest küljest muutus sõjapidamine efektiivsemaks, seega ohvriterohkemaks.Teisalt tõid paljud uuendused sõja tsiviilühiskonnale lähemale ning aitasid osaliselt sõjakoledusi leevendada. Napoleoni sõdade järel andis aurumasina kasutusele võtt oma panuse maa- ja meretranspordi ümberkujundamisele.Sõjanduse seisiukohalt oli raudteede ehitamine äärmiselt oluline, kuna armee ümberpaigutamine mööda raudteid tegi lõpu pikaajalistele ja kurnavatele marssidele ning sõjavägi jõudis lahinguväljale puhanuna. Raudtee sõjaline tähtsus ilmnes juba 1859. aastal toimunud Prantsuse-Austria sõjas, kus Prantsusmaa suutis 120 000 mehelise armee transportida lahinguväljale 11 päevaga, mis tolle aja kohta oli uskumatult kiire. Kuid ühteaegu tõi see konflikt esile ka raudteega seotud probleemid -- mehed suudeti küll kiiresti kohale transportida, kuid nende varustamine jäi soiku
rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel. Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 400 km. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole
impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
Poolas ja Hollandis. Teised väidavad, et Austria,Tsehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia ning teiste Balkaniriikide endale võitmine tähendas seda et Hitleril oli tarvis maavarasid ja toitu pikaks sõjaks. Siin lähevad inimeste arvamused lahku. Välksõda Poolas Poola kaitsestrateegia oli väga halb. Nad ootasid Saksa rünnakut ja said selle. 1 Septembri hommikul ründasid Saksa pommitajad Poola raudteid ja muid tähtsamaid ehitisi ning pärast seda tungisid väed sisse. 8 kuni 10 Septembrini piirasid Sakslased Varssavi sisse ja 20 Septembriks olid ka Vene väed Poolas. Oktoobri 15 päevaks oli kogu Poola, Saksa ja Nõukogude vägede käes. Võlts sõda Poola kaotamisega kaasnes niiöelda võlts sõda, kui Inglismaa ja Prantsusmaa püüdsid pääseda samast kahjust, mis oli neid tabanud esimeses maailmasõjas. Hitler pakkus küll
Toodeti rohkem, kui oli tarbijaid. Hinnad langesid. Sai alguse tööpuuduse kasv (inimesi polnud vaja). Eesti vedas välja põllumajandustoodangut. Hind maailmaturul oli langenud, kui teised riigid kaitsesid oma turge ning tõstsid tollimakse, seega kadus Eesti jaoks välisturg. Kadus ka suurel määral siseturg. Abinõudena kasutati riiklikke hädaabitöid. Ehitati suuremahulisi raudteid, maanteid, lennujaamu jne. Tallinnas istutati haljasalasid juurde. Peamiseks abinõuks oli Eesti krooni devalveerimine (1933). 35%, valitsuse juhiks oli Jaan Tõnisson. Rahvas sellele eriti nagu positiivselt ei vaadanud ja Tõnissoni valitsus sunniti samal aastal tagasi astuma. Sisepoliitiline kriis erakonnad kisklesid omavahel, millele aitas kaasa erakondade paljusus. Poliitikute vastu valitses usaldamatus
Sõja algus vähendas ta mõju ja 1943 tõrjuti ta valitsusest lõplikult välja. Töösturitest oli mõjukaim Gustav Krupp von Bohlen und Halbach, kelle tehased said enim sõjalisi tellimusi valitsuselt. Kruppi tehased kasutasid ka koonduslaagrite orjatööjõudu, Gustavi poeg Alfred Krupp von Bohlen und Halbach mõisteti selle eest hiljem sõjakurjategijana vangi. Hitleri valitsus pani suurt rõhku ka infrastruktuurile, ehitades uusi teid ja raudteid. Esimene kiirtee (Autobahn) valmis Kölni ja Bonni vahel 1932 ja peale Hitleri võimuletulekut asuti looma kiirteede võrku üle Saksamaa. Tollal muutus populaarseks ka autode võidusõit, milleks oli tarvis heas korras teid ja riik oli valmis seda sponsoreerima. Suurim autotootja oli Daimler-Benz AG. 1938 alustati Volkswagen Käfer'i (VW Beetle) tootmist, selle looja oli Ferdinand Porsche. VW Käferi tootmiseks asutati 1937 uus firma, Volkswagen AG, mille
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
Arenenud kooperatiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi 23. I maailmasõja mõjud Sõtta mobiliseeriti üle 100 000 eesti mehe, neist langes ja suri haavadesse ning haigustesse 16 000 Maailmasõja ajal ehitati Eesti randadele ja saartele rannakaitsekindlusi, rajati laevatehaseid, sadamaid, raudteid ja maanteid Maailmasõjas õpetati Venemaa sõjakoolides välja üle 2000 eesti ohvitseri, kes said meie vabariigi loojaiks Vabadussõjas Tootmine korraldati ümber vastavalt sõja vajadustele – tööjõupuudus, kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd, palk väiksem, streikimine keelati
4. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseerinud tsooniks, et SM täidaks lepingu tingimusi 5. PM võttis reparatsioonide katteks maavarasid I MS oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledusteks ei toibunudki Palju oli vaja remontida maanteid ja raudteid, üles ehitada pommitamises viga saanud linnu Sõda tõi kaasa suure languse tööstuses, mistõttu kadus ka palju välisturge ja investoreid Kokku varisesid A-U, VM ja SM, mille varemetele keskis hulk väiksemaid rahvusriike Toimus muutus jõudude vahekorras, esile hakkas tõusma USA Sõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla läähe tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
oli oluline mõju, nii et isegi tsaarivõimud seda kui ,,eesti-soome separatismi" hakkasid jälgima. Soome külalised kirjutasid oma muljetest Soome ajakirjanduses laiemalt, kui kunagi varem Eesti kohta oli kirjutatud. Kitsarööpaline raudtee 1870 aaastal rajati Eestisse esimene raudtee Peterburi-Tallinn- Paldiski. Sellele järgnesid Tapa-Tartu-Valga-Riia, Valga-Pihkva, Tallinn-Haapsalu, Keila-Haapsalu. Kitsarööpalisi raudteid hakati Lääne-Eestisse ehitama sajandivahetusel, esimesena 1896 aastal Pärnu-Mõisaküla-Valga ja Mõisaküla-Viljandi. Viljandi-Tallinna liin valmis aastal 1900. Eesti Kirjameeste Selts Kultuuriga seotud organisatsioon Tartus, mis tegutses aastal 1872-1893. Selle liikmeiks olid peamiselt maakooliõpetajad ja osavõtt keskendus Lõuna- Eestisse ning Järva- ja Virumaale. Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisega sai alguse süstemaatiline rahvaluulekogumine.
Itaallastele oli olukord soodne, sest ka Austrias oli revolutsioon, kuid lõpuks jäi revolutsioon ikkagi pooleli. Põhja-ja Kesk-Itaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Piemonte kui tulevase Itaalia riigi tuumikule. 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour, kes pani suurt rõhku Põhja-Itaalia majanduslikule arengule. Tol ajal rajati raudteid, ehitati ümber Genua sadam. Rahvuslikult oli meelestatud ka kuningas Vittorio Emanuele II. 1858. aastal plaaniti Prantsuse keisri Napoleone III-ga sõjakäiku Austria vastu, vabastamaks Põhja-Itaalia alasid. Tasuks pidid Prantsusmaa saama piirialad Nizza ja Savoia. Sõda algas 1859. aastal. Prantsuse-Itaalia ühisväed saavutasid otsustava võidu 24. juunil 1859. aastal Solferino lahingus. Austria loovutas Lombardia, mille Prantsusmaa andis Piemontele.
· Teaduse ja tehnika areng. Progressiusk . Modernistlik kunst. Küllaltki naiivne arusaam, et suured sõjad pole Euroopas enam võimalikud · Samas oodatakse intuitiivselt üht "suurt sõda, mis lõpetaks kõik sõjad", kuid paneks ühtlasi igaveseks paika riikide jõuvahekorrad. · Natsionalistlik idealism hakkas peaaegu kõikjal asendama kainet kaalutlust. · Sõjatehnika oli arenenud väga olulisel määral. Ehitati intensiivselt raudteid ja hakkas kiiresti arenema lennundus. Eelkõige arendati kõikide riikide poolt sõjalaevastikku. · Kõike sõjaga seonduvat idealiseeriti. · Tegelikult jätkus võidurelvastumine ja teadlik valmistumine sõjaks. · Tugevnenud Saksamaa kujutas endast "loomulikku hegemooni" Kesk-Euroopas. See olukord ei meeldinud Prantsusmaale ja Venemaale. Inglismaa püüdis Saksamaaga paremini läbi saada,
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
See poliitiline üldstreik kujunes üsna muljeltavaldavaks - u 4000 töölist, enamlased kujutasid seda oma suure võiduna ja see andis neile ka hoogu jätkamiseks. Tallinnas hakkas Viktor Kingissepa eestvedamisel tegutsema Kommunistliku Partei Enamlaste Keskkomitee - hakkas välja andma ajakirja "Kommunist". 29. nov keelustati kommunistlik liikumine ja nende ajakiri. Enamlaste kihutusel lasti õhku sõjamoonaladu Nõmmel, paaril korral purustati raudteid ja sidevahendeid. Punaarmee lähenedes hakkasid kohalikud enamlased korraldama relvaga väljuastumist. Kuraazi võttis veidi vähemaks, et 12. dets jõudis Tallinna reidile Briti laevastiku ekaaz. Tallinna Nõukogu kartis, et inglased võiksid siserahustuste puhul sekkuda ja viimasel hetkel, 16. dets otsustati, et 17. dets jääb riigipöördekatse ära ja piirdutakse vaid miitinguga. 17. dets loodi AV poolt sisekaitseamet, kelleks sai Põdder - pandi kehtima mitmesugused poliitilised piirangud
Kui varem oli rasketööstus paiknenud peamiselt veeteede ääres, siis raudtee olemasolu tegi võimalikuks rasketööstuse arendamise ka sisemaal. Kuna autosid polnud veel leiutatud, tegi raudtee võimalikuks kaupade efektiivse vedamise ka talvel. Kui algul kasutati raudteed riigisiseses transpordis, siis 19. sajandi lõpul hakati raudteid ehitama sadamatesse, sest mõisteti, et raudtee abil on võimalik vedada sadamatesse suuri koguseid riigist välja- ja sisseveetavaid kaupu. 4.2. Raudteetransport kui perspektiivne transpordiliik Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikust sõltumatu veoviis kaupade toimetamisel suur-
riskialtid. Euroopa asunikele polnud aga väga palju sobilikke asualasid. Kullarannikul kasvatasid ashantid nt kakaod ning see oli nende peamine majandusharu, aga britid andsid enda asumaades kohalikele nt õiguse ise otsustada, mida toota. Saksamaa üritas enda asumaid asustada saksa kolonistidega ning nende arv oli päris suur, hulk nende kätte lainud maa hulk aga veelgi suurem. Suurbritannia ehitas Lääne-Aafrikasse aga väga palju raudteid ning tänu sellele suurenes eksport nt ligi neli korda – see suurendas kõvasti tootlikkust. Kõrvuti põllumajandusega ekspluateeriti ka maavarasid, mis oli väga oluline osa Aafrika majanduseset, eriti Kongos ning Nigeerias. Kesk- ja Lõuna-Aafrika oli väga rikas erinevate maavarade poolest, alates vasest ning lõpetades kulla ja teemantitega. Rikkaimad alad oli Nigeeria Kullarannik ning Belgia Kongo. Paljud maavarad olid sellised, mida ei osatud veel kasutada nt boksiidi
impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
aastal. b. Algfaas 1850 1914 Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu. Lisaks sugulaste tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. Tehnilised leiutised nagu aurulaev ja raudtee juhatavad sisse turismi populariseerimise. 1803.a. ehitati aurumasina baasil vedur ning 1825.a. valmis Inglismaal esimene raudtee. 66 1850.aastaks oli Euroopas raudteid juba 38,6 tuhande kilomeetri ulatuses. Selle tagajärjel langevad reisikulud, mille tulemusena saab turism omaseks laiadele rahvakihtidele. Industrialiseerimise tagajärjel tekib vaba aega, mis võimaldab eelkõige puhkusereise. Cook´i reisid Thomas Cook, inglasest reisiettevõtja aastatel 1845 1892, uskus reisimise võimesse moraalselt tervendada. Lisaks tööle trükkalina oli ta tegev ka ilmaliku jutlustajana baptisti kiriku juures ning karskusliikumise toetajana. Murest tööliste
nädalapäevad toimetusest puudus, 50 rubla. Kui preili Bekker palka juure küsis, vastas Tõnisson, et naisterahva kohta on seda palka küllalt. Samasugust vahet tehti ka lihtsurelike ja akadeemiliste isikute honorari vahel. Esimestele maksti realt maksimaalselt kolm kopikat, akadeemilised aga said viis ja rohkemgi." Ajakirjandusest saab kaup Ühiskondlikud eeldused odava pressi tekkeks 19. sajandil oli toimumas tööstusrevolutsioon, linnad kasvasid, ehitati raudteid ja poliitikud hakkasid korraldama valimiskampaaniaid, hakates valijatega suhtlema vahetult. Erinevalt varasemast ei mänginud ajalehetoimetajad enam poliitikas nii suurt rolli. Samas ei suutnud erakonnad kasvavate kulutustega ajakirjandust enam doteerida. Rahva seas vähenes poliitika vastu huvi, erakonnad olid oma seisukohtades muutunud suhteliselt sarnasteks. Majanduslikus mõttes arenesid trükitehnika võimalused, millest sõltuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
