Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti,mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni. Suute muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.20.saj. vahetusel, võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalama kütteväärtusega kütuseidpruunsütt, põlevkivi ja isegi turvast
töötles pruunsütt, kivi- ja kaalisoola ning NSV Liidust naftajuhet pidi saadavat naftat. Suuremad keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas. Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis. Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti maad, kariloomi ja põllutöömasinaid. 1960. aastate alguseks oli sotsialismi alus rajatud, sealhulgas põllumajandus kollektiviseeritud. 1986
sissetulek, et kõrgtehnoloogiat luua ja riik peab olema kursis mis toimub mujal maailmas, sest võibolla on kusagil juba midagi loodud ja riigil oleks võimalik sealt õpetusi saada. Et kõrgtehnoloogiat luua peab olema ka inimesi kes oskavad seda luua ehk riigis peab olema tarku inimesi. Transpordi iseloomustus 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut? Reljeefi tõttu ei saa rajada nt raudteid. 2. Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudel auto transport, kuna seda on kõige enam ja kõige lihtsam kasutada. Välisvedudes aga mereteed, sest asukoht on hea mereveod tihedad. 3. Transpordiliigid riigis: a. Autotransport. (Autosid 100 inimese kohta on 10-25.) b. Raudtee transport. (Raudteevõrgu tihedus Brasiilias on 2-4 kilomeetrit 1000 km2 kohta.)
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp Hispaania kaart > Sissejuhatus. Hispaania on võrratu suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja töö...
huve, kuid kuna kõik nimetutud riigid olid liiduks kas Austria-Ungari või Venemaaga, võis iga vastasseis Balkanil kergesti üle kasvata kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Balkan - püssirohutünn (sõja keskus) 9. Venemaa majanduslik ja poliitiliine areng 20. sajandi algul 20. saj. alguseks Venemaa oli läbi teinud kiire majandusliku arengu Teiste suurriikidega võrreldes oli mahajäänud ja vastuoluline impeerium Rahvaarv 170 milj. 1914. a 100 000 km raudteid, arenes tööstus jne Kogu võimutäius koondunud keisri kätte 1894 aastast keiser Nikolai II heatahtlik ja tahtejõuetu( Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst) Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat Vene-Jaapani sõda 1904-1905
1862 nõustus Buenos Airese provints konföderatsiooniga ühinema, seades tingimuseks, et Buenos Airesest peab saama riigi pealinn ning Mitre valitakse presidendiks. Mitre ametisse asumisega algas Argentiinas kiire majandusliku arengu ja poliitilise stabiilsuse ajajärk, mis kestis ligikaudu 70 aastat. Nii Mitre kui ka tema järglane Domingo Faustino Sarmiento (1868-74) meelitasid riiki Euroopa immigrante ja investeeringuid, mis kiirendasid majanduse kasvu. Inglismaa kapitaliga ehitati raudteid, mida mööda veeti põllumajandustooteid pampadest Buenos Airesesse, kust need omakorda meritsi riigist välja viidi. 1880-1930 kuulus Argentina maailma kümne rikkama riigi hulka. 19. sajandi lõpul valitsesid Argentiina poliitikas konservatiivid, kes kasutasid valimiste võitmiseks sageli pettust. 1889 moodustasid nendega rahulolematud argentiinlased Kodanikeliidu, mis nõudis valimisreformi. Kodanikeliit, millest 1891 kasvas välja partei
kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viid paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja korjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak'id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod, kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest. Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Rongid sõidavad vaid Jaaval ja neid kasutatakse nii kauba kui inimeste vedamiseks. Käivad ka ehitused Jakartasse ja Palembergi. Esimene raudteeliin avati Indoneesias 1867. Aastal, peale seda hävis see 1950 aastal Jaapani okupatsioonis ja Indoneesia vabadussõjas. Seal nii riiklikud kui ka eraomandis olevad raudteed. Uusi raudteid ehitatakse vähe, kui siis laiendatakse olemas olevaid. Enamik endiseid trammiteid on suletud, vähendades eelnevat kilometraazi 7000
Kr. Egiptuses. · Inimkond õppis rauda tundma umbes 50006000 aastat tagasi. · Rauda maagist tootma õpiti 2. aastatuhandel e. m. a. · Esmalt kasutati rauda majapidamistarvete valmistamiseks, relvade (kilpide, mõõkade, odade) tegemiseks. · Teatud ajal oli raud väga vääriline metal: väärtuslikum kullast ja hõbedast. · Rauast valmistatakse ehteid ja seda kasutati rahana. · Hiljem hakati ehitama sildu, raudteid, laevu ja nüüdseks ajaks on asi nii kaugele arenenud, et rauda kui keemilist ainet tuntakse täiesti. · Tuntakse raua omadusi ja seda kuidas on selle kasutamine kõige õigem jne. Lõpetuseks Raud on meile inimestele väga tähtis. Alustades sellest, et rauda on ka inimese organismis, hemoglobiini koostises, lõpetades sellega et rauast või tema sulamitest on ehitatud väga palju meile praegusel ajal ülimalt vajalikke hooneid, ja rauast on
juuni atendaat Austria-Ungari kroonprintsi Franz Ferdinandi vastu. Esimene maalmasõda tõi sõjapidamisesse muutusi, pärast mida ei olnud sõjad enam kunagi endised. Esmakordselt võeti kasutusele lennukid, allveelaevad, tankid ja gaas. Ükski lõpplahendus ei paistnud Eesti jaoks midagi head. Tõrjuti tagasi baltisakslust sõja puhkedes, eestlastel avanes võimalus tõusta kõrgematele kohtadele. Armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest. Põllusaak läks sõjameestele, raudteid kasutasid sõjamehed jms. Lätist saabus eestisse tuhandeid sõjapõgenikke, keda tuli majutada. 1915. a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad, et hävitada Vene eskaader. Kaaluti eesti evakueerumist. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100,000 eestlast, kellest langes 10,000. 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, tooraine ja kütusevarud lõppemas
Paras ja Minas Gerais 4. Milliseid töötustooteid riik ekspordib ja impordib? Brasiilia ekspordib boksiidi ja alumiiniumi. Impordib etanooli, terast, lennukeid, autosid, elektrilist varustust jm. 5. Iseloomusta masinatööstuse arengut. Masinatööstus on Brasiilias väga hästi arenenud. Transpordi iseloomustus 1. Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuti arengut? Reljeefi tõttu ei saa rajada nt raudteid. 2. Millised transpordiliigid on olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Sisevedudel auto transport, kuna seda on kõige enam ja kõige lihtsam kasutada. Välisvedudes aga mereteed, sest asukoht on hea mereveod tihedad. 3. Iseloomusta eri transpordiliikide arengutaser selles riigis a. Autotransport. 17 | P a g e Autosid 100 inimese kohta on 10-25. b. Raudtee transport
Saadav energia kasutati peamiselt kohapeal: jahvatati vilja või pumbati vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütusteks. Kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski suured ettevõtted söemaardlate läheduses. Suure muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning
elavad või kasvavad haruldased loomad või taimed, seega on teede rajamine keeruline. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Riigi sisevedudes on oluline raudteetransport. Ning kindlasti on ka oluline auto- ja õhutransport. Rahvusvahelistes vedudes on kindlasti olulised õhu- ja meretransport, sest Uus-Meremaalt eksporditaks suur osa maailmas vajalikke tooteid. Raudteetransport Uus-Meremaal on 3898 km raudteid, 506 km neist on elektriraudterd. Mass vedudeks on põhiliselt teenused, kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. Siseveetransport Uus-Meremaal on 1609 km jagu siseveekogusid, aga siseveetransporti ei kasutata neis enam. Mereveetransport Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti
............................................................................................... 13 Kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega. Ligi poole äriteenustest moodustavad veondus ja turism. (Ainsaar jt, 2013 lk 110).........14 Kuna Lesothos puudub võimalus sadamate jaoks, on ka üks transporditee vähem. Seeeest leidub maanteid, lennuteid ja mõningal määral raudteid. (Wikipedia, 2017).............................................................................................. 14 Põhiliselt imporditakse toiduaineid, kütust, mehhaanikat ja ehitusmaterjale. Peamised partnerriigid selleks on Lõuna-Korea, Hiina, Tai, Hong Kong, USA ja Lõuna-Aafrika. (Trading Economics, 2017)........................................................14 5.KOKKUVÕTE......................................................................................................
Teedevõrk on kõige tihedam Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest neis kohtades paiknevad suured tööstusettevõtted ja liigub ringi palju inimesi. Kõige hõredam on teedevõrk mägedes Apenniinides ja saartel Sardiinias ja Sitsiilias, kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. Siseveetransport: Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km
820 Taihu Järv Jiangsu 2.420 Hulunhu Järv Neimenggu 2.315 Hongzehu Järv Jiangsu 1.586 On teatatud, et Hiinas on 709 mageveekalade liiki ja 58 alamliik, välja arvatud 64 liikimigreerida vahelise mere-ja sisevetes. Transport Maanteid 926 460 km Kiirteid ei ole Raudteid 54 000 km Kanaleid 109 800 km Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise
TööstusVenemaa tööstuses toimus 19. sajandi II poolel kiire areng. Tekstiilitööstuse ja metallurgia kõrvale tekkisid uued tööstusharud: nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus. Traditsioonilistele tööstuspiirkondadele tekkisid juurde uusi, näiteks Donbass Ukrainas. Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted ja tööstuse osakaal rahvuslikus koguproduktis oli põllumajanduse omast väiksem. 1860. 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid. Raudteekeskuseks oli Moskva. Raudteede kogupikkus sajandivahetusel oli 56 000 kilomeetrit. Kasutatud kirjandus 1. Maailma ajalugu 2. Ajaloo õpik 8. klassile 3. EE nr.10 4. http://et.wikipedia.org/wiki 5. http://www.miksike.ee
alumiiniumisulatus. Transport: Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega. Maanteid 49 550 km, raudteid 4040 km, kaubaveoks sobivaid sise veekogusid 1609 km. Turism: Aasta jooksul (11.2004 11.2005) külastas Uus-Meremaad 2 394 862 turisti, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enim turiste saabus Austraaliast (875 157), Suurbritanniast (308 399) ja USA (215 880), mis moodustavad kokku 58,4% kogu turistidest. Keskmiselt kulutatakse päevas 125$ ja ühe reisi kohta 2 818$, kusjuures keskmine külastus kestab 19,4 päeva.
Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis. Industrealiseerumine – linnade kasv – transpordi areng • Industrealiseerumise perioodil (1850-1925), hakkasid linnad kiiresti kasvama peamiselt maalt linna rändavate inimeste arvel. • 1870. aastal elas peamistes tööstusmaades suurem osa inimesi juba linnades.
tekstiilitööstuse osa.Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllum-masinaid. 12. Transpordi iseloomustus Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed.Tähtsaimad meresadamad on Rotterdam koos eessadama Europoortiga ( 1984 veosekäive 251 mln. t, maailma suurim) ja Amsterdam.Merelaevastiku tonnaaz oli 1986. a. 4,6 mln. brt. Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetransport. Siseveeteid on umbes 7000km, maanteid 53 000 km, raudteid 2956 km (sh. 1799 km elektriraudteid). 1986 oli Hollandis 5,7 mln. autot (neist 5,1 mln. sõiduautod). Tähtsaim rahvusvaheline lennujaam asub Schipholis (Amsterdami lähedal). Sisse- ja väljaveo väärtuselt on Holland esimesel kohal. Välja veetakse eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonikakaupa, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala, lilli ja lillesibulaid. Kaubeldakse Euroopa Majandusühenduse maade ja USA-ga. 13
1992.a. nõustus Eoroopa Economic Community laenama Tansaaniale 48mln ECU-d, et parandada teed Musomast Tansaanias Mukuyuni Keenias. Maailma Pank on ka lubanud 871000000$ teede paranduseks. Raudteede võrgustik kuulub kahele erinevale firmale. The Tanzania Railways Corporation (TRC)-il on 960km ulatuses raudteerööpaid, mis ühendab Dar es Salaami riigi kesk- ja põhjaosaga. The Tanzania-Zambia Railway Authority (TAZARA)-le kuulub raudteid 2605km ulatuses. Neid teid kasutatakse peamiselt Sambia vase transpordiks Dar es Salaami. Üleüldse valmis Tansaania raudteede võrgustik 1914.a. Tansaania tähtsamad sadamad on Dar es Salaam, Tanga, Lindi, Mafia, Mtwara ja Sansibar. Need alluvad Tanzania Harbour Authority (THA)-le. Dar es Salaam on riigi suurim ja sügavaim sadam. See käsitleb laste Sambiast, Burundist, Ruandast, Ugandast, Kongost. Tansaanial on 8 laeva, neist 4 kaubavedudeks, 2 naftatankerit ja 2 reisilaeva.
Laps avastab tegelaskuju tõest minapilti, suudab tegevusi hinnata ja analüüsida (, 2008, 2009, 2009). Seega lavastusmängud soodustavad sotsiaaloskuste arengut. Laps saab teada, et igal muinasjutul on oma moraalne alus. Ehitusmaterjalidega mäng ehitusmäng selle peamine sisu on konstrueerimisoskuse arendamine. Ehitusmäng on sarnane rollimänguga, sest nendel on ühisallikaks keskkond. Mängu ajal ehitavad lapsed sildu, staadioneid, raudteid jne. Ehitusmängu mängides toovad lapsed kaasa ümbritsevaid esemeid, mis väljendavad nende loomingulisi ideid. Ehitusmängude eriomadus on see, et nad põhinevad projekteerimisoskustel. Ehitusmängud liiva-, tellise-, eriehitusmaterjalidega arendavad laste konstruktiivseid võimeid, samuti peenmotoorikat, valmistuvad tööoskuste arendmiseks ette ( 2005, . 2009). Ehitusmaterjalide erinevad liigid:
kogupikkusega 91,454 km . Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel. Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Meretransport on riigis väga tähtis
Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti. • Industrealiseerumisega algasid suured muutused ka transpordivahendite ja transporditeede arengus: – massiliselt hakati ehitama kanaleid, – hakati ehitama raudteid. • Aurumasina leiutamine 1765 Šoti leidur James Watti poolt võimaldas soojusenergia muuta mehaaniliseks energiaks, mis omakorda oli aluseks uuendustele mere- ja maismaatranspordis. Industrealiseerumine – linnade kasv – transpordi areng • Industrealiseerumise perioodil (1850-1925), hakkasid linnad kiiresti kasvama peamiselt maalt linna rändavate inimeste arvel. • 1870. aastal elas peamistes tööstusmaades suurem osa inimesi juba linnades.
Eestis valmistati juba lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni
face Peamised majandusharud on turism, tekstiil, kergtööstus ja kaevandus. 21. sajandil võime näha reaalset alepõllundust, mida looduse õnnetuseks tingib saareelanike primitiivne ja vähetõhus põllundustehnika. Energiatarbimine 750GWh (1998) (energiat toodetakse fossiilkütustest 33,33%,hüdroenergiat 66,67%,tuumaenergia 0% ja muu ka 0%. Paljudes kohtades ei ole elektrit ainult suurtes linnades. Peamine transport käib mööda raudteid mida on kokku 875km (kaks eraldi süsteemi) ja maanteid mida on kokku 49 837km. Kliima ja millal minna (pilt) Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27° C, lõunaosas 22-24° C. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas
rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel.Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole
rahvavaenlastee ja Bandiitide (s.o Eesti rahvuslaste) vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud- ideelised kommunistid ja nõukogude aktivistid, vahel ka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Need said kuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada. põletatud maa taktika sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku. Tannenbergi liin II ms ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis. Marienburgi liin Teise maailmasõja ajal püstitatud liin venelaste vastu, mis ulatus Pihkva
väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. 6.1. Autotransport Enamus maanteid on maksustatud, ainult väikesemad teed pole maksustatud. Uus-Meremaal võib kohata nii sillutatud kui ka kivitamata teid. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. 6.2. Raudteetransport Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil. Uus-Meremaa teiste riikidega raudteeühenduses ei ole. 6.3. Meretransport ja õhutransport Uus-Meremaa on pika ajalooga rahvusvahelises ja rannikutranspordis. Meretransporti kasutatakse peamiselt kauba ekspordiks Austraaliasse võis siis teistesse naaberriikidesse.
D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."UNITED STATES STEEL CORPORATION" (Ühendatud Terasekorporatsioon), mille rajas pankur J. P. Morgan 20. saj. algul. Peale suurte metallurgiaettevõtete kuulus trustile ka valdav osa Suure Järvistu piirkonna rauamaagivarudest, raudteid, laevaühinguid, söekaevandusi. Lisaks veel Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii. Trustide arenemine põimus tihedalt pankade võimsuse kasvuga. Pankadele kuulus arvukaid direktorikohti ja vastupidi, tööstuslike monopolide esindajad kuulusid pankade juhtkonna hulka. Nii tekkis tihe side pankade ja monopolide vahel. Pangakapitali ja tööstuskapitali ühtesulamise baasil tekkis nn . finantskapital.
..................................................................................... ............................................................................................. ............................................................................................. Peep Reimer 6 3. MAJANDUS EESTIS 1870-1914: 1. Raudteede rajamine: Eestis hakati kitsa- ja laiarööpmelisi raudteid rajama alates 1870 aastast. NB! Vastake õpiku (§4) abil, kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti ühiskonda ja majandust? Tööstus Põllumajandus Kaubandus Asustus Inimestevaheline Läbikäimine 2. Põllumajandus: Eesti oli kuni 1930-ndate aastateni agraarmaa (e. valdavalt põllumajanduslik maa). Ligikaudu 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega: - Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus
paljasjuht. Estonia kaevanduses on lintkonveierite pikkused üle 2 kilomeetri. Suurimateks on peastrekil olevad konveierid 2LU-120V jõudlusega 1200 t/h. Konveierlindi laius on 1200 mm ja lindi liikumiskiirus on 3,15 m/s. Abitransport Abitranspordi alla kuulub inimeste vedu töökohtadele ja tagasi ning materjalide ja seadmete vedu. Kuna Viru kaevanduses on magistraaltranspordina kasutusel rööbastransport, kasutab abitransport allmaadispetseri juhtimisel samu raudteid. Seadmete veoks kasutatakse spetsiaalseid platvorme, ümarpuidu ja rööbaste veoks selleks kohandatud kitsi, kaevurite veoks aga 18- kohalisi sõiduvagonette. Inimeste veo alguspunkt on sahtiõues paiknevas inimjaamas. Veel hiljaaegu toimusid abiveod Estonia kaevanduses analoogselt Viru kaevandusega, tänasel päeval toimub aga üleminek autotranspordi kasutamisele. Selleks et autotransport pääseks omal jõul sügavale kaevandusse, on läbindatud spetsiaalse kallakusega kaldsaht
aga ka keskkonnaprojekte. Pank annab krediiti investeeringuteks väikeettevõtetesse. Luxembourgis asuv pank laenab raha ka kandidaat- ja arenguriikidele. Panga omanikeks on liikmesriikide valitsused, seepärast saab pank suurendada kapitali ning anda soodsate intressidega laene. Margot Wallström Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni ja institutsionaalsete küsimuste eest vastutav asepresident: „Euroopa ehitab teid, sildu ja raudteid, et inimesi lähendada. Me peame tugevdama inimestevahelisi kontakte.“ Margot Wallströmi ajaveebi saab lugeda aadressi: blogs.ec.europa.eu/wallstrom LEPINGUD Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Arvestades ühiskonnas toimunud muutusi, on esialgseid lepinguid muudetud ja ajakohastatud. Varasemad lepingud:
rakendati tööle kohalikud omavalitsused, kuid mis kõige tähtsam, riigikeeleks sai taas soome keel. 1860ndatest aastatest hakkas Soomes, nagu teisteski Vene impeeriumi osades, arenema kapitalism. Aastail 1860-1870 tühistati rida feodalismiaegseid kitsendusi, mis pidurdasid tööstuse arengut. Riik hakkas toetama ettevõtjaid: neile võimaldati laenu ja anti tasuta maad. Kerkisid uued tehasehooned, ehitati kanaleid ja raudteid. Seda soodustasid Soome rikkalikud metsavarud, Euroopa suurenenud nõudmine metsamaterjali järele, rohked vee-energia varud, sobivate veeteede olemasolu ning loomulikult ka odav tööjõud. Aastail 1885-1990 kasvas tööstustööliste arv 38000-lt 198000-le. 19.sajandi lõpuks arenes Soomes välja rahvuslik kapitalistlik majandus. Arvamus Statistilise analüüsi tulemusena märkis A.Kollontai, et 1870ndate aastate algus oli Soomele
ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Elektri kasutuselevõtt 19. - 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele
ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Elektri kasutuselevõtt 19. - 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure 7 vahemaa taha
Linna lõunaosa läks metsavendade kätte, sest Punaarmee oli taandunud põhjaossa. Kuni Saksa vägede saabumiseni hoiti võimu enda käes. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse kuulusid vabatahtlikud, vahel ka sundvärvatud töölised, kutsealused. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid. Põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati varasid. SAKSA OKUPATSIOON Võimustruktuurid 1941. aasta suvel, kui punaväed lahkusid, tervitasid eestlased sakslasi vabastajatena. Peagi aga positiivsed emotsioonid muutusid. Selgus, et Saksamaa ei tahtnud midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. 5. detsembril 1941 allutati Eesti okupeeritud idaalade ministeeriumile Berliinis. Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat.
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism ...
rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel. Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugaad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km- i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole
Teeninduses annab rahandus 29%, veondus ja side 28% tulust. Olulised tööandjad on Brüsselis asuvad rahvusvahelised organisatsioonid. Belgia on Euroopas enim kontsentreeritud pangandusega riike, 5 suurimale pangale kuulub 835 krediidiasutuste koguvarast. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 8 Belgias on väga tihe raudteede- ja maanteedevõrk. Raudteid on kokku 3518 km, kattega maanteid umbes 117000 km. Siseveeteid on 1493 km. Jõgesid ühendavad rohked kanalid. Antwerpi sadam on veosekäibelt Euroopas teisel kohal. 2006. aastal käis sealt läbi 167,3 miljonit tonni. Riigis on 1485 km gaasi-, 158 km nafta- ja 535 km muid torujuhtmeid. Suurim rahvusvaheline lennujaam asub Brüsselis. Väljaveo mahu poolest oli Belgia 2002. aastal maailmas kümnendal kohal. Välja veetakse
pargid ei ole määratluse järgi mets. Eesti metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,5- hektarine puittaimestiku kasvukoht, kus kasvavad vähemalt 1,3 meetri kõrgused puud ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%, või mida majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või muudel metsaseadusega ette nähtud eesmärkidel. Metsaks ei peeta parke, haljasalasid, marja- ja viljapuuaedu, metsaistikute kasvualasid ega puukoole, arboreetumeid, raudteid, automagistraale, põldude kaitseribasid, mille laius ei ületa 20 meetrit, metsaistandusi, põõsastikke ja veekogude kaitseribasid. Metsaseadust ei rakendata ka eramaale, mis maakatastris pole registreeritud metsamaana ja kus kasvavad puud on alla 20 aasta vanad. Metsa haldamise poolest on Leedu metsaseadus eripärane. Nimelt on seal pandud paika erametsa valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui 11
Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil ...
lihtsustab teede ehitust. 11.1. Transpordiliigid Sisevedude puhul kasutatakse palju pikamaa busse ja veoautoid. Bussiga reisimine ei ole väga kallis, kuid enamus teid on kõigest kaherealised. Kuna Argentinas on väga palju teid, kokku umbes 231 734 km, siis nende hooldamine on väga raske, seega on tegelikult kõigest 69 412 km kõikidest teedest kaetud kõva kattega. Bussid on väga mugavad, kiired ja neid kasutatakse rohkem kui raudteid. Raudteed on olemas, kuid vähetähtsad ning ei kasutata palju. Paljud inimesed eelistavad siiski busse, kuna need on mugavamad, odavamad ja kiiremad. Linnades eelistatakse ühistransporti isiklikele sõiduvahenditele, sest linna sees on parkimine raske ning enamasti üpris kallis. Suuremates linnades on väga hea metroo ning bussiliikluse kättesaadavus. Jalgrattad ei ole populaarsed, kuna jalgrattateid on vähe, liikumine on raske ning liikluses osalemine on ohtlik.
omanike juurde tööle kui teenijad. Koloniaalse võimu all tekkisid istandused ja alustati eksporti. Antananarivosse ehitati sillutatud puiesteid ja väljakuid, Rova palee muudeti muuseumiks. Ehitati koole maa ja rannikupiirkondadeese kuhu Merina monarhia ei ulatanud. Kooliharidus muutus kohustuslikuks 6 -13 aastasetele lastele ja suunitlus oli prantsusekeelsele haridusele. Asuti ehitama raudteid Antananarivost rannikulinnadesse. II maailmasõja ajal võitles Prantsusmaa eest ligi 46 000 meest Prantsusmaal, Marokos ja Süürias. Mõned Saksamaa liidrid pakkusid välja, et Euroopa juudid peaks saadetama Madagaskarile, aga sellest plaanist ei saanud asja. Peale II maailmasõda, aastal 1942, kui Prantsusmaa kaotas Saksmaale võtsid Madagaskaril võimu inglased, et kindlustada end Jaapani vastu.
Tehnika areng mõjutas sõjanduse arengut mitmeti ja samal aja ka vastuoluliselt. Ühest küljest muutus sõjapidamine efektiivsemaks, seega ohvriterohkemaks.Teisalt tõid paljud uuendused sõja tsiviilühiskonnale lähemale ning aitasid osaliselt sõjakoledusi leevendada. Napoleoni sõdade järel andis aurumasina kasutusele võtt oma panuse maa- ja meretranspordi ümberkujundamisele.Sõjanduse seisiukohalt oli raudteede ehitamine äärmiselt oluline, kuna armee ümberpaigutamine mööda raudteid tegi lõpu pikaajalistele ja kurnavatele marssidele ning sõjavägi jõudis lahinguväljale puhanuna. Raudtee sõjaline tähtsus ilmnes juba 1859. aastal toimunud Prantsuse-Austria sõjas, kus Prantsusmaa suutis 120 000 mehelise armee transportida lahinguväljale 11 päevaga, mis tolle aja kohta oli uskumatult kiire. Kuid ühteaegu tõi see konflikt esile ka raudteega seotud probleemid -- mehed suudeti küll kiiresti kohale transportida, kuid nende varustamine jäi soiku
üliõpilasele 3200 NOK (6400 EEK) kuus. Samas on igal üliõpilasel võimalus saada õppelaenu 8000 NOK kuus (16 000 EEK). Norras on võrreldes Eestiga tunduvalt suuremad elamiskulud. Vastavalt isule kulub kuus söögile 30006000 Eesti krooni. Norra transport vastab riigi oludele. Sõiduteed on küll kitsad ja käänulised, aga hästi ehitatud ja korras. Ikka rohkem ja rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu. Lennu- ja rongiliiklus on hästi korraldatud. Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Rannaäärsetel ja saarterohketel aladel peavad ühendust laevad ja kaatrid. Tihti tuleb laevatransport odavam kui sildade ehitamine. Ühistranspordi odavaim üksikpilet maksab 46 krooni. Soodusbussikaardi hind aga on 760 krooni. 19 3. KOMMUNIKATSIOON Norra info ja kommunikatsioonitehnoloogiatööstusest (IST) on saanud riigi uusim lipulaev
mistõttu saab sõita kõige otsemaid teid pidi ning see vähendab olulisel määral transpordikulusid. Kõige tihedam teedevõrgustik on Thbilisi ümbruses. Raudteevõrgustiku rajamine on mägiste alade tõttu olnud mõnevõrra keeruline ning sellest on tingitud ka selle mitte nii kõrge areng. Peale NSVL-st lahkumist hakkas Gruusia raudteevõrgustikule rohkem tähelepanu pöörama ning tegeleb tänapäevani aktiivselt raudteevõrgustiku edendamise ja moderniseerimisega. Gruusias on raudteid kokku üle 1600 kilomeetri ning raudteeühendus on Venemaa, Aserbaidzaani, Türgi ja Armeeniaga. Siseveetranspordil on väga väike osatähtsus, kuna laevatatavad jõed puuduvad. Meretranspordil on suur osatähtsus just rahvusvahelistes vedudes, kuna Gruusia asub Musta mere rannikul ning omab suurt rannikujoont. Gruusial on kokku 175 laeva ning tähtsamad sadamad on Batumi ja Poti sadamad. Õhutransporti kasutatakse Gruusias peamiselt turismi eesmärgil, vahel harva ka kauba
kiirteid. 2003 aasta seisuga on Uus-Meremaal 92 662 km maanteid, neist 59 109 km on kõvakattega. Enamus autod, mis U-M müüakse on kasutatud ning imporditud, millest 94,6% on pärit Jaapanist. Uus-Meremaal on ka võimalik liikuda busside, taksode ja jalgratastega. Üks autotranspordiga seotud suur probleem on joobes sõidukijuhtjad. Liiklussurmade arv on ka suhteliselt kõrge. [8] 10.2 Raudteetransport Uus-Meremaal on kokku 3898 km raudteid, neist 506 km on elektriraudteid. Mass vedudeks on põhiliselt domineerivad teenused, eriti kivisüsi, palgid ja puidust tooted, piim ja piimatooted, väetised, konteinerid, teras ja autod. Pikamaa reisijateveo teenused piirduvad kolmel liinil - TranzAlpine (Christchurch - Greymouth) TranzCoastal (Christchurch - Picton) ja Overlander (Wellington - Auckland). Linnaliinide teenused tegutsevad Wellingtonis ja Aucklandis, ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
