1940. aastal, kui Eesti Vabariigi Raudtee lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1941. Aastal sattus Eesti sakslaste haldusalasse ja nemad muutsid Eestis asuvad laiarööpmelised raudteed kitsamaks (1524 millimeetri pealt 1434 millimeetriseks). 1944. Aastal muudeti aga NSVL poolt raudteed tagasi oma algsesse suurusesse. Nõukogude võimu all hakati muutma kõiki raudteid laiarööpmelisteks. Üleminek auruveduritelt mootorveduritele algas 1957. aastal ja kestis kaks aastat. Uued laiarööpmelised raudteed ehitati 1960. Aastatel, mis asendasid mõningad vanad kitsarööpmelised liinid.Osad kitserööpmelised raudteed suleti ja viimane kitsarööpmeline raudtee suleti Eestis 1973. aastal. Muuga sadama ehitus 1986. aastal tõi endaga kaasa ka raudtee liini ehitamise. Sadama rajamise algpõhjus oli vajadus teravilja sisseveoks Nõukogude Liitu
Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire minimaalseks kõrguseks 0,5 m. Viseerimiskiire maksimaalseks pikkuseks võib kõrgtäpsel nivelleerimisel olla kuni 40 m, III klassi puhul kuni 70 m
4% rohumaa 12% muu Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus: 32% kaetud metsaga Peamised puuliigid: kuusk mänd lehis Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid Suurim ja tähtsaim jõgi on Doonau
Kitsarööpmeline raudtee Eestis Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil. Eestis on olnud kitsarööpmelisi raudteid laiusega 600 mm, 750 mm, 762 mm, 900 mm ja 1067 mm. Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja Lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm. Laiarööpmeline raudtee Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm
naftatoodangust. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku, Vedada saab vaid väikeseid koguseid Saastab keskkonda, teeehitus hävitab pinnast, taimkatet Raudteetransport (arenes XIX saj algul) I-neauruveduriga raudtee - 1825a Elektriraudtee-1895 a.- ei saasta keskkonda 140 riigis kogupikkus 1,3 mln km Raudtee ehitus on kallis- tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral ( mlj. t /a) Põhja riikides 100 km kohta 4-13 km raudteid Lõuna riikides 100 km kohta 0,1 km raudteid Raudteetransport Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega Tööviljakus on kõrge, vedude omahind madal Pikad kaubaveod või kuni 1000 km reisijateveod Prantsuse kiirrong TGV sõidab kiirusega 300 km/h, hõljukrongid kiireimad ( max kiirus 431 km/h) Veetransport (mere- ja siseveetransport) Jaotatakse 1) ranna 2) välislaevanduseks Mereteedel piiramatu läbilaskevõime, laevadel suur
India käsitöölised ei suutnud nii odavalt toota ja laostusid. Laostusid ka talupojad, kes pidid maksma makse, aga ei saanud oma töö eest õiglast tasu. Inglismaa kristliku kiriku mõjutusel püüdsid Ida-India Kompanii ametnikud levitada Indias euroopa tsivilisatsiooni. Keelustati mitmed Indias levinud tavad; näiteks vastsündinute tapmine, lesknaiste põletamine, usuvahetajate ilmajätmine pärandist ja kaotati orjapidamine. Hakati ehitama raudteid ja telegraafiliine, rajati euroopalikke koole ja trükikodasid, järjest rohkem hakkas ilmuma ajalehti ja raamatuid. Asjaajamises muutus valitsevaks inglise keel. Sipoide mäss Fanaatikute üleskutsed muistsete kommete ja usutavade kaitseks seostusid salanõuga inglaste minemaajamiseks Indiast. 1856. aastal hakati külast külla kandma leivakakukesi, mis olid saadiku tunnusmärgiks. Saadikud ise jutustasid sellest, et oli vaja ära ajada inglased.
Alpides ja Apenniinides. ·Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks Tööstuse areng Itaalias leidub plii-tsingimaaki, elavhõbedamaaki, väävlit, asbesti tinamaaki, boksiiti ja rauamaaki. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Transpordi iseloomustus Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse. Siseveetransport: Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Meretransport: Rahvusvahelistes vedudes on valdav meretransport.
Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema. Venemaal tekkisid järgmised tööstuspiirkonnad: · Moskva ümbrus, kus oli arenenud tekstiilitööstus · Ukraina kivisöe bassein, Donbass-metallitööstus · Baltikum- Eesti (Tallinn)- kus oli arenenud laevaehitus, vaguniehitus, tekstiilitööstus. · Peterburg, sõjatehased · Uurali piirkond, kus toodeti mitmeid maavarasid. Hakati ehitama ka ka raudteid ja sajandi algul sai valmis Ida-Siberi raudtee. Tööliste olukord Venemaal oli raske. Venemaal oli kõige pikem tööpäev ja kõige madalam palk Euroopas. Sagedased tööliste streigid. Kõige selle tõttu tugevnes revolutsiooniline liikumine.1903 a. loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei VSDTP, mis seadis oma eesmärgiks tsaari võimu kukutamise ja Venemaa muutmise vabariigiks. Selle tõttu oli see partei Venemaal keelatud.
enamiku taimedest, jättes alles vaid rohu juured. Peale tulekahjut kasvab maast võimas rohi ning nii saavad piisonid oma kõhu täis. Nad ajavad ka lund laiali, et oma toitu kätte saada, nii on nad abiks ka inimestele, inimesed ei pea enam ise lunf ära ajama neil on elavad lumesahad. 3. Kuidas on preerias koosluse säilimine sõltuv piisonitest? 4. Miks hävitati piisonid? Piisonid hävitati selle pärast et kontinendi hõlmamine vajas raudteid ja seetõttu ka indiaanlaste maid. Kuna piisoneid oli sellel ajal väga palju (60 miljonit), siis olid indiaanlaste maad piisoneid täis. Aga kuna raudtee oli vajalik siis hakkati piisoneid tapma. Alles jäi vaid 1091 piisonit, milles oli kaitstud 200 Yellowstone'I rahvuspargis elavat looma. 5. Millist kasu said inimesed piisonitest? Kuna piisoneid nii palju tapeti siis oli väga palju piisonite koljusi, mis saadeti tehasesse ning millest sai väetist
Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19. sajandil vajasid selleks raudteid ehitada, selle jaoks oli omakorda vaja indiaanlaste maid. Kuna põliselanikud olid piisonitest sõltuvuses oli üks hõlpsamaid viise, kuidas indiaanlaste vastupanu murda, piisoni kui liigi hävitamine. Millist kasu said inimesed piisonitest? Inimesed sõid piisoniliha, tegid kehakatteid piisoninahast ja karvadest ning tootsid väetist piisonikoljudest. Lisaks hoidis piison ka preeria elukooslust.
eesmärgiga vallutada Kanada. Ühendriigid toetasid Ladina Ameerikat iseseisvusliikumisel. President James Monroe oli vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Venemaalt osteti Alaska Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal Majandus Põllumajanduslik maa Lõunas orjanduslikud istandused-toodeti peamiselt puuvilla ja tubakat. Põhjas farmid, kus tööd teeb farmer koos perega. Hakati ehitama raudteid, mis ühendas erinevaid piirkondi. Kultuur ja teadus 19.saj lõpuks maailma juhtiv tööstusriik. Kasutusele võeti tehnilised uuendused. 1852. aastal ilmus Harriet Beecher Stowe`i abolitsionistlik „Onu Tomi onnike”, mis aitas panna aluse kodusõjale. Kasutatud allikad www.krootuse.edu.ee/cgi- bin/Oppematerjalid/AMEERIKA.ppt http://www.slideshare.net/Mannykene/ptk-14- ameerika-hendriigid Uusaeg I osa http://www.photos.com/royalty-free-
Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine (tkmle) on madal ja tööviljakus kõrge. Konkurentsi võimalus, kui on eraldatud ekspluatatsioon ja infrastruktuur. Kasumimäär raudteetranspordil on kõrge. Puudused : laadimine aeganõudev raudteid ei ole igal pool ehitamine kallis ümberlaadimine jaamas suhteliselt aeglane Raudteeveod OÜ Kunda Trans AS Maardu Raudtee AS Eesti raudtee AS Edelaraudtee infrastruktuuri AS http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/laomajandus/raudteetransport http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CGEQFjAB&url= http%3A%2F%2Farhiiv.koolielu.ee%2Fpages.php %2F03110803%3Ftxtid%3D7628%26get
Moskva keskvõimu tahet. ● Eesti NSV Ülemnõukogul puudus tegelik võim. ● Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ● 1978-1988 Karl Vaino ● 1988-1990 Vaino Väljas Majandus •Toimus põllumajanduse kollektiviseerimine, töötajate arv vähenes. •Majandus põhines viisaastakuplaanidel. •Arendati põlevkivitööstust. •Toimus elektrifitseerimine. •Arendati raudteid. •Toimus aktiivne elamuehitus. Rahvastik / Territoorium •Rahvastiku iive ja rändesaldo olid positiivsed (rahvaarv kasvas). •Sooline koosseis pidevalt naiste kasuks. •Linnaelanike osakaal oli pidevas tõusus. •Territoorium jäi enam-vähem samaks 1945.aastani kehtinud EV territooriumiga. Eluolu ja poliitilised olud •VIDEO: Tallinn 1975-89 Kultuur ● Juurutati sotsialistlikku ja rahvuslikku kultuuri. ● Tekkis haritlaskonna uus põlvkond. ●
Suvesõda- 22.06 puhkenud vene-saksa sõda, taandus kaotusi kandnud punaarmee korratult.7 juulil ületasid sakslased eesti piiri.Neile loovutati vastupanuta lõunaeesti, augusti keskel hõivati narva ja tähelepanu koondus tallinnale.eesti pinnal toimuval sõjas lõid oluliselt kaasa metsavennad, kes pakkusid vastupanu punaarmeele, tahtsid eesti iseseisvust.nende vastateks olid punaarmee ja hävituspataljonid.Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, purustati tööstushooneid, raudteid, põletati talusid, kariloomi.(Hävituspataljon tegi seda)
ÄRKAMISAEG Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev ra...
Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis Itaalia muutus demokraatlikumaks Põhjaja KeskItaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Itaalia riigi tuumikule 1852. aastal sai Piemonte peaministriks Camillo Benso Cavour Tol ajal rajati raudteid, ehitati ümber Genua sadam Rahvuslikult oli meelestatud ka kuningas Vittorio Emanuele II Austria loovutas Lombardia Genua sadam Camillo Benso Cavour Itaalia kuningriik Parlamendi saadikuks oli Giuseppe Garibaldi Itaalia kuningriigist jäid esialgu välja Rooma ja Veneetsia Itaalia ühendati rahvusliku liikumise tulemusena revolutsioonilises võitluses Rahvusriik oli itaallaste suur saavutus Itaalia kuningriik on eksisteerinud kolm korda: Itaalia kuningriik keskajal
Kas 19. sajandi Inglismaa oli hea või halb koht, kus elada? 19. sajandil valitses Inglismaal parlamentaarne monarhia ja palju oli neid, kes pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju, kitsendas koosolekute pidamist ning lasi sulgeda tööliste ühingud. Sama poliitika jätkus ka Napoleoni sõdade ajal. Napoleoni sõdade lõpp avas Inglismaa tööstuslikuks arenguks mitmeid uusi võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng...
päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide ja metallisulamite valmistamine ja nendest lihtsamate toodete valmistamine), kõrvale tekkisid uued tööstusharud, milleks olid nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus.Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted. 1860.- 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid ja raudteekeskuseks oli Moskva. Raudteede kogupikkus sajandivahetusel oli 56 000 kilomeetrit.Raudteed võimaldasid tööstuse kiiret kasvu.Rajati mitmeid vabrikuid, millest olid mitmed Tallinnas tegutsevad Venemaa vabrikud modernsemad ja edukamad. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/Siilikene/majandus-ja-linnad-presentation http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=263&lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu http://www.kristiine.tln.edu.ee/index.php
EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talu...
raudteedel veeti 3. Mis riigis algas raudteetranspordi areng kõige varem? Suurbritannia 4. Mis riigis oli raudteevõrk aastaks 1900 kõige tihedam? Venemaal 5. Nimeta tabeli põhjal üks edukas ja üks majanduslikus arengus mahajäänud riik 20. sajandi alguseks? Edukas: Venemaa ; Mahajäänud: Serbia 6. Mis järeldusi saab teha riigi raudteede pikkuse põhjal riigi majandusliku arengu kohta? Mida rohkem raudteid, seda rohkem kaupa MIDA TEGID LAPSED TEENITUD RAHAGA 1. Mis on eeltoodud allika põhisõnum? Kasutada oma raha targalt. 2. Miks andsid poisid teenitud raha emale? Et vähendada pere raskusi 3. Mis võis olla põhjuseks, et kuueteistkümne-seitsmeteistkümne aastane poiss teenis oma isast rohkem? Sest tal oli rohkem vaba aega, milles ta tegeles tööga 4. Kuidas kasutad sina ja su sõbrad teenitud raha? Enamus raha läheb lobule(kino, spa, lõbustuspragid) 5
Majandus SKT - $454, $14.565 mld Üks maailma vaesemaid riike. HIPC Märkimisväärsed looduslikud resursid. Inflatsioon - 240% 1987, 42% 1992 5.4% 1995-96 and 7.3% 2003. Suur potentsiaal. WTO Investeerimine 20,9% (2002a.) Põllumajandus praktiliselt kogu väliskaubanduse tulu. Ekspordivad Kohv, tee, tubakas, puuvill, vanilli, puuvili, loomanahad. Tööstuslik sektor ehitusmaterial(tsement, värvid, laineline katus) 30 000 km teid, 1350 km raudteid. UNDP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnastumine Kõige linnastunum koht Ugandas on Kampala (Uganda pealinn). Umbes 12% rahvastikust elab seal. Kampala on samas ka kõige kiiremini arenev linn. Paljud inimesed koonduvad praegugi Kampala lähedale, linnastumine toimub aktiivselt. Umbes 85% inimestest elab maapiirkondades Kui 1960'ndatel elas linnas u
Põhjaosariigid pressisid end peale kuni Lõuna väed pidid kapituleeruma. Verine ja laastav, neli aastat kestnud kõdusõda oli lõppenud Põhja võiduga. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade hulgast? Selle eeldusteks olid maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud. Kiirelt võeti kasutusele maailmas olevad tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg, puudusid suured sõjalised kulutused ning kõikjale ehiti raudteid. 18. Miks tekkisid monopolid? Kuna majanduslik konkurents sundis iseseisvad väikeettevõtted koonduma ühinenud ettevõteteks kompaniideks. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA põllumajanduse all mõeldi eelkõige karjakasvatust, Euroopas aga taimekasvatust. USA taimekasvatuses (põllumajanduses) aretati uusi sorte, mis suurendasid oluliselt saagikust. 20. Milliseid sotsiaalseid probleeme põhjustas USA-s suur sisserännanute arv?
liiklusõnnetuste arv, keskkonna reostamine heitgaasidega, Tallinn ja Pärnu saaksid kiire rongiühenduse, kaubavedu tooks tulu, pääseksime kiirelt ja mugavalt Lätti ja Leetu (kiirest ühendusest Varssavi ja Berliiniga ei saa tegelikult veel rääkida). Kui aga hakata mõtlema negatiivsetele asjadele, on need palju suuremad ning muret tekitavamad, kui positiivsed. Mõtleme nüüd nendele küladele, mis on väga ammu asustatud ning elujõulised- seal pole senini olnud suuri maanteid või raudteid. Ma ei usu, et positiivsed on ülekaalus, sest see projekt tekitaks küll materiaalse ja vaimse kahju Eesti elanikele ning tekitaks ka järgmisetele põlvedele. Seepärast oleks vaja trassialternatiivide võrdlemisel täpsemalt läbi arvutada projekti mõju just kohalikele inimestele ja kogukondadele ning nende elukeskkonnale ja arvestada seejuures iga pere, ettevõtte ja mittetulundusühinguga. Sellised sajanditeks Eesti maastikku pöördumatult
5) Itaalia 6) Prantsusmaa- Soovisid tagasi saada oma alasid Saksamaalt, tegid liidu Britannia ja Venemaaga, kartsid Saksamaad, võtsid Maroko koos nende valitsusega enda käpa alla. 5. Venemaa erines teistest (3) - pärisorjus kaotati alles 1861aastal. - 19 saj. rahval puudusid poliitilised õigused - valitsusvorm oli 20 saj. algul ikka monarhia 6. USA ja Euroopa iseloomulikud tunnused kahepeale (4) 1) ehitati palju raudteid, need olid olulised 2) hakati tootma autosid 3) algharidus oli kohustuslik 4) hakati tootma aurumasinaid ja kasutama kivisüsi
Venemaa 20. saj algul oli Venemaa absoluutse monarhiaga riik. Polnud monarhiat. Võimul Keiser Nikolai II. Riik jagatud kubermangudeks. Hirmus suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli raske tööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli konsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Peterburg - masinaehitus, elektroonika, trükitööstus, keemiatööstus. Masinaehitus asus Riias või Tallinnas. Saksa ja Prantsusmaa kapital. Lõuna-Venemaa - kivisüsi, metalurgiatööstus. Prants. Beliga kapital. Bakuu - Inglsimaa kapital. Naftatööstus. Odessa - Nikolao Iasi ehitada samparetehase Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. 1...
loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust. Geograafiline asend mjutab nii, et merekaubanduse areng on hsti soodne, sest norra asub mere res ja lnemere kaudu on kaubandus suur. Looduslikud tingumused mjutavad selle poolest,et Norra on hsti mgine maa ja niteks maanteid ja raudteid ei saa sinna hsti rajada.Seal kus on mgised maad sealt lbi ei saa transporti korraldada. LISA :Norra transport vastab riigi oludele.Siduteed on kll kitsad ja knulised, aga hsti ehitatud ja korras.Ikka rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu.Lennu ja rongiliiklus on hsti korraldatud. 3.Esita kaks toetavat argumenti vitele:Arenenud riikide eksporditulud on stabiilsemad kui arengumaadel. 1)Arenenud riigid teenivad suure osa eksporditulust krgtehnoloogiliste toodete mgiga
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
Transport, infrastruktuur · Kõik transpordiliigid esindatud · Riigi sisevedudes olulised autotransport ja raudteetransport. · Välismaale mere ja õhutransport (133 lennujaama) · Teedevõrk tihedaim Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest tööstusettevõtted asuvad seal. · Hõredaim teedevõrk mägedes ja saartel. · Itaalias 1920datel maailma esimesed kiirteed. · Raudteid 30 400 km · Raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport levinud ja pikkus 2400 km · Sobib vähemasustatud piirkondadesse ja veod mahukad ja odavad · Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta
U S Raudteetransport EELISED: odav mahutab palju ei sõltu eriti ilmast suhteliselt kiire Liiklustakistused põhimõtteliselt puuduvad Raudteetranspordi PUUDUSED: laadimine aeganõudev raudteid ei ole igal pool ehitamine kallis ümberlaadimine jaamas SUUREMAD KESKUSED Venemaa Tallinn, Tartu, Tapa Autotransport (maanteetransport) EELISED: tihe teedevõrk Kiire "uksest ukseni" Laadimine käib kähku. mugav Autotranspordi PUUDUSED: mahutab vähe Kallis vajab palju tööjõudu teede ehitamine kallis heitgaasid avariid SUUREMAD KESKUSED: USA, Euroopa Tallinn, Tartu Meretransport EELISED: odav mahukas ei ole vaja ehitada
b Inimarengu indeksit ( IAI ehk HDI) c veel kahte sinu enda poolt valitud näitajat Argentiinas on väiksem GDP. Argentiinas on väiksem HDI 2. Iseloomusta teedevõrku ( raudteed, maanteed) antud riigis Sisevedudes on olulised raudteed ja autoveondus, kuna teisi transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada. Autotranspordi jaoks on teedevõrk tihe Atlandi ookeani ääres. Suuremaid maanteid ei ole eriti palju. Raudteid on riigis küllaltki palju, võrreldes teiste naaberriikidega. Tšiili, Paraguay ja Boliiviaga on Argentinal hea raudteeühendus. 3. Kas ja kuidas on arenenud veetransport a. Siseveeteed( jõed, kanalid), milleks kasutatakse? Jõetranspordil on mõnedes kohtades eluliselt tähtis osa sisetranspordist. Mõnedes kohtades pole jõetransporti vajagi. Kanalitega on ühendatud. b
Punaarmeesse umbes 33 000 eestlast, kes rinde asemel viidi töölaagritesse Uuralites. Mobiliseerituid ei saadetud mitte tegevarmeesse, vaid ehituspataljonidesse. Sisuliselt oli tegemist vangilaagritega, kus ülirasketesse tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsavarumisel. Nõukogude võimuorganid moodustasid Eestis hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, raudteid ja talusid. Hävituspataljonidesse kuulus kommunistide ja nõukogude aktivistide kõrval ka mobiliseeritud töölisi ja kutsealuseid. Alles 1942. aasta teisel poolel, kui oli näha, et sõjaõnn hakkas sakslastele selga pöörama, koondati eestlased Eesti Laskurkorpusesse, mis hiljem osales ka lahingutegevuses. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele
1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel. karjala keel, kirillitsates. Majandus Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja. Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala. Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses. Kultuur Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased. Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid. Karjala põlised käsitööalad on puunikerdus ja tikkimine
Ühest küljest muutus sõjapidamine efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt tõid paljud uuendused sõja tsiviilühiskonnale nii öelda lähemale ning aitasid ka oluliselt sõjakoledusi leevendada. Napoleoni sõdade järel andis aurumasina kasutuselevõtt oma panuse maa- ja meretranspordi ümberkujundamisse. Sõjanduse seisukohalt vaadatuna oli äärmiselt oluline just raudteede ehitamine, sest sõjaväe ümberpaigutamine mööda raudteid tegi lõpu pikaajalustele ja kurnavatele marssidele. Mitmed teised tehnilised leiutised leidsid rakendust sõjanduses. Sellest järeldub, et uuendused viidi ellu esmalt militaarsetel eesmärkidel ning alles seejärel võeti nad kasutusele tsiviilelus.
juulil puhkes rahvuslik ülestõus. Punaarmee oli taandunud Emajõe põhjakaldale ja neid hoiti nii kaua kinni, kui saabusid Saksa väed. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid (viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu) Hävituspataljonid said kuulsaks oma metsikusega, mõrvasid ligi 2000 tsiviilisikut . Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.
Põhjaosas orjust polnud, põllumajandus tugines farmidele, kus kasutati farmeri ja tema perekonna tööjõudu. Farmerid tootsid kõike vajalikku üksnes enda tarbeks. Põhjaosariigid, kus hinnati töökust ja ettevõtlikust olid tööstuslikult enamarenenud. Euroopast sisserännanud leidsid tööd eelkõige põhja suurtes tööstuslinnades. Majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtt ja transpordi areng. Hakati ehitama raudteid, et ühendada erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks, mis tugevdas ka osariikide poliitilist liitu. Põhjas pooldati kaitsetolle, et oma tööstust hoida. Missouri kompromiss 1819a, ühekorraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba(Maine) ja teine orjanduslik(Missouri). USA loomise järel oldi kindlad et orjus sureb aja jooksul ise välja, iga osariigi enda otsustada jäi kas see on vaba või orjanduslik. 1808,a keelati orjade sissevedu.
ja patarei. 12.Juunil vallutati Tallinna sadamad, baasides asuvad sõjalaevastiku laevad, kaubalaevastik ja ujuvvahendid. 16.Juuni teatas NSV Liidu valitsus Eesti valitsusele, et Eesti peab looma sellise valitsuse, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma lennuvägesid lendamast vabariigi kohal, samuti pidid nad lubama kasutada Nõukogude Liidul oma raudteid ja muud liiki transpordi vahendeid. Eestlased pidid loobuma oma relvadest, kuna Nõukogude Liit kartis vastuhakkamist. 17.Juuni asusid Punaarmee väed Narva piiri ületama. Üle piiri tulid Vene tankid ja autokolonnid , mis siirdusid Tallinna tänavatele. Punaarmee jalaväelased liikusid üle põldude ja läbi metsade lääne suunas. Selleks päevaks oli Eesti riik Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. Eestil polnud võimalustki abi kuskilt loota ega saada, sest Eesti oli
riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja nende ühendused- monopolid, mis haarasid enda alla tihtipeale terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 3. Algab kapitali väljavedu arenenud maadest mahajäänumatesse 4. Võeti kasutusele hulgaliselt teaduse ja tehnika saavutusi.
toiduainetööstus. 4) Teenindust kui majandusharu peetakse üheks olulisemaks, sest toimub kiire linnastumine ning suurlinnades on teenindava majanduse palju tarbijaid ja võimalusi seda arendada ja on ka kasvav vajadus kaupade ja teenuste järgi. 5) Eesti kasutatavad veoseliigid: Transpordiliik Eelised Puudused Raudteetransport Kiire, odav, mahutab palju, ei Raudteid pole igalpool, sõltu ilmast, regulaarne aeganõudev laadimine, teenus, sotsiaal-majanduslik ehitamine kallis, eelis mittepaindlik Meretransport Odav pikkadel vahemaadel, Aeglane, sõltub ilmast,
Enamik Hiinat on nüüd matkajaile avatud. Peamised huviväärsused on Hiina müür, Pekingi Keelatud Linn ning Xiani terrakotasõjamehed. Hiina valitsus on hakanud turistidele avama ka Tiibetit. Hongkong on paljude külastajate jaoks Hiina peamine värav. 8 VEONDUS Maanteid 926 460 km Kiirteid ei ole Raudteid 54 000 km Kanaleid 109 800 km Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul
Ajalugu · Raud avastati umbes 3400 e. Kr. Egiptuses. · Inimkond õppis rauda tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. · Rauda maagist tootma õpiti 2. aastatuhandel e. m. a. · Esmalt kasutati rauda majapidamistarvete valmistamiseks, relvade (kilpide, mõõkade, odade) tegemiseks. · Teatud ajal oli raud väga vääriline metal: väärtuslikum kullast ja hõbedast. · Rauast valmistatakse ehteid ja seda kasutati rahana. · Hiljem hakati ehitama sildu, raudteid, laevu ja nüüdseks ajaks on asi nii kaugele arenenud, et rauda kui keemilist ainet tuntakse täiesti. · Tuntakse raua omadusi ja seda kuidas on selle kasutamine kõige õigem jne. Kasutatud materjal: http://www.annaabi.com/materjal-5382-raud (Alla laetud 17.01.10) http://et.wikipedia.org/wiki/Raud (alla laetud 17.01.10)
ja Põhja-Ameerikaga on raudtee- ja õhutransport vähelevinud ja arenenud. Raudteevõrgustiku tihedus on ainult 4-8 km 1000km² kohta. Autosid on Brasiilias 100-250 tuhande inimese kohta. Infrastruktuurirajatistest on Brasiilias 2 suurt, üle 20 mln reisijaga lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole. Põhiline transport toimub mööda teid, mida on ligi 2 mln km, millest on asfalteeritud ligi 185 000 km. Raudteid on 30 000 km ringis ning lennujaamu 3500. Veeteid on 50 000 km. Olulisimad sadamad on Belem, Fortaleza, Imbituba, Manaus, Paranagua, Porto Alegre, Recife, Rio de Janeiro, Rio Grande, Salvador, Santos ja Vitoria. 1960-1980 rajati mitu suurt mnt-d. 6) Seal on ka planeedi kõige rikkalikum taime- ja loomariik. Tantsimine, muusika ja jalgpall on igapäevaelu sama lahutamatud osad kui söömine. Brasiilia tuntud sambakarnevalide järgi.
(jalatsid, kotid, vööd, kindad jne). Tekstiilitööstuse toorained on taimne (puuvill, lina, kanep), loomne (vill, looduslik siid), tehiskiud (keemilised kiudained)(keemiatööstus). Transport ehk veondus Veondus > raudteetransport; õhutransport; veetransport; maismaatransport. Raudteetransport Eelised: odav, mahutab palju, ei sõltu eriti ilmast, suhteliselt kiire Puudused: laadimine aeganõudev, raudteid ei ole igal pool, ehitamine kallis, ümberlaadimine jaamas Suuremad keskused: Venemaa (Tallinn ja Tartu ja Tapa) Autotransport (maanteetransport) Eelised: tihe teedevõrk, kiire, hea manööverdada, "uksest ukseni" Puudused: mahutab vähe, sõltub ilmast, sadamate ehitamine kallis, ümberlaadimine Suuremad keskused: USA, Euroopa (Tallinn,Tartu,Paldiski) Meretransport Eelised: odav, mahutab palju, ei ole vaja ehitada teid
väeosa Saksa armee koosseisus*Omakaitse vabatahtlike kaitseorganisatsioon Saksa okupatsiooni ajal*Riiklikud Kunstiansamblid Nõukogude tagals moodustatud ansambel, mis pidi oma esinemistega sõdurite moraali üleval hoidma*Ehituspataljon mobiliseeritus eestlase Nõukogude tagalas*Hävituspataljonid tapsid, purustasid tööstushooneid, põletasid talusid, hävitasid raudteid. *Eesti laskurkorpus eestlaste väeosa Nõukogude Liidu armee koosseisus B 1)*Abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk
puudus. Sõjategevus 1941. aastal. · 1941. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda ning 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee vastu võitlesid ka metsavennad. Nemad olid mehed, kes olid repressioonide eest metsadesse varjunud ja sõja puhkedes haarasid nad relvad, et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele. Metsavendade võitlust nimetatakse ka Suvesõjaks. Metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee üksusi. Metsavennad võitlesid Eesti Vabariigi ja sinimustvalgete lippude nimel. Saksa okupatsioon. · Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei taasta Eesti iseseisvust vaid asendab Nõukogude okupatsioooni natsistliku okupatsiooniga. Keelustati poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Arreteeriti peamiselt kommuniste, aga ka ilma
eluvaldkondade Mettalurgia areng - - s - ja kasutamine - Rajatakse maanteid, peamised kaupade raudteid, edastajad on elektri-, Rajatakse linnu kasutatakse raudtee- ja telefonivõr ühendavad teed. Kujuneb laevandust ja Järjest rohkem suheld rahvusvaheline hiljem ka omavahel läbi Transp.+ side areng Puudub kaubandus. lennundust arvutivõrkude.
aeduba, banaani, maapähklit, suhkruroogu ja tubakat ning kasvatatakse lilli. Peetakse veiseid ( palju kasvatatakse pikasarvelisi ankole veiseid), kitsi, lambaid, sigu, kodulind ja mesilasi. Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-), mööbli-, tekstiili- ja jalatsitööstuse ettevõtteid. Raudteid Rwandas ei ole, maanteid on umbes 10 00km , neist kõvakettelisi 10%. Kivu järvel sõidetakse väikelaevadega. Kigali lähedal on rahvusvaheline lennujaam. Rwanda peamised väljaveokaubad on kohv, tee, loomanahad ja kassiteriit, tähtsaimad sisseveokaubad on toiduained, masinda, nafatsaadused ja ehitusmaterjalid. Sissevedu ületab väljaveo (2005. aastal veeti kaupu sisse 243 mln ja välja 98 mln dollari eest). Tähtsaim sisseveomaa on Kenya (2005. aasta impordi väärtusest 24%),
ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07.41 ületasid sakslased Eesti piiri, järjest vallutati alad *1500 eestlast Saksa poolel *aktiivsed metsavennad- sihiks kodumaa vabastamine ja iseseisvumine; vastasteks olid Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon *Sakslased võeti vastu vabastajatena, kuid positiivne hoiak hakkas kaduma, kuna Saksa ei tahtnud teada midagi iseseisvast Eesti riigist. *5.12.41 allutati Eesti idaalade ministeeriumile; Eesti kindralkomissariaat (Karl Siegmund Litzmann), viidi ellu Berliini poliitikat; kontrolliti eestlaste tegevust. *Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe, püüti laiendada oma õigusi, kuid põrkusid Berliiniga. Eesti kavatseti muuta Suur-Saksa koostisosaks.
Pöördeliseks sammuks lennunduses kujunes reaktiivmootorite laialdane rakendamine ka tsiviillennukitel 20.sajandi keskpaigast. Nafta ja gaaside ökonoomseks ümberpaigutamiseks kasutatakse sageli torujuhtmetransporti, maailma esimene torujuhe ehitati 1860 aastal. Üks kuulsamaid kuid kallimaid transporte on raudteetransport, see sai alguse 19. sajandi esimesel poolel, ning on üle poole pikema jalooga kui autotransport. 20. sajandi teisel poolel suleti mitmes arenenud riigis raudteid autotranspordi kasvu tõttu, kuid vähem arenenud riigid rajasid neid aga juurde. Transpordisüsteemist on arenenud ka logistika, 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ning leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide
Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite kodu oli tolleaegsete haritlaste üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Eesti
1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
