Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu. Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuste saavututamiseks peab sisaldama väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Suurema tugevsue saavutamiseks lisatakse armatuuri (traat) saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid- osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel meterjali tugevnemine toimub efekti tõttu: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist. Nanomõõtmetes dispergeeritud faasi osakeste lisamist kasutatakse metallide ja sulamite tugevamiseks. 20. Kompsiitide kiudude ja keskkonna materjalid.
Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel Maksumusplaanimine ja -kontroll projekteerimises on: 1. lähteülesande koostamine 2. sobiva lahenduse otsimine 3. projekteerimiskäigu maksumuskontroll Paraku on nii, et maksumusplaanija ajakulu ja pingutuse...
dalam paindekandevõime • Puitmastid − immutatud männipuit Eelised − kerged, koostatavad kohapeal, madal hind Puudused − piiratud kestvus, piiratud kõrgus, väiksem tugevus • Uuemad materjalid: sünteetilised materjalid (klaasplastikud, polüester- ja epoksüüdvaigud − traaversid, masti ülaosa); liimitud vineer, puitosade katmine sünteetiliste kiledega Konstruktsioonilt • tornmast /tower/ − metall-, puit- või raudbetoon mast, mis koosneb tava- liselt neljatahulisest tüvesest ja traaversitest [IEV] Eelkõige − (teras)sõrestikmastid /(steel lattice tower/ − sõlmedes ühen- datud varrastest koostatud mast • postmast /pole/ − vertikaalne puidust, raudbetoonist, või metallist mast, mis paigaldatakse vundamendile või vahetult pinnasesse [IEV] • vabaltseisev mast /self-supporting support/ − mast, mille stabiilsus on piisav ilma tõmmitsaid kasutamata [IEV]
E . ( = E ): 1 3 = [ 3 - µ ( 1 + 2 )] E Teooria annab rahuldavaid tulemusi (vastavalt teimidele) vaid habraste materjalide surve korral (betoon, raudbetoon, kivimid jt.). 8.3.2.3. Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria HÜPOTEES: Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: Ekv III = 1 - 3
Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede kandvateks osadeks on TAM22 ekstruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sanditspaneelid SW Tartu Maja AS-st, mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Normatiivne kasuskoormus on 3 kN/m2 ning hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad ning tulepüsivusklassiks on TP-1. Eelneva põhjal võib öelda, et hoone sihtotstarvet on võimalik muuta ning seda saaks teha ilma raskusteta
1 = red F = 1,0 25,08 Märkus. Summades on arvestatud seinte tegelikku arvu. Monteeritavate raudbetoon vahelagede puhul võetakse eksperthinnanguna v1 = 0,65 ja v2 = 0,35. Toome põikseinte koormuste lõpliku jaotuse tegurid tabelis 1.2 Tabel 1.2 Sei Tel Põikseinte Põikseinte l j-1 + l j M= na g vahekaugu vahekaugu = lv 0,35M F 0,65F J 2
seega kvartslampide valmistamisel. See on vastupidav järskudele temp. muutustele ega purune kuumutamisel. Tavaline klaas on aga väga hea töödeldavuse ja läbipaistvusega. Saadakse sooda, lubjakivi ja liiva kokkusulatamisel. tsement hallikas pulber, mis veega segatult kivistub. Toodetakse vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Selle kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks veelgi olulisemaid ehitusmaterjale. betoon ja raudbetoon Kõva mass, saadakse tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega, kasut. laialdaselt ehituses. 2) Kirjuta valemid ja saamisevõrrandid: vingugaas süsihappegaas süsihape ja karbonaadid ränihape ja silikaadid lubjakivi, pesusooda ja söögisooda ränidioksiid Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia. Peale süsiniku sisaldavad orgaanilised ühendid veel väikese hulga teisi elemente (H, O, N). Tänapäeval tuntakse umbes 10 miljonit erinevat keem
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
Ka selles majas paiknevad eluruumid teisel korrusel. Siin on Wright paigutanud elamise erinevad funktsioonid hoone eraldi tiibadesse. 3.6. Unity Temple Unitaaride kiriku uus hoone Oak Parkis oli Wrighti teine suurem tellimus pärast Larkin Building'ut. Nii põhiplaani kui ka fassaadijoonise osas tähendas Unity Temple Larkin Buildingu juures saadud kogemuste edasi arendamist ja täiustamist. Ehitustööd kestsid üle 3 aasta, selle põhjuseks oli ebaharilik ehitusmaterjal raudbetoon, mis oli kõige odavam. Raha kokku hoidmiseks projekteeris Wright hoone neli külge kõik ühesugused moodustus kuup. Sellega loobus Wright traditsioonilisest kirikuehitise mudelist. Ta paigutas kõrvalruumid kiriku taga asuvasse teise hoonesse. Nende kahe ploki vahel paikneb lame sissekäik, nii et kokkuvõttes moodustub H-kujuline põhiplaan. Kirikusaalis olid ka katuseaknad, mis mõjusid aukartust äratavalt. Kandvad
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Pikkade vaiade puhul liidetakse torulülid poltliitega. Toruvaiade puuduseks on suhteliselt kõrged valmistamiskulud, mistõttu neid kasutatakse võrdlemisi harva. Muutuva pikilõikega vaiad Pikisuunas ühtlase põiklõikega vaiade kõrval kasutatakse mõnikord ka muutuva põiklõikega vaiu püramiidseid, kiilukujulisi, laiendatud pea või põhjaga, pinnasesse kruvitavad, süvistamisel hargnevad jne. Joonisel on esitatud mõned näited sellistest vaiadest. 34. Kirjeldage puit, raudbetoon ja kiilvaiade omadusi. Puitvaiad Ajalooliselt on puit kõige varem kasutatud vaiamaterjal. Puitvaiade eeliseks on väike kaal, piisav tugevus ja valmistamise lihtsus. Puuduseks on lühike eluiga pinnasevee tasemest kõrgemal, piiratud läbimõõt ja pikkus. Puitvaiadeks kasutatakse männi või kuusepalke. Minimaalne peenema otsa läbimõõt peaks olema 150 mm. Vaia pikkus võib olla kuni 16 m. Suurema kandevõime saavutamiseks võib kasutada poltidega ühendatud pakette või isegi liimpuitu
Arhitektuurne sobivus, välisilma püsivus Soojapidavus Õhupidavus Niiskustehniline toimivus Helipidavus Tulepüsivus Majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Looduskivist (paas, graniit) Tehiskivi Puidust Metallist Klaasist 46 Jaotatakse paigaldatavate suuruse järgi Tellisseinad Väikeplokk-seinad Suurplokkseinad, raudbetoon, puitkarkass Looduskivid Lubjakivi, põllukivi Vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtsus, töödeldavus, värvitoon. Looduslikust kivist kaonstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubajakivid tundlikud ilmastiku mõjude suhtes Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid Graniit kõige ilmastikukindlam materjal Külmakahjustuse esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga.
Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus. 1 – raudbetoon, 2 – betoon, 3 – kivi- pinnasele ainult surve kaudu müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema 2 segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
Suure osa soojusest annavad kiirguse teel(50%). Nendel suhteliselt väike kaal. Küllalt nägusa välimusega tänapäevalt. Ribiradiaatori ehk sektsioon radiaatorid(lk15 joonis 70). Soojusandluse määrab ribide arv ehk sektsioonide arv. Konvektorid(lk 16 joonis 78,79). Väljastavad soojust konvektsiooni teel. Tema paigaluds kahe plaadi vahele suurendab tema soojusväljastust. Kasutatakse ka muid küttekehasi: - betoon küttepaneel kujutavad endast õhukesi raudbetoon plaate kus on kanalid või torud kus voolab soojuskandja ja soojus antakse ruumi soojuse teel. Värvimine alumiinium värviga vähendab soojusväljastust kiirguse teel. Küttekehade soojusväljastus või loovutus. See on arvutatav siis soojusläbikande valemiga: = U A Dt U soojusläbikande tegur(kuidas leida . A Küttekeha pindala m 2 t p - tt
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
Õpiti põhiliselt Riias ja Saksamaal. 1930.a võttis maad funktsionalism. Olev Siinmaa ja Olev Soansi Pärnu Rannahoone on eesti arhitektuuri tippteoseid. Edgar Johan Kuusik koos Anton Soansiga projekteerisid Tallinna Kunstihoone( Vabaduse väljakul). Alar Kotli tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus ja Toompea lossi Valge saal. Funktsionalismile iseloomulik: Uute ehitusmaterjalide – raudbetoon, teras, klaas laialdane kasutamine Ebasümmeetriline mahtude jaotus Siledad, valged dekoorita seinad Lamedad katused Lintaknad Sissepääsu tõmbamine maja alla Esimene lamekatusega maja, mida traditsiooniliselt peetakse esimeseks funktsionalistlikuks ehitiseks Eestis : Herbert Johansoni villa TallinnasToompuiesteel (1929) Herbert Johanson (1884-1964)
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
.. Tabel A.1 Konstruktsioonimaterjalid Materjal Mahukaal (kN/m3) betoon kergbetoon: · tihedusklass 1,0 9...10 · tihedusklass 1,2 10...12 · tihedusklass 1,4 12...14 ... · tihedusklass 2,0 18...20 normaalbetoon 24 ± 4 raudbetoon ja pingbetoon 25 ± 4 kivinemata betoon 25 ± 4 mört · tsementmört 19...23 · lubimört 12...18 ... looduskivi · basalt, graniit, gneiss 27...31 · lubjakivi 24...26 · marmor 28
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
mördi kujul, selleks segatakse tsement liiva ja veega. Ka vedel mört kõvastub täielikult. Kasutatakse sideainena ehituskivide sidumiseks, betoonina vundamentide, põrandate, lagede ja seinte valamiseks ning suuremate ehitusdetailide valamiseks. Kui tsemendimördile lisada kruusa või killustikku saadakse tugevam ja odavam materjal ehk betoon. Üsna vedel ning saab valada mis tahes kujuga vormi, milles kõvastub. Valatakse seina- ja laepaneele, kaevurakkeid jms. Raudbetoon saadakse, kui betooni lisada ka veel terasvardad nii saab tugevdada suuri ja õhukesi betoonidetaile. Saame ka mullbetooni, kui lisatud Al-pulbrit, tekib H2, et keemilises reaktsioonis tekivad mullid, mis muudavad betooni kergeks ja võrdlemisi pehmeks- soojusisolatsioonimaterjal, saab lõigata ja puurida, lüüa naelu sisse. Kui lisada vahtu saadakse vahtbetoon. Keramsiid saadakse, kui paagutada savi, mis on segatud selliste mineraalidega, mille lagunemisel tekib gaase
Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon. (võin rääkida ka agregaatolekutest vedel, tahke, gaasiline) 3 . Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis? Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon, raud, vesinik). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid
3) SELV ja PELV ahelate eraldamist teistest ahelatest metall varjete abil. Juhul, kui kaitseväikepinge ahela juhid on teiste ahelate juhtidega kõrvuti või ühes samas mitmesoonelises kaablis peab nende isolatsioon olema elektriliselt samatugev nagu suurima nimipingega kõrvalasuval ahelal. Tööruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi 1.ohtlikud- ruumis on voolujuhtiv tolm või niiskust üle 75%, voolu hästijuhtiv põrand: metall, muld, raudbetoon, tellis või muu seesugune põrand, kõrge temperatuur- üle 30C, võimalus puudutada maaga ühenduses olevaid seadmeid. 2. eritiohtlikud- ruumis on eriti suur niiskus ligi 100%, keemiliselt aktiivne keskkond, kahe või enama ohtlikuse tunnuse esinemine üheaegselt. 3. väheohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtlikkuse tunnused. Elektrivigastuste vältimine Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: 1. ohtlike pingestatud osi ei tohi saada puudutada. 2
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
tavakatused kattepinna kalle 1:40. Tava lamekatuste all peame silmas, et meil pole tegemist pööratud katuse ega käidava katusega. 36 Tava lamekatused liigitatakse konstruktsiooni järgi alljärgnevalt: soojustamata katused; soojustatud katused (katuslaed): a) tuulutatavad katuslaed; b) suletud katuslaed; Joonis:tüüpilised tava soojustatud lamekatused ( raudbetoon paneelil ) a) Polüuretaansoojustusega suletud tava lamekatus- sobib kasutamiseks vaid kuivades ilma ülerõhuta ruumides. Kihid: 1. Katusekate (polüvinüülkloriid- (PVC), bituumen- või kummibituumen-rullmaterjal) 2. Soojustus fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplaat 100 mm 3. Aurutõke polüetüleenkile 0,1 mm 4. Tasanduskiht tsementmört M5 min 20 mm 5. Kandetarind raudbetoonpaneel või plaat
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
21766 5700324-1Raua 58.92658523.525057 21766 Ridala vald 21887 8600545-1Rauba 57.72613827.255847 21887 Vastseliina vald 28575 8600544-1Rauba 57.72618627.255879 28575 Vastseliina vald 10448 06612-1 Raudalu 59.36238924.763752 10448 Nõmme 12985 06613-1 Raudalu 59.36170424.764987 12985 Nõmme 1049 06611-1 Raudalu 59.36267024.764153 1049 Nõmme 1383 13803-1 Raudbetoon 59.41585824.858650 1383 Lasnamäe 1384 13804-1 Raudbetoon 59.41566824.861076 1384 Lasnamäe 23756 4400637-1Raudi 59.21989627.515273 23756 Illuka vald 23757 4400636-1Raudi 59.21952327.515687 23757 Illuka vald 113072 4400638-1Raudi kalm59.22203927.522971 113072 Illuka vald 13264 21790-1 Raudkotka 59.34253424.266762 13264 KloogarannKeila vald 13263 21789-1 Raudkotka 59.34265424.267226 13263 KloogarannKeila vald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
