Parim aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei ole puudel lehti, maastik on lage, rohi on madal ja erinevad pinnavormid on hästi märgatavad. Asulakohad on alati äratuntavad, sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist, vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida maapinnalt ei pruugi märgata. Kasutatakse geofüüsikalisi meetodeid nt elektroluuret st maapinnal mõõdetakse elektritakistust, nii tulevad välja erilised kohad, kasutatakse ka magnetluure, maapinnast otsitakse esemeid, millel on erilised magneetilised omadused. Tänapäeval on kõige olulisem georadar, raadiolaineid saadetakse maapinnale ja
mägiristik, angerpist, värv-varjulill, arukaerand ja keskmine värihein, millest paljude algkodu asub Lõuna-Siberi või Kagu-Euroopa steppides. Nende taimede seemned jõudsid Eestisse inimeste, kariloomade või söödaks varutud heinaga ning hakkasid siin idanema. Teadur Aveliina Helm püstitas oma doktoritööks materjali kogudes hüpoteesi, et veel tänapäevalgi võivad Eesti looduse liigirikkusandmetes peegelduda hilise rauaaja inimasustuse tiheduse jäljed. Umbes tuhande aasta taguse aja asulate kohta on arheoloogidel olemas üpris põhjalikud kaardid ning Helm ja tema kolleegid otsustasidki uurida, kas toonaste asulakohtade praegune liigirikkus erineb nende paikade omast, kus nii pikka asustusajalugu teada pole. ,,Meie tulemused näitasidki, et tänapäeval on kõige liigirikkamad loopealsed nendes piirkondades, kus rauaajal oli inimese asustustihedus kõige suurem," kirjutas Helm oma doktoritöös
Lihula lähiümbrusest ei ole seni ühtegi kiviaegset asulakohta ega matmispaika avastatud, kuid leiud viitavad sellele, et inimesed on Lihulas elanud juba kiviajal. Läänemaa vanim leid (6000-7000 aastat vana tulekivist uurits) on saadud Lihula linnamäe lõunanõlvalt. Lihula pank oli siis alles väike saareke, kuid juba asustatud. Lihula kiviaegne asula on ilmselt mattunud hilisemate paksude kultuurkihiladestuste alla. Lihula lähiümbrusest ei ole avastatud ka pronksi- ning varase rauaaja muistiseid. Juhuleiud viitavad aga sellele, et inimesed siinkandis siiski elanud. Ilmselt ei olnud Lihula ümbrus varaseks maaviljeluseks eriti sobiv ja kindlasti on osa muistiseid ka intensiivse põlluharimise ja ehitustegevuse tõttu hävinenud. Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv kivikalme Parivere mäe põhjanõlval, praeguste surnuaedade lähedal. Samaaegset külakohta ei ole aga veel leitud. 10
Esialgu ei olnud vasallidel õigust maad edasi pärandada, aga 1315. aastal said vasallid pärandada maad isalt pojale, 1329. ka tütrele. Need alad, mis ei olnud läänistatud, need alad jagasid maaisandad suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille peamajaks oli ametimõis. PILET 5 1) Muutused ühiskonnas keskmisel rauaajal ja viikingiajal Juba keskmise rauaaja (u 450-800) algul hakati ehitama linnuseid, aga nende kasutusiga ei olnud väga pikk. Rohkem ehitati linnuseid viikingiajal (u 800-1050) LINNUSED Mägilinnus Mäe otsas, igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnus Lauge mäe otsale ehitatud
senist asuala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. - Osad seni Põhja-Lätis elanu läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega; vaid liivlased säilitasid oma asuala Läti lääneosas. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED: 1. Eesti ajaloo periodiseering. 2. Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitustega)? 3. Kiviaja perioodide lühiiseloomustus. 4. Pronksi- ja rauaaja perioodide lühiiseloomustus. 5. Eestlaste muinasusund: A) vägi B) hing C) ohverdamine D) ristiusu mõjud muinasajal 6. Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul. 7. Mõisted: muinasaeg, mesoliitikum, neoliitikum, arheoloogiline kultuur, ird- ja kinnismuistis, alepõllundus, söödiviljelus, kahe- ja kolmeväljasüsteem, adramaa, väikeselohulised kultusekivid, tsuudid, aolinnad, vanemad, malev, animism, Tacitus.
rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata, sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas. Esmane elatusala oli põlluharimine. Peamised teraviljad olid oder ja nisu, kasvatasi ka kaera, hernest, uba ja 11 saj tuli ka talirukis
Vanimad leitud nahkehistööd arvatakse olevat pärit aastast 1050 e.Kr. Vanim säilinud nahkehistöö on pärit Egiptusest. Minu referaat annab väikese ülevaate mõningatest nahast rõiva- ja tarbeesemetest. Nahast rõivaesemed Muinasaeg Jahe kliima sundis inimesi endale loomanahku ümber siduma. Tänu sellele said nad hakata asustama ka alasid, kust seni külmaga eemale hoiti. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses,
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus...................................................
Lõunapoolt valgusid Eestisse venekirveskultuuri hõimud. Nende elatusallikaks oli: karjakasvatus, primitiivne põllumajandus. Pronksiaeg. Algas ca 1500 aastat e.m.a. ja kestis kuni 500 e.m.a Ilmusid kindlustatud asulad. See viitab arenenud tootmisele, mis on suuteline tootma ülejääke. Peamiseks elatusallikaks loomapidamine, mida täiendasid algeline maaviljelus ja kalapüük, jaht, korilus Varase rauaaja alguseks (5. saj. eKr1. saj) küpsesid kõik eeldused viljelusmajanduse murranguks: viljelusmajanduse enda pikaajaline areng kliima jahenemine, mis raskendas loomade ületalve pidamist tagavarade muretsemine talveks ja nende hoidmine. 1.4. sajand (Rooma rauaaeg). Oluline oli Eesti hõimude aktiivne lülitumine rahvusvahelisse kaubandusse (Rooma impeerium): · soodustas maaviljeluse arengut (võimaldas kaubelda);
Nii näiteks on Uuralites valmistatud pronksesemeid leitud Skandinaaviast. Skandinaviamaadesse hangiti pronksi ka briti hõimudelt ning Kesk-Euroopast. Esimesed pronksesemed sarnanesid kiviesemetele. Hiljem kuju muutus täiuslikumaks, näiteks on pronksiajast kumeraid pronkssirpe, II at keskpaigad tulid uue relvatüübina kasutusele mõõk. Pronksist valmistati mõistagi ka ehteid. Samas püsisid ka neoliitilised sugemed, kuni rauaaja alguseni näiteks valmistati nooleotsi tulekivist. Pronksi kõrval valmistati veel ka kivist odaotsi. Samuti tuli ratastega vanker. Pronksi kasutuselevõtt arendas kõiki majandusharusid, eriti oli see tuntav põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Sel järgul leidis aset karjakasvatuse eraldumine põllumajandusest. Ühiskond muutus, tuli sotsiaalne ebavõrdsus. Viimast esines kahtlemata juba varem, ent nüüd joonistus see selgelt välja leiumaterjalis
enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mis võivad omakorda jaguneda veelgi väiksemateks (noorema rauaaja puhul viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Kiviaega on tihti periodiseeritud ka arheoloogiliste kultuuride alusel (Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur). · Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib
Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6. saj räägivad bütsantsi ajalookirjutajad mitmest rahvast: skla-viinid, veneedid ja antid, keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600
Neid Eesti ala raua ajal oli üks Põhja R. Sattusid piirkondadesse uued asulaid oli vaja inimestel kaitsta ja poolsemaid alasid, kus vilja kütid, kes tõid endaga kaasa uued kindlustada. Järelikult oli midagi toodeti suurtes kogustes. tööriistad ja ka nö vene kirve. kaitsta. Viljakuivatus muutis vilja Kammkeraamikaga tekkisid nõud, viljakamaks. Noorema rauaaja mis olid alt teravakujulised. lõpus hakati vilja välja vedama ka teistesse riikidesse, mis oli hiljem euroopas kõrges hinnas. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr
m. a. Asula hukkus kas mingi väljastpoolt lähtunud rünnaku või tuleõnnetuse läbi. Asva on andnud nime kõige läänepoolsemale soomeugrilaste hilispronksiaja kultuurile, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Üsna varsti pärast vanima kindlustatud asula mahapõlemist on mäeservi maapoolsest küljest järsendatud. Vanadele hoonealustele on kantud savi ja mulda. See peamiselt rauaaja algusest pärinevat leiumaterjali andnud linnus on maha põlenud ajavahemikul 630-510 e.m.a. Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Suuremad ehitustööd, mille käigus mägi on saanud oma praeguse kõrguse ja kuju, on ette võetud alles m.a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad
rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, näiteks Trundholmi vanker ning kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast. Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud niinimetatud rooma rauaajal (meie ajaarvamise algus kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta
Kõige enam oli rüütlimõisasid ehk eramõisasid. Kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. Teise suuurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Riik rentis neid välja. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid , mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõisade majandamisel muutus tähtsaks juba keksaja lõpul alguse saanud teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus . 2. Linnuse tüübid muinaseestlastel. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitsud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Lõuna- Eestis tehti vallid liivast ja palkidest aga Põhja- ja Lääne-Eestis paeplaatidest kivimüürina. Eristatakse mägilinnuseid, mis on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
perioodi alguse dateering, rahutud ajad (miks hakati aktiivselt rajama linnuseid?), suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Umbes 500. a eKr jõudsid Eestisse esimesed rauast asjad. Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid ajapikku tulid asemele uued kombed. Näiteks hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega künkad. Linnused jagatakse välisilme põhjal mitmesse rühma: neemiklinnused, mägilinnused, kalevipoja sängi tüüpi ja ringvall linnused. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. 6-7. saj toimus väike rahhvastikuränne
protsessidega tagasihoidlikumaks. Nimelt sulasid indoeuroopa päritolu siirdlased pikapeale kogu Eestis kammkeraamika hõimude hulka. Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud assimilatsiooni-protsessi tulemusena muutus Eesti rahvastik veelgi europiidsemaks. Venekirveste kultuuri hõimudelt jäi pärandiks ka arvukalt keele- ja kultuurilaene. Otsustamaks pronksiajal (u. 1500-600 e.Kr.) aset leidnud võimaliku immigratsiooni üle on Kirde-Eestist andmeid liiga napilt. Keskmise rauaaja (u. 450-900 p.Kr.) puhul on Alutaguse etniliste olude suhtes olulisim see, et esmakordselt kohtuvad nüüd kalmeid ka Peipsi rannikul ja Kuremäe lähistel. Pärast seda ida poolt tulid uued siirdlased, kes pärinesid vadjalaste lõunahõimust. See hõim elas territooriumil, mis hõlmas 10. - 11. sajandil ligikaudu Oudova, Samro järve, Luuga jõe keskjooksu ja Narva jõe keskjooksu vahelise ala. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 14. sajandist tugevnes eesti kultuuri mõju
Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese vaadetest teame, tema filosoofiast ning lõpuks on toodud ka ära seosed kaasajaga. 3 Antiikaeg Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaeg kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja see hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikaja alguses algas umbes 900 eKr rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr kliima Bondi sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul
looduskeskkonda. Esimeses peatükis on lühidalt juttu karusnaha ajaloost, järgmistes peatükkides käsitlen probleeme, mis tekivad karusnahafarmides, nahkade hankimisel ja töötlemisel. Selle referaadi eesmärgiks on teavitada lugejaid selle tööstuse ebapraktilisusest. 1.Karusnaha ajaloost Tänu loomanahkade kasutuselevõtule said inimesed hakata asustama alasid, kust teda varem oli eemale hoidnud külm. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda
Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast. Noorem rauaaeg 800-1200, 1050-1200 muinasaja lõpusajandid (noorema rauaaja teine pool, Eesti 11.-12.saj). Elanikuarvuks on pakutud 150 000. Vähem viljakamad, soised alad olid asustamata, ehk siis Edela-Eesti, rannik Pärnu jõest lõuna poole, Peipsiäärne ala Emajõest lõuna poole. Ei olnud vajadust, sest mujal oli piisavalt. Saartel asustus oli, Hiiumaal ja muud väiksed saared ei pruukinud olla eestlased vaid rootslased. Muinasaja lõpusajandiks elati uuesti külades, suurus oli erinev. Külast suurem asustusüksus oli kihelkond, neid umber 45 Eesti aladel
Skandinaavia pronksiaeg Datering: 1800-500 eKr Monteliuse 6 perioodi Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine Merelised sidemed Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp Sissejuhatus: urniväljade kultuur • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus • Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid. Arengud Vahemere ruumis
kiivrid, kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuserakmed. Seal oli rohkelt keedunõusid ja luid, mis viitasid suurtele teispoolsuse pidustustele. Nad olid elanud 700.a paiku eKr. Selline avastus avas akna keldi rauaaega. Pronksiaja ühiskonnast, mille asemele nad ilmusid, on säilinud vähe tõendeid sõjakäikudest, nagu ka kõrge staatuse märke ehitiste või matuste puhul. See keldi rauaaja ühiskond näib aristokraatlikum oma juhtide uhkete kodade ja väärikate matustega. See kultuur levis lääne poole.(Sampson, 2008) Umbes 500. aastal eKr oli Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksul La Tene´i kultuuri algperiood; selle järel läksid keldid märgatavalt liikvele. Alates 5. sajandist eKr tulid nad röövsalkadena lõunasse ja terroriseerisid Vahemeremaade rahulikke linnriike. Kui nad valgusid Apenniini poolsaarele, võitsid nad etruskidelt Po jõe oru, asutasid 5.
Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu. 8) Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud oli kallis ja raskemini kättesaadav ning seda oli raskem sepistada. 9) Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Hakati kasutama alepõllundust. Hakkas ka levima söödiviljelus. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. 10) Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Rauaajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid (3-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu). Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus o Nisu, kaer, hernes, uba · Käsitöö areng o Tööriistad o Tarbeesemed o Ehitised o Rõivad o Liiklusvahendid
Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osa- liselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule
(lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja kultuurikeskus, poliitilise ja sõjalise võimu keskus, puuduvad suuremad linnad, massiivsed kaitserajatised (nn kükloopilised müürid), sõjatemaatika esinemine kunstis o Tume ajajärk - u 1100 - 800 eKr, lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine, kolonisatsiooni algus Egeuse mere saartel ja VäikeAasias, rauaaja algus Kreekas (~1000 a eKr) o Arhailine ajajärk - u 800-500 eKr, alates 8. saj. eKr uuesti tsivilisatsiooni tunnused linnad kui keskused, sõltumatute linnriikide teke, uuesti võeti kasutusele kiri (tähestik foiniiklaste eeskujul), aristokraatia esiletõus, seaduste üleskirjutamine, kõrgtasemel kultuuriväärtused, Homerose eeposed, rahvaarvu kasv, kolooniate rajamine Vahemerel, Mustal merel, kaubavahetuse
4000 a lõpus hakkab levima pronks Lähis Idast. Euroopasse jõuab üle Balkani ja Kaukasuse. Vasemaagi leiukohtadest võib leida palju kultuuri ÖTZI vaseekiviaja mees, leitud Alpidest; 3300 a. vana; oli kaasas pronkskirves, tulekivist nuga NEBRA PRONKSKETAS Kuld, mis ketta peal on pärit Briti saartelt; vask Austriast STONEHENGE pühamu; esimesed rajatised enne 3000 a. Kõige suuremad ehitised loodud pronksiajal. See on seotud pööripäeva tähistamisega. SLAIDID: EELROOMA RAUAAJA KULTUURID (11 loeng) (FAIL8) Rauasulatusahi Rauamaaki leidus peaagu kõikjal. Kes enne kasut. võttis sai kiire arengu osaliseeks. Esimesed raua tootjad HETIIDID umbes 1500 a.; Lähis Idas 1200 a hetiitide riik purustati ja raud levis kiiresti mujale. HALLSTATTI kultuur; 800 500 a. Tuntuim kultuur. Leiti kalmisstu Olid rauamaagi ja soolakaevandused BAINHAUS luude kirik.
Esmalt õpiti raudesemeid töötlema ja tootma hetiitide poolt umbes 1500 ekr. Suutsid ise hakata tootma mitmesuguseid raudesemeid ( rauast relvi, tänu millele suutis see riik muutuda suureks ja võimsaks.) Oluline on ka see, et nad suutsid rauatootmist hoida saladuses ja alles u 1200 , kui hetiide riik hävis levis rauatöötlemise saladus mujale. Raud levis kiiresti Kreetale ja Kreekasse 12 saj oli seal juba raud tuntud, sealt edasi Itaaliasse ning hiljem ka kesk-Euroopasse. Hallstatt varane rauaaja kultuur , mis mõjutas olulisel määral kogu põhja poolset Euroopat.. Hallstati kultuur näitab selgelt, mida endaga võis kaasa tuua raua kasutuselevõtt ( üh suurema diferentseerumise). Et oma vara kaitsta rajati linnuseid. Üks tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal. Hallstatile järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt . Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad
kultuur. Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi). - Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega. - Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri - Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest.
Ohvripuud, -kivid, -allikad jt kohad Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese
Algas vanem rauaaeg, mille varasemat järku nimetatakse eelrooma rauaajaks (kuni u U 500 eKr 50 pKr). Kivikirstkalmete kõrval hakati ehitama uut tüüpi kivikalmeid - nn varaseid 500–250 tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega eKr olid korrapärased. 250 eKr – 50 Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. pKr 50–450 pKr Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse. Eesti siseosa asustus tihenes järk-järgult, klassikalised tarandkalmed levisid üsna 200–450 laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad. Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste 450–600
Selle aja (7. saj. lõpp) suurim peitleid on pärit Staffordshire'ist talunik Fred Johnsoni maavalduselt. Leiti 1500 eset ja esemekatket. Kokku 5kg kulda ja 1,3kg hõbedat. Keskmine rauaaeg Eestis (450 - 800) Periood, kus rajati Eestis kõige arvukamalt linnuseid. Linnuste tüübid: Mägilinnused (Otepää linnamägi) Neemiklinnused (Rõuge linnamägi ja asula) Kalevipoja säng (Alatskivi) Ringvalllinnus (Pöide maalinn) Keskmise rauaaja kalmed: Kivikalmed Vanad tarandkalmed* Kangurkalmed* Kivivarekalmed* *hauapanuseid äärmiselt vähe Kamberkivikalmed (Lepna, Proosa, Paju) Väga rikkalikult hauapanuseid Lepna kalmistu ("katkuhaud") Saaremaal Valjala vallas. Arheoloogilised kaevamised 2003. Laevmatused kivikalmetes Laevkalmed (Salme) Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010)
*Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kirikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad. See kõik viitab sõjakamatele ja segasematele oludele. *Relvastus ka täiustus. Ratsavarustusse ilmusid jalused, pikemaks ja raskemaks muutusid mõõgad, kuid peamisteks relvadeks jäid siiski odad ja kirved. *Viikingiajastul tekkis oht, et Skandinaavias ja Venemaal tekkinud riigid üritavad Eestit vallutada. Tartu vallutati Vene vürstide poolt
Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Eriti hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad.
Asustuse ümberpaiknemine toimus enamasti juba olemasolevate asustusüksuste piires: kohta vahetasid majad ja linnused, mitte põllud. Muutus põllumajandus ja aineline kultuur: kasutusele tulid uued maaharimisriistad, levis talirukki- ja seakasvatus. Kelti põllud - esiajalooline põllusüsteem, milles põllulapid on (peaaegu) täielikult ümbritsetud madalate liivast, kividest või neist mõlemast koosnevate vallidega. Hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutada ka vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga. Põllupeenarde asukoht fikseeriti enne nende rajamise algust. Vahel tähistati need alguses kivireaga või kividega äärtes. Sinna visati põldudelt koristatud kive, juurikaid, umbrohtu jne, millele kündmise käigus
Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon.Babülooniale pani aluse kuningas Hammurabi (valitses lühikese kronoloogia järgi umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise Akkadi suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele semiiidi keelte hulka kuuluv akkadi keel, usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud sumeri keel. Akkadi ja sumeri traditsioonid mängisid Babüloonia kultuuris olulist rolli ning piirkond jäi oluliseks kultuurikeskuseks kogu pronksiaja ja varase rauaaja vältel, isegi võõrvõimu all.(lk.159) Garnison see on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.Garnisoni moodustamise eesmärk võib olla ka antud piirkonna sõjalise kaitse juhtimise korraldamine
e. m. a. Asula hukkus kas mingi väljastpoolt lähtunud rünnaku või tuleõnnetuse läbi. Asva on andnud nime kõige läänepoolsemale soomeugrilaste hilispronksiaja kultuurile, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Üsna varsti pärast vanima kindlustatud asula mahapõlemist on mäeservi maapoolsest küljest järsendatud. Vanadele hoonealustele on kantud savi ja mulda. See peamiselt rauaaja algusest pärinevat leiumaterjali andnud linnus on maha põlenud ajavahemikul 630-510 e.m.a. Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Suuremad ehitustööd, mille käigus mägi on saanud oma praeguse kõrguse ja kuju, on ette võetud alles m.a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need
Lehtpeekrite kultuur 4.-3. aastatuhat eKr Venekirveste kultuur Esimest korda on Eesti Põhjamaaega sarnane; 2800-1800 eKr; Laevakujulised e. Venekirved; Nöörkeraamika; Soomeugrilaste saabumine 3.aastatuhat eKr; Pronksiaeg 1800-500 eKr Hakkavad tekkima kaljumaalingud; Ususümbolid, riided; Tollundi mees 2200 aastat vana u; Rituaalse mõrva ohver; Põhjamaade esiaeg 2 Rauaaeg Põhjamaade rauaaja periodiseerimine: Varane e. Eelrooma rauaaeg (5.-1. eKr); Rooma rauaaeg (1.saj. eKr-4.saj.pKr); Rahvarännete aeg (4.-6-saj.); Vendeliaeg (6.-8.saj.) Raudesemed valmistati soo- või järvemaagist; Säilinud esemeid on vähe. Surnuid põletati, hauapanuseid oli vhe; Ilmastik oli muutunud jahedamaks; 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg
- Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust Noorema rauaaja linnused Eestis (1-varane linnus, 2-3 ajajärgu teisel poolel kasutatud linnus, 4- oletatav linnus (allikas: Eesti muinasornamentika andmebaas) Linnused liigitakse tüüpide järgi: - Mägilinnus (igast küljest looduslikult kaitstud küngas) - Neemiklinnus (mäeseljaku otsal, ühel pool kunstlik vall) - Kalevipoja säng (voorele rajatud, vallid/kraavid rajati otstele) - Ringvall-linnus
Venekirveste kultuur - Tuli koos lõunapoolsete uute hõimudega u 2500. a eKr. Tegelesid juba algelise loomakasvatusega (kitsed, sead, veised, lambad), alustasid maaviljelust. Iseloomulikud olid nöörjäljenditega savinõud ja matmisviis, kus surnud asetati külili. 5. Asva Kultuur 6-9 saj. e.Kr.(16-17) : Elanike tegevusalad, aletamine - Elanikud tegelesid maaviljeluse, karjakasvatuse, küttimise, kalapüügiga. Arenes kaubavahetus. Seda varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt.
· Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Ringvall-linnus- tasasel maal, ümber kogu linnuseõue oli kuhjatud kunstlik vall. Kalevipoja säng-linnuste rahvapärane nimetus, sest eemalt vaadates meenutavad need
Pronksiaja lõpul pronksesemete leidude hulk suureneb, mis viitab arenevale kaubavahetusele naabritega (Kesk- Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel) Varase rauaaja lõpul/ rooma rauaaja algul õpiti rauda tootma kohapealsest soo-ja järvemaagist (vanimaid teadaolevaid kohti on Tartu lähedal asetsev Tindimurru u 2000 a tagasi). See võimaldas raudesemete ulatuslikumat kasutuselevõttu ja kiirendas oluliselt põlluharimise arengut. Tänu raudkirvestele levis aletegemine ja peagi sai alguse söödiviljelus (st põld oli peale kasutamist 4-5 a puhkeasendis e söödis ja teda kasutati peamiselt karjamaana. Sel teel saadav sõnnik oli omakorda vajalikuks väetiseks)
Kirstu maeti oletatavalt perekonna pea ning sinna selle ümber maeti ka teised perekonna liikmed. Kolmandaks jäävad sinna ajajärku ka vanimad põllu jäänused. Vanimad põllujäänused on dateeritud ~935 eKr, mida on nimetatud ka Balti põldudeks, mida iseloomustab ebakorrapäratus. Leitud on ka lohukive mille suurus oli 5-10cm. Rauaaeg * Jagunes vanemaks (500 eKr 450), keskmiseks (450 800) ja nooremaks (800 1200). -) Rauaaja kolm perioodi jagunesid omakorda veel alaperioodideks. * Kohapealse rauasulatamiseni jõuti alles meie aja arvamise algusega. -) Rauda hakati algselt sulatama müliaukudes, kus oli sulatamiseks vaja palju puusütt ning pärast raua sulatamist kiirenes ka majanduskasv, sest paremate tööriistadega sai hakata tootma rohkem esemeid ja vilju, mida sai hiljem müüa ja vahetada *) 7kg soorauamaagist oli võimalik saada 2kg rauda, kui põletada seda 0.7kg puusöega ning lisada ka lupja
liiga vähe. Võib-olla olid linnused hoopis teatud ülikute residents. Linnused ei olnud väga suured. Rõuge linnusest leiti vaid 6-7 rõhtpalkelamut. Rõuges oli linnuse kaitsesein tehtud horisontaalpalkidest. Kõigil linnustel on vist olnud horisontaalpalkidest müürid, sest püsti pannes jäävad jäljed maas olevatest palkidest, kuid kaevamistel on leitud vaid üksikute postide jälgi. Keskmise rauaaja kalmete pilt on äärmiselt kirju, võib eristada nelja põhitüüpi. Kõige arvukam tüüp on kivikalmed. Kivikalmete arv on suur, kuid nad näevad väga erinevad välja. Tarandkalmeid enam ei ehitatud, kuid sinna tehti ikkagi järelmatmisi. Rajati hoopis kangurkalmeid (tegemist on ringiga, kuhu maetakse). Kivivarekalmes on kive vähem. On ka kalmeid, kus on ääretult rikkalikke asju, näiteks Lepna, Proosa, Paju laevmatused kivikalmes. Kamberkivikalmed.
Lineaarkiri B kadus käibelt. Mükeene ja Tirynsi lõplik langus saabus uute purustustega U 1100. Tume ajajärk: XI IX sajand XI sajand tõi kaasa tsivilisatsioonikatkestuse Egeuse mere ümbruses: lossid olid maha jäetud, kiri käibelt kadunud, asustustihedus drastiliselt langenud ja vaesed hauapanused viitavad suhteliselt vähediferentseeritud ühikonnale. Suhted idamaadega peaaegu katkesid. Samas kujunes kreeklaste asustusvöönd Anatoolia läänerannikul. Antud perioodi langeb aga rauaaja algus ja prot-geomeetrilise ja geomeetrilise keraamika algus, mille järgi järgnenud ajajärku nimetatakse sageli geomeetriliseks perioodiks. X sajandist pärineb tumeda ajajärgu teadaolevalt suurim ehitis: pealikumaja või pühamu Lefkandi asulast Euboia saarel, mis oli Kreeka arenenumaid piirkondi antud perioodil. IX sajandist alates näitavad rikkamad hauapanused ühiskonna senisest kiiremat arengut ja suhete taastumist idamaadega. Arhailine periood: VIII VI sajand
sajand 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht) pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal, sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr):
Tema kohuseks on teavitada inimkonda Jumala tahtest ja õigest iseloomust ning näidata, mida tema läbikäimine nendega tähendab. Prohvet mõistab hukka patu ja ennustab ette selle tagajärgi. Ta jutustab õigemeelsusest. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=prohvet&F=M http://www.lds.org/scriptures/gs/prophet?lang=est Pronksiaeg (1800 – 500 eKr) – esiaja periood, mil tähtsaim metall oli pronks. Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiaja võib jagada kahte ajajärku: vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Pronksiaeg on muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes ka kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid. Pronksiaeg lõppes raua kasutuselevõtuga. http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg
hästi säilinuna, oli teda võimalik rekonstrueerida. Küla oli u. 100 elanikuga kindlustatud asula, mille majad oli paigutatud 13 ritta. Iga rea üks ots ulatus vastu palkidest kaitseseina. Ristpalkidest maja suurus oli 10/10 m, siseruum oli jaotatud kaheks, avaramas osas paiknes kolle. Majade esine käigutee oli lattidest. Küla ümbritses umbes viie meetri kõrgune palkidest kaitsetara, mis oli tihendatud pinnasega. Ka Eestis (rauaaeg Eestis I at. pKr.) on leitud rauaaja vaiehitiste jäänuseid Koorküla Valgjärvele rajatud vaiküla puhul peeti silmas eeskätt selle kaitseotstarbelisust. Enne linnusasulaid ja vaiehitisi oli Eestis juba mesoliitikumi ajast alates levinuim ehitistüüp püstkoda. Reeglina oli see ringikujulise 6-7 m põhjaläbimõõduga ehitis, mille põrand oli kas maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum, pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
