EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus
Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg(paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luus...
lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem
lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem
põhjustel. 5. Miks hakati ehitama kindlustatuid asulaid? Kindlustatuid asulaid hakkati ehitama, et peaks võimalikult vähe ressursse kasutama uue elukoha turvaliseks tegemiseks. Valiti kõrgemad ja turvalisemad kohad asulate ehitamiseks. Tavaliselt olid asulad kindlustatud ainult paekivi tara või palkidest kaitsesein. 6. Millised muutused toimusid: Eelrooma ja Roomaraua matuse kommetes ja asustuses? (21-22) Eelrooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 500 eKr-50 pKr. Eelrooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed tarditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja ...
Millest on need arvamused tingitud ? Ühed arvavad, et enamik Eesti elanikke olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed. Teised aga et oli siiski kihistumine ehk varanduslik ebavõrdsus. Lahkarvamused tulenevad sellest,et selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad?
Pilet nr 1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine-1) Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg
pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe. Viimasel ajal on vähemalt Eestis hakatud loobuma selle perioodi eraldi väljatoomisest ning kasutatakse eraldi pronksi- ja eelrooma rauaaja nimetust. Rauaaeg (1.-13. sajand) Eestlased tutvusid uue metalli, rauaga juba 6. sajandil e.Kr. Rauast tehtud tööriistad olid pronksist tööriistadega võrreldes hoopis tugevamad ja teravamad. Vanimad rauast esemed-mõõk ja suur nuga- on leitud Ida-Virumaalt Jäbarast. Raud oli veelgi kallim kui pronks ning selle eest tuli vahetuskaubana loovutada rohkesti nahku, teravilja, kariloomi, mett, tõrva ja muud. Kuid eestlased õppisid ise rauda tootma.
Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud. Esimeseks perioodiks ehk etruski kunsti algusajaks peetakse 8. sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile. Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes. Kolmas periood jõudis Etruuriasse läbi mitmete kunstiteoste ja mujalt tulnud käsitööliste kaudu. Tugevaimad mõjutused tuli Joonia ja Atika Kreeka keskustest. Need kolm etappi, mida nimetatakse arhailiseks perioodiks, lõppeb 5.
Ajalugu Kontrolltöö küsimused: 1. Mõiste muinasaeg 2. Ajalooline aeg 3. Kes uurivad muinasaega ? 4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli
1400 eKr kadus Mükeene peamine võistleja ning saavutati haripunkt, valitsedes kogu Egeuse mere lõunaosa. Mükeened olid kaupmehed ja sõdalased. Mükeenest on tuntud 9tholos-hauda, millest 3 arvatakse ehitusmälestiste hulka: Atreuse, Klytaimnesta ja Geeniuste tholos. Pronksiaja meistriteos oli Atreuse hauakamber. Mükeene langusele 1200 eKr viisid dünastiatevahelised sõjad ning katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel. Kreeklaste identiteet kujunes välja olümpiamängude korraldamise algusega. Kõige tugev sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli muistses Kreekas doorlastel ja joonlastel. Doorlaste ränded ja Joonlaste väljatõrjumine Doorlaste sissetung u 1100 eKr põhjustas Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise. Müüt
Vanimad põllud Saha-Lool. Kasutati ristkündi künda tuli kahes risti asetsevas suunas, sest ader ei pööranud mulda ümber. Hakati rajama kivikalmeid. Sinna maeti ainult tähtsamad isikud. EELROOMA RAUAAEG 500 a eKr 50 a pKr Rauaajal loobuti lõplikult kivi kasutamisest. Alates aastast 200 eKr muutus raud Eestis kättesaadavaks ja seda võib pidada rauaaja alguseks. Esimeseks rauasulatuskohaks on Tindimurru. Lääne-Eesti tasasel maastikul rajati noorema eelrooma rauaaja lõpul Eesti esimesed ringvall- linnused. Haudadesse hakati kaasa panema relvi. Linnuste ja relvade aeg jäi aga lühikeseks. ROOMA RAUAAEG 50-450 a pKr Rooma riik oli oma õitsengu tipphetkel. Eestlaste kontaktid skandinaavlastega katkesid, kuid lõunanaabrite ja Läänemere kagunurgaga tugevnesid.
järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid
SISSEJUHATUS Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku u...
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli va...
c. matmiskommetes kivikirstkalmed laibamatus; ümmarguse põhiplaaniga laotud kividest kalme, mille keskel oli ristkülikukujuline ava, kuhu asetati laip (nt Jõelähtmel) 9. Mis perioodil hakati tootma oma rauda ja millest? Varasel rauaajal soorauamaagist. 10. Mis muutused toimusid kaubanduses vanemal rauaajal? Võeti suund lõunasse Rooma impeeriumi poole. Neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast siia toodi pronksi 11. Vanema rauaaja matmiskombed? Tarandkalmed: ristküikukujuline kivist tarand, põletusmatus, panused katki tehtud ja kivide vahele puistatud. Mida suurem kalme, seda jõukam inimene. 12. Millal ja kelle poolt mainitakse esmakordselt eestlasi? 98. a pKr, roomalse Tacituse poolt (aestid) 13. Linnuste rajamine rauaajal+ tüübid. Ringvall-linnused, linnuste läheduses asulad, hea varjupaik rünnaku ajal. Nt linnamäed 14. Idaslaavlased + kääpad
Kultuur on nime saanud Saaremaa endisaegse keskuse Asva nimest. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. 13. Mis ühiskondlik muutus inimeste elus tuli peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse eden emine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 14. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed Maa-alused kalmistud Kangurkalmed Varased tarandkalmed 15. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinna 16
Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks perioodiks, kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti relvi, sellest ajast ei olnud teada ka linnuseid
Rooma rauaaeg Eestis. Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik
Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus "Vaid vaimsus kui organism on vastava kultuurkonna süntees kõigest sellest tõusude ja mõõnadega ringlevast ehk tsükliliselt keerlevast arenguprotsessist, mis lade lademelt on aegade jooksul sünkreetiliselt kogunend rahva hinge ja iseloomu, temperamenti ja elutundesse, maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud") Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund, mis kivi-, pronksi- ja rauaaja jooksul tegi läbi mitmeid muutusi, kuna muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Nad a...
Mesoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse keskmiseks kiviajaks. (u. 9000- 5000 eKr) Neoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse nooremaks kiviajaks. (u. 5000-1800 eKr) Muinasaeg- ajaloo periood, mis hõlmab kiviaega, pronksiaega ja rauaaega. ( kuni 13.saj pKr) Rauaaeg- ajaloo periood, mis koosneb vanemast rauaajast (eel-rooma ja rooma rauaaeg), keskmisest rauaajast ja nooremast rauaajast (viikingi ja hilisrauaaeg). (500. a eKr 1200 pKr) Pronksiaeg- ajaloo periood kiviaja ja rauaaja vahel, mis koosneb vanemast ja nooremast pronksiajast. (u. 1800 a eKr 500 a eKr): Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. 16. saj. Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa väikeriikide alistumist (15/16 sajandi vahetus kuni 1561) Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Korilus- tegevus, mille käigus tarvitati loodusande toiduks.
TUULEÕHK- puhastava toimega, küladesse ehitati puukiigud MAA- maa kasvatas vilja 15)Nimeta pühasid kohti, kus ohverdati. Hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed 16)Millega tegelesid targad ? loitsisid, nõidusid ja ravisid haigusi sõnadega. nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna 17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid. Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele.
Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, Gilgames: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr) Tume ajajärk (1100-800 ekr) lossid hüljatud, kiri ununenud, rauaaja algus, asustatakse Väike-Aasia rannik Arhailine (800-500 ekr) kolooniate rajamine, kaubavahetuse areng, metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, aristokraatia teke, seaduste üleskirjutamine Klassikaline (500-338) sõjad Pärsiaga (Maratoni, Salamise lahing), Sparta ja Ateena esiletõus, Sparta ülemvõimu periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia kõrgaeg
Rannikupiirkondades oli kaubavaheus 7. Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8. Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9. Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10
konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist hoburaudsõlg endiselt postijaama põllult ning üks 196 hõbemündist koosnev aardeleid. See 11. sajandil maha maetud ja peremeheta jäänud varandus leiti Rakvere linnast või selle lähedusest 1881. a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson). Ligi 4 m paksuse keskaegse kultuurkihi ja varisenud kiviprügi alt tulid lõpuks välja mõned esemed - üks
Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus,matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. *Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Rauaaeg *Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 eKr. Umbes sellel ajal, kui Sparta kuningas Leonidas kandelassurma läks ja kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid. *Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nim rooma rauaajaks, sest see langes kokku Rooma impeeriumi sünni,hiilguse ja langusajaga, mil Rooma kiirgas oma kultuurimõjusid isegi Lääne-mere ida-ja põhjakallastele.
Muinasinimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Linnused kerkivad Keskmise rauaaja alguses hakati Eesti alal ehitama linnuseid. Sel ajal rajatud linnused püsisid kasutusel enamasti viikingiaja lõpuni. Linnuste juures paiknes peaaegu alati ka asula. Eriaegsed Eesti linnused võib väliste tunnuste põhjal jagada nelja peamisse tüüpi: 1) kolmest küljest looduslikult kaitstud neemiklinnused, kus linnus on valli ja kraaviga eraldatud ülejäänud neemikust; 2) looduslikult kahelt poolt kaitstud niinimetatud
Referaat Eesti hobune Koostas Tuuli Vellend 5. A klass. Eesti hobune Mereliselt pehme kliima, õhuke paerähkne mullastik, erisugune taimkate ja isoleeritus on põhjustanud Läänemere saartel koduloomade eripära. Iidse päritoluga maakarjast, maalambast ja eesti hobusest on püsima jäänud maakri ja eesti hobune. Vanad eestlased nimetasid teda lihtsalt "meie hobuseks", hiljem kutsuti teda ka "liivimaa hobuseks", pidades silmas selle tõu levikut Eesti, Liivi ja Kuramaal. Kirjanduses esineb veel klepperi ja topeltklepperi nimi. Tänapäeval aga tuntakse teda lihtsalt saaremaa hobuse nime all. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel omandas eesti tõug hobusekasvatajate seas üleeuroopalise kuulsuse hea eksterjööriga ja väljapaistvate saavutustega veovõistlustel. Eesti hobusel on mõned iseärasused, mille poolest ta...
Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 9. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja väetasid sõnnikuga mulda; seetõttu kasvas põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt sai minna üle põlispõllundusele. Toodeti järjest enam müügiks. 10. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa peamiselt ehteid. Kalme keskel asus kirst ning selle ümber ringmüür. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Maa-alused kalmistud nagu tänapäeval. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid. Kangurkalmed kangurkalmed olid selgepiirilised ja suhteliselt
Laiemalt vaadates on alati seostatud linnuste rajamisega (rahutud olud?) · Rahvasterännuaeg 450-600, Eelviikingiaeg 600-800 LINNUSED 17-18 linnust, millel on avastatud leide 1. at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et püsiasustusega linnused saavad alguse 8. saj (või ka 7. saj lõpu poole) uuesti kasutusele võetud kui püsiasulad? Linnus paikneb kõrvuti asulaga. Suurem osa keskmise rauaaja linnustest paikneb Ida-Eestis (eriti Kagu-Eestis) Linnus kui üliku residents? · Linnuste näited: 1. Otepää 2. Rõuge linnamägi ja 3. Alatskivi 4. Ringvalllinnused 5. Mitmeosaline linnus, asula (neemiklinnus ,,Kalevipoja säng" (Lääne-Eesti, linnus Iru sageli asula paikneb (Põhja-Tartumaal Saaremaa Pöide). linnamägi (arvati,
Metallide kasutamise algus Eestis: Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale 1800 eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad 6.saj eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis. Tulenevalt Skand-st, lõ- ja idapiiridelt lähtuvast sõjaohu kasvust algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine. Linnuseasemeid on keskmise ja noorema rauaaja perioodist leitud ligikaudu 120. Enamik linnustest jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre
arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on elanud ja loodusele oma tegevusega mõju avaldanud ka paljudes sellistes piirkondades, kus puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised. Tänapäevasest asustusarheoloogiast Eestis võib hakata rääkima sellest hetkest, mil esimeste konkreetsete arvutuste põhjal õnnestus välja selgitada, et pronksi- ja vanema rauaaja kivikalmetesse matnud kollektiivid ei olnud suuremad tavalisest tuumikperest, et isegi nendest peredest ei maetud alguses kõiki liikmeid kivikalmetesse ja et suur osa peredest ei ehitanud ilmselt üldse seesuguseid monumentaalseid kalmerajatisi. Sellisele järeldusele jõuti 1990.aastate alguses. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemisega kadus möödanikku ideoloogiline kontroll teaduse sisu üle ning avanesid piirid suhtluseks välismaailmaga. Hakati esitama küsimusi nagu
Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg)
rääkima. Muinasesemed said algusest peale ise uurimisallikad. Selleks, et arheoloogia tekkiks oli esmalt vaja kogumist. Kogunesid juba piisavalt suured arheoloogilised kollektsioonid ning alguses olid nad pudru ja kapsad. Aegamisi hakati neid aga korrastama ning süstematiseerima. Christian Thomsen oli üks arheoloogia metodoloogia isadest. 1816 korraldas ta näituse muuseumikogude põhjal, kus ta korraldas muuseumide kogud ning pani välja tööriistad. Eristas perioodid kivi-, pronksi- ja rauaaja tööriistade põhjal. Mõte kui selline ei olnud iseenesest uus, kuid ta oli esimene, kes ühe kollektsiooni arheoloogilisi esemeid niiviisi välja pani ning süstematiseeris. Tänu temale levis muinasaja kolmikjaotus. Jens Jacob Asmussen Worsaae oli Thomseni järglane ning tema tõestas seda süsteemi ka teaduslikult. Hakkas kasutama suletud leidukomplekse, leiukombinatsioone. Eristas ka vanema ja noorema kiviaja. Nils Gustaf Bruzelius oli mees, kes arendas edasi esiaja kronoloogiat jagades
Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3.Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari
Kindlustatud asulad: Asva, Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad. Pronksi hulk Eestis suurenes, hakkas toimuma süsteemne sissevedu. Sellega seoses ühiskondlik majanduslik kihistumine. Ühiskonnas palju muutuseid: tihedad sidemed naabritega, sõjakus, üksiktalud, põllumajandus, ader, kindlustatud asulad Arvatakse et Kaali meteoriidi langemist on kirjeldatud Kalevalas, Muinas- Kreeka müüdis Phaethonist. 12. Rauaaja algus maailmas ja Eestis. Eel-Rooma rauaaeg 500-50 eKr. Selle iseloomustus. Rauda õpiti valmistama Väike-Aasias 1200ekr, 1000ekr oli üldlevinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse jõudis rauaaeg 500ekr, esimesed raudesemed Ida-Virumaal. Pronks- ja raudesemed olid veel kallid. Eestlased õppisid rauda valmistama 50pkr. 13. Rooma rauaaeg u 50-450 pKr: mis siis muutus Eestis? Raua tootmise algus, muutused matmiskombestikus, majanduse areng, rahumeelne aeg.
Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte -ja savinõud , mehed hakkasid habet ajama. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida - näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader 3 .Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis kirjeldas kangurkalme e kivihunnik 5-15m läbimõõduga kivikirstkalme-maapealne kalmeehitis,suurtest kividest laotud ring mille keskele laotud kividest kirst neid rauaajal juurde enam ei ehitatud aga kasutati olemasolevaid. Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või - müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari
kuumuse annaksid. 11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma- mainimiseks, tänapäeval arvatakse,et aestid polnud konkreetne rahvas,pigem kasutati seda kui balti kui ka läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. 13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, vaal kuhjati ainult seljakupoolsele küljele Kalvepoja säng-meenutavad kaugelt kellegi magamisaset, rajati enamasti Ida-Eestis voorte kõrgemale keskosale
koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 aastat ennem,kui ,,naturaalne pronks" kasutust leidis. Pronksist esemeid on leitud Sumerite linnadest ja Egiptusest umbes 3000 eKr. Pronksiaeg Lõuna-Euroopas algas umbes 3700-3300 eKr. ja Põhja-Euroopas 2500 eKr. Pronksiaeg lõppes rauaaja algusega umbes 2000 eKr. 1.4 Antiik-ja keskaeg Vase kultuuriline roll on olnud väga tähtis käibevahendites. 6st kuni 3nda sajandini eKr. kasutasid roomlased vasetükke rahana. Alguses oli vask ise hinnatud kuid ajapikku muutusid ka selle kuju ja välimus oluliseks. Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal. 1.5 Tänapäev
keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles. Kirikulaulu laulsid kaasa kõik kirikulised emakeeles. Kloostrid Eesti ajaloolise periodiseeringu järgi on esimesed Lääne-Euroopa kloostrid pärit 4. sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes.
hauapanusteks. Muinasaja jooksul, leidis aset ka matmiskommete areng. Kui kammkeraamika ajastul sängitati surnud asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, siis juba 1000 aastat hiljem, nöörkeraamika ajastul rajati kalmistuid asulast väljapoole kõrgematele küngastele ja surnud sängitati maasse kaevatud hauda külili kägarasendis, sageli üks või mõlemad käed peaall. Pronksiajal hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse ja rauaaja algul tarandkalmetesse. Keskmise kiviaja ja viikingiaja perioodil hakati inimesi sängitama selge sisekonstruktsioonita kivivaredesse ja Kagu-Eesti idaosas maeti inimesi ka liivast kuhatud kääpadesse, leidis aset ka väheste hauapanustega põletusmatus(Virumaa idaosa elanike ja setude eelkäijate aladel). Sellel ajastul on leitud üksikuid rikkalike panustega matmispaiku, see annab tunnistust ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust.
Ainus võimalus, et üle 1500 kraadist temperatuuri saada, tuli pidevalt lõõtsaga tuult andma. Keldid võtsid kasutusele rõngassärgid ja head kilbid. Ka muud relvad on väga kvaliteetsel tasemel. Kasvõi kiiver, mille lael on kotka kujutis. Eesti rauaaeg 500 eKr-1225 · Vanem rauaaeg 500 eKr 450 pKr o Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr vastab La-Téni kultuurile. Üks osa kivikirstkalmeid, mis on olnud kasutusel eelrooma rauaaja esimesel poolel. o Rooma rauaaeg 50 450 · Keskmine rauaaeg 450 -800 o Rahvasterännuaeg 450-800 o Eelviikingiaeg 600-800 · Noorem rauaaeg 800-1050 o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1225 Kindlustatud asjulad jäeti maha eelrooma rauaaaja lõpus. Rooma rauaajal toimuvad muutused matustes. Kivikirstkalmete kõrvale hakkavad ilmuma neljakandilised kalmed tarandkalmed.
täpsustatud ja parandatud C14 dateeringutega. Montelius: 27 I periood u 18001500 eKr; II periood 15001250 eKr; III periood 12501100 eKr; IV periood 1100950 eKr; V periood 950750 eKr ja VI periood 750600/500 eKr. Monteliuse perioodid IIII vanemasse pronksiaega. Perioodid IVVI noorem pronksiaeg, viimane, ehk VI periood kuulub osaliselt juba rauaaja algusesse. Tänapäeval Euroopas lisaks pikale kronoloogiale ka lühike kronoloogia. Viimane jagab pronksiaja varaseks ja hiliseks. Põhja-Euroopas tarvitatakse Monteliuse pikka süsteemi, mujal aga lühikest (sh ka Eestis). Kogu Euroopas eristatakse pronksiajal eri kultuuri- ja tuumikpiirkondi. Viis ala, mis jagunevad suurteks geograafilisteks piirkondadeks (Põhja-Euroopa, Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa). Pronksiaeg
tööriistu, relvi. Arenes põlluharimine ning asustus muutus paiksemaks. Põldu hariti aletegemise teel. Kõigepealt raiuti puud maha ja lasti hästi ära kuivada. Kuivanud puud ja väsa suudati pälema ning tuhk aegi ühtlaselt laiali. Tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Hiljem tekkisid ka põlispollud. Maad kunti algelise adraga. KESKMINE RAUAAEG (450-850 AD) Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide - relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest, sealhulgas peaaegu täielikult läbi uuritud Rõuge linnuselt ja ulatuslikult kaevatud asulakohalt selle linnuse lähedal. Mõnevõrra on esemeid kalmetest ja peitleidudest ning on ka üksik- ja juhuleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja
jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllmaa eraomandus, mis suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust. Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid. Eelrooma rauaajal jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid. Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja kasutusele võeti oma soorauamaak. Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes.
See oli tõeline maapealne ehitus. Et näidata maakuuluvust, esivanemate seisust on nähtavad matused. Vahel on kaks luustikut ühes kirstus, jalad või koljud ära vahetatud. Kirstud on pealt kaetud peaplaatidega, kirstu võidi tetud tseremooniatel avada ja nende luid võidi välja võtta vaadata, näidata ja nendega rääkida. Lohukivid näitavad samuti vaimsemaailma muutust. Kivikirstkalmed Eestis pronkisajal ja varasema rauaaja I etapil. Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel. Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega. Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet.
Rist - oluline nõiamärk, samaaegselt surm ja igavene elu. Ristimärgile on eestlased läbi aegade omistanud erakordset väge ja võimu. Rahvatraditsioonis oli ristil kaitsev tähendus, ühtlasi on ta ka üldise õnne märk. Paljud rahvakultuuriuurijad näevad risti märgis päikese sümbolit- säravat päikest näeb inimese silm kiirtekimbuna, mille võib taandada ristiks . Diagonaalristi võib võtta aga ka kui korrutamist näit. muudab hea mitmekordseks. Kaitsev ja hoidev rist (noorema rauaaja käevõrud, sõled) hinge kaitse . Ristimärk oli võimsaks rohuks haiguste ja vigastuste vastu. Rist tõmmati ümber haava ja seitsmekordselt (maagiline arv) luumurru kohale, ussihammustusele ja langetõbise peanaha sisse. Riste raiuti aampalgi (rehetoas piki hoonet asetsev tala, millele toetusid parred) otstesse ja kodukäijad ei saanud sealt seinast üles minna, kus ristid aampalgi otsas olid. Rist, mis tehti lihatünni põhja alla ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
