Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma rauaaja muistiseid ja leide tõesti veel tagasihoidlikult, kuid nüüdseks on see pilt tundmatuseni muutunud. Nii Constantin Grewingki kui hiljem ka Richard Hausmanni arvates elati Eesti alal kiviaja tingimustes kuni rooma rauaaja alguseni, kuigi üksikuid metallesemeid tunti ja kasutati. (Grewingki 1882, lk 58; Hausmann 1896, lk 12). Eelrooma rauaaeg eraldi perioodina hakkab arheoloogilises terminoloogias esinema alles 1920. aastate keskpaiku, kui Schmiedehelmil õnnestus uurida üht selle perioodi algusse kuuluvat kivikirstkalmet Jäbaras (kalme A), kust leiti meie tollased vanimad raudesemed (Schmiedehelm 1926). Sellel perioodil alustati raua kasutuselevõttu. Raud materjalina oli tugevam ja
Mõisted 1. Muinasaeg e esiaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik, mida uuritakse aineliste ajalooallikate põhjal. 2. Eelajalooline aeg arheoloogilistel allikatel põhinev info. 3. Ajalooline aeg kirjalikel allikatel põhinev info. 4. Kiviaeg 9000-1800eKr . Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused...
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti hauatagusesse ellu. b) Nöörkeraamika kultuur. Levik: Läänemere piirkond Saksamaast Venemaani Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatuse algus, maaviljeluse algus, küttimine, korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksia...
Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma. 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus: Pronksiaeg jõudis Eestisse hilja, u 1800ekr ning kestis kuni 500 ekr See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka. Rauaaeg sai alguse umbes 500 ekr ja kestis kuni 13.saj. Õpiti kasutama ja ise valmistama (sepitsema) rauast asju. Põhiametiks sai sepp. Õpiti ka põldu harima (kaer, oder, nisu, rukkis)
Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu.
See põhjustas rahvastiku ümberpaiknemise põlluharimiseks sobivamatele, viljakamatele aladele. Venekirveste kultuuri kandjad olid ilmselt balti hõimude eellased ja europiidsete tunnustega. Pronksiajal jätkus rahvastiku ühtesulamine ja kultuuriliselt jäid domineerima läänemeresoomlased. 500 e.Kr.--1100 p.Kr. 13.saj. Rauaaeg, mille algust saab arvestada alates VI sajandi lõpust e.Kr. tõi kaasa raua kasutuselevõtu ja põlluharimise leviku. Varase ehk eelrooma rauaaja alguses aastal 500 e.Kr. on Eesti rahvaarvuks pakutud 7000 inimest. Rooma ehk vanemal rauaajal (I-V sajand p.Kr.) muutus kliima pehmemaks, soodustades põlluharimist ning rahvaarvu suurenemist. Kristliku ajaarvamise alguseks kujunes välja piir läänemeresoome ja balti hõimude vahel, milleks sai Väina (läti keeles Daugava) jõgi. Keskmisel rauaajal (V-IX sajand) hakati Eestis rajama põlispõlde, mida hariti künniloomadega, peamiselt härgadega
Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusüksus-maakasutuse ja haldusjaotuse väikseim vorm,neoliitikumis ja pronksiaja algul küla või üksiktalu Rahvasterännuaeg-keskmise rauaaja periood,eestis 450-550 a pkr Eelviikingiteaeg-keskmise rauaaja periood,eestis 550-800 a pkr Viikingiaeg-noorema rauaaja periood,eestis 800-1050 a pkr Hilisrauaaeg-noorema rauaaja periood,eestis 1050-1200 a pkr Avaasula-kindlustamata asustatud koht 1.Küttimine, korilus, kalapüük. 2.Hakati pidama koduloomi,hakati kasvatama kultuuritaimi(nisu,hernes,oder jne),õpiti tundma ja kasutama metalle,metsade asemel-põllu-ja karjamaad. Kontaktvõrgustikud ja kaubasuhted
1) Selgita mõiste rauaaeg, dateeri (vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg) 2) Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla? 9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest?
Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga Seondsõled -Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn.seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud valget ja punast või rohelist ja punast värvi emailiga. Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi.
Kuigi pronksi kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna ajaloos, ei ole see võrreldav arenguga, mille tõi endaga kaasa raua tundmaõppimine. Raud on metall, millele tugineb inimkonna aineline kultuur tänaseni. Erinevalt pronksist leidub rauamaaki ka Eestis. Tekkisid Kelti põllud. Põllulappide ja peenarde asend ja suurus määrati kindlaks juba enne maa esmast ülesharimist. Sellised põllulapid on enamsti täielikult ümbritsetud madalatest pinnasest või kividest vallidega. Eelrooma rauaaja algupoolel meti veel enamjaolt nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetesse. Eelrooma rauaajal hakati ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Tarandkalmed olid kivikalmed, milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või müür, mille moodustasid nn tarand täidetud kividega. Rauda hakati sulatama kohalikust maagist. Seda hakati kasutama tööristade ja relvade valmistamiseks. Vanimaks teadaolevaks rauasulatuskohaks on Tindimurru
rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega spiraalsõrmuste kasutamine. Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on suhteliselt laiad, paelja ristlõikega ning mõnikord ornamenditud rist- ja põikjoontega. 3 RATSAVARUSTUS SÕLED Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis
Pronksi- ja rauaaeg Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sissejuhatus Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas.
oktoober 2011 Rooma oli jagunenud kaheks Ida- ja Lääne-Roomaks. Hiljem hakkasi põhja pool saksid ja anglid rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks ribapõllu peenar, mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt
Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 6. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid pronksiaja inimesed? Kirjelda neid. - PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa. 7. Mis oli inimeste peamine tegevusala rauaajal? RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine. 8. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid rauaaja inimesed Eestis? RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu. 9. Kirjelda rauaaja inimeste matmiskombeid. - surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 10. Mis olid eestlaste jaoks peamised kaubanduskeskused idas ja läänes? Pihkva, Sigtuna, Novgorod. 11. Mis oli Eesti peamine väljamüügiartikkel? Teravili. 12. Mis oli üldtunnustatud vahetusväärtuseks muinasaja Eestis? Hõbe. 13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14
töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale
kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale
-6.sajandil tekkis ka meteoriidikaatri juurde kindlustatud asula. · Rauaaeg Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud periood saa tänu üksikutele kiralikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines eelnevast rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks. Eesti vanema rauaaja (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega,muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas
Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg. 2. Mille järgi on esiaja perioodid nime saanud? Selle järgi, mida leiti või mida kõige enam sellel perioodil hakkas leiduma. 3. Nimetage kolm keskmise ja noorema kiviaja asustusele iseloomulikku joont. Kivist vastupidavad ning töödeldud tööriistad. Inimesed tegelesid peamiselt toidu hankimiseks koriluse ning jahindusega. Elati taludega väga lähestikku üksteisele. 4. Tooge kolm nädet sellest, et pronksiaegne ning varase rauaaja elanikkond oli varanduslikult kihistunud. 1) Mida jõukam sa olid, seda võimsam ja uhkem talu/majapidamine sul oli. 2) Kui sa olid piisavalt jõukas, siis said sa ise hakkama ning ei vajanud teiste abi jne, said oma talus teistest eraldi elada. 3) Jõukamatel ja mõjuvõimsamatel olid suuremad põllumaad ning haldused. 5. Kuidas on seotud kalmete rajamine ja maaomandi kujunemine?
kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema pronksiaja rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela- Soomes, Eestis ning Kuramaal. Ahvenamaal on laevkalmeid registreeritud üle tosina, kuid
ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid. 9000 eKr Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus. 4000 eKr Kammkeraamika kultuuri algus. 3000 eKr Nöörkeraamika kultuuri algus. 1800 eKr Pronksiaja algus. 500 eKr rauaaja algus. 800 pKr Noorema rauaaja algus, viikingiaeg. 1200 pKr rauaaja lõpp 1030 Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda. 7. Mõisted. Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus. Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Neoliitikum noorem rauaaeg.
tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefsete kujutistega kaunistatud mälestuskivid ja sambad. Nagu ruunikivid, on ka pildikivid ühed peamised viikingiaja Põhjamaade ajaloo allikad. Ennustamine Ruunidele on alati omistatud maagilisi omadusi ja nende abil ka tulevikku ennustatud. Tänan kuulamast! Kasutaud kirjandus: Sulev Valdmaa ,,Põhjamaade ajalugu" http://oldgoths.blogspot.com/2009_02_01_archive.html http://www.1066andallthat
Põhiliselt on selle perioodi muististega Eestis tegelenud Vello Lõugas ja Valter Lang. Valter Lang on dateerinud noorema pronksiaja alguse hiljaaegu veidi varasemaks, s o 1100 ema. Ta jagab noorema pronksiaja vahel veel kahte järku: 1) 1100-800 ema. Siis olid kasutusel kindlustatud asulad ning rajati suurem osa kivikirstkalmetest (?). 2) 800-500 ema. Sisuliselt eristamatu järgnevast perioodist, s o eelrooma rauaaja varasemast järgust. ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaa staatus näiteks on ilmselt siitkaudu
Kui J.W. Krause 1795.aastal joonistas Heimtali vaadet, oli rist juba viltu vajunud. Mida see rist tähendab? Selle kohta on erinevaid arvamusi: · Pärimuste järgi olevat sellel kohal tiik, kuhu uppunud mõisniku tütar. · Ühel rüütlite võistlusel saanud surma rüütel, kes sinna maeti. · On räägitud ka piiskopi matmispaigast. · 1895.aastal tuli Heimtali mõisa esise platsil tasandamisel nähtavale noorema rauaaja kivikalme; mõisnik von Siversi ettepanekul käis leiukohta põhjalikumalt uurimas proffesor Hausmann koos mõnede Viljandi Kirjanduse Seltsi liikmetega. Kalmekivide vahele saadi noorema rauaaja põletusmatustest pärinevaid ehteid: kirves, odaotsi ja suitseid, aga ka roosiaegsete matuste leide... leiti ka Liivi sõja aegseid hõbedast rinnalehti. Viinaköök ja juustukoda
ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; sepakunst; kaubandus
külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. Kiviaeg kestis Eestis U 9500-1800a eKr Eestisse tulid tänapäeva inimesed(homo sapiensid) U9500a eKr. Arvatavasti pole Eestis ahviinimesi ega neandertallasi kunagi elanud. Kiviaeg on enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Pronksiaeg kesti Eestis U 1800-500a eKr Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Elavnes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond.
Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga. Muinasjaja 8 suurimat maakonda: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala
Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde. 5. Eelrooma rauaaeg 500 eKr Aasta 500 e.Kr. on kokkuleppeliselt rauaaja alguseks nii Eestis kui meie naabermaades. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga. Need esemed on suure tõenäosusega Eestisse sisse toodud. Niisiis õpiti juba rauaaja alguses Eestis rauda tundma, kuid see ei omanud igapäevaelus veel erilist tähtsust.
5. Milline oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal, milline rauaajal? PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine 6. Millele viitab asulate kindlustamine pronksiajal? Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 7. Millisesse kalmetüüpi matsid oma surnud pronksiaja inimesed, millisesse rauaaja inimesed? PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks? 13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem. 9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil? Pihkva, Sigtuna, Novgorod, 10. Milliseid kaupu veeti itta, milliseid läände? ITTA- veeti vilja
Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Uueks jooneks on linnuste rajamine, eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel linnusel. Perioodile on iseloomulik nn. linnus-asula süsteem, mis koosnes linnusest ja selle ümbruses paiknevast avaasulast. Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide -- relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, naaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, sarvkamm, jms. Relvadest on saadud odaotsi, nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste). Enamik
Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid rohkem vajaduse korral, nt. kui toimus mõne rivaalitseva rahva kallaletung. Keskmisel rauaajal polnud kindlat kalmetüüpi: jätkati matmist tarandkalmetesse, kuid ka kivivarekalmetesse. Need olid selge sisekonstruktsioonita kivihunnikud. Hauapanuste hulk vähenes. Noorem rauaaeg (800 1200) jaguneb kaheks: noorema rauaaja varasem periood (800 1050) ja noorema rauaaja hilisem periood (1050 1200), kuid ka see seisukoht on praegu kahtluse all, kuna 2008. aastal leiti Saaremaal maapinnast laevajäänused ja sinna jäetud surnutest ja hiljem veel teinegi laevmatus, mis dateeritakse varasemasse aega kui 9. sajand. Sellest järeldub, et skandinaavlased ja eestlased on juba enne 11. sajandit kohtunud, või vähemalt on skandinaavlased siin juba varem olnud.
u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või
19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Laienes asustus, õpiti rohkem põldu harima, rauaajal kasutusele tulnud raudkirved võimaldasid ulatuslikult teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta. Täna raua kasutuselevõtule hakati valmistama paremaid tööriistu. 21. Võrdle pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik kiviristkalmed, haudade suurus ja matmiskombed ning hauapanus annab tunnistust sotsiaalsest kihistumisest. Rauaajal aga põletati surnuid ja toodi jäänused kalmesse. Ei maetud enam niipalju relvi ja tööriistu kaasa. Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG kokkuvõtte Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad
KANGAKUDUMINE 9.Klass Kalamaja Põhikool Krista Kuuspalu 2012/2013 SISUKORD 1.Kangakudumine 2.Telgedel kudumise ajalugu 3.Algkangad 410. Pilte kangakudumisest KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide arheoloogilised leiud, üksikud vanad teks...
Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini Muinasaeg Muinasaja lõpul jagunes rahvastik hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. 12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis
Raua eelis: vastupidavam kui pronks ning lihtsam töödelda ja tööriistad saavad teravamad. Kooselu Elati üksikperedena, kuid olid tekkinud jõukad talud varanduslik kihistumine. Asulate iseloomustus Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda linnus- asula kompleks. Külad ühinesid kihelkondadeks ja need maakondadeks. Rauaaja lõpul tekkisid esimesed varalinnalised asulad ehk aolinnad. Elatus- ja tegevusalad a) Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead) b) Põlluharimine: 1) hakati kasutama kahevälja süsteemi; 11.sajandil kolmevälja süsteemi, sest kasutusele tuli talirukis (vastavalt 1. vili,kesa;; 2. kesa, talivili(rukis), suvivili)
Vana Kreeka Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõja...
Rannikupiirkondades oli kaubavahetus 7.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu?
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · ...
ikoonide või muude pühade esemete hoidmiseks. Sandagergård, P-Taani Leitud 3 urnimatust, 4 käemotiividega kivi. Peetud seotuks üleminekuriitustega, kätel arvatud olevat jumalik tähendus, vägi. Tafta Högar, Rootsi. Puudus kultuurkiht ja postiaugud. Suured kivivundamendid. Olulised kohad olid ka koopad. Grotte de Han, Belgia. Leitud palju pronkisaegsedi esemeid, kirveid, habemenuge, kuldesemeid, keraamikat. Samas ka leitud paleoliitilisi ja rauaaja esemeid. Leitud esemete arvukus on suur, mistõttu peetakse, seda väga pühaks. Wilsford, Inglismaa. Saht, kus on leitud luuesemeid, keraamikat, merevaiku, aga ka urnimatus. Budsene, Møn, Taani. Tühjaks õõnstatud pajutüvi,seest täidetud esemetega- mitu tutulust, spiraalkäevõru jm. Peitleidude tava hakkas levima hilispronksiajal, mil põletusmatustele ei pandud enam uhkeid esemeid kaasa, need tulid kuidagi teisiti ringlusest eemaldada.
Piltidel kivikirstkalmed. Muistsed põllud olid samas stiilis nagu kivikirstkalmed-kividega ääristatud. Kivikalmetega ühel ajal ja samas piirkonnas esinevad ühed meie mõistatuslikumad muistised lohukivid. Lohkude tähendus pole teada. Välja on pakutud mitmesuguseid oletusi. Neid seostatakse küll ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Pildil lohukivi. Vanem rauaaeg - 500 aastat eKr - 450 aastat pKr. Rooma rauaarg - 50 - 450 aastatel. Vanema rauaaja alguses levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Tekkisid külad ja kujunes ebavõrdsus. Raud oli Eestlastele parem tööriistade ja esemete materjal, kui pronks. See oli kergesti kättesaadav, sest seda leidus soodes
Neoliitikumi hilisemas järgus ja/või pronksiajal tekkisid kultuurmaastikud, mis rauaajal omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme Pronksiajast pärinevad esimesed otseselt visuaalselt jälgitavad kultuurmaastike elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad.
6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga
nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik säilinud.Tamulast on leitud 25 hauda ja põletatud skelette. Põletati, et haigused ei leviks. 3. Pronksiaja lõpu ja rauaaja alguse põllumehed aeg, asustus , tegevusalad, inimene ja ühiskond, matmiskombed, leiud, Kaali asula. - u 7000 eKr hakkas levima raud, tööriistu tehti rauast. u 1000 eKr tekkisid esimesed riigid. Põllumajandus muutus tõhusamaks- rauast adraterad. Eesti jagunes n-ö kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualadel elati siiski rohkem, soodsamad võimalused põllumajanduseks.
Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vabadusvõitlus. Õp. I osa lk 44-50.
alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu
Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng. Kreeka-Rooma antiikkultuuride väljakujunemine. Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens Eesti kõige vanemas Pulli asulas elati: a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d..................... Rootsi arheoloog Oskar Montelius läks
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
