Metafüüsika I raamat Aristoteles 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mä...
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
Venemaa 17.saj seoses Romanovitega – 20.saj- isevalitsus.Peeter I reformid-Sõjaväereform(alaline sõjavägi),Raius akna Euroopasse- Läänemereni Põhjasõjas,riigivalitsemise korrastamine- senat ja kollegiumid,Kubermangud- haldusreform,Pearahamaks,Teenistusaadli loomine(astmestik),vaimulikud riigiametnikeks,euroopalikud tavad,uus pealinn Peterburg,Välismaised meistrid, manufaktuuride loomine. VALGUSTUSIDEOLOOGIA18.sajand-Nimi -Kant,püüe anda haridust teadmisi,humanism ja ratsionalism,Loodus eeskujuks,Katoliku kiriku vastu- deism,Ühiskonnakäsitlus erinev,Sünnimaa Inglismaa,Thomas Hobbes – sünnilt on inimesed võrdsed,John Locke- riik peab kaitsma omandit,usuvabadus. Prantsusmaal Voltaire:Katoliku kiriku vastu,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda,Valgustatud absolutism,Kirjavahetus Friedrich II ja Katariina II – ga. Montesquieu:Konstitutsiooniline / parlamentaarne monarhia,Geograafiline teooria,Võimude lahusus
tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus.
3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1. traditsiooniline empirism (kogemus) - kõik teadmised pärinevad kogemustest ja mõistus on ainult abivahend 2. traditsiooniline ratsionalism (mõistus) - kõik tõelised teadmused pärinevad mõistusest enesest ja kogemused on vähemväärtuste teadmiste allikas 3. I. Kant -teadmisteni jõudmistel mängivad olulist rolli nii kogemus kui ka mõistus 4. kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine
Keeleuuringud ei toonud sellel perioodil midagi eriti uut juurde, siiski tõusis esile üks idee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Ridamisi ilmus mitmesuguste keelte grammatikaid, millest hakkas tõsiselt kasu olema alles 18.-19. sajandil. (Õim 2000: 9-10) 4 17.18. sajandi vahele jääb veel üks periood ratsionalism. Sellesse perioodi jääb ka 1660. aastal avaldatud Port Royali grammatika, mis toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Ratsionalismi ajal pöörduti mõnes mõttes keskaegsete spekulatiivsete grammatikate juurde tagasi, sest siis püüti grammatikat siduda keelte vormielementidega, näiteks täheldati, et vahekordi, mida ühes keeles väljendatakse nimisõna
-19. SAJAND - Kirikute olukord pärast põhjasõda puudusid kodusõpetajad; TÜ pausil ehk puudus teoloogiline haridus; #RIP kirikuhooned ja kiriku mõju; Luterlik usk Saksa mõju aadlikud juhtisid lambist? - Vennastekoguduste liikumised ehk hernuutlus Kasvas välja pietismist; propageeris usuvagandlust, vendlust, võrdsust, alandlikkust ja kõlblikkust keelati 1743 - Ratsionalism 18. sajandi II poolel pietismi asemel; valgusideede levik; rahva harimine ja valgustamine; usuti, et hädad saavad alguse pärisorjusest ja sotsiaalsest korraldusest - pietismid arvasid, et talupoegade kõlblikkuse puudumisest - Rahvaharidus (Browne mingi pask) Kool igasse kihlekonda ja suuremasse mõisasse; mõisnikud ei supportinud sest rip tööjõud
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
*Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...*Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.*Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.*Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi
Neist said hiljem küla-ja vallakoolid.. 18.saj lõpuks oskas eesti talupoegadest lugeda 60%. Kirjavara 1739.a ilmus täielik eesti keelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle. 18.saj alguses hakkas ilmuma talurahvakalendrid e kalendrisabad. Usuelu Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade(jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev, mihklipäev jne) järgi. 18.saj võitlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.(plussid : tänu sellele liikumisele võeti
1632.a asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism.Oldi vastu konservatismile.Rahva seas levis hernhuutlaste liikumine. Peeti tähtsaks usu- vagadust,alandlikkust,kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vennalikkust. Andis tõuke koori- laulu ja puhkpillimuusika levimisele eestlaste hulgas. Ratsionalism levis pastorkonna seas. Jutlused muutusid õpetlikuks.Torma pastor Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgast puuviljakasvatust ning tegeles juurvilja kuivatamisega. Hupe andis koos Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. 1739.a kehtestati kooliskäimise kohustus vaid nendele 7-12-aastastele, kel polnud kodus võimalust õppida
edasimüüjaid) Kultuur - kõik see, mis antakse edasi mittepärilikul teel. Reeglid ja piirangud, normide ja keeldude süsteem. Organisatsioonikultuur: o Rituaalid, õige/väär käitumine, töö tasustamise viis, sarnased tõekspidamised, lihtne suhtlemine, kõik liikmed toetavad juhtkonna seatud eesmärke, liikmed tunnevad, et neist sõltub midagi, kasude aus jagamine, riided, lood, kangelased, tsentraliseeritus. Kultuuriperspektiivid: o Ratsionalism kultuur aitab töötajate käitumist normeerida, eesmärkide saavutamise vahend ja juhtinstrument. o Funktsionalism ühine kultuur aitab kohaneda väliskeskkonnaga ja säilitada sisemist ühtsust o Sümbolism organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib liikmete teadvuses. Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane
" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
................................................................................ 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9 2.2.3. Empirism ja ratsionalism ...................................................................................... 9 2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel ..................................... 10 2.4 Õppimine avastuse teel .............................................................................................. 10 3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena ............................................... 11 Kokkuvõte ..............................
2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Kui pietism oli rohkem kirikuöpetajate pärusmaaks, siis rahv a sekka jöudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernuutlaste liikumise kaudu. Hernuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kölblust, sots vördsust ja vendlust. (ptk 19), see aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism. Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust. Hupel avaldas koos Peter Wildega I eestikeelsets jaakirja Lühike Öpetus. Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas. Rahvharidus: Pöhjasöda andis ragasilöögi. Lk 123.
Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Baltisaksa vaimuelu; Vabadus vaimuelus. · Pietism Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust. · Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida. · Ratsionalism rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid lahenduse, mis tuleks kõigile kasuks. Puuviljade kuivatamine. Mõlemad levisid baltisakslaste seas. Mõisamajanduse õitseng; Mõisnikud rikastusid tänu viina müümisele talurahvale ja sõjaväele. Tegeleti ka viinapõletusega, millest äji alles praak, mis söödeti nuumhärgadele. Talupoegade olukord 18.sajandil; Olid siiani õigusteta pärisorjad kuid said õiguse vallasvarale
- 1707. sellest alates kannab SB nimetust ,,Ühendatud Kuningriik" (Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühendati) Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad. Klassikalised Prantsuse valgustajad. 1. Montesquieu (1689-1755) - võimude lahususse põhimõte kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks neid aga
Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem! Ja keel! Organisatsiooni kultuur: harjumus, mõte, teguviis, mida jagavad kõik töötajad ja uued peavad õppima. Märksõnades: tõekspidamised, normid, hoiakud, edasiantavad, mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist. Rituaalid, vaadeldav ja süvakultuur. Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat. Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne
1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastam...
Faktide kriitilise uurimise tagajärjeks on tõe teada saamine, sest siis suudame leida vigu, mis annavad meile aimu tõe olemusest. 7) Peaksime küsima: kuidas suudaksime leida ja kõrvaldada vea, sest ideaalseid, täiesti usaldusväärseid allikaid ei eksisteeri, seega sisaldavad kõik allikad vigu. Tõe teada saamiseks peaksime allikatele tuginedes need vead avastama. Kriitiline ratsionalism seisneb selles, et nii teiste kui ka enda teooriaid ja oletusi tuleb kriitiliselt uurida. Millegi teadmine algab selle teadmise kummutamisest või ümberlükkamisest. Iga teadmine on vaid oletus ehk hüpotees, sest selle kriitilise läbivaatamise tulemusel võib selguda, et see ei ole tõene. Seega on iga teadmine falsifitseeritav. 8) Idee, et teadmisi või arusaamu peab õigustama veenvate põhjendustega, on väär, sest siis ei piisaks vaid
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Voltaire'i probleemid said alguse tema mõtetest ning kirjapanekutest. Juba tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö ,,Filosoofilised kirjad" vallandas Prantsusmaal skandaali, mille käigus kirjastaja vangistati ning raamat ise põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul. Põhjenduseks toodi, et see oli religiooni ning heade kommete vastane. Toonaste riigipeade vaatepunktist vaadatuna oli see ka mõistetav, kuna Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus sügavalt Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni. Kirikus nägi ta pigem vaimupimeduse levitajat kui selle valgustajat. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu muutus ajapikku nii suureks, et kui Voltaire suri, tuli ta matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming on tervikuna rikas. See sisaldab endas klassitsistlikke tragöödiad, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme
Konformsus firma poliitika mõju otsustele. Kultuuri ei anta edasi geneetiliselt. Kultuur seostub inimkonna mäluga. Märkide süsteem! Ja keel! Organisatsiooni kultuur: harjumus, mõte, teguviis, mida jagavad kõik töötajad ja uued peavad õppima. Märksõnades: tõekspidamised, normid, hoiakud, edasiantavad, mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist. Rituaalid, vaadeldav ja süvakultuur. Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat. Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne
28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus USA iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal Richelieu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- Merkandilism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani tuudorite dünastia 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse deism 37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan; kuningas teostab täidesaatvat võimu parlamentaalne monarhia 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a kontinentaalkongress 18.Ühenda paarid 5p 1) M. Luther - Saksa teoloog 15-16 saj. reformatsiooni algataja ja usupuhastaja, on mõjutanud suuresti luterlust.
II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi - iseseisvusdeklaratsioon 29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 - Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia - bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal – Kardinal Richeliu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- merkantism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 – Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani - Tudorite 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil - ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse - ateism 37)Võimude lahususe idee autor – Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud - Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan - parlamentalism 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a - kontinentaalkongress M. Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (15-16) J
universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid, intriigid, elav kõne. Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed. Prantsusmaa. Inglismaa, Saksamaa Inimese harimine ja inimene ise, inimmõistuse tähtsustamine, loogiline mõtlemine. Loodus- ja täpisseaduste saavutused.Entsüklopeediad. Romaanid. Teater ja draama. Luuleareng aeglustus. Iroonia. Diderot- esimene enstsüklopeedia. Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Teatriesteerika- alased tööd. Näidendid "Vallaspoeg", ,,Perekonnapea". 18. saj keskpaik. Swift- allegooriliselt esitas tekste. 17.-18. saj. Filosoofiline proosa
Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist
dogmatismile. Kant püüab leida sellist filosoofilist positsiooni, mis lubaks ületada dogmatismi, sattumata seejuures aga skeptitsismi, nagu see oli juhtunud Hume`iga. Oma filosoofilist positsiooni nimetab ta kriitiliseks filosoofiaks. Viimane püüab olla lähtekohaks, mis lubaks ületada erinevate suundade vastasseisud, mis olid filosoofias seni lahkarvamusi tekitanud. dogmatism ratsionalism kriitiline filosoofia empirism skeptitsism Kriitilise filosoofia mõiste. Sõna “kriitika” pärineb kreeka keele verbist krinein, mida võiks tõlkida vastetega “piiritlema”, “eristama”. Sõna kritike tähendas “otsustamist” või “hindamist” ja oli käibel eel- kõige juriidilises või eetilises valdkonnas. Näiteks võis see tähenda kohtuotsust, millelt oodataksegi ju seda,
7. LOENG: TEADMINE Platon: „Teadine on tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene.” 1. Millega tegeleb epistemoloogia? EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Tegeleb teadmise (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistetega (taju, mälu) Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne – st ainult tõde on võimalik teada. Uskumus – mingi väite tõeseks pidamine või kohustumine selle väite tõesusele. Õigustus – uskumused peavad olema põhjendatud või
aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. 5 3. Vaated Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. See tähendanuks,
Saksamaalt pärit hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. 20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus. Johann Philipp Gustav von Ewers, Johann Christoph Petri, Garlieb Helwig Merkel. 21) Tooge näiteid 18. sajandi barokk-kunstist Eestis. Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. esimese poole
Kant selle ajastu lõpul. Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut. Vaatamata sellele need levisid kiiresti. Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, kuhu politsei ei ulatunud. Tähtis roll oli ka lugemisringidel, kus kirjandust anti käest kätte. Inglismaal levisid valgustusideed ajakirjanduse kaudu. Filosoofia ja kirjandus olid valgustuse peamisteks kandjateks: 1. ratsionalism teooria, mis väidab, et tõsiste teadmiste aluseks on inimmõistus ja loogika. 2. aegunud teoloogilisi seisukohti lükkasid valgustajad ümber, kasutades täppis- ja loodusteaduste argumente. Selle vastu ütles katoliku kirik, et teadus tõestab sedasama, mida katoliku kirik juba teab, või et teadus on poolel teel tõeni, katoliku kirik juba teab tõde. 3. valgustusideoloogiat iseloomustas nö uus humanism. Esiplaanile seati inimene.
Feministid on väitnud, et traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti õigustamatult tahaplaanile. Kui igapäevaelus võetakse naiste juttu enam- vähem tõsiselt, siis äärmuslikul kujul ei väärtustata mehe ja naise uskumust võrdselt. Ühesõnaga, kui sa oled naine, mustanahaline ja lesbi ei tea sa midagi. 23.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Emprism (Locke, Hume): ainus teadmiste allikas on kogemus. Idealistlik ratsionalism (Platon): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ainus tõeline teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Descartes ja Leibniz): jääb nende kahe vahel. Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähem tähtis roll). 24.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.
Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. filosoofia
koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
olukord siiski paranes, ta määrati 1745 kuninga historiograafiks (ajaloo-kirjutajaks), aasta hiljem valiti Prantsuse Akadeemiasse. Kasvas tema kuulsus välismaal, Preisi kuningas Friedrich II, kes püüdis end näidata ideaalse valgustatud monarhina, kutsus V-i oma õukonda. Peagi nägi V. Preisi õukonna "valgustatud" näitemängu läbi. 1758 ostis V. endale Sveitsis mõisa ja jätkas seal võitlust tagurliku Euroopa vastu. Voltaire'i filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Kritiseeris teravalt kiriku vägivallategusid, inkvisitsiooni. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi,
Tekkimise eeldused: · uue mõtteviisi ehk humanismi · maadeavastused teke · loodusteaduste edu · maailmapildi muutumine · tehniline areng Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian
tunnetamine) Vennasteliikumine ehk hernhuutlus Selle kaudu jõuavad pietistlikud ideed rahva sekka. Hernhuutlus: · Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. · Mitteametlikud omaette kogudused, valides ise endale jutlustaja · 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine
79) Faust; ,,Faust"; Goethe 80) Hedonism 81) Novella 82) pretsioosne 83) VVV Vabadus, võrdus, vendlus 84) Lootusetu ja lõpmatu võitlus 85) Kõrgeim vaimulike õppeasutus 86) Jumalikustamine; ületähtsustamine 87) Misantroop 88) Lühike lause, mis sisaldab elutarkust või käitumiskogemust 89) Vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline ja mänguline. Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma piirata; kui tegevus on riigile kasulik, on kõik vahendid lubatud. 92) Mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus 93) Kujutletava ideaalriigi (utoopia) vastand. 94) Rebaseromaan 95) Valm 96) Selgust, lihtsust, vormitäiuslikkust rõhutav kirjandussund; ranged reeglid. Esmalt levis
Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti vahel, ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on
F matkis oma sonettides ja muudes armastusluuletustes Petrarcat, kuid oli palju siiram, avatum ja tundelisem. Ka tema lüürika kujundid polnud kunagi nii rafineeritud kui Gongoral või Donnel. Ta armastatu Elsabe ei vastanud poeedi tunnetele täielikult- nii kipub hingevalu ja kurbus F luuletustes valitsema unistuste üle harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus
identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus. Kultuuri perspektiivid 1 RATSIONALISM: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument. Organisatsioon on masinavärk, mehhanism, millel on omad juhtimishoovad; Organisatsiooni ette on seatud kindlad eesmärgid; Eesmärkide saavutamiseks tuleb valida otstarbekohased vahendid; Organisatsioonikultuur on vahend, mis aitab töötajate käitumist normeerida ja nivelleerida; Selleks, et kultuur töötaks taolise instrumendina, tuleb normid ja väärtused teadlikult välja töötada ja
Eetika järgi on ta süüdi juba, kui ta mõtleb sellest." · ,,Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!" · ,,Ilus meeldib kõigile ja kõikjal, vaatamata kindla konseptsiooni puudumisele." Kant arvas ka, et meeste riiete värv peaks kooskõlas olema valitseva aastaaja värvidega. 6. KOKKUVÕTE Filosoofiline süsteem, mille Kant oma õpingute ajal Saksamaal valitsevana eest leidis oli Leibnitzi ja Wolffi oma. See oli ratsionalism, selle metoodiliselt dogmaatilisel kujul. See tähendab, et see oli mõistusefilosoofia. Mõistuse põhimõtteist lähtudes on võimalik kujundada õige maailmapildi ja nimelt ilma, et me kogemust appi võtaksime. Kuna ratsionalismi jaoks kogemus ei ole aluseks ega piiriks, siis ei olnud selle poolehoidjail ka mingit põhjust kahelda metafüüsika (igasugust kogemust ületava teaduse) tõelisuses. Kant tõi esimesena moraalifilosoofia keskmesse arusaama austusest. Austada inimest
puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Maailm on korrastatud, seal loogiline mõistusepärane kord. Maailma on võimalik haarata deduktiivselt (üldistest printsiipidest tuletatakse üksikjuhtumid). Üldteadused. Matemaatika: matemaatilised üldistused. Reaalsus/tõelisus on juba valmis kujul ja täiuslikult Jumala poolt loodud. On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
