keele ja sõnade olemuse kohta keele ja sõnade tähistamisvõime kohta keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt
arenevad läbi aegade. Nicholas onuf, John ruggie, Richard Ashley Põhieeldused- sotsiaalse suhtlemise inimlik asbekt on väga oluline. Tahavad selgitada muutusi rahvusvahelisel tasemel. Normid, reeglid, keel on väga olulised, mitte ainult huvid ja võim Sotsiaalne vastastikune toime protsess- rv poliitika on meie tehtud maailm. Sotsiaalne konstruktsioon näide raha I*nimene on sotsiaalne olevus. Ontoloogia-olevuse loomus on sotsiaalne. Individualistlik ratsionalism vs sotsiaalne olevus. Fookus asjadel, mis pole struktuuris sees. Struktuur ise pole väga oluline Uusrealism ja liberalism tulevad mikromajanduslikust küljest, kuidas indiviidid üritavad suurendada oma kasu. Konstruktivism tuleb sotsioloogilistest lähenemisest. Pole teooria vaid pigem lähenemine, kuidas me näeme maailma. ENGLISH SCHOOL/ RAHVUSVAHELINE ÜHISKOND- “Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes,
aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu 11. pietism - usuvool, mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust 13. ratsionalism - usuvool, mis levis pastorkonna seas, õpetlikud jutlused, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine 14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16
Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!)
korraldas Jean Baptiste Colbert 18. sajand kui valgustusajastu (1680-1780) Valgustusideed said alguse Inglismaalt, kuid suurima leviku saavutasid Prantsusmaal. Valgustus suurim vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni, mis tugines humanismile (inimene tähelepanu keskpunktis) ja loodusteadlikule maailmapildile. Valgustajad püüdsid oma teostega rahva hulki harida e. valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. Põhijooned: ratsionalism, empirism, daism; deistlik lähenemine Jumalasse; usk mõistusesse. Suured Prantsusmaa valgustajad ideaalsest riigikorrast Montesquieu Sõnastas võimude lahususe põhimõtte Inimeste valikut mõjutab kliima Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (pos...
ise jutlustaja, koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad. Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes. Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise. Peale pietismi tõusis tugevalt esile ratsionalism. See on usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt. Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Peale Põhja sõda olid koolide tingimused ning edasiarendamised kehavd. Koole oli vähe, ning
eitamine (olulised on ainult vaadeldavad asjad); · Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga (loplik tode pole saavutatav, asjade vaatluse pohjal voib esitada uksnes toenaolisi hupoteese); · Enesestmoistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa votta lihtsalt niisama, koik peab leidma kinnituse loogilises arutelus); · Subjektiivsuse eitamine see uksnes hairib objektiivset teaduslikku tunnetust · (Absoluutne subjekti ja objekti vastandamine); · Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline motlemine
Manufaktuurid - oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Pietism Levis vahetult pärast põhjasõda siinsete kirikuõpetajate hulgas. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismil e ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järg sest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Ratsionalism 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Piibel Vana- ja uus testament. 1686. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Adrianused (isa ja poeg) tõlkisid selle. Külakool - 17. ja 18. sajandil kihelkonnakeskustest eemal, külas, asunud talurahvakooli nimetus ja 19. ja 20. sajandi alguses luteri usu vallakooli rahvapärane nimetus.
• Kerge, vaba ja kaasakiskuv stiil • Filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt, ärplevalt meelelahutuslikult • Tekstidele kerge läheneda • Teaduslikult suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele • Annab Platoni kaheks jagatud maailmale lõpliku filosoofilise lihvi • Hingel(inim) on ülim võim • Tunnetusteootriad • Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem) • Ratsionalism (mõistus) - tõed on avastatavad mõtlemise läbi (descartes’i kohta, esimene ratsionalism) • Ei olnud akadeemiline teadlasetüüp, ehkki oli suveräänne ja mitmekülgselr andekas loov uurija. • Ei olnud traditsiooniline õpetlane • Vanemas eas luges vähem ja tema kuulsaimates filosoofilistes tekstides puuduvad viited varasemate autorite teostele • Akadeemilist karjääri tekstidega teha ei tahtnud • Üks suurtest filosoofia mässajatest
Enne leitakse konkreetsed lahendused. Reeglideontoloogia ehk generalism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged ratsionalism - intuitsionism meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon objektivism absolutism meile ette, milline tegu on õige
Teadmise objektid Teadmise objektiks on loomulikult välismaailm, kuid lisaks sellele ka minevik, tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne. . Teadmise allikad Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni. 2. Tunnetuslik kontiinum naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale Naiivne realism: Välismaailm on just niisugune, nagu meeleorganid seda
aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi. Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks
Klassitsismi tunnused Ooluline on mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism. Antiikkunsti eeskujude järgimine KÕIGE PEAMINE TUNNUS.(selge ja reeglipärane vormitäius). Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused:
- K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest. Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Hitler tahtis, et kooliõpilased loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära
Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise. Kriitiline ratsionalism püüab vältida klassikalist teadusfilosoofiat, sest see ei tunnista 3 aprioorset ratsionalismi kui tunnetuse arengu kriitilise analüüsi eelset fundamentaalset epistemoloogiat või metafüüsikat, samas peab see vastuvõtmatuks naturalismi, kui teadusfilosoofia taandamist empiirilisele teadusele (või ka formaalsele teadusele, nagu loogika ja matemaatika), sest
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine.
19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil. · 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi tugevamad väed olid aga võtlemas Taaniga. Taani pidi aga alla andma ja sõjalisest liidust välja astuma. Kuuldes Vene vägedest tuli Karl12 kohe Eestisse. Ta maabus Pärnus ja hakkas sealt narva suunas liikuma...
1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Neli teaduskonda: usu--, õigus-, arst- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi sadakond, kümmekond professorit. 1687- rajati igasse kihelkonda talurahvakool, ametisse koolmeister Kes oli Käsu Hans? Eesti luuletaja ja kooliõpetaja, ta oli Puhjas köster. Käsu Hansu nutulaul 1714. Vaimuelu Vene aja alguses 18.saj levinud usuliste voolude võrdlused pietism hernhuutlus ratsionalism kelle hulgas levis? kirikuõpetajad rahvas tähtsamad põhimõtted, * vastu luteri kiriku * usuvagadus, * jutlused õpetlikud sh suhtumine süvendavale alandlikkus ja kõlblus, * kritiseerisid ühiskondliku korda konservatismile sotsiaalne võrdsus ühiskonna sotsiaalset
Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid: · Üksikisiku täiustumine
seaduste järgi korrastada, kolmandaks tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge. Kõik tõsiasjad tuleb uurida nii nagu nad on meile antud, kuid aktsepteerida peab ainult seda mis on ühiskondlikult kasulik. Positivismil on olemas olulised tunnused nt : Metafüüsika eitamine Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust Tugev normiteadlikkus Iga üksikinimene teeb läbi kolmikarengut. Nendeks märgib ta : 1) Fiktiivne seisund inimene usub oma tegude esmasele põhjusele ja viimsele eesmärgile. Tegemist on üleloomulike jõududega. Inimese tegevus on sarnane igas olukorras. Aga ka selles seisuni sees on omakorda kolm staadiumit : 1. Animism - objektid on elavad ja hingestatud
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
jahu, kartul, naeris, kaer, piim, liha või heeringas. Mõisnik võis talupoegi müüa kui see talle endale kasulik tundus. Koormised ning teotööd olid väga kurnavad ja rasked, kuid eestlased suutsid hakkama saada. Kultuur ja vaimuelu 18. sajandil Peeter I oli Balti erikorraga lubanud luteri usul säilida. Vene usku peale ei surutud. Läbi usu jõudsid kõik uuendused eestlasteni. PIETISM HERNHUUTLUS (vennaste RATSIONALISM / koguduse liikumine.) VALGUSTATUS Tähendus Pietism oli Saksamaalt alguse Usuvool, mis propageeris Usuvool, mille saanud usuvool, mis taotles usuvagadust, alandlikkust ja eesmärgiks oli rahva usu sügavamat sisemist kõlblust. harimine ja tunnetamist ja elu kõlbeliseks valgustamine.
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tol...
liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool
18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed ja algas usuline ärkamine, mis andis eestlastele virgutava tõuke. Liikumise käigus püstitati palvemaju ja rajati kogudusi.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pi...
Sellal kui Lääne-Euroopa romantismis ei sündinud ühtki rahvuseeposena käsitletavat teost ning kui USA-s ja Prantsusmaal varasümbolistid Poe ja Baudelaire kirjutasid maise maailma kõdunemisest ja "kurja lilledest", lõid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutzwald vastavalt "Kalevalas" ja "Kalevipojas" ülendavaid, kokkuvõttes tuleviku poole pööratud pilte oma rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati
süsteemidele ja ratsionaalsusele. Heideggeri fenomenoloogia püüab tõlgendada igapäeva tegevusi. Oma igapäevategevustes oleme seotud teiste objektidega (asjadega) ja need avalduvad meile tegevuse käigus (nt kasutame arvutit) ning seega pole objektid üksteisest isoleeritud. Me kasutame neid erinevatel otstarvetel ja meie jaoks tähendavadki nad neid erinevaid otstarbeid, mitte lihtsalt isoleeritud füüsilisi objekte. Merleau- Ponty: Empirism ja ratsionalism moonutavad reaalsust.Reaalsus eelneb teooriale.Vastandumine vaimu-mateeria, subjekti-objekti dualismile. 8. Millised komponendid kuuluvad holistliku inimesekäsitluse juurde? Holism- heaolu ja elukvaliteet, subjektiivne arvamus, tervis on enamat kui haiguse puudumine, kas eesmärkide saavutamine on takistatud või mitte? Biostaatilise mudeli eesmärk: tervise taastamine. Holism: kui tervist ei õnnestu taastada, aidata elada selle haigusega ja taastada patsiendi terviklikkus. Holistlik
1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, estofiilid, ratsionalism. Klassitsism, romantism, realism, impressionism, fovism, sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus
mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus. Modernism arvutimängud, muusika, meilid, msn Postmodernism - hooned kooskõlastatakse looduskeskkonnaga. 79. Mis on sofism? V: pette ehk ühisjäreldus, nt: valetaja. 80. mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? V: mõistuspärane meetod kõik olgu mõistusega kooskõlas. 81. mida tähendavad hereesia ja ketser? V: hereesia väärõpetus katoliku kiriku seisukohalt Ketser katoliku usust taganenud ususalgaja. 82. Mis on maagia? V: hinge ja loodusjõudude kasutamine. 83. mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte? V: uurimine kas mõni vaimulik on eksinud. Jesuiitide põhimõte eesmärk pühendab
pindu, sirgeid jooni ja täisnurki, rangeid, siledaid ja lihtsaid vorme ja lisaks lamekatuseid. See arhitektuur, mida me praegu nimetame funktsionalismiks, kandis 1920.- 30ndail eri maades ise nimesid, ka erinevad arhitektid ja arhitektide rühmitused andsid samadele funktsioonidele kohati väga erineva vormi (Frank Lloyd Wrighti orgaaniline arhitektuur, Vene konstruktivistid, De Stijl`i neoplastitsism, Mies van der Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilivorm, mis kasvas välja kubismist ja futurismist, oluline osa oli ka Kazimir Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa multikunstnik El Lissitzky, peale II maailmasõda jõudis ka USA-sse (Antoine
õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod. J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine
kasutamiseks on tema ladinakeelse perekonnanime ,,AROVET LI" anagramm. Teada olevalt on Voltaire kasutanud vähemalt 178 erinevat kirjanikunime oma eluaja jooksul. Vaated Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Tema filosoofia põhijoon on skeptiline ja mõõdukas ratsionalism. Ta ei uskunud inimese sünnipärast headust. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendas, et riiki juhib piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu
Inimene sünnib puhta lehena, kuhu kirj. elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R.Descartes (1596-1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. ,,Kogito ergo sum" ->"Mõtlen järelikult olen olemas". Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM- rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli ,,tahe"-> ,,der Wille". ,,Uued paralipomenad"; ,, Maailm kui tahe ja kujutlus"; ,,Parerga ja paralipomena" Tahe on nagu tugev,pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Aluseks psühhoanalüüs, esindajaks S.Freud, Viini ül. profes. Ps.an. algselt oli see ravimeetod, ravideks neuroosi ja
Valgustus Valgustusajastu kujunemise eeldused: *teaduse areng *maadeavastused *loodusteaduste kiire areng Valgustuse all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium on inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi. Loodus seati eeskujuks ka inimühiskonnale. 3.Humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kiriku seisukohtade vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest. 4. Valdav enamik valgustajaid astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu.
pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. 7. subjekt iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (nt. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. 8. objekt vastas- ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt objekti suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina
Valgustuskirjanduse esimene pool. 1.Mida kujutab endast valgustus?Kus sai alguse?Millal?Kus arenes põhiliselt? Valgustus oli vaimne liikumine,mis tähistas demokraatlike ideede levikut,tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale.Sai alguse Inglismaalt,kus kodanlik pööre toimus kõige varem.Kuigi tuli Inglismaalt olid prantslased need kes kujundasid Euroopa valgustuse palge.Sai alguse umbes 18.sajandil.Valgustus viis Suure Prantsuse revolutsioonini(1789.a.). 2.Iseloomusta prantsuse valgustust,olulisemnad zanrid. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse ar...
- Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. 1930ndatel Sveitsis kohtuprotsess- kaasuseks Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Protokollid tulid hoopis Venemaalt, Nikolai II (Venemaa viimane keiser) salateenistus tegi need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
