tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE
objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. b. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. c. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine üha vähgem reguleeritud majanduses enamus maailma edasiviivast 8
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
ümber ehitada ilma et muuta lepingut. Kasu: o Abstraktsus, o Leitavus – iga süsteem vastutab oma spetsiifilise osa eest üldises aplikatsioonis ja see osa on tavaliselt teada, kus mis asub. o Erinevad platvormid - ei pea valima tervele süsteemile ühe ja sama arenduskeele või ülesehituse. Iga rakendus on iseseisev niikaua kuni ta järgib kokkulepitud lepingut. o Ratsionaalsus. • Monoliitne arhitektuur – kõige lihtsam arhitektuur, funktsionaalselt eristatavad osad ei ole lahutatud komponendid, ega eraldi kihtina. Lihtsalt võetakse ülesanne ja lahendatakse ära. Enamus rakendusi töötavad nii. • Mikroteenuste arhitektuur - sarnane teenus orienteeritud arhitektuurile. Keeruline ohjas hoida, kipub käest ära minema. Teenused on väiksemad. Teenused komponentide vahel ,mitte
samasse klassi DDD o Objektorienteeritud arhidektuur kus lähtutakse ärilisest domeenist. o Kasu: Äriline mõistmine OO kasud o Autonoomne o Jagatav o Nõrgalt seotud o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse o Kasu: Abstraktsus Leitavus Erinevad platvormid Ratsionaalsus Mikroteenused o Sarnane teenus orienteeritud arhitektuurile o Teenused on väiksemad o Teenused komponentide vahel mitte erinevate rakenduste vahel o Kasud: Sama mis teenusorienteeritud arhitektuuril Lihtsalt skaleeritav Tehnoloogiliste valikute muutmise osas vabam Kuidas valida arhitektuuri? o Kuidas kasutajad kasutavad loodavat süsteemi o Kuidas süsteemi paigaldada
Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 1. Liigne ratsionaalsus ( D.. eetikal). Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu sõprus, armastus, hool jms. 2. Uksele koputab naabrinaine, kes palub, et te teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Peidan naabrinaise riidekappi. Siis tuleb mees ja küsib kus naine on? Mul on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksin alati tõtt rääkima
Probleem: "kõiki inimesi saab mõnda aega lollitada." Erinevad autoriteedid annavad tihtilugu vastukäivat informatsiooni ja seega on raske aru saada, mis info on "õige". 2. Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada. Isiklik mõtlemine on rajatud ratsionaalsusele või intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Näit: See asi on "ilmselge", seega ka õige. a) ratsionaalsus - inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele / loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad. b) intuitsioon - inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele Põhiline probleem selles, et inimestel väga erinevad isiklikud arvamused, ja seega ei ole olemas võimalust lahendada inimestevahelisi erimeelsusi. Näit: Mis on minu jaoks "ilmselge", ei pruugi olla sinu jaoks. 3. Teaduslik meetod
Poliitilise ideoloogia peamised elemendid. Poliitilise ideoloogia elemendid Peamised teemad, millega poliitilised ideoloogiad tegelevad: 1. Inimese olemus Siin vôib eristada kahte peamist suunda: a) inimolemus on plastiline, muudetav - keskkond määrab ära selle, milline inimene on - keskkonna muutmine ja eriti hariduse parandamine muudab ka inimesi paremaks. b) inimolemus on muutumatu - seda iseloomustavad teatud pôhitunnused, nagu sotsiaalsus, ratsionaalsus ning headus, teatud ôiguste omamine - elu, vabadus, omandus jne. Mõnede arvates on inimesed egoistid ning riigi ülesandeks on inimese instinkte piirata - selleks vajalik poliitiline vôim. 2. Tôe olemus ning selle tunnetamise vôimalikkus a) On olemas üks absoluutne tôde inimese ja ühiskonna kohta, mille teadmine on antud vaid vähestele b) Ei ole olemas ühte tôde, vajalik on tegelikkuse mitmekülgne uurimine. 3. Indiviidi ja grupi vahekord
sajandil ahvid inimestega samasse perekonda Homo (inimlased) Lord Monboddo Kui me pole kohtunud inimesega, kel saba puudub, ei tähenda see veel, et neid poleks. Genoom Inimese genoomis on ainult 20-25000 proteiine kodeerivat geeni – vähem kui arvati, sarnasemad teiste loomadega kui arvasime. Loom vs inimene Loomalik Inimlik Loodus Kultuur Keha Meel Emotsioon Ratsionaalsus Uuritav, uurimisobjekt Uurija, uurimisvõimeline Loodusteadused Humanitaarteadused Indiviidi areng Inimese areng kultuuri – kaks pärimise kanalit: kultuuriline ja geneetiline Looma areng täiskasvanud loomaks – üksainus pärimise kanal: geneetiline Bambi sündroom Inimene kui agressiivne hävitaja Looma kui headuse, ilu ja liikidevahelise sõpruse sümbolid Koer kui isiksus
töötajate premeerimiseks. See ei ole aga palju efektiivsem tööandja seisukohalt, kes sel juhul saab sama teenuse odavamalt, kuid ei see mingit osa kulude kokkuhoiuga tekkinud ülejäägist. 38.Heaoluriigi mudelid ja majanduslikud tulud. Liberaalne mudel. Mudeli põhiväärtusteks on indiviidi vabadus, inimõigused, võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks on läbivateks väärtusteks veel ratsionaalsus ning usk turu iseregulatsiooni võimesse. Riigi ning turu suhet iseloomustab mõiste minimaalne õiguriik st riigi roll on tagada õiguslik raamistik konkurentsile. Domineerivaks on usk, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. 18 Konservatiivne heaoluriigi mudel. Konservatiivse mudeli põhiväärtusteks on stabiilsus ja järjepidevus. Olulisel kohal on traditsioonide austamine ning tõik, et sotsiaalset ebavõrdsust peetakse loomulikuks. Riik
km/h. Otsustav tegur, kas ületada kiirust või mitte, ei ole mitte liikluseeskiri kui selline, vaid kas kiiruse ületamisega kaasnevad eeldatavad kulud kokku on suuremad kui tulu, mis tõuseks varem Pärnu jõudmisest. Kindlasti leidub alati keegi, kes ületab kiirust, kuid enamiku inimeste käitumist on võimalik muuta valikuvõimaluste kulu-tulu suhte kaudu. Nobeli laureaat Herbert Simon on võtnud kasutusele mõiste piiratud ratsionaalsus – see tähendab, et ideaalselt ratsionaalset otsustust pole olemas, seda takistavad tegelikkuses mitmed piirangud - indiviidi informatsioon valikuvõimaluste kohta on alati piiratud ning ta ei või teada kõikide alternatiivide positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Sellest tulenevalt on ratsionaalne käitumine reaalsuses palju rohkem ajendatud nende „sisemaailmast” - mõlemaist – nende mälu sisust ja selle töötlemisest, kui maailma „väliskeskkonnast”, kus indiviidid
Elukutselised teadlased töötavad suurema tõenäosusega esialgse hüpoteesi kallal. • Analoogiline järeldamine – praeguse ja eelmise probleemi vahelistele sarnasustele toetumine (A on B’le nagu C on D’le) – Pealiskaudne sarnasus – Struktuuriline sarnasus – Protseduuriline sarnasus Mõtlemisvead? • Miks inimesed teevad vigu laboratooriumitingimustes, kuid mitte igapäevaelu probleemidega? – Isiklik ratsionaalsus: üldiselt saavutatakse eesmärgid, hoitakse end elus, leitakse oma ‘tee’, suheldakse üksteisega – Ebaisikuline ratsionaalsus: kui käitumise põhjused an ette antud teooria poolt (formaalne loogika, tõenäosus). Eksplitsiitne. • Igapäeva elu tingimustes ei ole inimestel mõnikord piisavalt infot, teinekord on aga liiga palju infot • Heuristikud e rusikareeglid Kriitiline mõtlemine - Eelarvamuste küsimuste alla seadmine • Väide + tõestavad faktid
Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika; · loogika kui vahend (teadus, filosoofia vms), mis uurib mõtlemise fundamentaalseid aspekte. (Mis on mõtlemine, seda uurib veel mitmeid teadusi, nt psühholoogia.) Verbaalne mõtlemine on seotud vajadusega kommunikatsiooni järele ning seda teostatakse peamiselt kõne (sõnade) abil. Kõne objektiks on sageli tegelikkus, kuid selleks
suurt kahju organisatsiooni liikmetele ja ettevõttele tervikuna. Eetilise majandusotsuse langetamisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele punktidele: · otsustaja erialane kompetentsus, mis on eelduseks tulemuslikkuse kasvule · klienditeeninduse konfidentsiaalsus ja õigluse printsiibid, klient on esmatähtis ja tema huvid peavad olema esmatähtsad · moraalne vastutus, tuleks vältida ebaeetiliste tehingute toetamist · ratsionaalsus, mis avaldub riskide võtmisel ja hindamisel. Otsuste vastuvõtmisel on tähtis keskendumisvõime, tuleks vältida lohakust, pinnapealsust ja ükskõiksust. Juhtimisel on ka tähtsal kohal intuitiivne otsustamine. Intuitsioon lisab otsustamisse spontaansust, mis omakorda loob eeldused loomingulisemaks ja uuendusmeelsemaks otsustamiseks (Vadi 2000). Hea intuitsioon aitab liidrit riskantsete ja keeruliste otsuste langetamisel. Intuitiivsel
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
ümberkirjeldused, mis vastavad küsimisele: "Mis alandamist vältima?" alandab?" eristab ümberkirjeldamist avalikul ja privaatsel igatseb piirsõnavara, millel oleks orgaaniline otstarbel sisestruktuur, mis ei jaguneks kujutlusliku samastumise oskus eriomaselt moraalne motivatsioon -- ratsionaalsus, Jumala või tõe armastus liberalismi kõrgkultuuri keskmes on kirjandus teooria ei huvita võim, vaid üksnes täius ironistlikud filosoofid on privaatsed filosoofid/teoreetikud. Harva liberaalid, sest tahavad võimu, mis tuleneb lähedasest suhtest millegi väga suurega (Nietzsche - üliinimene, Hegel - maailmavaim, Heidegger - olemine kui lõpmata õrn ja Täielik Teine). Liberaalne ironist loeb oma põhjendamatute soovide hulka lootuse, et kannatusi saab kahandada ja
I kaubamärk, toodete mitmekesisus) * Võimalik, et üks organisatsioon püstitab D * Hierarhilisus (strateegilised, pika- eesmärgid ja poliitika ning teise tasandi ajalised, lühiajalised ja operatiivsed organisatsioon täidab (nt HM ja ülikoolid) eesmärgid) * Hierarhilisus sarnane erasektoriga J Printsiibiks - majanduslikkus, * Printsiibiks - avaliku võimu teostamine, U ratsionaalsus ja üldisus, tulemustele ja bürokraatlikkus, detailsus, (pidevalt suurenev) H kvaliteedile orienteeritus ·Täitmise protsessile, tegevusele orienteeritus, T Koolituse valdkonna juhtimine: oskuste (planeerimine, organiseerimine, koordineerimine, I omandamisele orienteeritud, kontrollimine) M koolituskulutuste planeerimine, Koolituses: planeerimise aluseks poliitilised suunad, I põhjendamine, optimeerimine
[?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"]. Kuuletumiskohustus kadus, kui riik oma põhiülesandega rahu hoidmisega hakkama ei saanud. Inimese kuuletumiskohustus sõltus riigi kaitsekohustusest. Riik peab olema ilmalik, sest usu kammitsais alamad elavad teadmatuses, mitte mõistuse järgi. [10]Riigivõim kui rahu hoidja ja kaitsja on kogu õiguse looja. Inimese lihtne ratsionaalsus, arvestus algseisundi ennasthävitavate tagajärgedega teeb sotsiaalsed institutsioonid ja absoluutse monarhia möödapääsmatuks] Ka riiki piirava mõistusliku loomuseaduse tõlgendusõigus oli riigil, isegi kui see mõne teoreetilise tõlgendusega vastuollu läks (pragmatism ja utilitarism?). Õiguse sisu üle otsustas võimu autoriteet. Riigialama käitumise ainus mõõdupuu on selle riigi (positiivne) seadus. H-i loomuõigusõpetus tipnes selliselt [naturalistliku?] positivismiga.
Läbimõeldud strateegilise planeerimise ja juhtimise eelised Ettevõttel on selged eesmärgid Planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja tegevuskeskkonna arengutendentsid (ohud ja võimalused) Ressursside koondamine ja kooskõlastatud tegevus Tegevuste järjepidevuse tagamine. Eriti olulised on ressursside paigutamise otsused. Piiramatud ressursid Piiratud ressursid Oluline on ressursside paigutamise ratsionaalsus Küsimus? Kui pikaks perioodiks tuleks koostada strateegia? Kas siin on mingeid erinevusi ettevõtete vahel? Ebakindluse neli taset Piisavalt selge tulevik Alternatiivne tulevik Tuleviku piirkond Tõeline ebakindlus Ebakindluse neli taset [Courtney, H., Kirkland, J., Viguerie, P. Strategy Under Uncertainty. Harvard Business Review, 1997 Nov-Dec, lk 67-79] Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast:
Valgustus arenes Prantsusmaal (entsüklopedistid) aga poliitilist rakendust leidis esialgu (enne 1789) väljaspool Prantsusmaa piire nn ,,Saksa maailmas" (valgustatud absolutism) ja Põhja-Ameerikas (USA demokraatliku riigi loomine 1775-1783). Valgustuse mõju oli suurim arenenud Lääne-Euroopas aga mõjutas palju ka Venemaad. Tippajastuks on 1730.-1770. aastad. Valgustuse iseloomulikud jooned: mõistuse ülehindamine, lausa jumaldamine (ja tunnete alahindamine). Domineerisid ratsionaalsus ja kriitilisus, see tähendas seda, et religioosne mõtlemine sekulariseerus/võõrandus. Oli üldine progressiusk, et elu-olu muutub kogu aeg paremaks. Tekkis arenguoptimism, mis moodustas reforminõuete aluse. Tekkis uut tüüpi aja mõistmine: lineaarne aeg (varem oli korduva/tsüklilise aja mõistmine). Tekkis kasvatusoptimism, et koolitus on vajalik ja selle mõju on alati positiivne, veendumus, et ühiskond mõjutab inimesi (kui on õiglane ühiskond on ka inimesed paremad). Saadi aru, et
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Geograafid võiksid nende vastu huvi tunda, uurida akende laiust, pakutavaid kaupu jne. need hoonekompleksid on ülimalt struktureeritud, paljude tähenduskihtidega koht, mis on tarbija jaoks projekteeritud. See kompleks on sümboolne paik kus kohtub võib olla põrkub hulk kultuure. Kultuur ja sümbolism on suurbritannia inimgeograafia seas suhteliselt harvad teemad. Briti inimgeo toimib teatud eelduste alusel: inimeste ratsionaalsus, püüd parandada maailma-tulemused, empiirilised andmed. Sellest lähtuvalt on ära kadunud geograafia tegelik võlu- see inim maailma iile imestamise tunne, room inimelu rikkaliku ja mitmekesise mosaiigi vaatlemisest ja refl ekteerimisest ning selle eleganrsete valjenduste moistmisest inimese maastikul. Teiseks on geograafiast pagendatud kõik võimsad tunded ja kired. Mõte, et inimese maastikele võiks rakendada samasuguseid tõgenduslikke võtteid, nagu me kasutame m6ne
kaasarääkismise õigust ja merkantilismi piirangute kaotamist PUUDUV OSA! Riigimajandusprobleemid PUUDUV OSA ! Lahendamata probleemide mõju · Ühiskonna stabiilsus on ohus ! · Sellele vaatamata kunigas ja 15 000 kõrgaadlikku veedavad luksuslikku elu ja ei soovi muutusi · Prantsusmaa valitsemine muutub järjest raskemaks. Valgustuse mõju · Tippajastu 1730-1770 · Komponendid: mõistuse (üle)hindamine, ratsionaalsus, kriitilisus, tolerantsus, vaimne vabadus, humanism, kosmopolitism · Üldine progressiusk, arenguoptimism, positiivne ettekujutus inimloomusest... reformide nõudmine Valgustusfilosoofide eesmärk · Soovivad muute valitsevat ühiskonda nii ,et inimestel oleks hea elada! · Kodanike poliitilised õigused ja vabadused on olulised · Oluline on sisepoliitika · Valgustusajastul hakkab tekkima valik arvamus: lendlehed, raamatud, ajakirjad,
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
tööjaotus ning kogu ettevõtte struktuur. 34. Otsuste tegemise teooriad Klassikaline · täielik info olukorra kohta (tegelikult ei saa kunagi omada täielikku infot) · võimalike alternatiivide kohta · ratsionaalne süsteem eelistuste (valiku) tegemiseks Käitumuslik · aluseks subjektiivsed kaalutlused · otsustajal pole kunagi täielikku infot · otsustaja ei suuda näha kõiki variante ja tagajärgi · piiratud ratsionaalsus Irratsionaalne · valik tehakse enne variantide uurimist ja hindamist (selle tingib ajaressursi puudus) · aluseks täielikult subjektiivsed hindamismeetodid Herbert A. Simon Tema vaidlustas klassikalise õpetuse seisukoha ja ütles, et juht ei suuda kunagai optimeerida ja ratsionaliseerida oma tegevust; otsustusolukorrad on liiga keerukad inim-mõistuse jaoks (alagi on mingi osa informatsioonist
Resotsialiseerimisele suunatud poliitika unustab aga tihti isikut karistada tema teo eest. 9 Klassikaline suund Positivistlik suund Tähelepanu keskel on kuritegu (akt, Tähelepanu keskel on kurjategija tegu) ( tegija) Ratsionaalsus, vaba tahe, valik Determinism (bioloogilise, psühholoogiline või sotsiaalne Keskmine probleem on karistuse Keskmine probleem on kausaalsus probleem (põhjuste otsimine) Indiviid on iseseisev olend, Kurjategija erineb teistest
koosnes moodul üksustest hiljem hakkas seda plaani kasutama eramutest 7 DOM INO, Domus,Dominoes 1915 Maison Citrohan 1922 ratsionaalsus on kõige all kõige eitaja, ei võta teiste ideid omaks teekond algab valjas Weissrnhof 1927 elamumess villa savoye ei aksrpteeri sissepaasu maja orgaaniline tervik, kus yks ruum läheb teiseks yle tal on vaid yks arhitktuur, ei ole uut ja vana
Eesti taasiseseisvumise perioodil toimus seaduste uuendamine ning tõlgendamine vastavalt väärtuste muutumisele. Seadusele annab sisu moraal. Aegamööda hakkab seadus reguleerima moraali poolt tehtud arengutööd, ideaalis peaksid seadus ja moraal üksteisega kattuma. MAAILMAPILDI ELEMENDID Võtmeküsimused Teooriavaldkond Sotsialismiaja õppeained - Vajadused dialektiline materialism - ratsionaalsus ja filosoofia informatsioon - arengu tingimused - ajalugu ühiskonnateadused poliitiline ökonoomia - ühiskondlikud - ajalugu ajalooline materialism suhted - sotsioloogia jne. - ühiskonna struktuur ja ruum - ühiskondlik teaduslik kommunism mõjutamine poliitika ateism
o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. · Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Vooruste omandamine · Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei seisne
info on „õige“. 2.Isiklik mõtlemine See teadmise allikas põhineb arusaamal, et inimene suudab kasutada iseenda mõistust, et poliitilisest maailmast aru saada. Isiklik mõtlemine on rajatud ratsionaalsusele või intuitsioonile ning põhjendatud enda kogemustega. Nt See asi on „ilmselge“, seega ka õige. USA on hegemoon, seega Iraagi ründamine vajalik ja õige. 53 a.) ratsionaalsus – inimene tugineb iseenda ratsionaalsusele/loogikale. Tugineb nähtustele, mis on enamikele iseenesest mõistetavad; b.) intuitsioon –inimene tugineb tunnetele rohkem kui põhjustele. Põhiline probleem selles, et inimestel väga erinevad isiklikud arvamused, ja seega ei ole olemas võimalust lahedada inimestevahelisi erimeelsusi. Nt: Mis on minu jaoks „ilmselge“, ei pruugi olla sinu jaoks. 3.Teaduslik meetod Iga teaduse mõte on vastata küsimustele mis, miks ja kuidas. a
süsteemi. Asjade "keel" "verbaliseerub", muutub "kõneks", mis hakkab vastu koodile. A. Funktsionaalne süsteem (asjade diskursus) Paigutuse struktuurid Traditsiooniline korraldus (mööbli paigutus kodus: söögi- ja magamistuba) Kaasaegne ese, oma funktsioonist vabastatud Interjöör-mudel (korpused,seinad ja valgus,valgustus (peitmine), peeglid ja portreed (kadumine),kellad ja aeg Seega on kadunud kodune hubasus, meeleolu. Valitseb ratsionaalsus. Uus elaniku tüüp kui "paigutuse inimene" -- mitte enam omanik ega kasutaja, vaid aktiivne keskkonna ümberkujundaja. Maailma, asju mõtestatakse mitte kui kingitust, vaid kui toodet, kui omandatud. Paigutuse puhul on oluline funktsioonide loendatavus Keskkonna struktuurid keskkonna tähenduselemendid (samuti loendatavad): Värvid (traditsiooniline, "looduslik", "funktsionaalne", soojad ja külmad) Materjal (puu, klaas, pehme mööbel/sektsioonid) Zestilisus
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Plotinos on öelnud palju inimese subjektiivsuse valdkonna kohta. Ta tuletab meelde, et filosoofilistes otsingutes pole ainult objekt, mida uuritakse, vaid ka keegi subjekt, kes uurib. Plotinos rajas ise filosoofia, filosoofia ise`st, selle astmetest ja liikuvusest, selle juurtest mõtlemisprotsessis, mille inimene välistest asjadest hõivatuna unustab. Plotinos tegeles intensiivselt keele ja mõtlemise piiridega. Erinevalt varasematest mõtlejatest oli talle väga selge, et inimese ratsionaalsus ja selle väljendamine on piiratud mõnede uuritavate realiteetide suhtes; et tunnetusvõime ja sõnaline väljendusvõime ei ole korrelatsioonis ja ei saagi olla. TECHNE PIIRITLUS JA LIIGID Nii nagu Platonil, esineb ka Plotinosel techne mitlmel korral lihtsalt kõnekeelse käsitöö tähenduses, ilma igasuguse kontseptuaalse taustata. Linna kodanikke jaotatakse varanduse ja techne järgi millist tööd keegi teha oskab. Plotinose techne liigid ei erine Platoni omadest
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 1.2 Ratsionaalne käitumine Majandusteadus uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. Milles ikkagi seisneb meie valikute ratsionaalsus? Kahtlemata tuleb nõustuda, et kandes kiivrit ja kaitsmeid on rulluisutamine oluliselt turvalisem. Vaatamata sellele teadmisele otsustavad siiski mitmed uisutajad (eriti algajad) kiivrist ja kaitsmetest loobuda. Kas nad käituvad nüüd ebaratsionaalselt? Kindlasti mitte, sest enda seisukohast teevad nad ju ikkagi parima valiku. Need kelle jaoks terved põlved ja küünarnukid on olulisemad kui kaitsmete kandmise ebamugavus, otsustavad kaitsmete kasuks ja käituvad ratsionaalselt
Normiks ta veel saanud ei ole. Huvitav ka selle lagunemise põhjus (sakraaltegelaste lagunemine): asi ilmselt proffesionaliseerumise protsessis. Kui katoliku kirik hakkas oma teenistustes kasutama teatraalseid elemente, siis hakkasid vaatajad ja osalised teineteisest eralduma. Osa inimesi muutus tegelasteks, osa vaatajateks. Kiriku seisukohast ekslik inimeste kirikusse tõmbamine. Lääne mentaalsuskaldus kõike ratsionaliseerima (mõistuspärane lähenemine), see ratsionaalsus tungis ka kiriku teenistusse, kirikuteenistusest eraldati oluliseim (armulaud) osa, pandi eraldi seisvasse kohta mida teha ülejäänud teenistusega? Pühade andide tarbimine oluliseim. Siin tulebki appi mäng teatraliseerimise võte, tekib teater kiriku raames. Sealt läkski see mehhanism tööle, see viis proffesionaalsete näitlejate ja truppide tekkimiseni. Tekivad näitlejate tsunftid. Tekib loomulik tsunftidesse lülitumine. Mängijad ühinevad tsunfti, gildi, vennaskonda jne. Kui
Tarbijad tajuvad hindu kolmel viisil: teadlikkus, võrdlus konkureeriva hinnaga (toode või ostukoht) ja hinnatundlikkus .Oluline on tarbija hinnataju ostukoha suhtes . Oluline on igapäevakaupade hinnakujundus . Korrektne hinnainfo kõikidel müügiartiklitel Ostukoha hinnataju kujunemist mõjutavad aspektid: igapäevased hinnad, promotsioonihinnad, tuntud väärtusega kaupade hinnakujundus, väärtuslike kaupade hinnakujundus, hindade kommunikatsioon Kaupade paigutus · Olulised nii ratsionaalsus kui emotsionaalsus (värvid, lõhn). · Strateegilised positsioonid · Liikumistrajektoor · Silmade kõrgusel · Pidev riiulite täiendamine · Piisav riiulivaru · Takistused Müügipromotsioon ... lähtuvalt teostajast (tootja, jaemüüja) ja eesmärgist · Tootjad kasutavad müügipromotsiooni meetmeid selleks, et toetada oma kaupade jaotust ja väljapanekut
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaalkuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Skandinaaviamaad. Veel selgemaks saab asi, kui rääkida kõrvuti modernismist arhitektuuris ja funktsionalismist maastikuarhitektuuris. Definitsioone teistest valdkondadest: Funktsionalismi definitsioon ehitus- ja tarbekunstis eeldab, et kõik mis pole otseselt vajalik ehituse otstarbe seisukohalt, on üleliigne ja tuleb heita üle parda. Louis Sullivan: "Form follows function" - vorm lähtub funktsioonist (kasutusest). Ratsionaalsus, praktilisus. Ilus on asi, mis on otstarbekohane. Ornamendist ja dekoratiivsusest lahtiütlemine. Seos tänapäeva elulaadiga: moodne ehitus vajab moodsat ümbrust. Funktsionalistid ütlesid lahti vana arhitektuuri pärandist. Eriti põlgasid nad historitsismi ja eklektikat. Nende ideaaliks olid täiesti uued linnad, kus vana tänavatevõrgu asendavad väljakud kõrghoonete vahel. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 163
Weber nimetab seda eesmärgiratsionaalsuseks, mis vastandub varasemas ühiskonnas domineerinud väärtusratsionaalsusele. Eesmärgiratsionaalsuse eesmärgiks on saavutada teatud eesmärk, tagajärg. Väärtusratsionaalsuse kohaselt inimesed teevad midagi lihtsalt selle pärast, et tegevust ennast peetakse mingil põhjusel heaks, tagajärjed on seejuures teisejärgulised. Areng väärtusratsionaalsuselt eesmärgiratsionaalsusele toimub nii religioonis, majanduses kui poliitikas. Religioon ja ratsionaalsus Max Weber leidis, et teatud tingimustes religioon põhjustab sotsiaalseid muutusi. Weber uuris maailmareligioone (eriti kristlust, konfutsianismi ja hinduismi) ja religioonide suhet kapitalismi arenguga, eeldades, et religioossed ideed ja uskumused mõjutavad ühiskonda ja ühiskondlike institutsioone. Religioon on Weberi lähenemise kohaselt otseselt seotud inimeste ja sotsiaalsete gruppide igapäevaste eesmärkide ja majandusliku toimetulekuga. Karisma mõju sotsiaalsele muutusele
• Huumoritaju (naljakus korreleerub ärgastusega ventraalse prefrontaalses ajukoores ja kallutab tähelepanu informatsiooni valikuliselt vastu võtma väikeajus) • Temporaalse epilepsia “isiksus” Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra • Inimeste pragmaatiline ratsionaalsus vs ülemääraselt riskiv käitumine Kokkuvõte frontaalse ajukoore kahjustusega ahvide sotsiaalsest käitumisest: • Pragmatism vs altruistlik käitumine - mida on näha ka teistel liikidel 69
(kontrollatesteerimine), personaalne küündivus, kutsenõuded, kutsekirjeldus, professiogramm, teenistusaste, püsiv riigiteenistujate korpus, lojaalne professionaalsus), teenistuskoha süsteem ehk ametikohtade täitmise süsteem (kategoriseeritus, pretendent, avalik või suletud ehk kinnine konkurss, personali rotatsioon, professionaalide rekruteerimine, konkursifilter), mäned?erisüsteem (tegevusvabadus, ettevõtluse juht, lõpptulemuse parameetrid, algatusvõime, ratsionaalsus, operatiivsus, tulemuslikkus, materiaalne huvitatus, aateline (moraalne) huvitatus, nn kontserni juhtimise mudel, management. *** --- *** 84 Skeem nr 1 RIIKLIKU KORRALDUSE RIIGI PÕHITUNNUSED VORM: (vabariik; dual. monarhia)
Analoogiliselt USA suurte korporatsioonidega on ka väikeste (Euroopa) rahvusriikide rahvusvahelised ettevõtted mõjutatud erinevate ühiskondade (kuhu nende tegevus laieneb) suhtumisest, rahvusvahelisest meediast jne. Mitmed majanduspoliitika õpikud käsitlevad eetilisi aspekte ka tunduvalt laiemalt ja filoso- feerivad neil teemadel võrdlemisi pikalt. Kirjutatakse, et meie ühiskonda hoiavad koos tehnika võidukäik, optimaalne ratsionaalsus, ulatuslik tootmine ja tarbimine. Kultuur, vaimsus, filosoo- fia – üldiselt humanitaaria – muutuvad järjest tähtsusetumaks. Eetikast ei räägi enam keegi. Tänapäeva ühiskonnale on omane püüelda aina edasi, rahuldada järjest kasvavaid nõudmisi: kõik peab muutuma järjest paremaks, eelkõige peab aga järjest rohkem antama – rohkem vaba- dust, rohkem toodangut jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
