Aeg, mil töötaja viibib töökohal = tariifne tööaeg - (korraline puhkus, riiklikud pühad, eripuhkused, haiguspäevad jne.) Efektiivne tööaeg = aeg, mil töötaja viibib töökohal - plaanilised vaheajad häiretest tingitud tööseisakud. Efektiivne tööaeg moodustab tariifsest ca 70% Materjalimajandus: Materjalid: tööraine, abimaterjalid, kütus. Jäätmemajandus: hävitamise viis ja sellega seotud kulud. Eesmärgid: kiirus ja ratsionaalsus!! Varustamine: juhuslik, sünkroonne, laovarude loomisega Laondamine: tooraine, pooltoodete, valmistoodangu ja tootmislaod Transport: ettevõttesisene ja väline. Transpordi planeerimine. Tootmine Valdkond, kus valmistatakse ettevõtte tooteid ja teenuseid. · Tootmisprogrammi planeerimine; · Tootmisprotsessi planeerimine · Tootmise varustamine vajalike tootmistegulitega OLULINE ON TOOTMISVÕIMALUSTE ÜHTLANE KOORMUS Tootmisvahendid
olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud. Väär 15
• Religioon ja Jumal kui loogiliselt seletamatu paradoks, mida saab kogeda läbi usu – suhe jumalaga peab olema emotsionaalne. Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt. • Isikliku vabaduse kolm astet: esteetiline, eetiline, religioosne – viimases täielik vabadus, isiklik, emotsionaalne suhe jumalaga. Friedrich Wilhelm Nietzsche • Apollonlikud ja dionüüslikud aspektid inimloomuses – ratsionaalsus vs irratsionaalsus – parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe
industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus
ruumide kasutamise võimalus. ,,Tallinna majas" asus ühine vannituba keldris, aga nüüd paigutati igasse korterisse torustikku kokku hoides asetati üksteise kõrvale köök, dusiruum ja klosett. Dusiruum oli köögist eraldatud vahatatud eesriide abil, nii köök kui ka duss said sooja vett ühisest katlast pliidikapis. Ühtlane rõhtlaudis, madal katusekalle ja senise kuupmaja asemel piklik maja mõjuvad üsna funktsionalistlikult. Ra-Ko-des valitses modernistlik lakoonilisus ja ratsionaalsus. Planeerimisprojektid Pel-Ra-Ko-de paigutamise koostas H. Johanson, asetades majad enamasti ühtepidi üksteise taha või kõrvale. Mehaaniline planeering muutis asumid üsna kuivailmeliseks, kuid annab võimaluse näha neis üht esimest katset rakendada ulatuslikumalt vabaplaneeringu printsiipi. Tüüpprojektid ei omanud eredat isikupära ega sügavat loovust võistlustöödes, mis on tüüpprojektide juures mõistetav, kuid vähesed allesjäänud arhitektid, kelle vahel enamasti
· töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust · teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge · ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid · tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond Industriaalühiskond Muutis sotsiaalset jaotust: Ratsionaalsus, bürokraatia 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt. 3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere. Postindustriaalühiskond Teenindussektori osatähtsus Haritud spetsialistid, kasvas
• töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust • teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge • ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid • tootmisviisiks on automatiseerimine Ühiskonnas toimunud Ühiskonnale iseloomulikud muutused jooned Agraarühiskond Industriaalühiskond Muutis sotsiaalset jaotust: Ratsionaalsus, bürokraatia 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linnarahvastik kasvas maarahvastiku arvelt. 3. Leibkonnamudeliks kujunes väikepere. Postindustriaalühiskond Teenindussektori osatähtsus Haritud spetsialistid, kasvas
põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 2. Industriaal-ehk tööstusühiskond Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja
positiivne programm, mis varasemale koolkonnale iseloomulik olnud ei ole. a. Modernsus kui lõpetamata projekt. Ehk siis valgustusajastu ideaale ei või kõrvale heita. On vaja modernsuse ideaalid uuesti üles võtta, leida, kus on toimunud viga või hälve ja see parandada. b. Totalitaarseks muutunud mõistuse asemele pakubki kommunikatiivse ratsionaalsuse . Kommunikatiivne ratsionaalsus eeldab seda, et ratsionaalne tegutseja ei ole ise algusest lõpuni oma tegevuse ratsionaalsetes vormides täiel selgusel vaid et see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimeste vahelise vaba suhtlemise käigus. Võitlus vabaduse eest on seega võitlus vaba kommunikatsiooni ees. c. ,,elamismaailm"- vahetu elukeskkond, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. d
Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 12–14 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Kui agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, rahvakalendri tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajastul polnud see enam nõnda. Ütlus „Aeg on raha!” kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine.
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur"
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid
- Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane - Isikuseadumuste uurimine - Isiksuseomadusi pole võimalik otseselt jälgida, need avalduvad tegudes, tunnetes, mõtetes, mida on võimalik mõõta – enesekohased hinnangud - Isiksuseomadused varieeruvad – ei ole ühetaolist universaalset inimloomust vaid see eksisteerib erinevates variantides ja astmetes - Inimese ratsionaalsus – inimene ise ja teda küllalt hästi tundvad teised inimesed võivad piisava täpsusega hinnata - Elusündmused - Teiste arvamused - Inimese käitumise jälgimine - Isiksuseomaduste variatiivsus: seadumused erinevates määrades - Isiksuseseadumuste uurimine - 50% isiksuseomaduste variatiivsusest on tingitud pärilikest erinevustst inimeste vahel - Kehtib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritav ei ole sama mis bioloogline
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
Nt „organisatsioonilised müüdid“ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende Nt „organisatsioonilised müüdid“ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende kopeerimine: kopeerimine: pigem inertsus, harjumused, sümbolid, kui ratsionaalsus ja efektiivsus (Zucker 1986); pigem inertsus, harjumused, sümbolid, kui ratsionaalsus ja efektiivsus (Zucker 1986); konformsus, imiteerimine, „kohasuse“ loogika (Powell ja DiMaggio 1991). konformsus, imiteerimine, „kohasuse“ loogika (Powell ja DiMaggio 1991).
Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas seisukohti, mis ei kuuluks edasisele revideerimisele. Pragmatism käsitleb inimest ja maailma sattumuslikuna – ratsionaalsus kujuneb alles kultuuri- või keelemängu kontekstis. Pragmatismi ei pea mõistma sedasi, et kõik, mis (kohest ja ainelist) kasu toob on hea. Pigem oli James idealist, kelle arvates oli inimeste võimuses luua maksimaalselt rahuldav uskumustesüsteem. Pragmatismi kaasajastab 1970 aastatel Richard Rorty, kes propageerib mõttestruktuuride sattumuslikku iseloomu kontekstiüleste tõdede vastu. Tema arvates on filosoofia vaid üks kirjanduszanr, mis võimaldab täiendada meie eneseloome sõnavara
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik. Bradshaw: väljendatud vajadus(väljendus oluline), komparatiivne vajadus, tunnetatud vajadus, normatiivne vajadus(ühiskond kehte...
1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Avalikku haldust võib määratleda kui ametnike ja poliitikute omavahelist seost. Samuti avalike teenuste üle otsustamist ja nende osutamist. Avalikku haldust samastatakse bürokraatiaga. Avalik juhtimine tähendab tulemuste saavutamist ja vastutuse võtmist. Avalik valitsemine tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Näiteks avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul võib see olla tähelepanu pööramine - avalik juhtimine pöörab tähelepanu protsessile ja valik valitsemine sisule, avalik haldus pigem normatiividele. Samuti võib välja tuua, et avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul on peatähelepanu tulemusel, kuid esimesel juhul seatakse pigem kvantitatiivne mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalik...
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma. Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne. Valgustusaeg:. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad. Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele. Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Kognitiivne revolutsioon (1970-1990) R. Sheppard: Inimestel on pea. Mõistus mõjutab käitumist et inimesel ei olegi emotsioone, et kõik toimub mõistuse kaudu.. inimesed arvasid, et
kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka
kasulikkuse hinnang kõigi kriteeriumide alusel. Kasulikkusehinnangu saavad ainult need alternatiivi teostamise tulemused, mis muudavad otsust vastuvõtva subjekti olukorda. 15. peatükk 148. Milliste tingimuste täitmisel saab juht langetada ratsionaalse otsuse? - Iga subjekti valitav tegutsemisvariant peaks suurimal võimalikul määral vastama reaalse maailma objektiivsetele tingimustele. Otsustuse ratsionaalsus kujuneb eri subjektide huvide ühtsuse ja vastandlikkuse olukorras. Otsustuse teaduslik ettevalmistamine otsustusteooria kõigi teiste majandusteaduste toel ei taga otsustuse ratsionaalsust. Otsustuse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel kontsentreeruvad reaalsuse ja selle teadvustamise, objekti, subjekti, determineerituse ja vabaduse vastastikuste seoste ning mõjude probleemid. Neid filosoofilisi probleeme selgitab
Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine.
2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises Uued lähenemised ühiskondlikele institutsioonidele poliitika kujundamisele, elluviimisele ja juhtimisele on viinud erinevate rõhuasetusteni klassikalise haldusjuhtimise mudelis: 1. Vahetegemine poliitika ja juhtimise vahel on ebaoluline ja kahtlustäratav (Appleby, 1949). 2. Ratsionaalne otsuste tegemine ühiskondlikes institutsioonides ei ole teostatav, realistlik on vaid piiratud ratsionaalsus (Simon, 1947; Lindblom, 1959; Wildavsky, 1984). 3. Poliitika elluviimine ülevalt alla ei toimi, mistõttu automaatne eesmärkide saavutamine ei ole avalikus sektoris võimalik (Wildavsky, 1979; Pressmann ja Wildavsky, 1984). 4. Haldusjuhtimisega saavad kõige paremini hakkama iseseisvad grupid (Argyris, 1960). 5. Haldusjuhtimist ei tohi kammitseda protseduurireeglitega, sest
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
· Komplekteerimine · Kontakteerumine · Informeerimine · Edustamine · Pikk kanal vahendajatega · Lühike kanal vahendajateta · Otsekanal kaup otse kliendile. Näost näkku müük, ukselt uksele, esindustes, postimüük, e-kaubandus. · Kaudne kanal toode kliendile läbi vahendajate. · Kaudse kanali eelis: · Finantsvahendite nappus globaalsed ettevõtted müüvad kaupu vahendajate kaudu, kuna otsene müük oleks võimatu. · Klientide ratsionaalsus inimesed tahavad enamus asju koos kätte saada · Tootja ja tarbija huvide vastuolu tootja tahab teha kitsast sortimenti, tarbija aga laia. · · Vahendajate liigid · Jaemüüja · Ettevõte kelle käive moodustub peamiselt jaemüügist. Jaemüüja ostab toote kas tootjalt või hulgimüüjalt ja müüb selle edasi tarbijale, omades vahepeal. · Kaubamaja pakub erisuguseid kaubagruppe, mis on jaotatud osakondadesse.
- Chun – lisaks eesmärgile leida parim objekt valikust, teha seda võimalikult väikse energiakuluga - Kui eesmärgid konkureerivad siis valitakse reeglina see käitumine mis esmast vajadust rahuldab - Chun ja kruglanski – kõrge ambivalentsuse vältimisega KId eelistavad olukordi kus on mitmeid eesmärke võimalik täita. Mõõdeti terrorismi kaudu. - Paljudel puhkudel käitumine toimub mitteteadlikult, ratsionaalsus välistab teadlikkuse. Nt riiete valikul sama kvaliteediga riiete hulgast, kliendid valivad esimese paremalt, sest see tundus kõige parema kvaliteediga olevat. Asendamine – üks võrdse eesmärgilisuse positiivne faktor on et see annab võimaluse asendada eesmärke üksteisega. Nt ühe eesmärgi täitmisel läbi kukkudes saab selle asendada eesmärgi mingi teise eesmärgiaga. Asendamise temaatika on sots ja isiksusepsühholoogia kesksemaid
oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism – tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. Marksistlik feminism – naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale. Selleks et
surmaaastat 1377. · Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil Geograafiliselt hõlmab see termin- madalmaad- tänase Belgia, Põhja-Prantsumaa ja Hollandi. Burgundia. Ta korjas rikka riigina endasse kunstnikud üle Euroopa ja purunedes paiskas nad jälle laiali. Aga erinevatest riikidest pärit kunstnike kooseksisteerimine Burgundias soodustas erinevate kultuuride segunemise (Näiteks: muusikas- Itaalia- ilus, laulev meloodia, Prantsumaa- mõistuspärasus, ratsionaalsus, Inglismaa- tertsi- ja sekstiintervallide kõlaideaal) ja Euroopa sai üldiselt mõistetava universaalse stiili, mis on renessansskultuuri ideaaliks. John Dunstable- väljapaistvaim inglane, kes muusikat mõjutas ja kelle loomingut peetakse Madalmaade stiili otseseks eelkäijaks. Näiteks: Kui ars nova muusikas oli helilooja põhitähelepanu rütmistruktuuridel ja häälte omavaheline kooskõla oli üsna vaba korraldusega, siis
Millised eesmärgid on ettevõtte siseselt. EESMÄRGI saavutamise mastaabi järgi eristatakse DIMENSIOONID NB! ÜTLES, ET KÜSIB EKSAMIL SEDA · piiritletud eesmärgid- täpselt on tase ette antud (eesmärgid peavad olema määratletavad), LK 72 · piiritlemata eesmärgid- kasumi ja käibe maksimeerimine Eesmärgid peaks olema mõõdetavad. Tähtis on see, et eesmärke püstitades mõtleme vahenditele. Analüüsima, millised on vahendid selle eesmärgi realiseerimiseks. Ratsionaalsus printsiip on, et eesmärk ja vahendi on paika pandud. Maksimaalset tulemust minimaalsete vahenditega ei ole võimalik saavutada(maksimaalset tulemust ei saa minimaalsete vahenditega, vahendid on fikseeritud), siis on tegemist irratsionaalsusega. Minimaalprintsiip- eesmärk on fikseeritud ja üritame vahendeid minimeerida, selle saavutamiseks (on eesmärk fikseeritud minimaalsete vahenditega). Maksimeeritud ja minimeeritud eesmärgid on ka mõõdetavad.
pikaks ajaks (tööpäev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Kui agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, rahvakalendri tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajastul polnud see enam nõnda. Ütlus ,,Aeg on raha!" kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine
vastava pingutuse sooritamise ja homöostaatilise regulatsiooni Kestusadaptsiooni teke põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel. Kestuad iseloomustab: funktsionaalsete süsteemide võimsuse suurenemine, vaid ka funktsioonide märgatav ökonomiseerimine, funktsionaalsete süsteemide tegevuse, liikuvuse ja püsivuse suurenemine, liigutus- ja vegetatiivsete funktsioonide seoste ratsionaalsus. Keh treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerum keh koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus Treenituse tekke mehhanism. Organismis kujuneb ulatuslik kompleks muutusi: 1.Ümberkorraldused rakustruktuurides 2.Energiavarude juurdekasv 3.Ainevahetusprotsesside täiustamine ja ökonoomsemaks muutumine 4.Organismi funktsionaalsete võimete suurendamine 5.Liigutuste koordinatsiooni paranemine Energiavarude juurdekasv
reaktiivsed. · Proaktiivsus on programmi omadus ise initsiatiivi üles näidata ning püstitada ja ka täita eesmärke. Viimased on tavaliselt antud programmeerija poolt. Proaktiivne programm on suuteline arvestama ka kaugemaid eesmärke kui neid, mis vaid hetkel saavutatavad on ning seega ei tegutse vaid väliste impulsside ajel. · Tihtipeale seostatakse agentidega veel omadusi nagu 1. mobiilsus, 2. õppimisvõime, 3. ratsionaalsus (nad kulutavad minimaalselt ressursse), 4. heatahtlikkus (nad ei tee kurja) ja 5. tõearmastus (nad ei valeta) 6. Viirused??? Lisaks 83. Mis on reaalajasüsteem? Mille poolest ta erineb teistest arvutisüsteemidest? · Arvutisüsteem töötab reaalajas (is a real-time computer system)kui süsteemi töö õigsus on defineeritud mitte ainult algoritmi täitmisel saadud arvutustulemuste alusel (logical results), vaid
Keskendutakse sellele, kuidas midagi teha. Oma äärmuses muutub taoline kultuur bürokraatiaks. R. Harrison Organisatsioonikultuuri tüübid 1 Võimule orienteeritud Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 2 Rollikultuur Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus. Rollide süsteem (bürokraatia) võimaldab distantsilt usaldusväärselt suunata ja juhtida. 3 Sooritustele orienteeritud Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. 4 Toetusele orienteeritud Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted.
Tähtis on teada hüvede hierarhiat millised kõrgemad, madalamad. Paljusid asju tahame saada vahendina, et saavutada teisi asju. Nt. raha. Inimesed sõnastavad õnne erinevalt. Nähakse seda lõppeesmärgina. Lõplikku õnne ei oska alati sõnastada. Aristoteles arvab, et õnn või õnnelikkus on seotud inimesele iseloomulike võimete täielik ja vaba teostamine. Igal asjal maailmas olemas oma eesmärk ergon. Kui käitub sellel eesmärgil, siis on õnnelik. Ratsionaalsus e. mõistusepärase käitumise tõttu erineb teistest olenditest. Inimese ergon on otseselt seotud inimese mõtlemises ja mõistliku olendina olemises. Peab välja arendaba intellektuaalsed eetilised voorused. Et olla õnnelik, peab olema aktiivne. Idas kulgemine. Inimene paneb oma vooruse igapäevaellu, alles siis saab olla õnnelik. Tuleb praktiseerida seda, mida sa mõtled ja usud. Ei piisa ainult tegutsemisest. Vaja ka väliseid tegureid sõprus, rikkus jne
pilt õigusest. 2. Kui vana on õigusteadus? Õigusteadus on palju noored kui õiguslik elu. Õiguse eelastmed annavad tunnistust inimühiskonna organiseeritusest teatud korrareeglite alusel. Tegemist ei ole õigusega selle traditsioonilises tähenduses, vaid tavaõigusega, kus süsteemsed vaated ja teooriad selle seaalduse kohta puuduvad. Õigusteadusest saab kõneleda seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteatudust iseloomustab eelkõige selle ratsionaalsus. Ajalooliselt kuulub õigusteatudse tekkimie III eKr. Just siis formeerus antiikne jurisprudents. 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. Juristi peamistetegevusvaldkondade kaasajale omaseid jooned kujunesid V ja VI sajandil pKr. Rooma õigusteaduses ei olnud seadustel eritilist rolli. Seega võib rääkida õigusteadlaste arvamusest kui õiguse allikast. Rooma õigusteadusel on järgnevad arenguetapid: eelklassikalile, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline.
kehtestamisel. majanduslikult. Kapitalismi ajal Tööstusühiskonda Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia. vägivaldse rikkuse kogumine, Ülim regulatsioon ja revolutsiooni idee. enesedistsipliin ja isiksuse allasurumine Lõppeb ratsionaalsus. ähvardas revolutsiooniga. Kapitalist ei naudi usufanatismi egoism Toota kasumit ja töö tulemust vaid aga paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
counseling.org/ APA Division 17 -Division of Counseling Psychology, http://www.div17.org/ III loeng 22.09.14 Nõustamisprotsessi ja seansi struktuur ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model) eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient eeldab, et klient soovib informatsiooni eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele) =konsulteerimine NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model) Eesmärgid: mõista teist inimest turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet 6 soodustada kontrollitunnet oma elu üle
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine üha vähgem reguleeritud majanduses enamus maailma edasiviivast majandusideoloogiast. Rahvusvaheline kaubandus ja globaliseerumine on head just sellepärast
Õiguskorrale ratsionaalse mõtte andmine algab ja lõpeb ühelt poolt seadusandliku protsessiga ja teiselt poolt õiguse (seaduse) realiseerimisega. Mõlemad õiguskorrale ratsionaalse mõtte andmise faktilised komponendid on teineteisega seotud. Igapäevases õiguspraktikas, aga samuti õigusteoorias esitatakse tihti küsimus, kuidas on võimalik saavutada ratsionaalsust õiguse tunnetamises, õiguslikus käitumises, õiguslikus otsustamises. Millistel eeldustel ja millistes piirides on ratsionaalsus õiguses ja õigusteaduses üldse saavutatav? Kas eksisteerib a priori kehtivaid, mõistuspäraseid printsiipe, reegleid ja protseduure? Meie jaoks on siinkohal tähtis see, et õiguskorra kui teatud terviku ja selle tippakti tunnetamisel lähtutaks reeglitest, mida võiks nimetada õigusteaduse seadusteks. Siin pole loomulikult tegemist seadustega objektiivse õiguse tähenduses. Tegemist on õiguse mõistmise jaoks kehtivate printsiipide,
ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine); 3) mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik. Mis on teadmine? Võib eristada 3 erinevat tähendust: 1) teadmine, kui tuttav olek kellegagi või millegagi. 2) teadmine, kui oskus midagi teha. 3) teadmine, kui teatud info omamine. Teadmine põhjendatud tõene uskumus. Liigid:
kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. 339. 4. Milline on organisatsioonikultuuri tüpoloogia R. Harrison´i järgi? 340. 1. Võimule orienteeritud 341. Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. 342. 2. Rollikultuur 343. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus. Rollide süsteem (bürokraatia) võimaldab distantsilt usaldusväärselt suunata ja juhtida. 344. 3. Sooritustele orienteeritud 345. Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. 346. 4. Toetusele orienteeritud 347. Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. 5
Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Üleskaaluvus – konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte) ja Intuitsionism (teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest). Non-kognitivism. moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. Avalikkus – et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad teha Metaeetilised vaated, mille järgi eetikaotsustused pole väited. Eetikaotsustused puudub tõeväärtus ning nad väljendavad pigem tundeid, hoiakuid või ettekirjutusi. Non-kognitivismiga seostub tavaliselt avalikuks. Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi
elu). ·Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Headus, viisakus, kaastunne, kohusetundlikkus, koostöövalmidus, julgus, sõltumatus, ausus, sõbralikkus, lahkus, ausus, töökus, õiglus, lojaalsus, tagasihoidlikkus, mõistlikkus, enesekindlus, enesekontroll, enesedistsipliin, taktitunne, mõtlikkus, tolerantsus. ·Moraalsed voorused: ausus, headus, mittekahjustamine, õiglus, lahkus, tänulikkus, jne. ·Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises. ·Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel.
Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga. 19. saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal. Silmapaistvaid tulemusi saavut Preisimaal (Friedrich II Suur). Nendes riikides viiakse läbi mitmeid reforme. Sellega saavutatakse seda, et rev nendes riikides ei puhke. Mõistlikuks peeti seda, et kui valitseja valitseb valgustuse vaimus, siis on valitsemine ratsionaalne ja hea. Lähtekohaks oli valgustusfilosoofia põhimõtete järgimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
