JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Vastu- lism ja uue otsimine, kaitsmise nimel oldi kaaluks humanismile konservatiivsus ja valmis tegema kõike kaasnes ebausk, maagia. mässulisus, tõearmastus ususõjad ja teesklemiskultus, arukus ja narrus, ebausk ja ratsionaalsus, kommete rangus ja tarbimisihalus Germaanlaste riikide 1558-1603 Elisabeth I Prantsusmaad valitses Preisi kuningas Friedrich teke ja Karl Suure Inglismaa kuninganna. Louis IV -,,Päikesekun." II Suur valitses 1740-86.
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipä...
Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 56 Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta võrdsed. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 57 Tavamajanduse puhul on majanduslik ratsionaalsus allutatud ühiskondlikele tavadele. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 58 Kui on teada, et rma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False
Tuleb õppida tegema kasulikku tööd ja seda kõike tuleb teha nii, et see ära tasub.Lisaks tuleb arvestada tööressursse , kus ja kui palju on tarvilik kasutada. Talus on parim töötegija peremees ise, ning seega tuleb arvestada, mis on peremehele ja naisele endale jõudumööda. Rusikareegli järgi on töökulu talus : peremees 2300, perenaine 1800 , sulane 2000. Seega sõltub pere palk tulust, kui tulu ei ole, siis on midagi viga ja tuleb leida nõrk külg! Tähtis on ratsionaalsus ehk see peab ära tasuma. 7)Välised tegurid ja piirangud põllumaj ja maaelus. Maa on üks peamine tootmie kapital ja seda ei saa millegi muuga asendada. 1.Turustamis võimalused on kõige olulisemad välised tegurid.On tähtis kui palju ja kellele müüa. 2.Piima ja maailma majandus( seda ei saa täpselt ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4
Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse. Konservatism: Alusväärtused (traditsioonid, inimloomuse ebatäiuslikkus, orgaaniline ühiskonnanägemus, hierarhia ja autoriteet, omand)
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
,,Inetu pardipoeg". Pöial-Liisi. Printsess herneteral. Poe- ,,Kaaren", Usheri maja hukk. Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad luuletused on ,,Kaarnad" ning ,,Annabel Lee" Armastatu mõjutas Poe elu ja loomingut, mille eesmärgiks oli inimeste erutamine. Läbivaks teemak surm. Sentimentalism: Nikolai Karamzin ,,Vaene Liisa" eriti traagilisus ja kontrastid(vaene/rikas- moraalne/mittemoraalne) looduse suur kajastatus ja piltide imetlemine Klassitsism-renessans--- ratsionaalsus ja materiaalsus! barokk ja romantism--- ideaalid ning abstraktne irratsionaalsus Vahetus, sest rahvas oli tüdinenud ning tahab muutust! Moliere Prantsuse Calderon Hisp. Klassitsism Barokk Kömöödia Draama Usuteemad Iroonia Oma aja suurimad kirjanikud
väga piiratud ulatuses Turumajandus: majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi` Plaanimajandus: algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanudslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema aursaamise kohaselt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem
64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond -> 67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond 68 Tööstusühiskond 69 Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas 70 kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus 71 bürokraatia kasv(ametnike võim) 72 pikk tööpäev 73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond Ehk tööstusjärgne ühiskond saab alguse 20. sajandi viimasel veerandil 78 kõrgtehnoloogia ulatuslik kasutamine 79 kasvab teenindussektori osatähtsus
postimüük(katalonimüük või otsepost), e-kaubandus, telemarketing. Kaudne turustuskanal (kaudne kanal) - liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaub võib, aga ei pruugi, vahepeal omanikku vahetada. Kolm peamist kaudse kanali kasutamise põhjust: * finantsvahendite nappus - Globaalse haardega tootjad (nt autotootjad) müüvad oma toodangut kümnete tuhandete kaupluste kaudu. Kõigi nende omamine käiks üle jõu ka maailma suurimatel kompaniidel * Klientide ratsionaalsus - Enamikku tooteid ei saa eraldi müüa. Inimesed soovivad oma aega ratsionaalselt kasutada ja ostavad vajalikud kaubad kaubanduskeskustest, kuhu erinevad tooted on kokku kogutud. Ei ole mõeldav luua iga närimiskummi või hambapasta jaoks omaette vabrikupoode. * Tootja ja tarbija huvide vastuolu - tootja on huvitatud tootma kitsast sortimenti suurtes kogustes, samas kui tarbija on huvitatud laias sortimendis väga väikestes kogustes.
piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. 2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud. 3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud Ühiskonna arengu etapid,nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal. majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Tööstus(industriaal)ühiskonna arengu käigus muutused:
Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu Tööstusühiskonna põhijooned: Esikohal tööstuslik tootmine Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e
Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused o Indiviid o Ratsionaalsus o Kauplemine Hinnasignaalid Tasakaal o Huvide harmoonia o Suhtelised eelised Natsionalism Ideoloogia: o Konfliktsus – nii majanduses kui ka poliitikas o Industrialiseerimine Eeldused Riigid on tegutsejad o Riigid on jõu maksimeerijad o Ratsionaalsus Suhtelised kasud o Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi o Null-summa
LÄBIRÄÄKIMISTE STIILID Pehmed · Kokkulepe möönduse teel · Ärakasutamise oht Jäigad · Äärmuslikud hoiakud · Raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt Koostööle baseeruvad · Partnerlusel ja · kahepoolsel kasul põhinevad LÄBIRÄÄKIMISED VÕIVAD OLLA LIITVAD LÄBIRÄÄKIMISED Põhimõttekindlad ehk väärtuskesksed liitvad läbirääkimised baseeruvad koostööle. · Koostöösuunitlus · Tõhus suhtlemine · Ratsionaalsus · Õiglus · Autentsus Neli sammu win-win läbirääkimisteks: 1.Inimesed · Lahuta inimesed ja probleem o probleemi osas jäädagu kindlameelseks, inimeste osas tuleb olla paindlik. 2. Huvid · Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele o lahuta ,,tahab" sellest, mida ,,vajab". Tegelikele vajadustele keskendudes võib välja tulla ühisosa. 3. Valikud · Leiuta erinevaid valikuid
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil. Mis on ettevõttes oluline, mis mitte, otsustab iga ettevõte ise. Mõõdukus ja ratsionaalsus, õiglane hinnang ja aus esitlus on selle printsiibi märksõnad. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. Jätkuvuse ja järjepidevuse printsiip ei ole üks ja seesama, paraku. Järjepidevus tähendab siin seda, et ühe arvestusmeetodi kasutamise puhul on võimalik võrrelda eelmiste aastate samalaadseid näitajaid
ametipostil) • Vertikaalne – liikumine erinevate ühiskonnagruppide vahel (NT: tõus või langus tööpostil) Eelduseks on haridus! Ühiskonnamudelid Agraarühiskond Enamik inimesi elab maal. • Rikkuse allikaks maavaldus • Pärisorjuse kriis Industriaalühiskond Enamik inimesi elab linnades. • Teaduse ja tehnika areng Nõudlus lihttööliste järele. • Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor. • Kõrgtehnoloogia Nõudlus spetsialistide järele • Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse
Infoühiskond Kõrgelt arenenud postindustriaalne ühiskobd, mida iseloomustab teabe lai ja lihtne kättesaadavus Teadmusühiskond Ühiskond, kus infot pidevalt ja oskulikult kasutatakse Muutub töö iseloom- paindlik ja vaba töökorraldus Modernistlik ühiskond Märksõnad: progress, optimism, globaalsus Modernne elukeskkond: ratsionaalsus, pidev arvestamine, traditsioonide kadumine, mood, seiklus- ja riskijanu Postmodernistlik ühiskond Pessimistlik Väärtused muutuvad suhteliseks Heaoluriik Heaoluriik sündis tänase Klassikalised riigi ülesanded: riik peab tagama korra riik koostab seadused riik peab kaitsma maad välisvaenlaste eest Tööstusühiskonnas vajasid inimesed rohkem riig tuge
Eesmärk Formuleerida printsiibid, millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur. Deontoloogilise eetika puudused: · Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent · Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat · Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil Vooruseetika. Moraalsed voorused Mittemoraalsed Ausus, heasoovlikkus, Vaprus, optimism, ratsionaalsus, Õiglus, kohusetunne, tänulikkus enesekontroll, kannatlikkus, visadus, Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, töökus, puhtus jne. õiglus Eetiline relativism: 1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal. 2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. 3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4
mõiste on tähistatav, märk aga tähistaja. R.Raua semantilise kolmnurga edasiarenduses haagitakse kogemusmõiste keelemõiste külge, et tekitada tähendust ehk seostatakse kogemus sellega, mida ollakse keeleliselt kirjeldama õppinud. See loob suhte tekstuaalse ja praktilise tasandi vahel. 9. Võrrelge erinevaid vaateid kommunikatsioonile/väljendusele/tõlgendusele. Habermas leidis, et inimene on kommunikatiivne olend, talle on omane kommunikatiivne ratsionaalsus, kaasaja ühiskonnas on see ratsionaalsus pärsitud ning eksisteerib nn."elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud
valitseva rühma ülemvõimu Poliitilised teadmised ® Kirjeldus tõsiasja(de) esitus, näiteks: Eestis on 15 maakonda (vs faktivaidlused) ® Seletus miks nähtus esineb, näiteks: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda ® Ettekirjutus mida peaks tegema, näiteks: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius Poliitikateadmiste allikad ® Autoriteet: kindel, üldine, ,,igaüks" ® Isiklik mõtlemine: ratsionaalsus, intuitsioon ® Teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus, kumulatiivsus, kontrollitavus Osalemine poliitikas Konventsionaalsed(ootuspärane, harjumuspärane) vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniast 3. Mõjutamine(ise jääd poliitikast välja nt ärimehed): lobby(oma vaadete müümine poliitikutele), meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika
.. 29) Millised on otsustamise mudelid (Daft) ja mis on nende mudelite sisu? 1. Klassikaline mudel- Ratsionaalsed otsused (loogilised), kogutakse võimalikult palju infot, alternatiivid ja tulemid arvutatakse välja, ühised eesmärgid on kõigile teada, probleemide sõnastustes vähe ebaselgust, otsustamise kriteeriumid toetavad kasumi suurendamist. 2. Administratiivne mudel- Kirjeldab otsuseid ebakindlates situatsioonides, piiratud ratsionaalsus, minimaalne kättesaadav informatsioon, intuitiivne otsustamine, eesmärgid ebamäärased ja konfliktsed, ratsionaalsust (protseduurid) rakendatakse piiratud kujul, enamus otsuseid on administratiivsed. 3. Poliitiline mudel- Peamiselt mitteprogrammeeritud otsused, ebamäärasus ja vähene informatsioon, ratsionaalsus piiratud, ebakõlad otsustajate vahel, eesmärgid segased, koalitsioon otsustamisel, puudub aeg ja ressursid probleemi ja alternatiivide
Sotsiaalsed faktid sotsiaalse elu aspektid, mis mõjutavad inimese tegevusi (inimese-välised, tajutud objektiivsena, kuid sotsiaalselt loodud nt. sotsiaalne struktuur, väärtused jm) (nt suitsiid põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed) MAX WEBER (1864-1920) Ratsionaalse kapitalismi areng Lääne-Euroopas: miks ja kuidas? Tegi sotsioloogias oma uute mõtetega revolutsiooni, kesksel kohal huvi kapitalismi arengu vastu, ratsionaalsus on tema töödes üks keskseid mõtteid Moderniseerumine ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus) kõigis eluvaldkondades (majandus, teadus, õigus, poliitika, religioon) Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga tekib ka uu "raudne puur" ehk bürokraatia, kasum kasumi pärast, keskseks kujunes effektiivsus, süsteemsus kõigis eluvaldkondades
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna
Töötajate suhtes rakendatakse siiski pigem positiivset motiveerimist. Sellised organisatsioonid on pigem agressiivsed kui kohanemisvõimelised, pigem tugevad kui paindlikud. Zeusi kultuur ei sobi sinna, kus paindlikkus ja tundlikkus keskkonna suhtes on olulised. 10 b) Apollo kultuur on rollikultuur ning iseloomustavaks kujundiks on tempel. Apollo kultuuri iseloomustab loogilisus, ratsionaalsus, funktsionaalsus, tootlikkus, korrastatus. Peamiseks mõju meetodiks on reeglid ja protseduurid: ametikirjeldused, võimu definitsioonid, dokumentide koopiate arv ja liikumise teekond, vaidluste lahendamise reeglid jne. Ametikirjeldus on sageli olulisem kui inimene, kes seda täidab. Kultuuri peamiseks allikaks on positsiooni jõud - isikliku võimu peale kortsutatakse kulmu. Efektiivsus sõltub ratsionaalsusest. Apollo kultuur on edukas seni, kuni organisatsioon saab tegutseda stabiilses,
turvalisuse tagamine. Sotsioloogia arenguetapid: Tunnus Klassitsism Postklassitsism Postmodernism Põhielement Tunnetuse object Tunnetuse meetod Tunnetuse subject Põhiküsimus Mida tunnetatakse Kuidas tunnetatakse Kes tunnetab Põhiprobleem Seletamine Mõistmine Kirjeldamine Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et
3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor.
KONTROLLING HÕLMAB: • konsulteeriva tegevuse • otsuste vastu võtmist: • ettevõtte kui terviku osas • funktsionaalsetes valdkondades • toodete osas • projektide osas Ettevõtte kõikidel tasanditel Т.KARM 21 STRATEEGILINE JA OPERATIIVNE KONTROLLING Tüüp Strateegiline K. Operatiivne K. Tunnus Orientatsioon Keskkond ja Ettevõte: protsesside ettevõte ratsionaalsus Planeerimise Strateegiline Taktikalised ja tasemed planeerimine operatiivsed plaanid Mõõdikud SWOT Tulud/kulud Eesmärgid Eksistentsi Ökonoomsus, kasum, tagamine rentaablus Kasumi potentsiaal Т.KARM 22 Töötaja, kelle eesmärgiks on kontrollingu süsteemi
MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas 1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid 1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi...
institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements)1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID:Metodoloogiline individualism: vastust kõigile ühiskonna probleemidele otsitakse indiviidide tasandil (ka reeglid on indiviidide mitte jumala tehtud). Ratsionaalsuse (HO) eeldus: inimene üritab üldjuhul teha seda, mis talle tundub parim lähtub omakasust. Mida tähendab eeldus?*UUENDUS:Piiratud ratsionaalsus: inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus'e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema
Olulisemad juhtfiguurid tema esimeses põlvkonnas: Max HorkHeimer (18951973) ja Theodor Adorno (19031969) Ühiselt avaldanud ühe koolkonna kõige olulisema teose ,,valgustuse dialektika" (1947) See teos ei pea oma eesmärgiks valgustusajastu ideaalide kritiseerimist, vaid analüüsib kuidas need ideaalid on transformeerinud, juhtida tagasi oma ideaalide juurde tagasi. · Mõistus on muutunud irratsionaalseks meie ajastul. Ratsionaalsus pidi ju vabastama hirmust, hirmust tegelikkuse ees, kuid mõistus on hakanud õigustama irratsionaalseid ettevõtmisi. Miks see nii on: vastavad, inimesed maksavad oma võimu suurenemise eest, võõrandumisega sellest mille üle neil võim on. Valgustatud mõistus suhtub asjadesse nagu diktaator suhtub oma alluvatesse. Mõtlemine on muutunud tööriistaks, eesmärk ei ole jõuda abstraktsete tõdedeni või suurema mõistmiseni, vaid
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
õiglus, lahkus, tänulikkus jne. koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. optimism, ratsionaalsus, tarkus, Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja enesevalitsemine, kannatlikkus, 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases töökus, musikaalsus, puhtus jne. kirjanduses pärast 1970.-ndaid. 26 27
VI Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone) Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. ______________________________ Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus) Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on väljaspool meie meeli ja vaimu
ja ruumilistest tingimustest. Ei eksisteeri mingit uldist tegurite jaotust juhitavateks ja juhitamatuteks. Ettevõtete majandustegevuse hindamisel võib kasutada järgmist tegurite klassifikatsiooni: · juhitavad (reguleeritavad) tegurid -- nende kasutamine iseloomustab hinnatava majandussubjekti töö kvaliteeti (töö organiseerimise tase; ressursside kasutamise ratsionaalsus ja intensiivsus jms); · tinglikult juhitavad (piiratud reguleeritavusega) tegurid -- majandustegevuse mõjurid ja tingimused, millel on võrdlemisi suur inertsus (rajasõltuvus). Nende tegurite arengutase on suuresti määratud varasema arengulooga ja vaatlusalusel perioodil on juhi (otsustaja) poolt ainult osaliselt või suurte raskustega muudetavad (tootmispõhivahendite maht ja struktuur, tööjõu kvaliteet ja töömotivatsioon jms);
Harrisoni järgi: -võimule orienteeritud kultuur. Sõnastage näide. Võimule orienteeritud: Ressursid (raha, privileegid jne) ei ole org-ni liikmetele võrdselt kättesaadavad. Võib valitseda hirm ja inimestega manipuleerimine. NÄIDE 28. Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: -rollikultuur. Sõnastage näide. Rollikultuur: Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ja kindlustavad org-ni stabiilsuse. Eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus. Rollide süsteem (bürokraatia) võimaldab distantsilt usaldusväärselt suunata ja juhtida. NÄIDE: 29. Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: -sooritustele orienteeritud kultuur.Sõnastage näide. Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. NÄIDE: 30. Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: -toetusele orienteeritud kultuur. Sõnastage näide.
9) Mida on tarvis, et saada õiglaseks/vooruslikuks inimeseks? Nii Platoni kui teiste antiikfilosoofide jaoks eeldab iseloomu täiuslikkus (voorus) suutlikkust eristada ratsionaalselt, s.t mõistusega nähes, näilist hüvet tõelisest hüvest. Inimene püüdleb küll alati ju õnnegi poole kui -- tema jaoks -- hüve poole. Kuid seni kui ta pole tunnetanud, mis tema õnne võimalikuks teeb, seega -- mis tema jaoks on parim --, ei ole tal võimalik seda saavutada. Selles mõttes on ratsionaalsus vooruse tingimus. 10) Millisele arusaamale väärtustest vastandub Platon oma filosoofiaga? Et kõik kõlbelised väärtused näivad olevat ajalooliselt relatiivsed ning huvidest määratud, oli just nimelt Platoni-aegsetele kreeklastele selge ja ümberlükkamatu kogemus. Sest ,,isade" normide ja väärtusarusaamade enesestmõistetavus oli ,,sofistikaks" nimetatud valgustusliikumises ning ühiskondlike kriisi- ja allakäiguilmingute jadas kaduma läinud.
Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud ● Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga) ● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke) ● Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati ● Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav/tertsiaalne sektor) ● Suurimaks tõuseb teenindussektor
Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question47 Punktid: 1 Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question48 Punktid: 1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question49 Punktid: 1 Tavamajanduse puhul on majanduslik ratsionaalsus allutatud ühiskondlikele tavadele. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question50 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question51 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question52 Punktid: 1 Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba
Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. 1.2 Eetikale on omased teatud tunnused · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi 1.3 Eetilised kategooriad · HEA, headus tegelikkuse vastavus kõige erinevamatele külgedele. · ÕIGLUS nõuab, et õigused ja kohustused, teened ja tunnustus, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. · KOHUS, kohusetunne - Kohus teha midagi tähendab, et inimene peab mitte ainult
üritus otsida põhjusi nende metsikute tegude suhtes, lõpuks asutab ennast üle selgituste piire. Lõpuks, nende analüüsidest võib tuua välja, et bandiidid olid irratsionaalsed, vägivaldsed ja primitiivsed: neil on kindlasti midagi puudu või on kindlasti midagi ülemäärane (näiteks strateegia). See on see koht, kus lõppevad ajalugu, analüüs ja ratsionaalsus ja algab eetika ja irratsionaalsus. (ibid., 34) Ajaloolane Eric Hobsbawm omakorda, ei õigusta bandiitide tegevusi, lähtudes ainult nende heade tegudest. Oma raamatus ,,Bandits" ta põhjalikumalt käsitleb banditismi, süveneb järgmistesse aspektidesse: mis on banditism; kes saab bandiitiks; majanduslik ja poliitiline banditism; bandiit kui sümbol jne. Tõepoolest, Salvarote ise kujutas ennast bandiidiks, isegi oli bandiidi rühma liidriks.
- Bürokraatia elemendid Weberi järgi: b. Spetsialiseerumine, tööjaotus selge ja formaalne a. Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad c. Tasustamise korraldus, palgasüsteemi olemasolu d. Kirjalikud dokumendid asjaajamiseks e. Ülesannete sooritamise hindamise ühtsed alused f. Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud g. Motivatsiooni tasustamine (n. tulemuspalk) => Kõikide elementide taga on ratsionaalsus ja ennustatavus => Veel kaks olulist elementi: tehnilise tõhususe maksimaliseerimine & seaduslikratsionaalne autoriteet (sellest varsti rohkem) AGA: Helen Constas 'e jaotus a, b, c bürokraatia; d, e, f, g ratsionaalne korraldus. Ei ole omavahel vastavuses alati. - Mitteformaalsed suhted bürokraatias Blau (1963): mitteformaalsed suhted riiklikus organisatsioonis. Maksuameti ametnikud, kes tegelevad majandusliku kuritegevusega. Kui on
Vitrazid, arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev. Klassikalise keskaja sümbol: kõrgusse pürgivad tornid, gooti ehitusstiil, püüd tõusta vaimsetesse kõrgustesse. Ajastu erinevad suundumused: "Usun, kuna see on mõistusega seletamatu" -objekt käsitamatu. "Usun, et mõista" -Jumala olemasolu loogiline tõestus. Nii vaimu müstiline hoog kui taedusliku otsigu ratsionaalsus. *Tähtsad teosed Tertullianus "Kaitsekõne" Augustinus "Pihtimused" Boethius "Filosoofia lohutus" "Roomlaste teod" -proosanovellide kogumik 12. sajandil. "Physiologos" -loodusteaduslike andmete kogumik 2.-3. sajandil Aleksandrias. Keskajal loetuim. Pierre de Saint-Cloud "Rebaseromaan" (1170) Guillaume de Lorris "Roosiromaaan" 13. sajandil. Pierre Abelard "Minu viletsuse lugu" Kangelaseepos Poeem, mida ühendab kangelase isik/sündmustik. Laulud, bõliinad, saagad vms. Värsivorm.
Ideede vaba turg. 2. sots. vastutuse paradigma vabaduse positiivne tähendus, eelistatakse kogukondlikku. Kohustused ühiskonna ees. 3. administratiivne paradigma pärineb 19. sajandist, ajakirjaniku professionalne ideaal, eesmärk kasu tuua poliitikumile, mitte massile. 4. kriitiline paradigma piiratud vabadus(riig ühelt poolt ja masendatud massid teiselt poolt). Domineeriva institutsiooniline kontroll(autoritaarne mudel). 5. kultuurilise paradigma universaalne ratsionaalsus ja bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei pane nii palju tähele meedia mõjule. Palmgriin
Selle maailma osadeks on keel, müüt, kunst, religioon. Inimene ei tunneta reaalsust vahetult, sest on ennast ümbritsenud keeleliste vormide, kunstiliste kujundite, müütiliste sümbolite, religioossete riitustega jms. Ta elab illusioonide, emotsioonide, lootuste, hirmude keskel. Ta fantaseerib ja unistab. Cassirer püüab laiendada klassikalist inimese definitsiooni. Siiamaani on suured mõtlejad defineerinud inimest termini animal rationale abil. Cassireri arvates pole see vale, sest ratsionaalsus kuulub ju igasuguse inimliku toimimise juurde. Sageli on keelt samastatud mõistusega või peetud teda mõistuse allikaks. Aga see definitsioon pole ammendav. ,,Mõistus" on tema arvates liiga ebatäpne termin inimese määratlemiseks. See on ainult osa terviku asemel. Mõistete keele kõrval on olemas emotsioonide keel, loogilise ja teadusliku keele kõrval on olemas poeetiliste kujundite keel. Keel ei väljenda eelkõige mitte mõtteid ja ideid, vaid tundeid ja erutusseisundeid
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: mo...
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
Läbirääkimised võivad olla: · Jaotavad - positsiooniline kauplemine. Võitja-kaotaja mudel, võit teise osapoole arvelt. · Liitvad - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed (Harvard i Läbirääkimiste Programm (HLP). Võitja-Võitja mudel, mõlemale poolele kasulik kokkulepe. Koostööle baseeruvad läbirääkimised - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed, (HLP) liitvas meetodis sisaldub: x Koostöösuunitlus x Tõhus suhtlemine x Ratsionaalsus x Õiglus x Autentsus ! HLP meetodi 4 alust: · Inimesed - Lahuta inimesed probleemist · Huvid - Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele. Tea mida sa tahad. · Valikud - Leiuta erinevaid valikuid · Kriteeriumid - Taotle tulemust objektiivsele standardile tulenevalt Põhimõttelised läbirääkimised: min-max strateegia: · min.tulemus, mida võin aktsepteerida · max. tulemus, mida võiksin saavutada · minu huvide seisukohalt max
olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse konseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14. Võimaliku tootmise piir ei saa olla lineaarne sirge põhjusel, et ressursid on piiratud. Väär 15
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
