Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd. Inimesena on vaja hoolitseda ka keha eest, kuid niipalju, et ei oleks vaja kehale erilist tähelepanu pöörata. Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma: ratsionaalsed ehk mõistlikud voorused eetiline loomutäius ehk kuldse kesktee otsimine Voorus: loomutäius: pahed (kuldne kesktee) liialdus: puudus: hirm vaprus argus hulljulgus raha andmine mõõdukas raiskamine koonerdamine KLASSIKA JÄRGNE PERIOOD Küünikud (jõhkralt avameelne, kõigi üle irvitav).
Sotsioloogiline lähenemine Sotsioloogiline kriitika neoklassikalise majandusteooria ja ratsionaalse valiku teooria suhtes (Gustav Schmoller, Thorstein Veblen jt.): 1. Majandusprotsessid on mähkunud (embedded) teistesse sotsiaalsetesse (kultuurilistesse, poliitilistesse) protsessidesse. Turg pole muust maailmast lahus seisev nähtus nagu majandusteadlased eeldavad. Institutsionaalne majandusteadus arvestab institutsioonide mõjuga majandusele 2. Inimesed pole ratsionaalsed, ei suuda alati langetada enda jaoks parimat otsust Mitmed uuringud on näidanud, et inimeste otsused erinevad süstemaatiliselt ratsionaalsest; otsuste langetamisel kasutavad inimesed mitmeid heuristikuid (lihtsustavaid rusikareegleid). 3. Inimesed ei püüa alati ja igal pool oma kasumit maksimeerida. Kasumi maksimeerimise püüd on ainult kapitalismile omane nähtus. Töö ja organisatsioon Organisatsiooni peamised komponendid:
) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele. Hea ja kurja vaheline võitlus on põhimõtteline. Kriitikat: Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on
. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. Kui kõik läheks kaduma saaks neist kahest paarist kogu teaduse uuesti konstrueerida • Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada sotsiaalset kontrolli ühiskonna määratluse üle. • Uus-hõimud • Avalikkus- on demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi.
Kulgeb hoopis kiiremini, Teisenevad ühiskonna struktuur ja tootmine, enneolematud ümberkujundused, tootmise demassifitseerimine 7. Mida tähendavad adaptiivsed ootused? on tulevikulootused, mida inimesed kujundavad eelnenud perioodi kogemuste alusel, tehes nendes ainult minimaalseid muudatusi. Kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega 8. Miks saavutasid ratsionaalsed ootused erilise populaarsuse? Põhinevad suhteliselt lihtsall ideel; nende paikapidavus on avaldunud väga hästi praktikas. 9. Mille poolest erineb neomaltuslus möödunud sajandi maltuslusest? Kui fasismi propageerijad käsitlesid rasse ja nende iseloomulikke omadusi kui kaasasündinuid, siis uusmaltuslaste väitel sõltuvad inimeste rassiomadused ümbruskonnast, sellest, kuidas see sunnib inimest võitlema oma olemasolu eest. Neomaltuslusele iseloomulikud jooned:
2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust, 3. Hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivse turu eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit, 2. Piisavalt suur käive, 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (börsi infosüsteem), 4. Investorid on ratsionaalsed, 5. Täieliku konkurentsi eeldus – maksmäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 6. Kõigil võrdne info! 65. Seletage börsibuumi teket. Majanduskasv Turg tõuseb, investorid aktiivsemad Üha enam väikeinvestoreid turul Börsile tulevad need, kes midagi investeerimisest ei tea Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt. Inimesed
piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema struktureeritud, ei suuda õppida olukorras kus ei ole paigas põhimõtted Pragmaatik otsivad uusi ideid, et neid järele proovida, lahendavad asju praktiliselt, muutuvad pikkade arutelude puhul kannatamatuks, huvitab eelkõige kuidas ja mida ja milleks ja miks, tahab näha kohest kasutegurit, meeldivad juhendid ja käsiraamatud Õpistiilid
inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes. Vooruslikuks peeti usulist ühtsust ja täiuslikkust loodusliku ja tõelise moraalse korraga. Stoikud uskusid maailma headusesse ja mõistuspärasusse ja inimjõusse. Nii inimene kui Jumal olid nende arvates ratsionaalsed. Inimesed on Jumala pojad ja üksteise vennad. Inimesed igal pool saavad mõista seda, mis on õige ja mis vale, kui nad kasutavad oma mõistust. Inimesed on kui maailmariigi kodanikud, mille "põhiseaduseks" on selline õige mõtlemine, mis ütleb, mida teha ja mida vältida. Ükski inimene pole oma loomuselt ori. Kõik sõltub vaid mõistusest. Samas olid stoikud suhteliselt pettunud selles, et reaalsuses lolle nii palju on.
mingite näitajate alusel, kui palju või kui kvaliteetselt töötaja toodab. Korrelatsioonid tööalase sooritusega leitud, et mida kõrgem iq, seda paremini ta tööd teeb. Tööandjat huvitab kuulekus. · Neoklassikaline majandusteooria · Ratsionaalse valiku teooria inimestel on eelistused, soovid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed, sest: o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon
kergendada,luua talle max. mugavused ja garanteerida ohutus.Tuleb arvestada inimese keha mõõtmeid ja kuju,massi,käte ja jalgade liikumise suunda ja jõudu,nägemise ja kuulmise iseärasusi.Tuleb arvestada töö tsooni optimaalsete mõõtmetega, instrumentide materjalide,seadmete ja rakiste paigaldamiseks ning töö operatsioonide sooritamiseks.Töökoha planeerimisel tuleb arvestada keha biomehaanika nõuetega,energia maksimaalse ökonoomiaga.Töö liigutused on ratsionaalsed seljuhul kui neid teostatakse üheaegselt, sümeetriliselt, loomulikult, rütmiliselt ja harjumuspäraselt.Füsioloogiliselt on kasulik mõlema käe sümeetriline vastasuunaline liikumine, kuna seljuhul saavutatakse keha tasakaal, mis kergendab tööd.Ratsionaalsed on liikumised mõõda keha liigeste vastavad kaart mitte aga sirgjoonelised liikumised.Kasulikumad on lihtsad ja harjumuspärased liigutused.Töökoha
kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit." Igal mõistuspäasel olendil on väärikus ja sügav väärtus, millest tuleneb, et teda ei tohi kunagi ekspluateerida või manipuleerida. Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn
8. Loeng – Turg ja raha 1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline: konkreetne lokaalsus; läbipaistvad vahetussuhted; vahetu; reguleeritus (kohalik tasand). o Moderne: abstraktne ja konsteptuaalne ruum; keerukad tootmis- ja tarbimisahelad; vahendatud; dereguleeritus (vaba turg). 2) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur o Eeltingimused: tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest. 11 o Turukultuur: osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused ning tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad; erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav; vajalik sotsialiseerumine; nii formaliseeritud kui ka informaalsed reeglid.
t. osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 50. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks. Turgude efektiivsus väljendab turu kvaliteeti kajastada emitentide kohta käivat olulist informatsiooni aktsia hindades. Eeldatakse, et investorid on ratsionaalsed. 51. Börsibuumi teke Raha hulk majanduses kasvab varasemast kiiremini, nt inimesed laenavad raha pangast et osta (ning pangast raha saamine on lihtne), seega ostjaid tuleb juurde. Mõne aja pärast finantsvarade pakkumine lõpeb, kuid nõudlus on siiski suur, ning kui nõudlus ületab pakkumise, hakkavad hinnad jõudsalt tõusma. Inimesed eeldavad, et hinnad tõusevad veelgi ning ostavad väärtpabereid, et hiljem kasuga müüa. Inimesed ei oska hinnata
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.“ Igal mõistuspäasel olendil on väärikus ja sügav väärtus, millest tuleneb, et teda ei tohi kunagi ekspluateerida või manipuleerida. Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn
vutamise teed EBARATSIONAALNE b. m ärk c. RATSIONAALNE ees d. EBARATSIONAALNE Joonis 1.2. Ratsionaalse käitumine on teede valik. Teiseks: kas me ikka alati ja igas situatsioonis tahame ratsionaalselt käituda. Paradoksaalsel moel on see vahel nii, et need ebaratsionaalsed käitumisvariandid tunduvad mingil põhjusel vahel palju ahvatlevamatena kui ratsionaalsed. Kiusatus rikkuda reegleid, minna ümber mitte otse võib osutuda suuremaks kui ratsionaalsusega saavutatav. Üdini ja alati ratsionaalses maailmas ei tahaks meist vist keegi kuigi kaua elada. Seda enam, et mõnede arvates välistab ratsionaalsus igasuguse innovatiivsuse. Mis pärsiks arengut. Mis ei tähenda, et neid ratsionaalse käitumise reegleid ei tuleks formuleerida ja neid tundma õppida. Inimene, kes neid reegleid teab, oskab siis
reguleeritus -> dereguleeritus („vaba turg“) reguleeritus -> dereguleeritus („vaba turg“) Turu põhimudel neoklassikalises majanduskäsitluses: Turu põhimudel neoklassikalises majanduskäsitluses: Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja on teadlikud oma valikute tagajärgedest; Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja on teadlikud oma valikute tagajärgedest; Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne; Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne;
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamis...
teenete järgi, ametid võimete järgi, kõrgem haridus talenti järgi. Õiglus seisneb igale sfäärile omase printsiibi järgimises ja sfääridevahelise piiride hoidmises. 8. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Nozicku vastu: Õiglus on kultuurikeskne, st on seotud konkreetse kommuni (kultuuri) väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Rawlsi vastu: Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: Mida valiksid sellised inimesed nagu meie? Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi puhul, ilma endale esindajaid valimata
2. hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust; 3. hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnad muutuvad vaid peale uusi uudiseid. Efektiivsete kapitaliturgude eeldused: 1. Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid, kelledel kõigil on eesmärk teenida spekulatiivset ekstrakasumit. 2. Piisavalt suur käive 3. Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi (n. börsi infosüsteem) 4. Investorid on ratsionaalsed 5. Täieliku konkurentsi eeldus maksumäärade ja tehingukulude erinevuste puudumine turuosaliste vahel. 26. Seletage börsibuumi teket. ->Ostjaid tuleb juurde->müüjad ootavad kõrgemaid hindu->nõudmine ületab pakkumist->aktsiate hinnad tõusevad-> Pankadelt mingi hetk tuleb raha juurde, mingi hetk see lõpetatakse, nõudlus püsib ja hinnad kasvavad, turule tekivad spekulandid, optimistlikud ootused kasumi suhtes. 27. Seletage börsikrahhi teket.
kus tuum on tühi hulk, kui ka siis kui tuum on liiga lai. Otsime sellist tulemusvektorit x, mille korral koalitsioon S saab kasumit, mis erineb võimalikult vähe karakteristliku funktsiooni väärtusest (S). Võtame kasutusele mõiste ekstsess: = - !! ! Mängu N-tuumaks nim sellist tulemusvektorit x*, mille korral kõikvõimalike koalitsioonide järgi leitud maksimaalne ekstsess on minimaalne tulemusvektorite x järgi, mis on kollektiivselt ratsionaalsed. LP ülesande koostamisel vaadeldakse kõiki koalitsioone, mis on võimelised töö ära tegema. Tulemus on 1, ning igale koalitsioonile liidetakse muutuja y. Samal ajal yàmin. y on võrdne -ga, ehk siis kitsendustel on kõikide koalitsioonide võrratused. 32. Diferentsiaalvõrrandid (põhimõisted, Cauchy'i ülesanne) Esimest järku difvõrrandil on kuju F(x,y,y')=0. Kui seda võrrandit saab lahendada võib teda esitada kujul y'=f(x,y). Esimest järku dif
Deontoloogiline eetika Tegude õigsust ja väärust hinnatakse sõltumata sellest, mis tagajärgi need kaasa toovad. Deontoloogilise eetika klassik: · Saksa filosoof Immanuel Kant · Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni. · Moraal ei põhine soovidel, sest need on sattumuslikud, võivad muutuda. Hüpoteetilised imperatiivid (HI) · Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, mida tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x !" · "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik. Ei ole universaliseeritav, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov.
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
· Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus. · Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. · Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. · Inimene on eesmärk. · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena: o Omaenese täiuslikkus o Teiste inimeste heaolu ja õnn · Inimese enda loomuses on olemas reaalne kalduvus kurjale · Inimloomuse seadus e kõlblusseadus kui hea tahte kehastus võitleb temas
riigile. 2. "Èmile" - individuaalne lahendus Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Teda hakkab iseloomustama eneseküllasus, ta soovid on piiratud. On võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks. Au 3 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tassu ning see omistatakse headele inimestele. Ratsionaalsed valikud ja loomulikud eeldused vajalikud. Loomutäius oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda.
On kaks võimalikku lahendust: 1. ühiskondlik lahendus heas riigis noore inimese kasvatamine samastamaks oma huvisid riigi huvidega 2. individuaalne lahendus inimest tuleb kasvatada isoleerituna ühiskonnast, kus kõik omavahel võistlevad, tuleb väärtustada sõprust ja piirata oma soove. AU 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au saavutamisel on väga suur roll eneseväärikusel. Iga inimene peab püüdlema tõelise au poole, selle saab tasuks loomutäiuse eest. Aluseks on ratsionaalsed valikud. Inimesel on 2 loomupärased kaluvused, ükski neist ei ole halb, loeb, mis hulgal seda kuskil olukorras rakendada. Loomutäius on oskus õigesti tegutseda. Au pürgimus peab olema mõõdukas: me mõistame hukka mõlemad, need, kes on auahned ja need, kes ei taha tunnustust isegi ülla saavutuse eest. Defineerib eneseväärikuse kui loomutäiuse enese suhtes. Eneseväärikas on
- Religioon on solidaarsuse vallandaja. - Religioossed nähtused ilmnevad igas ühiskonnas, kus tehakse vahet profaanse ja sakraalse sfääri vahel. - Religioon on kollektiivne, see ühendab inimesi. - Religioon pole mitte ainult ühiskonna looming, vaid lausa jumalikustatud ühiskond -Jumalad on ühiskonna enda võimu projektsioon. - Seega on religioon ühiskonna enda võimu pühitsemine ja nõnda peab religiooni kaotanud modernne ühiskond leidma lihtsalt ratsionaalsed asendajad religioossetele terminitele. - Enamus tema teosest on keskendunud primitiivse religiooni detailsele uurimisele (valdavalt Austraalia). - On peamiselt huvitatud religiooni järgnevatest funktsioonidest: -distsiplineeriv - siduv - jõudu andev - eufooriline Durkheimi mõju - Suur mõju hillisemale Prantsuse sotsioloogiale ja antropoloogiale
Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”. Hüpoteetiline algolukord on kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea… oma kohta ühiskonnas … andeid, võimeid … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse. Egalitaar-libaralismi kriitikat 1
makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused.
Kui me püüame määratleda oma sotsiaalset maailma, mõtleme ratsionaalselt, kuid meie tunnetuslikud piirangud sunnivad meid sageli toetuma vaimsele otseteele ning see skeem viib mitmesuguste eksimuste ja kõrvalekalleteni. Kuid me oleme ka inimesed oma motiivide, kirgede ja vajadusega enda kehtestamiseks ja endast lugupidamiseks. Seega mõnikord oleme rohkem igatsevad kui ratsionaalsed. Resümee 1. Sotsiaalne käitumine oleneb osaliselt sellest, kuidas inimesed üksteisega kokku puutudes olukorda tõlgendavad. Protsess, mis viib selle tõlgendamiseni, on üldjoontes mitmel viisil sarnane tunnetuslikule. 2. Meie arusaama reaalsusest mõjutab tugevalt teiste inimeste heakskiit, nagu näitas Asch'i uurimus grupi emotsionaalse surve kohta ja vajadusest sotsiaalse võrdluse
institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud; kritiseerida neid sellisel viisil, et paljastuks see poliitiline vägivald, mis nende kaudu ennast alati hämaralt teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Foucault uurib normi ning hälbijate repressioone (seksuaalsus, hullumajad jne). Võimu käsitlemine suverääni kaudu on piiratud. Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises 13 olukorras võib see olla meile kahjuks)
Motiiv on põhis, ajend, liikumapanev põhjus, tunnetatud vajadus. Motivatsioon on aga motiivide kogum. Motiivi genereerib rahuldamata vajadusest põhjustatud pinge. Vajadused on motivatsiooni määravaks osaks. Vajadus on enne motiivi. Vajaduse rahuldamise skeem: Vajadus > Motiiv > Motiveeritud tegevus > Eesmärk vajaduse rahuldamiseks 2.3. Motiivide liigid ja ergutid x Liigitused:emotsionaalsed (ego, staatus, prestiiz, mugavus, moevärv, lõbu, armastus) vs x ratsionaalsed (ökonoomsus, toote omaduses, töökindlus, usaldusväärsus, kestvus) x psühholoogilised vs funktsionaalsed x positiivsed vs negatiivsed x hedoonilised vs utilitaarsed Hedoonilised ostumotiivid: x Seikluslik ostmine x Väärtuspõhine ostmine x Lohutuslik/stressi maandav ostmine x Sotsialiseeruv ostmine x Ostmine kellelegi teisele x Ideeline ostmine Motiivide ergutid
SOTSIAALSED SUHTED Ferdinand Tönnies (1855-1936, Gemeinschaft und Gesellschaft 1887) Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased sotsiaalsed suhted Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad SOTSIAALNE SOLIDAARSUS Emile Durkheim (1858-1917, “Tööjaotus ühiskonnas” 1893) Solidaarsus kui ühiskonna „liim“ Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuse teke -> sotsiaalse integreerituse mustrite muutus: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
14. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 2)Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed?
hipp hukkub. Selle tragöödia temaatika on populaarne ka tänapäeval. 3) Bakhandid ( peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos ) Teeba kuningas Pen, tema ema Agaue. Lavastati see tragöödia pärast autori surma. Lavastati see Makedoonias. Teemaks on Dionysose kultuse toomine Kreekasse, vastuseis sellele. Vastuseisule järgnes karistus. Ratsionaalsuse ja meeletuse vastandamine, instinktide vallandumine. Kreeklastele olid iseloomulikud ratsionaalsed jumalad, dionysos erines neist. Võib näha naiste vastandamist meestele. Pentheus seisis Dio kultusele vastu. Uudishimu sai temast võitu. ( tahtis teada mida naised teevad ). Pentheus leiti märatsevate naiste poolt tapetuna. Tegelased on kõik pigem negatiivsed. Tekib küsimus, kelle käitumine on õige. Jumalad samal tasemel, mis inimesed. Nende kõigi kolme looming on seotud Kreeka-Pärsia sõjaga. Aischylos sõdis ise selles sõjas. Ta mõjus arhailisena
d. üleilmastumine - demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustad a võiks nimetada uid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse alused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse oengu põhjal)? made huvide eest e tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet 1. Institutsioon on (vali täpseim määratlus) a. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. b. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad. c. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest. d. igasugused asutused 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: a. põhinemine pädevusel, b. hierarhilisus, c. demokraatlikud valimised, d. ekspertotsused, e. demokraatlikud otsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab: a. parlamendi rolli tähtsuse langust, b. valitsuse tähtsuse tõusu, c
Selgitasid välja et kui sõnum ise on tugevate argumentidega siis ei loe allika usaldusväärsus. Kõrge usaldusväärsus võib olla vastupidise efektiga – tundub liiga hea et olla tõsi. Kui saame kokku panna hea ja mõjusa sõnumi, siis on meie asi leida isik kes saaks selle mõjusalt sihtgrupile esitada. ELM – elaboration likelihood model – süvenemise tõenäosuse mudel - Otsetee ja kõrvaltee, tsentraalne või perifeerne o Tsentraalne – ratsionaalsed argumendid ehk osaldusmäär millesse ta on hõivatud on suur. Toimub kui vastuvõtja on motiveeritud seda tegema. Isik omab kokkupuudet selle teemaga ja see on personaalselt oluline. Mõjutab sõnumi kvaliteet – tekitab positiivse suhtumise ja viib sõnumi vastuvõtmisele, nõrgal sõnumil võib olla vastupidine mõju. Sõnum paistab olevat pikemaajalise muutusega ja vastupidavam propagandavõtetele, mõju
(ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste). · 1986 Petty, Cacioppo tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele
lootes toodet pikemat aega kasutada. Näiteks sellega on seletatav ka, miks ostjad ei ole olnud nii tundlikud bensiini hinna suhtes (auto ostmiseks on investeering tehtud). Hindasid tajutakse sageli väga erinevalt, kuigi absoluutväärtus võib olla neil praktiliselt sama. Järgnevalt on toodud mõned psüholoogilised tegurid, mis omavad olulist mõju hinnakujunduses: · Protsendiliste erinevuste tajumine Kui tarbijate reaktsioonid hindade erinevustele oleksid täiesti ratsionaalsed, peaks samasugune hindade erinevus tekitama alati sama käitumisreaktsiooni. Vastupidise kinnituseks on küllaldaselt anekdootlikke ja katselisi tõendeid. Kui toode A maksab ühes poes 10.- krooni ja teises poes 15.- krooni, siis loete seda 5 kroonist erinevust väga suureks. Kui aga toode B maksab ühes poes 1000.- krooni ja teises poes 1005.- krooni, siis loete seda erisust tühiseks. · Ümardamata hindade tajumine
lootes toodet pikemat aega kasutada. Näiteks sellega on seletatav ka, miks ostjad ei ole olnud nii tundlikud bensiini hinna suhtes (auto ostmiseks on investeering tehtud). Hindasid tajutakse sageli väga erinevalt, kuigi absoluutväärtus võib olla neil praktiliselt sama. Järgnevalt on toodud mõned psüholoogilised tegurid, mis omavad olulist mõju hinnakujunduses: · Protsendiliste erinevuste tajumine Kui tarbijate reaktsioonid hindade erinevustele oleksid täiesti ratsionaalsed, peaks samasugune hindade erinevus tekitama alati sama käitumisreaktsiooni. Vastupidise kinnituseks on küllaldaselt anekdootlikke ja katselisi tõendeid. Kui toode A maksab ühes poes 10.- krooni ja teises poes 15.- krooni, siis loete seda 5 kroonist erinevust väga suureks. Kui aga toode B maksab ühes poes 1000.- krooni ja teises poes 1005.- krooni, siis loete seda erisust tühiseks. · Ümardamata hindade tajumine
kõikumised on enam- vähem regulaarse loomuga hinna muutused, mis tekivad saagi aasta sees ja on nõudluse, tootmise ja turunduse sesoonsuse tagajärjeks. Näiteks: jõuluhaned, jõulukalkunite hinnatõus. Taimekasvatus- saaduste hinnad on madalamad koristuse ajal. Hilisemal ostmisel peab turg kinni maksma lao kulud ja säilituse kulud. Saaduste hindade sesoonset kõikumist saab vähendada uue tootmistehnoloogiaga. Tsüklid võib murda mitmeti. Abiks saab olla turunduse informatsioon: ratsionaalsed tootjad suudavad tsüklid lahti mõtestada ja vastavalt toimida. Kui hind turul on väga madal võib osutuda ladustamine ratsionaalseks. Muutuda võib nõudmine- pakkumine ise, eriti kaupadele mille tootmistsükkel on pikk. 56. Hinna kujundus praktikas e hinna avastamine: nõudlusest pakkumisest kujunevad hinnad ( oksjoni hinnad ja erinevat tüüpi oktsionid), lepingulised hinnad, hinna valemitega kujundatud hinnad, administreeritud hinnad
solidaaruses puhul on inimesed sarnased ning täidavad ühesuguseid ülesandeid. Orgaaniline solidaarsus, peame leidma teatud tasakaalu erinevate osade vahel ühiskonnas. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Ütleb et me peame mõistma norme kuidas nad mõjutavad sotsiaalset elu. Subjektiivsus on väga oluline. Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ja miks see on oluline sotsioloogias? Ideaaltüüp konstrueerime oma peaga teatud tüüpi ideaali ja selle ideaali seosed on ratsionaalsed ning saame uurida seoseid. Uurimismeetod. Nt: bürokraatia 1. Millise organismiga võrdleb Herbert Spencer ühiskonda? 1. Tehnoloogilisega 2. Bioloogilisega * 3. Sotsiaalsega 4. Kunstlikuga 2. Mis on Aristotelese arvates linnriigi (polis) alus? 1. Perekond * 2. Kodanik 3. Valitseja 4. Indiviid 3. Bürokraatia mõiste autor on 1. August Comte 2
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |1 Heine, S. J. (2008). Cultural psychology. New York: WW Norton. I PEATÜKK: Introduction Kaks peamist teemat - Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse - Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia Kultuur 1. Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia, harjumused, praktikad) 2. Indiviidide grupp – jagatud kontekst Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) Probleeme: - Piirid on hägused - Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) - Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, ked...
seotud muutused pareminijälgitavad Suurte loomade osas inimmõju palju olulisem Keskkonnaandmete hankimisel olulised mitmed uued meetodid, nt aminohapete uurimine luu või hammaste kollageenist Kultuurmaastiku rekonstrueerimine • Inimene on ümbritsevat keskkonda varakult asunud oma vajadustele kohandama • Lähtekoht – sobiva elu- või tegutsemispaiga valik – kõik kriteeriumid ei pruugi olla meie arusaama kohaselt ratsionaalsed • Varaseim inimmõju: andmed tule kontrollitud kasutamisest – Swartkrans’i koobas (Lõuna-Aafrikas) ca 1,5 miljoni aasta eest – põlenud loomaluud, madal temperatuur (300-500°) • Sageli koguneb oluline andmestik hoonejäänuste analüüsist – mida rajatud, kas ja kuidas köetud jne • Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale Kultuurmaastik: elukoht ja lähiümbrus
Missioon aidata klientidel teha parimaid valikuid telekommunikatsiooniteenuste kasutamiseks. Esmofoni põhiväärtused Sõbralikkus Oleme sõbralikud omavahel ja klientidega Oleme personaalsed ja viisakad Austame üksteist ja kliente Mõtleme ja käitume positiivselt Usaldusväärsus Oleme ausad omavahel ja klientidega Me ei anna katteta lubadusi ega valeta Aitame kliente ja üksteist Oleme avatud Kompetentsus Oleme oma ala spetsialistid ja täiendame oma teadmisi Oleme arukad ja ratsionaalsed Pakume eesmärgipäraseid lahendusi Oleme nõuandlikud Saavutame tulemuslikkuse läbi koostöö 32 Innovaatilisus Oleme avatud uutele ideedele ja võimalustele Teeme homsed võimalused kättesaadavaks juba täna Oleme omas äris "esimese sõnumi toojad" 1996. aasta aprillis loodi kaubamärk Esmofon Grupp ning võeti kasutusele slogan Kõik mobiiltelefonidest
Liimitud elemendid alluvad vähem deformatsioonile, ent kiudude läbilõikamisega nende surve väheneb, sõltub suurel määral puidukiudude suunast, seega tuleb arvestada neile mõjuvate väliste jõudude suundi. Mööbli konstrueerimisel kuus põhireeglit, mis laienevad ka teistele puittoodetele: 1. Arvestada mööblile esitatud praktilisi, esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid. Ese on vajalik konstrueerida nii, et kuju ja mõõdud oleksid ratsionaalsed ja vastaksid vajadusele, rahuldaksid tehnilisi tingimusi, vastaksid esteetilistele ja sanitaar-hügieenilistele nõuetele. Tool peab vastama inimesele, suurem mööbliese lahtivõetavana jne. 2. Kasutada isotroopseid ja üleliimitud materjale (kus see on võimalik), 3. Puidust liimitud elementide koosteosad tuleb valida nii, et tekkida võivad deformatsioonid oleksid minimaalsed. Eseme puitdetailid tuleb konstrueerida nii, et vältimatud kuju ja vormi muutused oleksid
Mänguteooria rakendamisel on vajalik määrata erinevad kriteeriumid (osalejate arv, nende informeeritus, mängu eesmärk jne). Üht mänguteooriat tuntakse vangi dilemma nime all. Kui kaks süüalust vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, langeb tema osaks miinimumkaristus, teine aga saab 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemaid 5 aastat. Selliselt oleksid ratsionaalsed kahtlusalused vait, kuid lootuses aastaga pääseda, võivad mõlemad või üks neist teha ebaratsionaalseid otsuseid. Kuni on tegemist ühe otsustajaga, seega ei saa kerkida probleemi, kuidas selle ainsa otsustaja poolt vastu võetud optimaalne otsustus mõjutab teiste otsustajate tegevust (või teiste selle ainsa otsustaja oma). Äritegevuses sageli püüavad kaks või enam üksteisega seotud osapoolt teha kumbki enda jaoks optimaalseid otsustusi
nad võtavad vastu otsuseid, mi on neile (isiklikult) kasulikud. Ratsionaalne kaäitumine tähendab ka seda, et inimesed ei korda enam varem tehtud vigu. Kasutada olev informatsioon peaks sisaldama: a) teavet valitsuse poolt juba vastu võetud poliitiliste otsuste kohta b) teavet sellest, kuidas valitsuse stateegilised otsused muutuvad siis, kui majandusindikaatorid hakkavad muutuma Teatud ootused on majanduslike otsuste tegemisel üheks oluliseks tingimuseks. Kuna ratsionaalsed ootused eeldavad, et inimesed otsuste vastuvõtmisel lähtuvad nende käsutuses olevast infost ning käituvad kõige ratsionaalsemal viisil, siis nimetatud eelduste kohaselt kättesaadava informatsiooni hulk oluliselt mõjutab nende käitumist.HERMES makroökonoomilised mudelid Eesmärgiks oli koordineerida rahvusvaheliste mudelite süsteemi väljatöötamisest selliselt, et iga riik saaks arvestada oma eripära ning samaaegselt mudelid oleksid integreeritavad ühtsesse mudelite süsteemi
- Omandiõigus - Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused) - Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks *planeeringute korraldus ja tagamine-regionaalareng *järelevalve korraldus *eluaseme kvaliteedi kriteeriumid *finantsregulatsioon 49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja ratsionaalsed,sotsiaalselt jälgitav;mida suurem seda “normaalsem” turg. Negatiivsed aspektid: Kinnistu väärtuse langemine asukohast tulenevalt;segregatsioon;korraldus ja järelevalve süsteem;vähene paindlikkus;alternatiivse arengu küsitavus; “topelt” kulude tekkimine. 50. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises51. Riigi- ja kohalike omavalitsuste pädevus seoses elamusuhetega; selle mõju eluruumide haldamisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
