10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused eetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga esteetilised- ilus silmale teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika toit. majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide (e. levila on biogeograafias...
See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mil...
SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/ - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega - vabatahtlikud ühendused oma liikmete huvide kaitseks või väljendamiseks, ei ole seotud valitsemisorganitega (VVO, "kolmas sektor"), on vähe või ei ole üldse institutsionaliseeritud (puudub jäik struktuur ja sundiv võim). Modernne bürokraatia kui ratsionaalse võimu puhtaim vorm. BÜROKRAATIA TUNNUSJOONED A: /198-200 /, /AU: 168-171/, / HMS: 66-68/ 1. Tööjaotuse süvenemine. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6...
Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. (Mehis Viru (SPORTLASTE TOITUMINE) II loeng Tabelis ,,keskmised toitainetevajadused ei olnud näidatud makrotoitainete sv. ja lip. vajadusi. Kile! Adekvaatse ja ratsionaalse toitumise mõiste. Seedimise käsitlemine jätame hiljemaks. Esmalt vaatleme, millest kui palju toitaineid on võimalik saada. 3. Peamised toiduained ja nende toiteväärtused. Toiduaine väärtust iseloomustab see, kui palju vajalikke toitaineid ja millises vahekorras ta sisaldab. Kile! ,,peamiste toiduainete põhikomponendid" Enamik toiduainete koostise tabeleid on koostatud nii, toitaine g/100g toiduaine kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab...
Uskumuste süsteem elu tähendust puuduvate arusaamade jagatav kogum Utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele Vabaabielu formaalselt registreerimata kooselu Vaba migratsioon inimeste vabatahtlik ränne Vahendamine tähendab konfliktide lahendamist kolmanda osapoole vahendusele Vahetusteooria ja ratsionaalse valiku teooria põhinevad inimeste käitumise kirjeldamisel majandusteooriast tuttava tulu ja kulu vahelise suhte põhjal Valgekraeline kuritegu üldjuhul mittevägivaldne õigusvastane tegu, mille on toime pannud lugupeetud, kõrge staatusega inimene oma ametisoleku ajal Valim väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast Valimiuuringud rajanevad elanikkonna väikesel, kuid representatiivsel valimil...
Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 42. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44...
Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
Viimane on ainuke põhjus, miks Anna keeldub Karenini lahutuspakkumisest, kuigi see annaks talle vabaduse. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta põlgab ära Karenini pakkumise, kes ootab, et nad säilitaks väliselt perekondliku ilme. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Karenin säilutab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena. Ta hoiab end kursis kaasaegse luulega, loeb raamatuid ajaloost ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Ta on viisakas kõigi suhtes. Algul paistab Karenin vaga tegelase ning andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Hiljem näib ta pigem mehena, kes on kaotanud oma iseloomuomadused tänu äärmisele pühendumisele karjääri vallas. Ta ei tõuse seltskonnas esile vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. L...
Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu...
Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri tekke aluseks Oidipuse konflikt (poja alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema endale naiseks); kunagi ürgajal leidis selline isatapp tegelikult aset ja sellest tekkinud süütunde vaigistamiseks hakati austama isa kuju kui jumalust (nii tekkis religioon). Ratsionaalse valiku teooria Gary Becker. Majandusteaduslikku lähenemise rakendamine teistele sotsiaalse elu valdkondadele peale majanduse (pereelu, abiellumine, kuritegevus jne). Eeldab et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad, kes püüavad igas olukorras saada maksimaalset kasumit. See lähenemine kogub sotsioloogias aina rohkem poolehoidjaid. Sotsiobioloogia Edward O Wilson. Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt...
MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 ...
Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...
Funktsiooni lokaalsed ekstreemumid 36. Funktsiooni suurim ja v¨ahim v¨a¨artus antud l~oigul 37. Funktsiooni graafiku kumerus ja n~ogusus. K¨aa¨nupunktid 38. Funktsiooni graafiku as¨ umptoodid 39. Algfunktsioon ja m¨aa¨ramata integraal 40. Integraalide tabel 2 41. M¨aa¨ramata integraali omadusi 42. Integreerimine muutuja vahetusega 43. Ositi integreerimine 44. Osamurrud ja nende integreerimine 45. Ratsionaalse murru lahutamine osamurdudeks 46. M~onede trigonomeetriliste funktsioonide klasside integreerimine 47. Irratsionaalavaldiste integreerimine 48. M¨aa¨ratud integraali m~oiste 49. M¨aa¨ratud integraali omadused 50. M¨aa¨ratud integraali arvutamine. Newton-Leibnizi valem 51. Muutuja vahetus m¨aa¨ratud integraalis 52. Ositi integreerimine (m¨aa¨ratud integraali korral) 53. L~opmatute rajadega p¨aratud integraalid 54. P¨aratud integraalid t~okestamata funktsioonidest 55...
loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
, a m vastavate x atsmete arvulised kordajad lugejas ning b1 , b2 ,..., bn vastavate x astmete kordajad nimetajas. Juhul kui m < n , nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks lihtmurruks ja kui m n , nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks liigmurruks. Seega toodud näidetest kaks esimest on ratsionaalsed lihtmurrud, kaks viimast aga ratsionaalsed liigmurrud. Ratsionaalse liigmurru korral eraldatakse sellest kõigepealt täisosa, s.t. liigmurd esitatakse hulkliikme e. täisosa ja ratsionaalse lihtmurru summana. Lihtsamatel juhtudel saab täisosa eraldada ratsionaalset murdu sobiva arvuga samaaegselt korrutades ja jagades ja lugejale sobivaid suurusi liites ja lahutades. 39. Osamurrud Vaatleme kolme liiki osamurdusid ( A, B, a , b ja c tähistavad konstante): A 1) , x -a A 2) , kus k > 1 ja ( x - a) k Ax + B 3) , kus nimetajas oleval ruutkolmliikmel reaalseid nullkohti ei...
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja t...