I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
— Korjan õunu). Sõnaühend on nominatiivne keeleüksus nagu sõnagi, kuid erineb viimasest mitme omaduse poolest. Kõigepealt sõnaühend konkretiseerib põhisõnaga tähistatud objekti, tunnust, tegevust (puust maja, väga kõrge, magab põrandal, magab sügavalt). Sõnaühend on samuti minimaalne kontekst, mis võimaldab mõista või realiseerida mitmetähendusliku sõna tähendust kõneaktis (sööb lõunat, sadas enne lõunat; põletav valu, põletav päike; sai ratsa sõita, sai ratsa rikkaks; räbal riie, räbal iseloom; teenib raha, teenib sõjaväes). Seega sõnaühendi tasandil sooritatakse minimaalsete keeleüksuste piirides kõneloome ja kõnetaju fundamentaalseid operatsioone, nagu valik ja kombineerimine, järjestikune ja samaaegne analüüs. Grammatika tasandil võimaldab sõnaühend diferentseerida käändevormi tähendusi (ulatas poisile; läks sajule, laadale, lavale) ja käändevorme omavahel (rääkis vennale/vennast; sõi
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Tema matnud oma valge märaga katku ajal kahe küla surnuid. Inimesi jäänud ikka vähemaks, kuid Tõnisel pole viga midagi olnud: mära söönud aga vilja ja Tõnisel enesel olnud ka toitu küll. Kui viimati kõik ära surnud, teinud vana Tõnis omale tee äärde haua valmis. Mõelnud, et kui ma suren, siis heidan haua äärele; mõni hea inimene ehk juhtub mööda minema, lükkab auku ja ajab mulla peale. Aga Tõnis ei surnud. Ükskord sõitnud ta ratsa oma valge mära seljas läbi Keedika metsa Seljaküla poole. Leidnud inimese palja jala jäljed maas, karanud kohe hobuse seljast maha ja andnud jälgedele suud. Siis sõitnud jälgi mööda edasi kuni Seljakülasse. Seal leidnud ühe naise, kes olnud tüdruk , tema aga vanapoiss. Nad läinud siis paari ja hakanud ühiselt elama. Katku surm Haapsalu lahes Inimesed peitnud end katku eest toominga metsadesse. Katk otsinud neid mööda metsi taga,
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Suuri linnuseid võisid endale lubada suurfeodaalid, kuid paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid tavaliselt senjööri linnuses ja moodustasid msenjööri kaaskonna. Rüütli perekond elas tavaliselt ühes suures voodis ja külmal aastaajal andis sooja paremal juhul kamin. Seetõttu soojendati end sageli eelkõige tekkide ja karusnahksete rõivastega. Veevärki linnustes ei olnud ja hügieenile suurt tähelpanue ei pööratud. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk oda ja kahe teraga mõõk. Teises käes kandis rüütel kilpi ja peas kiivrit. Sageli kasutasid rüülid ka rõngassärke. Sellist rüütlit oli väga raske tappa, kuid raske relvastuse tõttu oli ta jalgsi võideldes kohmakas. Rüütliväed olid tavalised väiksed ja ohtlik oli juba mõnisada meest. Valdav osa feodaalidest olid kirjaoskamatud ja seevastu armastati süüa, juua ja pidutseda. Väga levinud oli ka jahipidamine, kus kasutati väljaõpetatud koeri
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon : Jumalate pantenon Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.. Esindasid loodusjõudusid. Anu Taevajumal, jumalate isa. Tark ja lugupeetud. Andis teistele jumalatele nõu.
a.; tapeti märatseva rahvahulga poolt Rootsi troonipärija matustel 1810. a. (teda süüdistati ekslikult troonipärija mürgitamises); tema esivanematel oli mõis Eestis 17 Drouet [dru´ee], Jean Baptiste [ba´tist] (1763 1824) postijaama ülem Varennes'i lähedal (Sainte-Menehould); 21. juuni 1791 sai temast päevapealt rahvuskangelane, sest tal tekkis kahtlus ega tõllaaknast välja vaatav tüse mees pole mitte kuningas; kui tõld teele asus, kihutas ta ratsa tõllast ette ja jõudnud Varennes'i, korraldas siin tõllas sõitvate isikute tuvastamise; Konvent määras talle 30 000 franki valvsuse eest, millest ta keeldus; valiti lähenevatel valimistel Konventi, kus liitus montanjaaridega; saadeti Konvendi esindajana Põhjaarmee juurde, kus langes vaenlaste kätte vangi; termidoorliku riigipöörde järel vahetas Tallien ta Louis XVI tütre vastu välja 18
hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline. Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust. See kasu, mida ta toob kahjurnäriliste ja -putukate hävitajatena, kaalub paljukordselt üles linnustikule ja jahimajandusele tekitatava kahju. Paljud peavad rebast ohtlikuks kodulindudele, kuigi ohu suurusega liialdatakse. Rebased on tuntud marutõvesiirutajad. Mõnes kohas pannakse rebaste käiguradadele marutaudivastaseid preparaate
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
võtnud isevoolu teel õiget ja kindlat kurssi. Esimise valitsuse koalitsioonilepe kõlas: „Eesti majanduse stabiilsuse tagamiseks on vajalik igati suurendada eksporti. Eesti riik peab ulatama abikäe turu leidmiseks läänes. Toetuda tuleb erakapitalil tuginevate ekspordiinstrumentide teket informatsiooni kogumiseks ning ettevõtjatele vahendamiseks.“ Kõlas ilusti, kuid loosungiks see paberil jäigi. Tootlik loov töö oli tahaplaanile surutud. Kiiresti ratsa rikkaks sai vahendustegevusega see sai peamiseks ja valitsevaks kuid aeg on olnud parimaks kohtunikuks ja tõestanud ,et sellisel teel riik rikkaks ei saa. Tulemuseks on, et loovad töökohad on kadunud (erastamise kohustuslikust töökohtade nõudest pole mitte midagi järele jäänud). Selle asemel, et esmatarbekaupu siin koos eesrindlike lääneirmadega toota ja eksportida, veame me neid meie turule sisse. Kõik on vahendajad, maaletoojad, kergema vastupanu teele minejad
Tema väljendusvahendietks said rahutud, liikuvad massid. Liikuminem muutumine sai bernini peamiseks huviobjektiks. Tema kujud ei ole enam endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Portreeritavaid on ta alati näinud mite staatilises vaid liikuvad ja väga ilmekas ning efektses poosis. Barokkstiili päevil levis laialt monumentide püstitamine. Paljud valitsejad püüdsid juba oma eluajal lasta ennast pronksi valada või kivisse raiuda. Euroopa linnades näeb sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Lähemas ümbruse on näha ka lippe, kahureid, mõõku pärgi ja muud selleasrnaseid esemeid. Kogu kivi või pronksi mass mliitus ühtseks voogavaks tervikuks. · Pilet 6 1. Vanarooma arhitektuur Arhitektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid muutusid valitsevaks: kaared, võlvid ja kuplid.
Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad
Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad
a.; tapeti märatseva rahvahulga poolt Rootsi troonipärija matustel 1810. a. (teda süüdistati ekslikult troonipärija mürgitamises); tema esivanematel oli mõis Eestis 17 Drouet [dru´ee], Jean Baptiste [ba´tist] (1763 – 1824) – postijaama ülem Varennes’i lähedal (Sainte-Menehould); 21. juuni 1791 sai temast päevapealt rahvuskangelane, sest tal tekkis kahtlus ega tõllaaknast välja vaatav tüse mees pole mitte kuningas; kui tõld teele asus, kihutas ta ratsa tõllast ette ja jõudnud Varennes’i, korraldas siin tõllas sõitvate isikute tuvastamise; Konvent määras talle 30 000 franki valvsuse eest, millest ta keeldus; valiti lähenevatel valimistel Konventi, kus liitus montanjaaridega; saadeti Konvendi esindajana Põhjaarmee juurde, kus langes vaenlaste kätte vangi; termidoorliku riigipöörde järel vahetas Tallien ta Louis XVI tütre vastu välja 18
Niisama ta õde, miss Sophia, kuid teist laadi. Sophia oli mahe ja tasane nagu tuvi, ja kõigest kahekümne aastane. Igal isikul oli oma neeger, kes ta eest hoolitses, ka Buckil. Minu neegril oli kole kerge, sest ma polnud harjunud kedagi enese eest midagi teha laskma; aga Bucki omal oli aina tegemist. See oli tol ajal kogu perekond; aga see oli varemini suurem olnud. Kolm poega oli tapetud ja Emmeline oli surnud. Vanal dzentlmenil oli palju farme ja üle saja neegri. Mõnikord tuli hulk inimesi ratsa kümne või viieteistkümne miili tagant ümberkaudu ja jäi viieks või kuueks päevaks. Siis pidutseti siin-seal lähikonnas ja jõel, tantsiti ja lõbutseti päeval metsas ja öösi oli majas ball. Need inimesed olid enamasti perekonna sugulased. Mehed tõid püssid kaasa. Oli kenake hulk peeni inimesi, teate. Lähikonnas elas veel teine aristokraatlik sugukond -- viis või kuus perekonda -- enamasti Shepherdsoni-nimelised. Nad olid sama õilsad ja kõrgest soost, sama rikkad ja
Gaius Oppiuse teate kohaselt olevat Caesar olnud ka toidu suhtes ükskõikne, ja ükskord juhtus, et võõrustaja oli pannud toidu sisse kogemata värske õli asemel vanaksläinut ja kõik teised keeldusid söömast. Ainult Caesar üksi sõi suure isuga, et näidata, et ta ei pea võõrustajat ei hoolimatuks ega matslikuks. Caesar oli ülimalt osav relvade käsitsemises ja ratsutamises ning raskustes uskumatult vastupidav. Sõjaretkel sõitis ta mõnikord ratsa, kuid enamasti käis jala, läks alati teistest ette ja käis palja peaga, ükskõik, kas päike kõrvetas või sadas vihma. Kõige pikemaidki vahemaid läbis ta uskumatu kiirusega, võttes kaasa väga vähe asju, mõne päevaga võis ta läbida sadu miile. Kui tee peal tuli vastu takistav jõgi,
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
30.03.1917 - Eestile anti Venemaa koosseisus autonoomia. Ühendati Eesti- ja Liivi kubermang ühtseks Eestikubermanguks (Maa ala, mis praegu on ümbritsetud Eesti piiriga). 1917 Aprill - Loodi Esimene Eesti Polk Tallinnas (mõnedel andmetel Rakveres). Ülemaks määrati Aleksander Tõnisson. Rakveres sellepärast, et Tallinnas Venelased ei lubanud seda teha. III Eesti polgu juht oli Ernst Põdder. Jaan Soost sai loa formeerida rahvusdiviis (4 jalaväe polku, 1 ratsa polk, 1 suurtükkiväe brigaad). 1917 Juuni - Tallinnas moodustati Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. Esimees - Konstantin Päts. ESÜ pidi organiseerima Venemaalt Eesti sõjaväelaste naasmist. 28 01.07.1917 - tuli kokku Maapäev. Maavalitsus - Maapäeva täidessatev organ, esimees Jaan Ramot. Maapäeva istungil moodustati ka Eesti Kongress. 04.07
o Suhted naabritega olid rahumeelsed, tehti aega ajalt vastastikke rööv ja sõjakäike. o Eestlaste relvastuses oli tähtsamail kohal oda- viskeoda ja torkeodad. Ratsasõdalased omasid arvatavasti mõõku, sõjakirvest ja nuia. Kaitserevastuses olid muidugi kilbid, vibu kasutati vähem. Rikkamad said lubada endale raudtraadist valmistatud rõngassärke. o Põhiliseks väeüksuseks oli maakaonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa kui jalameestest. o Eestlaste ja Ladgalite vahel toimus pidvalt madistamine, ladgalid olid tavaliselt kaotajad. Eestlaste tugevamaiks vastaseks olid leedukad kes tegid siia mitmeid laastavadi ründeretki. o 1187a vallutati ja põletati „Igamere pagnate“ poolt Rootis tähtsaim linn Sigtuna. o Eestlaste naabrusesse jäi küll üks suuremaid ja tugevamiad venemaa osi- Novgorodi feodaalvabariik, ent tal paolnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks.
ühiskonnale kasulikud. Alates hilise vabariigi perioodist oli Roomal suhtlemine teiste rahvastega suht levinud. Populaarseks sai reisimine. Reisimist hõlbustas see, et rajati hästi funktsioneeriv teede süsteem. Esimene kivikattega maantee mis rajati oli Via Appia. Selle eeskujul hakatakse rajama ka teisi teid Rooma linnast teistesse keskustesse ning suht lühikese ajaga tekib tihe teedevõrgustik, mis soodustab reisimist. Reisiti kas ratsa või meritsi. Reisimine polnud vaid jõudeaja tegevus vaid selle põhjuseks oli ka soov end harida. Eluviisi osaks muutus nt see, et mingis eas isa saadab oma poja reisima, et ta saaks end harida. Külastati nii tarku õpetlasi, filosoofe, ka igasugu pühamuid, nt Delfi oraaklit. Roomlaste hulgas muutuvad hinnatuks reisid igasugu eksootilistele maadele. Reisidel muutub oluliseks ka vaatamisväärsuste külastamine. Inimeste liikuvus on hilise vabariigi
Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. [RMK] Igaüheõiguse komponendid: ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada Igaüheõiguse mõte Looduses vabalt liikumine: jalgsi (suuskadel, ratsa, räätsadel), rattaga, mootorsõidukiga, maastikusõidukiga, üksi, hulgi Liikumine – maismaa ︎Mitte erateed ehk avalikud teed Erateed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed ︎Liiklusmärk kehtib sõidukitele, kuid väljendab omaniku suhtumist võõrastesse Liikumine – eramaa Eeldatakse lubamist, kui maaomanik ei ole keelust selgelt teada andnud. Keeldu võib väljendada ka suuliselt. ︎Keeldu tuleb austada!
Tartuffe lööb külge ka Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
ära Dorine kiire tegevus. Tartuffe lööb külge ka Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe
pärast mitmeid tänavaid kõigi oma tõrvikute ja lärmiga viimaks välja jõudis Greve'i platsile. See rongkäik, mida meie lugejad nägid Palee eest lahkuvat, oli teel olles end korraldanud ja oma ridadesse vastu võtnud kõiki sulisid, jõude olevaid vargaid ja hulguseid, kes Pariisis parajasti saadaval olid. Nii pakkus see Greve'i platsile saabudes väga auväärt pilti. Kõige ees liikusid mustlased. Nende eesotsas sõitis mustlaste hertsog* ratsa, tema ümber sammusid must-laskrahvid jalgsi, hoides ta valjaid ja jaluseid. Nende järel astusid mehed ja naised segamini, väikesed kisavad lapsepõnnid õlgadel; kõik, nii hertsog, krahvid kui muu rahvas olid kaltsudes ja kassikullas. Järgnes Argoo kuningriik *, see tähendab kõik Prantsusmaa 1 Araablased liikumatult hobuse seljas, mõõkade ja heade vibu-püssidega (hisp. k.). 63 vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda
kära, venelased ärkasid unest ja hakkasid vastu. Meie pistsime muidugi kõhe .punuma, aga nad ajasid meid kuni Viru väravani taga ja oleksid peaaegu meiega tükkis linna tunginud.» «Nonoh, siin oleks neid hoopis teistviisi vastu võetud,» kiitles üks pealtkuulaja täie Tallinna kodaniku uhkusega. «Aga kuidas võisid nemad teid taga ajada? Teid saadeti ju Lasnamäe aluse laagri vastu välja, kus tänini ratsaväge ei ole nähtud, kuna teie minu teada kõik ratsa olite. On siis venelastel nii viledad jalad, et hobustega võidu lasevad?» «See'p see meie õnnetus oligi, et sealpool keegi ratsamehi ei aimanud; nad kerkisid meie silma ees otsekui maa seest välja ja hakkasid meile tuliseid pirakaid pihta laduma.» «Hm, kentsakas lugu! Ega ometigi see pagana Sagorski seal juures ei olnud, kellest Ivo Schenkenbergi mehed nii koledaid tükke jutustavad?» «Tema see just oli -- võtku teda see ja teine!» vandus Gabriel. «Kas sa teda oma silmaga nägid?»
Kõik teised majaelanikud peale Orgoni ja tema ema saavad Tartuffe`i plaanidest aru, kuid Orgoni ei suuda nad veenda. Kõrvalintriigiks kujuneb Orgoni . Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe`i kaebuse tühistab ning laseb ta vangi saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan saada Orgoni kulul ratsa rikkaks kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki teiselt välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeskles vagadust mis tal iseenesest õnnestuski kuid lõpuks pingutas, nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi
suur, seepärast tuleb kaitsta tema elustikku ja häirimatust, nii säilib ta ka meie järglastele. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Looduses liikumine Eestis on lubatud kõikjal loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on vajalik selle läbimiseks omaniku luba. Ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda piirdeks ei loeta. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
või minevikku vaadates, kusjuures Muistse Eesti sõjandus Muistses Eestis, s.o kuni 13. sajandi Eesti oli oma arengus võrreldes näi- esimese veerandini, oli sõdur iga vaba teks Lääne-Euroopaga tublisti maha relvakandevõimeline mees, kes varus- jäänud. Võrdlusjooni leiame pigem tas ennast oma jõukuse kohaselt ja Skandinaavia viikingitega, kellel pol- läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Sama- nud arenenud riiklust, kuid nende sõ- moodi sõditi kõikjal maailmas, kuid jakultuur ületas eestlaste oma. EESTI SÕJAAJALUGU Slaavi aladega võrreldes on oluline, et osavad eestlased hirmu rüüsteretkede- Skandinaavia ja Bütsantsi mõjul are- ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme- nes Venemaal kiiresti riiklus
vahel, kui ka looduskaitse ja -kasutuse vallas. Nii seadusega sätestatud, kui ka tavaõigusega kinnistunud looduses viibimise kord ja eetilised normid on kokku võetud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud väikeses raamatukeses "Igaüheõigus". Igaüheõigus tagab kõigile võimaluse viibida looduses ja kasutada loodusande, kaitstes samal ajal nii loodust kui ka omandit. Inimesel on õigus liikuda jalgsi, suuskadel, ratsa, jalgratta või paadiga ja viibida kõikjal vabas looduses, kui seda kooskõlas seadusega ei keela omanik või kaitseala eeskiri (asjaõigusseadus). See õigus ei laiene mootorsõidukitele väljaspool avalikke teid (kaitstavate loodusobjektide seadus). 98 Igaühel on õigus korjata metsamarju, seeni, lilli, sarapuupähkleid, ravimtaimi jt loodusande, kui seda tarastuse või sildiga ei keela maaomanik (asjaõigusseadus).
Jälgides seal liival selle naise kergeid samme, kes oli jätnud verise jälje kõikjale, kust oli möödunud, liikus ta kuni metsa viiva väravani, laskis selle avada ja sammus metsa. Kõik ta oletused leidsid siin kinnitust: tee, mida mööda sõiduk oli kadunud, viis ümber metsa. Athos sammus veidi aega teed mööda, silmad kiindunud maapinnale: teed katsid siin-seal väikesed veretilgad, mis pärinesid kas sõidukit ratsa saatva mehe või hobuse haavast. Ligikaudu kolmveerand ljöö kaugusel kloostrist, viiskümmend sammu siinpool Festubert'i oli näha suuremat verelaiku. Maapind oli hobuste kapjadest sõtkutud. Metsa ja äraandliku koha vahel, veidi tagapool äratambitud maapinnast, võis leida neidsamu väikesi jalajälgi mis aias. Siin oli sõiduk peatunud. Siin oli mileedi väljunud metsast ja astunud sõidukisse. Rahuldatuna avastusest, mis kinnitas kõiki ta kahtlusi, tuli Athos tagasi võõrastemajja
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
tagasi sauna, kus teie riputate mu riided õrrele ja aitate mu enese lavale. Ja pange tähele, nõnda sünnib see, ainult mina ei näe seda, sest mina suren enne ära, mina suren varsti ära. Aga teie ei sure enne kui kõik saab sündinud, sest teie olete õnnelikum kui mina. Teil ei ole midagi, mitte midagi, aga meil on. Meil on isandad ja härrad, meil on keel ja kirjandus, meil on kõik, ainult kuningat ei ole, kuningat mitte. Aga ta tuleb, tuleb kahuritega, tuleb ratsa, valge täkuga, nagu Skobelev, tuleb..." Nii kõrgelt lendas Ivan Vassiljevitsi vaim ja pööraselt suur oli tema sõprus ja tänumeel Indreku vastu, kes oli toonud paar pudelit õlut saunalavale ja sopsis teda nüüd kuumas leilis, et ta oleks vabaks palunud poola kuningalt kogu eesti rahva, kui aga poolakatel oleks kuningas. XXVI. Aga see soe sõprus ei jahtunud päriselt väljaspool saunagi. See tuli ilmsiks Voitinski nimepäeval, mida ta pühitses Slopasevi uues korteris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
